............................................................................................ ..8 . Leivad Peenleivad Tallinna Peenleib Netomass-1000 g, 475 g Koostis-rukkipüüljahu, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Kristel Reinsalu referaat Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 920 kJ (220 kcal); valgud 5,5 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,3 g; rasvad 1,0 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 5,0 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 40 g) sisaldub: energia 88 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,4 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (7% GDA); kiudained 2,0 g (8% GDA) Isa peenleib Netomass-730 g, 350 g Koostis-rukkijahu, vesi, nisujahu, pärm, keedusool (1,1%), odralinnaseekstrakt, paksendaja E412, emulgaator E472e. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega.
· 200 grammis vees lahustub CuSO4 (80 grammi) · 30 grammis vees lahustub CuSO4 (12 grammi) · 130 grammis vees lahustub CuSO4 (52 grammi) · 7 grammis vees lahustub CuSO4 (2,8 grammi) · Lisades 200 grammile veele 90 grammi soola on lahus (küllastunud/küllastumata/küllastunud sademega) · * Lisades 30 grammile 10 grammi saadakse küllastumata soolalahus. Mitu grammi soola tuleks lisada, et lahus oleks küllastunud? (2 grammi) Kui palju lahustub CuSO4 130 grammis vees eeltoodud temperatuuril? Antud Lahendus mvesi= 130g sool vesi 40 g 40g= 100 g 100 g xg= 130 g m CuSO4 130 g 40g x= =52g 100g Vastus: 130 grammis lahustub soola 52 grammi Kui palju lahustub CuSO4 7 grammis vees eeltoodud temperatuuril? Antud Lahendus mvesi= 7g sool vesi
süvarähksed leostunud kamarkarbonaatmullad süvaveeriselised leostunud kamarkarbonaatmullad Alltüüp: leetunud ehk leetjad kamarkarbonaatmullad Variandid: koresevaesed leetunud kamarkarbonaatmullad süvapealised leetunud kamarkarbonaatmullad süvarähksed leetunud kamarkarbonaatmullad süvaveeriselised leetunud kamarkarbonaatmullad Tüüp: kamarmullad Alltüüp: küllastunud kamarmullad Variandid: harilikud küllastunud kamarmullad kiltikivi küllastunud kamarmullad süvarähksed küllastunud kamarmullad süvapaelised küllastunud kamarmullad kontaktgleistunud küllastunud kamarmullad Alltüüp: küllastumata kamarmullad Variandid: harilikud küllastumata kamarmullad süvarähksed küllastumata kamarmullad
Nimetus Pere Peenleib Rukkipüül, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, valge linnasejahu, suhkrupeedisiirup, suhkur, sool (1%), pärm, Köömned, Jahuparendaja( paksendaja guarkummi, emulgaator E472e) Koostis 1 portsjonis (1 keskmine viil on 37g): Energiat 85kcal/361kJ, Rasvad 0,4g sellest küllastunud rasvhappeid 0,04g, Süsivesikuid 17,3g millest suhkruid 2,1g, Valgud 2.0g, Kiudained 2,3g, Sool 0,5g Toitumisalane teave Realiseerimisaeg 15.09.2013 Säilitamistingimused - Kogus 370g Müügihind 79 senti OÜ Linerel, Ringtee 2, 51013 Tartu, Telefon 730 7000, www.linerel.ee Andmed tootja kohta Kõik hinnad ja realiseerimisajad on seisuga 13
Märgav vedelik tõuseb mööda toru ülesse, mittemärgav vajub alla. Vedeliku tõusu kõrgus või langemise sügavus sõltub toru suurusest. 2 h= gr g=9,8 (vabalangemise kiirendus) r=toru raadius 14)Mis on absoluutne niiskus? Absoluutne niiskus näitab kui palju on veeauru ühes m3 õhus. 15)Mis on relatiivne niiskus + valem? Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab antud temperatuuril õhus leiduva veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru suhet protsentides. p P= 0 * 100% P= p0 *100% 16)Mis on kastepunkt? Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud veeauruks. 17)Kuidas ja milleks kasutatakse psühromeetrit? Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Tal on kaks termomeetrit. Üks kui, teine märg. Kuiv termomeeter näitab toatemperatuuri. Märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Selle näit sõltub õhuniiskusest
Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? 1.molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks(lahtirebimisel)2. vedeliku pindpinevuse ületamiseks(pinnani jõudmisel) 3. paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Aurumine sõltub temp-st. Küllastunud aur- aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Selle oleks sõltub temp-st, küllastunud aurul on oma rõhk. Kui p0(õhurõhk) on suurem kui 1 at, siis O2 on gaas, kui väiksem siis on O2 aur. Keemine on olukord kus vedelik aurab igalt poolt. Aurumine toimub vaid pinnalt. Keemine sõltub välisrõhust, see on olukord, kus küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga. Mullid on vedelikus lahustunud gaasid. Ükskord küllastunud
molekulide omavahelised jõud. Mittemärgamise korral on vedelike omavahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha vahelised jõud. Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes. Märgav vedelik tõuseb mööda toru üles, mittemärgav vajub alla. h= Absoluutne niiskus näitab, kui palju on veeauru ühes kuupmeetris õhus. Õhu relatiivseks niiskuseks nimetatakse antud temperatuuri õhus leiduva veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru rõhu suhet protsentides. Kastepunktiks nimetatakse sellist temperatuuri mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud auruks. Mõõdetakse psühromeetriga. Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Psühromeetril on kaks termomeetrit (kuiv ja märg). Kuiv termomeeter näitab toa temperatuuri ja märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Märja termomeetri näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem on õhk seda kiiremini
Sokolaadid. 1. Fazeri purustatud pähklitäidisega piimasokolaad ,,geisha’’.100g-s 40% sokolaadi – Koostisosade tekst on raskesti loetav,kuna tekst on väikses kirjas.Kirjasuurus võiks suurem olla. Toitainete koostis: 100g kohta- Energia 2312 kj/554 kcal Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g
Küllastunud aur-olukord, kus ajaühikus aurunud ja kondenseerunud molekulide arv on ühesugune, protsessid toimuvad ühesuguse kiirusega. Küllastunud auru rõhk- rõhk, millel vedelik antud temp-l aurustub, see tähendab hakkab keema. rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temp-st. temp tõustes küllastunud auru rõhk suureneb, samuti suureneb kül auru tihedus,vedelik mille aur kinnises ruumis selle vedeliku kohal on, aga käitub vastupidiselt, paisumise tõttu väheneb vedeliku tihedus, mingil kindlal vedelikule omasel t´-l saavad need tihedused võrdseteks, sellest hetkest kaob vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema
kondenseerumine(G-V), sublimatsioon(T-G), härmatumine(G-T) 5. Kuidas siirdetemperatuur sõltub välistingimustest? *Keemistemp sõltub õhurõhust ( rõhu vähenedes ka keemistemperatuur väheneb). 6. Mis on kolmikpunkt, joonesta graafik? ' Kolmikpunkt see on rõhu ja temperatuuri väärtus, mille korral 3 faasi on tasakaalus 7. Millal on gaasiline faas aur, millal gaas? Aur:TväiksemTk, õhus olev vesi on aur Gaas: TsuuremTk, õhus olev lämmastik on gaas 8. Millal on aur küllastunud ja kuidas see sõltub küllastunud auru rõhust? Küllastunud aur on, kui aurustunud ja kondenseerunud molekulide arv ajaühikus on võrdne. Seda veeauru rõhku nimetatakse küllastunud veeauru rõhuks Tähis roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest sõltub keemistemperatuur ? Too näide . Keemine on nähtus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; välisrõhust.. Mäe näide 10. Mida näitab absoluutne niiskus, miks tekib välja hingamisel mõnikord " hingeaur "?
FÜÜSIKA Küllastunud aur- aur, kus molekule aurab samapalju kui tagasi läheb. Aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Küllastamata aur- aur, kus on aurumine suurem. Absoluutne niiskus- näitab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine.
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogu...
Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainetsaab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega, kui lahustunud aine sisaldus lahuses on antud tingimusel maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalse koguse ainet, mis selles lahusti koguses nendes tingimustes üldse saab lahustuda.(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne)
JUUSTUD Kertu Tedremäe TRADITSIOONILINE EESTI JUUST Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve Meierei Koostis: Pastöriseeritud piim, bakterjuuretis, sool, laap, tardaine: kaltsiumkloriid, säilitusaine: kaaliumnitraat 100g toodet sisaldab: Energiat 1388 kJ / 334 kcal; rasvu 25 g, millest küllastunud rasvhappeid 16,4 g, süsivesikuid < 1 g, millest suhkruid <0,5 g, valke 27 g, soola 1,4 g Kasutusalad: Võileival, snäkina TOOTE ISELOOMUSTUS toodetakse aastast 1958 maheda, nõrgalt hapuka maitse ja lõhnaga täisrasvane ja suure kaltsiumisisaldusega konsistentsilt poolkõva, elastne ja kergelt viilutatav, ebaühtlaselt jaotunud üksikute 3 5mm läbimõõduga ovaalsete või ümarate aukudega tootmisel ei ole kasutatud loomset laapi, sobib taimetoitlastele enne serveerimist on soovitav juustu hoida vähemalt 30min toatemperatuuril KODUJUUST KLASSIKALINE Bränd: Piimameister OTTO Tootja: OÜ Est...
võime 100g vee kohta lisada maksimaalselt 35,9g soola. NaCl Kui lisame rohkem, siis ülejäänud sool vees ei lahustu: NH3 vajub põhja. Seda piiri, mis näitab antud tingimusel lahustunud aine maksimaalselt kogust teatud lahusti hulgas (tavaliselt 100g kohta) nimetatakse lahustuvuseks. Lahuseid liigitatakse küllastumata, küllastunud ja üleküllastunud lahusteks. küllastumata lahus ainet on võimalik veel Kristallhüdraadid lahustada; Aine lahustumine on seotud lahustuva aine osakeste küllastunud lahus aine sisaldus on maksimaalne seostumisega lahusti molekulidega. Keedusoola
Rasvhapped Pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped Jagunevad küllastunud ja küllastumata ühenditeks Tulenevad triglütseriididest ja fosfolipiididest Olulised energiaallikad Tootmine: Rasvhapped on tavaliselt toodetud tööstuslikult triglütseriidide hüdrolüüsi teel, mis toimub glütserooli eemaldamisega (lõhustatakse molekulid veega reageerides). Leidumine: Leidub lihastes ning lihas. Vajalik inimese organismile. Organism ise ei tooda piisavalt ning saab seda nt liha söömisest. Küllastunud:
Plasma Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu 2. Mis on faasisiire? Näide Üleminek ühest faasist teise.(sulamine; kondenseerumine; vedel heelium muutub ülivoolavaks) 3. Mis temperatuuril vedelik aurustub? Igal temperatuuril aurustub vedelik. 4. Millal me nimetame gaasi olekut auruks, millal gaasiks? ülal pool tkr -ilist nimetame ainet gaasiks, all pool tkr -ilist nimetame selle aine gaasilist olekut auruks. 5. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus. 6. Mis on absoluutne niiskus? veeauru hulk, mis tavaliselt esineb 1 m3 õhus. kg Tähis - a ühik[a]= 1 3 m 7. Mis on suhteline niiskus? Valem absoluutne niiskus jagatud küllastunud niiskus. a = A × 100% a - absoluutne niiskus A - küllastunud niiskus 8
tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape need on asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna organismis neid ise ei sünteesita. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just seepärast ongi steroolid võimelised moodustama estreid rasvhapetega (steriidid). Tuntuim loomne sterool on kolesterool, mis koosneb loomsete rakumembraanide koostisse, sellest
TRANSRASVHAPPED Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks - küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Küllastunud rasvhappeid leidub palju loomsetes rasvades, küllastamatuid aga taimeõlides. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on sõltuvalt tehnoloogiast ka transrasvhapped, töötas 1890. aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier
Kui probleemiks on liigne kehakaal, siis tuleks eelistada vähendatud rasvasisaldusega light-tooteid. Hüdrogeenitud taimerasvadega valmistatud tooted võivad sisaldada transrasvhappeid. Viimaste sisaldust aga ei saa täpselt teada, kuna puudub kohustus seda pakendil välja tuua. Transrasvhappeid sisaldavad toidud võivad olla: • kiirtoidud, küpsetised, küpsised, kondiitritooted, • osa margariine. valmistoidud, • Need tooted on tavaliselt rikkad ka küllastunud rasvhapete, suhkru ja soola poolest ning seetõttu tuleks neid tarbida võimalikult tagasihoidlikult. ERINEVAD RASVAINED JA SINU TERVIS Loomseid rasvu tuleks südame-veresoonkonna tervise heaks ja vere kolesteroolisisalduse alandamise huvides tarbida mõõdukalt. Kolesteroolirikkad toiduained on munakollane, rupsid, rasvased liha- ja piimatooted. Vältida tuleks ka kananaha ja seakamara söömist. Taimsetes rasvades kolesterooli ei esine
Vedelik hakkab keema temperatuuril, mil auru rõhk mullides võrdub välisrõhuga. Seega keemistemperatuur sõltub välisest õhurõhust. Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem temperatuur. Küllastunud aur- Suletud anumas tekib korgi alla aur, kuid õige pea tekib olukord, kus vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma vedelikku. Tekib tasakaal aurumise ja kondenseerumise vahepeal. Sellist oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunud auruks. Õhu niisukus-Looduslikus õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhu niiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil 1) Absoluutne niiskus näitab 1m (kuubis) sisalduvat veeauru grammides. - fii(g/m(kuubis) ) 2) Relatiivne niiskus näitab kui kaugel on veeaur küllastus olekust = / 0 *100% 0- on antud temp. küllastunud veeauru tihedus , mis näitab, mitu g. veeauru mahub max 1 m(kuubis) õhku antud temperatuuril
aineid. Paljud ained lahustuvad vees hästi, näiteks: HCl, NaOH, H3PO4, sahharoos jne. Küllastumata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, milles lahustatud aine sisaldus (antud tingimustel) on maksimaalne. Hästi lahustuvad ained- lahustuvus üle 1g/100g H²O. Vähe lahustavad ained- lahustuvus 0,1-1g/100g H²O Praktiliselt mitte lahustuvad- lahustuvus alla 0,1g/100g H²O Gaaside lahustuvust vees iseloomustatakse küllastunud lahuses 100 g vee kohta lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul. Vees lahustuvad hästi gaasid, mille molekulid molekulid hüdraatuvad väga tugevasti, näiteks NH3, HCl, SO2 jt. Tahkete ainete lahustuvus - temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb Gaaside lahustuvus: temperatuuri tõstmisel lahustuvus väheneb, rõhu tõstmisel suureneb. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasi. Näited igapäeva elust ·Suhkur ja sool lahustuvad vees ·Puljong lahustub supis
Anorgaanilise keemia seminar X 1. Arvutage BaSO4 lahustuvus (mol/dm3, g/dm3 ja massiprotsentides). KL(BaSO4) = 1,1 10-10. (1,05 10-5mol/dm3 ; 2,45 10-3g/dm3; 2,45 10-4 %) 2. Arvutage Ba+2 BaSO4 küllastunud lahuses, millele on lisatud 0,01 mooli Na2SO4. Ruumalamuutust mitte arvestada. (1,1 10-8 mol/dm3) 3. Pliifluoriidi lahustuvus 25 °C juures on 0,64 g/1000 ml lahuses. Arvutage pliifluoriidi lahustuvuskorrutis. (710-8) 4. Arvutage kaltsiumhüdroksiidi molaarne lahustuvus (küllastunud lahuse molaarsus). Kl(Ca(OH)2) = 6,510-6. Eeldage, et kaltsiumhüdroksiid dissotsieerub täielikult. (1,210-2 M) 5
3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb. T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9.Mis on suhteline õhuniiskus? V: Absoluutse niiskuse ja küllastunud auru tiheduse suhe ehk tegeliku veeauru sisalduse ja max võimaliku sisaldus suhe kindlal T-il. 10.Defineeri pindpinevust. V: Vedeliku ja gaasi piiripinna omadustega seonduv nähtus, mida põhjustab
juurde anda energiat. Valemid: Q=ml L= Q:m Vedeliku aurustamiseks vajalik soojushulk on arvuliselt võrdne vedeliku massi m ja aurustumissoojuse L korrutisega. Kondenseerumiseks nim gaasilise faasi muutumist vedelaks faasiks ehk osakeste tagasitulekut vedelikku. a) mitteküllastunud aur(uga) on tegemist vedeliku aurumisel vabalt pinnalt, mis tähendab, et teatud aja jooksul vedelikust lahkub rohkem osakesi, kui sama aja jooksul vedelikku naaseb. b) küllastunud aur ( umine) tekib suletud ruumis, kus algul on vedeliku kohal mitteküllastunud aur, kuid aurumise jätkumisel vedelikust osakeste lahkumisega vedeliku tihedus väheneb, auru tihedus aga suureneb ning saabub olukord, kus sama aja jooksul vedelikust lahkub ja naaseb sama arv osakesi. Keemine On üks aurumise eriliike. Iga vedeliku jaoks on olemas antud rõhul mingi temperatuuri väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom
Töö käik: kuiva katseklaasi kanti 1g NaHSO4 ja lisati mõni tilk taimeõli. Kuumutati põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutati ettevaatlikult. Tulemus: eraldus vänge lõhn, seega sisaldab taimeõli glütserooli. 03 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria: küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks Töö käik: kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: palmithape, searasv; oliivõli. Kõigisse katsklaasi lisati tilkhaaval 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis ning jälgiti toimunud muutusi.
Kuidas sõltub gaasiliste ainete lahustuvus rõhust ja temperatuurist? Mida suurem on gaasi rõhk, seda suurem on lahustuvus vees. Ja mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem väheneb ta lahustuvus vees. Hästilahustuvad ained (2) HCl (keedusool), NaOH Praktiliselt lahustumatud ained (2) CaCO3, Al(OH)3 Lahustunud aine on aine mis on gaasilises,vedelas või tahkes olekus. Lahusti on aine milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. Aine lahustuvus väljendab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainet saab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega;kui lahustunud aine sisaldus lahuses on maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Aine lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuva aine iseloomust anuma suurusest lahusti kogusest lahustuva aine kogusest. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti kasvab.Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel kahaneb.Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel tõuseb.
Turustaja: AS COCA-COLA HBC EESTI, Mustamäe tee 16, Tallinn 10617, Eesti. Koostis: karboniseeritud vesi, suhkur, toiduvärv ( karamell IV), happesuse regulaator (fosforhape), looduslikud lõhna-ja maitseained, K.A kofeiin. Jooge jahutatult. Parim enne pudelil näidatud kuupäeva. 2011 THE COCA-COLA COMPANY. ALL RIGHTS RESERVED. TOITUMISALANE TEAVE. 100 ml JOOKI SISALDAB: Energiat 180kj, 42 kcal rasvu 0g Valke 0g SH küllastunud RH 0g Süsisvesikuid 10,6g kiudaineid 0g SH suhkruid 10,6g naatriumit 0g Iga 250ml sisaldab: 1,25L = 5x 250ml Kilokalorid suhkrud rasvad küllastunud rh naatrium 105 kcal 27g 0g 0g 0g 5%* 29%* 0%* 0%* 0%* *% päevasest soovitatavast kogusest (GDA) põhinedes 2000 kcal energiavajadusel. Coca-cola www.coca-cola.ee Tasuta info telefon : 800 2653
FUNKTSIONAALSED RÜHMAD Radikaal ja funktsionaalne rühm Radikaal (R) orgaanilise ühendi põhiskelett: ·Süsinikuahel ·Stabiilne heterotsükkel Funktsionaalne rühm (Y) heteroaatomid või heteroaatomite rühmad Funktsionaalse rühma koosseisu loetakse ka C aatom, mis on heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Orgaanilised ühendid võivad olla: · Lihtfunktsioonilised · Mitmefunktsioonilised Radikaalid - süsivesinikahel Süsivesinikahel: · Küllastunud · Küllastumata · Hargnenud · Hargnemata · Tsükliline Radikaalid küllastunud süsivesinikahel Küllastunud ahel ei esine C=C kaksiksidemeid C aatomite arvu järgi: · Pika ahelaga üle 12 C · Keskmise ahelaga 4 kuni 12 C · Lühikese ahelaga alla 4 C Radikaalid küllastumata süsivesinikahel Sisaldavad C=C kaksiksidemeid : · polüküllastamata mitu C=C kaksiksidet C=C kaksiksideme ümber võimalik cis-trans isomeeria :
Müüdid toitumise kohta Nagu väga paljude teiste asjade kohta on olemas müüdid, nii on ka toitumise kohta. Ja mõned võivad isegi sellised olla, mis panevad üllatama. On müüt, et kolesterool on halb. Tegelikkus aga on see, et tuleb vahet teha nn heal ja halval kolesteroolil. Kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on vaja rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa. Kolesterooli müüdi kohta on veel see, et munade söömisest tuleks loobuda, kuna need sisaldavad liiga palju kolesterooli. Tegelikkus on see, et muna ise ei ole halb, selles on palju vitamiine, aga olenemata sellest, et munarebu sisaldab palju kolesterooli, siiski tõstab vere
· hüdraatumisel vabanev soojushulk on lahustumine eksotermiline ja lahus soojeneb (paiskab soojust välja); nt gaaside (HCl) ja paljude vedelike (piiritus, H2SO4) korral, mis puhul puudub lõhutav kristallivõre. KÜLLASTUMATA LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. KÜLLASTUNUD LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel on lahustunud aine sisaldus maksimaalne. Aine lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. TEMPERATUUR tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel väheneb RÕHK gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel suureneb KRISTALLHÜDRAADID · Temperatuuri alandamisel väheneb tahkete ainete lahustuvus · Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid. · Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid.
pooriruum on veega vöö stus küllastunud külla küllastusvöö veepide Põhjavee paiknemine III Arteesiabasseinid filtratsiooniala
järel uuesti metsakasvanud ala muld, mille profiilis on endise ja uue E-horisondi vahel A-horisont). Leetmuld Kõige rohkem esineb leetmuldi Lõuna-Eestis. Leetjad mullad Mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud mullad; savist vaesunud heledale E-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas B-horisont. Leetjad mullad on neutraalsed või happelised vaid profiili ülaosas, nad on alustega küllastunud, huumusesisaldusega 2,54%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamullad. Leostunud mullad Karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld. Huumushorisondi A all asub savistunud B-horisont. Kihisemine algab lähtekivimist, harvem B-horisondi allosast. Leostunud mullad on suure veehoide- ja produktsioonivõimega, ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,54%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Üks Eesti parimaid muldi.
22+-3C olevasse vette ja eemaldatakse kaasatud õhk pöörates ja raputades katsenõud ettevaatlikult. Katsenõu täidetakse veega kuni kindlaksmääratud nivooni ja määratakse katsenõu mass koos vee ja katseprooviga (m2). Järgnevalt võetakse katseproov veest välja ja lastakse nõrguda. Katsenõu täidetakse veega kindla nivooni ja määratakse katsenõu mass koos veega (m3). Nõrutatud katseproov asetatakse kuivale rätikule ühekordse kihina ja eemaldatakse üleliigne vesi. Veega küllastunud pindkuiv katseproov kaalutakse (m1). Täitematerjal kuivatatakse kuivatuskapis temperatuuril 110+-5C konstantse massini (m4). Kaalumiste tulemused registreeritakse täsusega vähemalt 0.1% katseproovi massist. Terade tihedus arvutatakse valemiga 2: Valem 2: OK = m4 / (m4 (m2 m3 )) kus m2 küllastunud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass grammides, g; m3 veega täidetud katsenõu mass, g m4 kuiva täitematerjali mass õhus, g
pot.energia suurendamiseks. Kondenseerumisel mol.pot.energia väheneb. *Aurustumisea kondenseerumisel eralduv soojushulk sõltub: 1)Massist(aurustunud aine massist) võrdeliselt. 2)Ainest võrdeteguri L kaudu. Q=L * m =>L=Q/m Aurustumissoojus näitab soojushulka, mis kulub 1kg antud aine aurustamisel. *Õhuniiskus on tingitud sellest, et õhus on alati veeauru. Suurusjärk ~10 g/m(3). ...Küllastunud aur maksimaalse osatihedusega aur antud temperatuuril. Küllastunud auru tihedus sõltub temp.st. KEEMINE ...on aurustumine kogu vedeliku ulatuses,(aurumullide kiire teke, kasv ja tõus vedeliku pinnale). Vedelikus on tavaliselt lahustunud õhku, selles küllastunud aur, temp. Kasvades auru rõhk mullides suureneb. *Sõltub 1) Välisrõhust (vesi lk44 3.7). Normaalrõhk p=100KP=100000P= 760g/Hg N. konserveerimine(autovlaav), kiirkeedupott. Jon. 3.8. Kõrguse kasvades -> p langeb ->temp kõrgmägedes langeb(Muna keetmine kinnises potis).
Vee imbumine pinnasesse Pindmine äravool Veetase Veetase jões kaevus Vee imbumine pinnasesse Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veetase kaevus Veetase jões Veega küllastumata pinnas Veega küllastunud pinnas Veega küllastumata pinnas Veega küllastunud pinnas Veega küllastumata pinnas Veega küllastunud pinnas Põhjavee kiht Põhjavee kiht Põhjavee tase Põhjavee kiht Põhjavee tase Põhjavee kiht Põhjavee taseme muutumine ülesanne Põhjavee tase niiskel perioodil MÄE TALU kaev tiik ORU TALU kaev tiik Põhjavee tase kuival perioodil MÄE TALU kaev
tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega. E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse, värvus hele(valkjas) B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud. C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont. 1.huumuse kuhjumisprotsess- sõltub kliimast, lähtekivimist, veereziimist, orgaanilisest ainest. Seda intensiivsem, mida paremad on tingimused org aine akumulatsiooniks ja humifikatsiooniks. 2.leostumine- veeslahustuvate soolade väljauhtumine, esineb karbonaadirikka(Ca, Mg soolad)
Eestis on suurenenud eksootilise liha tarbimine Liha sisaldab vähem rasva ja rohkem valku, rauda ning B-12 vitamiini Kasutatud materjal: http://robbwolf.com/2012/02/24/a-walk-on-the-wild-side-your-guide-t o-exotic-meats/ Amy Kubal, 2012. Toores liha kcal Valk Rasv Küllastunud Raud B12 (100 g) g g rasv mg (µg) g Tavalised lihatüübid: Veiseliha 165 21 8 3.4 1.6 1.2 Kanarind 114 21 3 1 0.4 0.2
Kirjelda küllastamata auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedeliku kohal, kui aurustumine ületab kondensatsiooni või auru vedeliku puudumisel nimetatakse küllastamata auruks. Kui vedelik aurub avatud ruumi, siis aurustumine ületab kondensatsiooni ning vedelikukogus hakkab vähenema. Anuma kohal liikuv gaas (õhk) kannab auru vedeliku pinnalt ära ning selle tihedus vedeliku kohal ei saa muutuda suureks. 14. Millist gaasi nimetatakse küllastunud auruks? Kirjelda küllastunud auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus, nimetatakse küllastunud auruks. Küllastunud auru rõhk isotermilistes protsessides sõltub ainult gaasi temperatuurist ja ainest (sest aurumine ja kondenseerumine on küllastunud aurus dünaamilises tasakaalus, erinevad ained aga aurustuvad sama temperatuuri juures erineva kiirusega). 15. . Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline
Rasvhapped Stefani Kask Keemia, 12A, PMG Mis on rasvhape? Rasvhapeteks nim. kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille süsivesinikradikaalis on 420 süsiniku aatomit. Teisisõnu: looduslike rasvade koostises olevad monohapped. Liigitus Ahela pikkuse järgi: lühike (vähem kui 6); keskmine (612); pikk (13 21)ja väga pikk ahel (rohkem kui 22 süsinikku ahelas). Vastavalt keemilisele ehitusele: küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Küllastunud: cis ja transrasvhapped Küllastumata rasvhapped: mono ja polüküllastamata rasvhapeteks. Osasid polüküllastumata rasvhappeid (nt oomega3 ehk linoleenhape ja oomega6 ehk linoolhape) nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga. leidumine Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono ja polüküllastamata rasvhapped.
vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad
lipiidid. 4. KERAMIIDID · Keramiidid on olulised niiskust hoidvad ja kuivamist takistavad ained. · Keramiidid aitavad nahal säilitada niiskust vältides selle kadumist. · Uuringutes on tõdetud, et keramiidid mõjuvad soodsalt nii terve kui ka kahjustunud naha niiskuse sidumisvõimele. · Vesilahustuv dekspantenool ja rasvlahustuv keramiid koos toimivad võimsalt enda kaitseks, kiirendades naha toibumist väikestest kahjustustest. 5. KÜLLASTUNUD RASVHAPPED · Küllastunud rasvhapped on pika ahelaga karboksüülhapped. · Küllastunud rasvhapped stimuleerivad naharakkude uuenemist, ainevahetust ja jääkainete eemaldamist. · Nad kaitsevad nahka keskkonnamõjude, nagu näiteks külma, tuule, kuumuse ja saastatuse, eest. 6. VÕIPUU VÕI · Võipuu võid saadakse purustatud võipuu pähklitest. · Või sisaldab rohkelt vitamiine ja sellel on vananevat nahka kaitsev ja elustav mõju. · Peale selle parandab see nahakahjustusi ja kaitseb
1)Mis on küllastunud süsivesinik? Küllastunud süsivesinikeks nimetatakse ühendeid, milles kõik süsiniku aatomid on omavahel seotud üksiksidemetaga. 2)Mis on nomeklatuur? On aine ja struktuuri siduv reeglite kogum. 3)Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrgel temperatuuril. 4)Kuidas alkaanid mõjutavad inimese tervist? Alkaanidel on tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt. Tahked alkaanid on ohutud, sest ei tungi organismi. 5)Selgita: hüdrofoobne ja hüdrofiilne aine. Hüdrofoobne-Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofiilne-Esineb vastastikmõju veega, märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. 6)Alkaanide üldvalem ja tunnuse lõpp 7)Kuidas nimetatakse alkaanidest tuletatud rühma? Nimeta rühma tunnuse lõpp. Asendusrühmad ehk alküülrühmad. Tunnuselõpp üül. ...
Õhuniiskus ja õhuniiskuse karakteristikud Kairi Kuldma Õhuniiskus Õhuniiskus Küllastumata õhuniiskus Küllastunud õhuniiskus Veeauru rõhk E küllastunud veeauru korral e küllastumata veeauru korral osakeste kaootiline liikumine Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduv veeauru mass grammides. kaalumise meetod 16,4 ºC arvuliselt võrdne veeauru rõhuga Relaktiivne niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. küllastunud ühend (e. alkaan) - C aatomite vahel on ainult ühekordsed sidemed, kõik vabad sidemed on küllastunud H-ga küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.Kolmikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Alküülimine on alküülrühmaga asenduse teostamine. Fenoolid (ka hüdroksüareenid) on aromaatsed ühendid, milles üks või mitu
SÜSIVESINIKUD.- sisaldavad ainult H ja C aatomeid. Küllastunud süsivesinikud. C vahel on ainult üksiksidemed Alkaanid. Üldvalem: CnH2n+2 Metaan CH4 Vees mittelahustuvad gaasid. Etaan C2H6 Lõhnata, maitseta. Kas. Küttegaasina jm. Propaan C3H8 Butaan C4H10 C5 C15 Vees mittelahustuvad, veest kergemad, bensiini lõhnaga vedelikud. Nendest koosnebki bensiin ja petrooleum. Bensiin-hea lahusti. Alkaani nimetusel on lõpp- aan Alkaani nimetused on alusteks kõigi teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või mitu vesinikku asendub halogeeniga) N: freoonid Küllastunud süsivesinikud C vahel on kaksiksidemed alkeenid CnH2n (lõpp - een) Eteen ehk etüleen....
gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pidevalt muutub. Õhus olev veeaur kogus muutub nii ööpäeva jooksul kui ka aastaaegade lõikes. Muutused on tihedalt seotud temperatuuriga ja omavad suurt tähtsust kliima kujunemisel. 4. küllastunud aur-aur antud temperatuuril, kus vedeliku auramine ja kondensantsioon on tasakaalus Absoluutne niiskus-mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides). Suhteline niiskus- veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse 5
soojushulgaga. Kondenseerumisel eralduv soojushulk Qk on arvuliselt võrdne aurumisel juurdeantava soojushulgaga: Qk= -Qa. Õhus leiduvat gaasilist ainet nim. selle aine auruks, kui aine on antud temperatuuril vedelas olekus. Vedeliku vaba pinna korral toimuvad korraga mõlemad protsessid, nii aurustumine kui kondenseerumine. Kui õhus on vähe aurustuva aine molekule, siis on ülekaalus aurustumine. Kui aurustuva aine molekule on õhus väga palju, sssb ülekaalu kondenseerumine. Küllastunud auruks nim. auru, kus ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Küllastunud auru rõhuks nim. maksimaalset võimalikku aurustuva aine rõhku, mis vastab küllastunud aurule. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Keemisele vastba kindel temp. keemistemperatuur
Süsivesikud (sh. Kiudained), g 85,8 85,8 - Alkohol, g 0 0 - Valgud, %E, 14,6 14,6 100 Rasvad, %E, 23,9 23,9 95,8 Süsivesikud, %E, 61,4 61,4 102,4 Alkohol, %E, 0 0 - Küllastunud rasvhapped, g 5,9 5,9 - Monoküllastumata rasvhapped, g 4,6 4,6 - Polüküllastumata rasvhapped, g 3,1 3,1 - Küllastunud rasvhapped, %E, 9,5 9,5 94,7 üp* Monoküllastumata rasvhapped, %E, 7,4 7,4 74 Polüküllastumata rasvhapped, %E, 5 5 99,5
0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 temperatuur Lahustumist mõjutavad tegurid · Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõstmisel · Gaaside lahustuvus suureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alandamisel Lahuste tüübid · Küllastumata lahus ainet saab veel lahustada · Küllastunud lahus ainet rohkem ei lahustu · Üleküllastunud lahus sisaldab ainet rohkem kui küllastunud lahus Ainete eraldamine segudest (1) · Filtreerimine KEEDUKLAAS FILTREETAV LEHTER VEDELIK KOLB FILTRAAT Ainete eraldamine segudest (2) · Setitamine ja nõrutamine Ainete eraldamine segudest (3) Vedelike eraldamine teineteisest · Jaotuslehtri abil Vedeliku aurustamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
