hästi majandada, seega nad ei tohtinud võtta altkäemaksu ega koos vendadega raes olla. See tähendanuks konflikte perekonnasiseselt. Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah. 4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p)
Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada ni...
Mäeküla piimamees 1916. aastal Eduard Vilde poolt loodud ,,Mäeküla piimamees" kuulub eesti kirjanduse klassikute hulka. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teost peetakse Vilde tugevaimaks tööks. ,,Mäeküla piimamees" annab hea ülevaate 19. sajandi maainimeste elust ja olust. Antud teosest on tehtud täispikk mängufilm resissöör Leida Laiuse poolt, mis esilinastus aastal 1965. Teose tegevus toimub 19. sajandil peamiselt Mäekülas ja vähesel määral ka Tallinnas. Kõik saab alguse sellest, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Sobivaks kandidaadiks peab ta Tõnu Prillupi noort naist Mari, keda ta ühel pärastlõunal tema enese kodus kohtab. Kuna Kremeri majanduslik olukord on väga hea, siis
· Kõrvetamine et kangast oleks ilusama välimusega ning et seda oleks lihtsam värvida või mustrit trükkida. · Keetmine- kanga põhjalikuks puhastamiseks. · Merseerimine- suurema läikivuse, hugroskoopsuse, tombetugevuse ja kulumiskindluse saamiseks · Värvimine ilusa välimuse ja määrdumise vähendamiseks 4.3 Lõppviimistlus: · Apreteerimine- parema vastupidavuse ja välimuse saamiseks · Laiendamine kangale standardse laiuse andmine · Kalandrimine sileduse ja läikivuse suurendamiseks 4.4 Eriviimistlusoperatsioonid: · Kokkutõmbumisvastane viimistlus - kokkutõmbumise vähendamiseks
Tartu Ordu oli eestvedaja Teised liidust osavõtjad: Eestlaste kuningad Paides 4. mai 1343 jõudsid ordumeister ja eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele Eestlaste saadikud: 4 kuningat, kes valiti Tallinna lähistel, ning 3 sulast Eestlased surmasid sakslased ja asusid vägedega Tallinna lähedale laagrisse konflikt Järva foogti sõjasulased tapavad eestlaste saadikud Venelased piiravad paidet 1558. a juulis Tartu venelastele paanika Rakvere, Põltsamaa, Laiuse jpt linnused jäetakse maha Paide linnus püsib, Caspar von Oldenbockum lööb venelased tagasi, naasid kahe aasta pärast Russowi teatel oli Oldenbockum koguaeg linnuses, Renneri sõnul aga juhtus ta 8. augustil linnuses olema, otsustas mitte alistuda Paide linnus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
. Silmused ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi) : ääresilmus, parem ja pahempidine silmus, parempidine keerdsilmus, venitatud silmused (lõngajooks silmuse ees ja taga ), õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule vikkel-, Vikkel on üle koepinna diagonaalselt kulgev parempidiste silmuste rida, võimaldades moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi ornam...
Just emamaast eraldatuse läbi tekkinud vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa kultuuri tekkimisele.7. Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest. 1. Missugune oli hernuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? Läbi hernuutlaste kaudu levis see rahva hulka2. Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees. Õpetati oreli ja viiulimängu3. Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? Ta kirjutas eesti folkloorist, etnograafiast ning ta huvitus eesti ajaloost. Ta oli saksa keeles kirjutav literaatm eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis. Ta imetles Laiuse kirikus kuuldud noormeeste fuugat ja motette. See näitas, et eestlased on muusikaliselt väga arenguvõimelised.4
100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks
C D Ringtuleaparaadid. Silinderläätse valgusvihk projitseeritakse ekraanile ja saadakse rõhtsalt paiknev valgusriba ABCD (joon. 3). Ekraanile läätse optilise telje kõrgusele kantakse rõhtjoon OO. Joon peab valgusriba jagama kahte võrdsesse ossa. Kui joon ei paikne riba keskel, tuleb valgusallikat püstsuunas nihutada riba laiema osa poole kuni poolte laiuse võrdsustumiselu. Sellega ongi valgusallikas püstsuunas fokuseeritud. Rõhtsuunas fokuseerimiseks pööratakse valgustusaparaati püsttelje ümber. Kui pööramise ajal valgusriba laius ei muutu, on lamp õiges asendis. Kui aga valgusriba laius pööramisel muutub, tuleb jälgida, milline läätse külg põhjustab laienemise. Valgusallikat nihutatakse läätse sellelt küljelt kaugemale senikaua, kuni valgusriba laiuse muutumine aparaadi pöörlemisel lakkab. Suundtuleaparaadid
bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971.1972. aastal restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. 17. sajandi algul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks. Piret Spitsõn 11a
Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe-Eesti tasandik e Kõrvemaa Madalikud - kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Lääne-Eesti madalik Pärnu madalik
Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide. Samas lõtkuta poltliide on töökindlam, sest võimaldab vältida kontrolli eelpingutusjõu üle ning selle liite arvutusliku koormuse ning väliskoormuse suhe on palju väiksem. Valides t = 2d saame plaadi laiuse b: b = a + 2t = a + 4d = 308 mm Vastus: Valitakse lõtkuga poltliide M27, mille d1 on 23,752 mm, ava läbimööt da = 28mm ja seibid siseläbimööduga 28 mm, välisläbimööduga 50mm ja paksusega 4mm. b = 308 mm, a = 200 mm, t = 54 mm.
Pärdi loomingus on mitu perioodi: avangardistlik periood, dodekafooniline periood ja aleatooriline periood 1968. aastal tekkis Pärdil loominguline kriis ja ta hakkas uurima varajst muusikat 1976. aastal avaldas ta teose “Für Alina”, millega oli ta leidnud oma isikupärase kompositsioonitehnika Ta nimetas oma heliloomingut tintinnbuliks Järgneva paari aastaga kirjutas ta kokku 18 teost “Ukuaru valss” Arvo Pärdi teos “Ukuaru valss” on loodud Leida Laiuse 1973. aasta mängufilmi “Ukuaru” tarbeks Hiljem võttis Pärt loo ka enda teoste loetelusse “Ukuaru valss” loodi algselt filmi jaoks lõõtsaloona, kuigi originaalpartituuris on see mõeldud akordionile 2010. aastal seadis Pärt loo ümber klaverile, millega ta muutis vähesel määral ka lugu ennast Lisaks akordionile ja klaverile on lugu esitatud ka kandleansamblite ja sümfooniaorkestrite poolt “Ukuaru valss”
Rakendada sundi, et võimude otsuseid täidetaks. 4. Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil : Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi katse. Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis. Aidata kaasa riigi arengule. Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus. Tagada rahvusvaheline suhtlemine ja julgeolek. 5. Eesti riigi sümbolid. EESTI LIPP : Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm. Eesti rahvusvahelised värvid said alguse 29.09.1881. Sinine - taevas, must - muld, valge - lootus. Sinimustvalge võeti Eestis üliõpilasseltsi värvideks. Seltsilipp pühitseti 04.06.1884 Otepää kiriklas. 21.06.1922 kuulutati riigilipuks. Taaslehvis 1989. EESTI RIIGIVAPP : Eesti riigivapi motiiv pärineb oletatavasti XIII sajandist.
Geodeesia I, Tartu 1999, lk 82-84) Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Lahendus: Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Nende puhul võetakse Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks pöördellipsoid. Punkti geodeetilised koordinaadid leitakse valemite B=+B ja L=+L abil, kus on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, B ja L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Võtan arvesse, et B-teljel 3,7 cm60 ja L-teljel 1,9 cm60. Punkti 1 lõuna pool asuva lähima paralleeli väärtus on 5845, selle juurdekasv kaardilt mõõdetuna on 0,95 cm. Ristkorrutise abil leian , ehk x15. Seega liites juurdekasvu, saan B väärtuseks 584515. Punkti 1 lääne pool asuva lähima meridiaani väärtus on 2551, selle juurekasv kaardilt mõõtes on 0,25 cm. Ristkorrutise abil leian sekundite väärtuse: ehk x8. Liites juurdekasvu saan L väärtuseks 25518
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades ...
Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis Formaat kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord, selle väline kuju. Futurism 20. sajandi alguse kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnikaühiskonda, suurlinna, kiirust jne. Illustratsioon teksti toetav ja selgitav pilt Illustraator raamatukunstnik Impressionism 1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mis asetas pearõhu kunstniku vahetu mulje, hete edasiandmisele ning tegeles eelkõige valgus- ja värviprobleemidega.
looduslike paikade kohta. Tuntumad neist on Helme koopad ja allikad, Orjakivi, Koorküla koopad. Helme valla lipp on ristkülik, mis püstjoonega jaotatud kaheks: valgeks ja siniseks väljaks. Lipu vardapoolse, valge välja laius on 3 ühikut; sinisel väljal, laiusega 6 ühikut, asub valge veskikivi kujutis, mille mustast ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti (veskikivi soont). Lipu normaalmõõtmed on 100x150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 ühikut. Sinisel kilbil hõbedane veskikivi kujutis, mille ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti. Sinine - eestlaste lemmikvärv, viitab tõsiasjale, et Helme ümbruskond on juba vanast ajast tuntud oma vaimuerksate inimeste ja koolitraditsioonide poolest. Pöörlev must-hõbedane veskikivi sümboliseerib kõigepealt aja igavest kulgu; põlvkondade vaheldumist ning ühtlasi elu järjepidevust.
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid. 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid: 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla" ``Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva "vabastamise" juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris, 4 kuud enne määratud
Riik langes Babüloonia alla. 13.saj. eKr saab vabaks ja saab suurriigiks. Pealinn on Ninive. Pärast Assurbanipali surma riik laguneb. 605 eKr lakkab see riik olemast. Niniveoli linn, mis ehitati eesmärgiga hävitada senini Mesopotaamia tähtsaima kultuse ja kultuuritsentrum VanaBabülon (689ema). Ninvest taheti ehitada võitmatut linna, sellepärast ehitati selle ümber 10m paksust kaitsemüüri koos 40m laiuse vallikraaviga. Linn ise oli 670ha suurune. Müür tuli kokkuvõttes 12km pikk. Linna rajaja Sanherib sureb oma poja käe läbi. Valitsema sai Assurbanipal. Ta oli esimene kuningas kes hindas teadmiste väärtust. Tema lossi varemete alt on leitud rikkalikke savitahvlikogusid.
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas, 12-ne lapselises peres, millest ellu jäi 10 last. Tema isa oli hariduse toetaja ning neil oli kodus kaks tähtsat raamatut : ,,Piibel" ja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees." Tammsaare läheb Sääsküla vallakooli, peale seda Prümli vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust ,,Vari." Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära ,,Kuritöö ja karistuse." ,,Inimene on saladus" Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab ajakirjanikuna, on reporter. Kirjutab pidevalt artikleid. Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli ,,aega oma mõte ära ...
rõhutatakse eriliselt, pannakse koma selle sõna järele, nt Ära otsusta enne, kui oled jõudnud järele mõelda. Vrd Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda. *Kui, nagu puhul võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist. Kui järgneb öeldis, on tegemist põimlausega ja koma on olemas! Nt Ta on ilus nagu nukk. Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. * Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. *Rind- ja põimlause võivad olla ka segunenud: Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli vaikinud kuus aastat. Põimlause võib olla mitmetasandiline: Bussijuht keeras maanteelt kõrvalteele, mida ääristavate kõrgete mändide okstel veiklesid päikeselaigud, mis lummasid reisijaid, kes nägusid vastu aknaklaasi surusid, et looduse imedest paremini osa saada.
Viidumäe looduskaitseala Asukoht Asub Lääne-Saaremaal, jäädes Lümanda ja Kihelkonna valla territooriumile. Paikneb ligi 10 kilomeetri pikkuse ning keskmiselt paari kilomeetri laiuse vööndina Saaremaa keskkõrgustiku lääneküljel Muistse Antsülusjärve rannaastangul. Looduskaitseala külastuskeskus asub Audakul, jäädes Kuressaarest 28 km kaugusele. Asukoht Joonis 1 . Viidumäe Looduskaitseala asukoht Eestis Joonis 2 . Viidumäe Looduskaitseala LK eesmärgid Lääne-Saaremaale iseloomuliku looduse kaitse Elupaikade säilitamine Paljude haruldaste liikide kaitse. Koosluste säilitamine.
Meri ühendab Meri ühendab meid teiste rahvaste ja kultuuridega. Mereriigina on Eestil ka merepiir. Iga mereäärne riik tohib kuni 12 meremiili laiuse rannikumere riba kuulutada oma territoriaalveteks. Merepiiri osas on Eesti saavutanud kokkulepped Läti, Soome, Venemaa ja Rootsiga. Meri ühendab suuremat osa maailma riikidest. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi teise maa-alasid läbimata. Sellist reisimist võimaldab meile Viking Line, Põhjamaade suurim laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad sõidavad Läänemere laevaliinidel. Viking Line on
15. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda? Tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. 16. Kuidas saab muuta ankruvoolu tugevust? Ühendada ankrumähisega jadamisi muuttakisti või kasutada toitepinge impulss- laiusmodulatsiooni. 17. Milles seisneb ankruvoolu tugevuse reguleerimine impulss-laiusmodulatsiooniga? Impulsselement sisaldab ka elektroonse juhtimisploki, mis määrab vajaliku impulsi laiuse. Impulsside sagedus peab olema piisavalt suur, nii et nende keskväärtusega saaks sujuvalt muuta mootori pöörlemiskiirust. 18. Iseloomustage jadaergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). 19. Iseloomustage rööpergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi.
.....................................................10 Lisa 1. Killustikaluse mõõtmise protokoll.................................................................................11 Lisa 2. Kaetud tööde akti näidis................................................................................................12 Lisa 3. Elastsusmoodulite mõõtmise protokolli näidis..............................................................13 Lisa 4. Killustikaluse paksuse, laiuse, põikkallete ja loodimise protokolli näidis....................14 Lisa 5. Killustikaluse paksuse, laiuste, põikkallete, tasasuse ja loodimise protokolli näidis....16 2 1. SISSEJUHATUS Kursuseprojektis käsitletakse tugimaantee PK 0+00-40+00 põhitee killustikaluse 16-32 ehitust.
.....................................................10 Lisa 1. Killustikaluse mõõtmise protokoll.................................................................................11 Lisa 2. Kaetud tööde akti näidis................................................................................................12 Lisa 3. Elastsusmoodulite mõõtmise protokolli näidis..............................................................13 Lisa 4. Killustikaluse paksuse, laiuse, põikkallete ja loodimise protokolli näidis....................14 Lisa 5. Killustikaluse paksuse, laiuste, põikkallete, tasasuse ja loodimise protokolli näidis....16 2 1. SISSEJUHATUS Kursuseprojektis käsitletakse tugimaantee PK 0+00-40+00 põhitee killustikaluse 16-32 ehitust.
1300 150 = 0,75+ =19,26m 2 100 205 Valin roolilehe märgpindalaks 20 m2 1.3.2 Roolilehe kõrgus (h) h1= 0,25 m (roolilehe kaugus laeva kiilust; merelaevadel h1=0,05...0,25 m) T-h 1 10-0,25 h= = =7,80m 1 ,25 1,25 1.3.3 Roolilehe kaugus veeliinist (h2) h2=T-h-h1=10-7,8-0,25=1,95 m 1.3.4 Roolilehe laius (b) b=F/h=20/7,8=2,56 m 1.3.5 Roolilehe mõõtmete suhe ( ) =h/b=7,8/2,56=3,05 Roolilehe kõrguse h suurendamine ja laiuse b vähendamine toob kaasa roolilehe raskuskeskme ja pöördtelje (baller telje) vahelise kauguse S vähenemise. Mida suurem on roolilehe kõrguse ja laiuse suhe, seda paremad on rooli hüdrodünaamilised näitajad ja laeva pööratavus. Sellega väheneb roolilehele mõjuva hüdrodünaamilise jõumomendi õla pikkus, väheneb moment ballerile ja roolimasina vajalik võimsus. Balanseeritud ja poolbalanseeritud roolidel, võrreldes tavalise rooliga, asub
tsaar sõjaga õigust nõuda. Kuna raha aga jai maksmatta siis saabuski 1558 aasta algul suur vene vägi Liivimaale ning asus siin rüüstama ja tapma. 3 Sõjakäik. 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
kogupaksust. MÄRKUS: VLK Light-i puhul võib torustikud paigaldada ainult polüstüreenikihi sisse. Triarmatuur tagab kooriku jäikuse transpordil, tõstetel ja monolitiseerimisel. Lisaks seob triarmatuur kooriku pealevalatava betooniga, sellest tõstetakse betoonkoorikut ja selle peale toetatakse vajadusel vahelae ülemise kihi armatuur. VLK standardlaius on 2,4 m ja pikkus vastavalt projektile. Tehases on võimalik toota ka erikujulisi koorikuid erineva laiuse ja otsa kaldenurgaga. Et vahelae ehitus sujuks kiiresti, tehakse vahelae laotuses üks koorik laiusega, mis sobitub kandeseintega. VLK maksimumpikkuseks on 10 m. Pikkus sõltub vahelae monoliitse osa paksusest. Iga kooriku pikema külje alumistesse servadesse on tehtud kaldkandid, et koorikute ühenduskohad laes oleks kergesti viimistletavad ja lõpptulemus oleks silmale hea vaadata. Kui vahelae lubatav mass on piiratud, võib triarmatuuride vahele panna 400 mm laiuse polüstüreentäite
olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates
...............lk7 Faktid.....................................................................................lk 8 Pildid................................................................................lk 9-10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11 Kolumbiast üldiselt Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi
PIIRAMATU KASVUGA TOMATITAIM Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Kollase-punasetriibuline viljaga kõrgekasvuline tomatisort. Viljad keskmise suurusega , väga efektse välimuse ja 1. Tomat 'Tigerella` Keskvarajane. 100-130g 200-230cm meeldiva maitsega. Vana Inglise sort, haigustele vastupidavus hea. Huvitav tomatisort, mis meenutab välimuselt pikka Tomat 'Andine teravatipulist paprikat. 7 cm viljaliha küpseb varakult ning on 2. Varajane. pole märgitud 150-2...
Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...
V: Eestis tähtsamad leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Kasutada saab ravi eesmärgil, joogiks jm. 12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi. V: 1) Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318m 2) Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217m 3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud. V: Harju, Viru, Ugandi ja KeskEesti lavamaad. 15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm.
Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik. · pannookoorid hakkasid kujunema 19. sajandi teisel aastapkümnel .esimesed neljahäälsed laulud, mis lauldi Kanepi kihelkonnas. muusikaõpetuse seisukohalt kerkis esile veel Laiuse kihelkonnad, Torma ja Põltsamaa koolid.
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24
Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Arvutasime Fresnel`i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral. r = 2*D2 / = 0,63 m = 6,3*10-7 m a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m r = 2*(1,35*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0579 m b) D = 0,23 mm = 2,3*10-4 m r = 2*(2,3*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,1679 m c) D = 0,115 mm = 1,15*10-4 m r = 2*(1,15*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0420 m 2. Arvutasime kiirgusintensiivsuse miinimumide kaugused kiirguse tsentrist erinevate ekraani kauguste ja pilu laiuste korral. Kasutades valemeid u = *(D / )*sin => = arcsin [u / *(D / )] x / L = tan => x = L*tan saame, et
kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.) Naaritsad elavad kiirevooluliste, rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega enamasti metsamaastikel paiknevatel jõgedel. Seisuveekogudel elavad nad harva ning üksnes soojadel aastaaegadel. Mitte kunagi ei ela nad mere ääres. Pesa on neil puuõõnes, kaldanõlvas ning sagedasti ka puujuurte (eriti sanglepa) vahel. Urge on kodupiirkonnas tavaliselt mitu. Tegutsemisala piirdub 100m laiuse vooluveeäärse ribaga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Naaritsad on enamasti öise eluviisiga ja üksildased v.a. paaritumisperioodil. Euroopa naaritsat võib segi ajada meile sisse rännanud kärplase aamerika naaritsa ehk mingiga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi, kuigi mõningatel juhtudel ei pruugi ameeriklasel lõua all üldse valget olla
Trass - Liini kulgu tähistavat joont, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust.(alla 1 kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor Muudest rajatistes ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliine kasutatakse : · Tihedasti asustatud linnarajoonides · Mujal, kus ei ole võimalik ohuliine rajada Kaablite isolatsioon Alumiinium ja vasksoonelised kaablid on kaetud: · Ekstrudeeritud polüvinüülkloriidiga (PVC) · Polüeteeniga (PE.PEX,PEH,XLPE) AMCMK kolme faasiga L1 L2 L3 AXMK (alumiinium) ühesooneline KAABEL mitte juhe XMK (vask) ühesooneline kaabel Kaablite ristlõigete skaala mm2
7. mineraalvesi ( värska , häädemeeste ) 8. ravimuda ( haapsalu ,kuressaare ) pinnamoe kujundus eestis on mandrijää tekkeline .Eesti paikneb ida-euroopa lauskmaal ( tasandik,kus on kõrgustikud ja nõod ) 15 % kõrgustikud 37 % lavamaa ab. Kõrg. Üle viiekümne m . 46 % madalikke . ab.kõrg. alla 50 m. 2% orundid. tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised Nt : Voored ( vooremaa, laiuse voor 144m ) 2. raskusjõutekkelised nt rusuhunnik 3. igikeltsatekkelised Nt . Söllid lohk,mis on tekkinud jää sulamisel. 4. tuuletekkelised.nt Liivaluited 5. mere ja jää tekkelised. Nt Pank e. klint 6. vooluvee tekkelised nt. jõeorg. 7. põhhjavee tekkelised nt. karstipinnavormid 8. kosmosetekkelised.- nt. / metreoiidikraatrid. 9. inimtekkeline e. tehispinnavormid. Nt . * tuhamäed e. aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid :
Narva jõgi Narva jõgi on jõgi Eest Idapiiril, see algab Peipsi järvest ja suubub Soome lahte/Narva lahte, jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi
Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina.
kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, 3,2 km laiuse Bali väinaga . Saar on vulkaaniline ja mägine,kõige suurem vulkaan on Agungi selle kõrgus on 3142 meetrit Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. Jaava saar Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2 Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2005. aasta seisuga elas saarel 124 miljonit inimest. Muusika Indoneesia rahvuspillid on trummid. Indoneesia traditsooniline muusikastiil on gamelan.(Õp lk 124-125)
2. 0,008 4 7 1 58 56 : 0,8 2 0,225 3. 15 24 9 3 3 8 4 5 7 7 36 : 2,24 120 0,01 4. 55 48 45 2,92 53,1 : 7,5 VI Osa ja tervik. 1. Kui oli läbitud 3/8 kogu teekonnast, jäi veel käia 4,5 km. Leida teekonna pikkus. 2. 165 m pikkuse ja ¾ m laiuse riidetüki värvimiseks kulutati 11 ¼ kg värvi. Kui palju on vaja sama värvi, et värvida riidetükki, mille pikkus moodustab 8/15 algse tüki pikkusest ja laius 2/3 algse tüki laiusest. Missugused andmed on selles ülesandes ülearused (kui neid on)? 3. Matkagrupp läbis esimesel päeval 5/14 kogu teest, teisel päeval 7/18 järelejäänud teest ja kolmandal päeval järelejäänud 22 km. Leida teekonna pikkus. VII Leida protsent 1. 60% 78-st 2
Mööbli interjöör Egiptuse ajalugu Teave mööbli ajaloost: · Kuiv kliima soosis esemete säilimist · Lisainformatsioon vaasi- ja seinamaalingutelt ning seinareljeefidelt Mööbli materjalid · Akaatsia · Tamarisk · Seeder · Süüriast toodud seeder ja küpress Tehnoloogia · Tehnoloogiliselt olid egiptlased primitiivsed, kuid nutikad. · Kokkulappimistehnika- väiksemad puutükid ühendati üksteisega tihvtide ehk kinnituspulkade abil, täiendavalt kasutati ühenduskohtade püsimiseks taimset või nahkset nööri. Detailide ühendamisel tekkinud praod topiti täis ning mööbli pind kaeti pahtliga. · Vineerimine · Inkrustatsioon- Panustehnika, mille puhul värvilised materjalid(marmor, klaas, luu, pärlmutter) sobitatakse kokku, asetatakse lõigatud süvendisse või surutakse pehmesse kivistuvasse materjali.(kips, tsement) NB! NAELU HAKATI KASUTAMA 18 DÜNASTIA AJAL? Tööriistad · Me...
Ülesande püstitus: Jõuga F koormatud konsoolne tala terasleht (S235) on kinnitatud karpprofiili (kolonni) külge. Projekteerida keevisliide. Karpprofiili number (U - nr), jõu F õlg l ja koormuse F väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. l = 1000 mm F = 7 kN U = nr. 350 = 5 mm Ülesande lahendus: Leida kronsteini (lehe) laiuse b ja arvutada keevisliide. Konstruktsioonile mõjuv staatiline koormus F = 7 kN ja l = 1 m. Lehe paksus = 5 mm, lehe materjal on teras S235 (y = 235 MPa), [S] = 1,4, []k.õmblus = 0,6 [], tegemist on käsikeevitusega. 1) Määratakse lehe laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras C30 korral: [] = ReH / [S] = 235 / 1,4 = 168 MPa []k.õmblus = 0,6 [] = 0,6·168 = 101 MPa Lehe ristlõige töötab paindele
Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud: Arktiline õhk - külm & kuiv, lõunasse liikudes veidi soojeneb ja muutub veel kuivemaks, Talvel põhjustab pakast ning kevadel toob kaasa külma kuid selge ilma. Parasvöötme mereline õhk - toob kaasa talvel soojad sulailmad, suvel jahedad, pilves, vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel soe ja talvel väga külm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
