Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kuusk" - 1076 õppematerjali

kuusk - Puuduvad õied - Võra koonusekujuline - Puuduvad juured, asemel risoidid - Juurestik maapinnalähedane - Puuduvad juhtsooned - Nõudlik mullaviljakuse suhtes - Puuduvad tugikoed - Talub varju - Saastetundlikud - Okkad paiknevad ühekaupa ümber oksa - Turva teke - Käbi - Omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga Mänd - Kasvavad väga madalaks.
kuusk

Kasutaja: kuusk

Faile: 0
thumbnail
4
xlsx

Perekond KUUSK

Ladina keelne Ühe- või Igi- või Sugukond Perekond Liik Areaal (Päritolu) Areaal Eestis Võrse nimetus kahekojaline suvehaljas Taiga, Põhja-ja KUUSK Helepruun, Männilised Harilik kuusk abies Kesk-Euroopa 1 igi (Picea) karvane kuni Kaug-Ida Kanada Põhja-Ameerika

Metsandus → Dendroloogia
69 allalaadimist
thumbnail
5
docx

"Torkva kuusk"

RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed

Loodus → Keskkonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Harilik kuusk

Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuusk on mäda või mitte. Vana puu tuleb ju lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on, sest kui neid on palju, võib terve puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud

Loodus → Keskkonnaökoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Harilik kuusk

Taluvad Igihaljas talvel külma okaspuu kuni –52 °C. Elab soodsates tingimustes Tuultolmleja kuni 250, harva 400– 500 aastaseks Männiliste sugukonnas Harilik Autotroof ja kuuse Perekonnas Kuusk Ühekojaline taim ja Kasvab paljuneb Euroopa peamiselt põhja-, kesk- seemnetega, ja idaosas kuid ka

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Harilik kuusk

Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad

Metsandus → Metsamajandus
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Harilik kuusk (referaat)

Harilik kuusk Rahvapärased nimed: kuus, kuusepuu, nõglapuu Harilik kuusk kuulub sugukonda männilised, perekonda kuusk. Ta on kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50 - 60 m. Kuuse tüvi on sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor on noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvuselt hallikaspruun. Kuusk on igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a.

Loodus → Loodusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Christmas in Norway

In Norway, Christmas is celebrated with great enthusiasm and fervor. `Gledelig Jul' or `God Jul' is the Norwegian way of wishing `Merry Christmas'. A unique tradition in Norway relates to the Christmas tree that Norway gifts to England every Christmas. The tree is basically an annual present to the United Kingdom, to honor the help rendered by the British people to the natives, during the Second World War. The tree is made to stand in Trafalgar Square, in the middle of London. Hundreds of people, from around the city, come to watch the gifted Christmas tree, when the lights are turned on. Read on to know more about Christmas traditions and celebrations in Norway. Christmas Celebrations In Norway While there are many customs and traditions linked to Christmas in Norway, there is one long- standing and very popular tradition that includes a little gnome Nisse, who guards the farm animals. It is believed that he plays tricks on children, ...

Keeled → Inglise keel
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Curriculum Vitae Peeter Kuusk

Curriculum Vitae Peeter Kuusk Mai 35 Pärnu 80011 ESTONIA Tel: 50123567 E-mail: [email protected] Objective: To get a position in Pärnu Postimees as a news reporter. Education: In 1992 graduated from Tartu University with summa cum laude. -Studied journalism. In 1988 finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Puud Venemaal

Puud Venemaal (eesti ­ vene tõlge) 1. Kuusk ­ 2. Jalakas ­ 3. Jugapuu ­ 4. Kask ­ , 5. Kadakas ­ 6. Lepp ­ 7. Remmelgas ­ , 8. Pihlakas ­ 9. Haab ­ 10. Saar ­ 11. Tamm ­ 12. Pärn ­ 13. Mänd ­ , 14. Vaher ­ 15. Pirnipuu - 16. Õunapuu ­ 17. Viirpuu ­ 18. Lodjapuu ­ Tanel Talts 10b

Keeled → Vene keel
7 allalaadimist
thumbnail
27
docx

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK

Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juurestik.........................

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
docx

Kuuseokaste pikkuste võrdlemine ühe puuvõra okaste järgi

Referaat kirjeldab kuuse kasvu ja eluiga, paljunemisiviisi ja kasvukeskkonda ning sisaldab katset. Katses uuriti, kas ühe puuvõra okstes on okkad erineva suurusega või mitte.

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuuse ja männi võrdlus

Kuusk Männijuured kasvavad sügavale maasisse Vee amuutamiseks samuti abiks seeneniidistik (kuuseriisikas) Okas on V ­tähe kujuline ja kasvab paaris Käbi küpsemise aeg on 2 aastat Vajab vähe valgust Vajab viljakat mulda Kuusel puudub peajuur ja team juured on ühtlaselt laiali mõõda madalat maakihti. Vee ammutamiseks on abiks seeneniidistik (männiriisikas) Okas kasvab kuusel üksikult Käbi saab valmis vähem kui aastaga Mänd Vajab palju valgust Vähenõudlik mulla suhtes

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mis on puit?

Kuivalt on ligniin tugevam,kui märjalt,see seletab miks on puit kuivalt tugevam kui niiskelt. Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel,näiteks kallastel või domineeriva tuulte mõju pirkondades on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks. Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj -liigid: must kuusk jt kuusk on küpspuit-südamikupuit ei erine värvusest kooreähedusest puidukihist. Kuusepuit on pehme jääb alla männile,lehisele küllalt kaua püsiv kergesti töödeldav.Puit on valge,kollaka või roosaka varjundiga,oksad väga kõvad.Puitu kasutatakse ehituses. Väga heade kõlaomaduste tättu kasutatakse klaverite ja keelpillide kõlakastide valmisamisel. Kuusk on tooraineks paberi-kinofilmide,tehissiidi ja tsellofaani tootmisel.

Muu → Erinevad koolitused
10 allalaadimist
thumbnail
2
pptx

Kuuse & Männi võrdlus

Mänd On Eesti kõige tavalisem puu. Teda võib kohata igal pool ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Halbades tingimustes suudab mänd kasvada kuna tema juurestik ulatub hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuusk Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Jõululuuletused

Südalinna kuusk. Täis sära on , kogu linn ja maa, kuusel küünlad vilguvad. Kõige uhkem kuusk on , Raekoja platsil, nii valge,ehtene. Imetleme,silitame, rõõm südameis. Koju kaasa , tema ilu toome , terveks aastaks, tuju loome. Jõuluaeg käes Jõuludel päkapikk väike su akna taga istub, ja kinkidest mõtleb ning suur on isu, sest pannkoogid valmivad, laps seniseid kinke lahti kisub, kuid ei jaksa ikka jõulumeest oodata pisut. Õde ootab lillat lipsu, aga vend hoopis koerakest Pitsu. Ema ootab köögiserviisi, kuid isa soovib komme toonide viisi.

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Laanemetsa taimed

Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase

Metsandus → Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mets - Segametsad

Idas. Segamets Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde- Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Prantsusmaa ( slaidid )

Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Tisleri eriala eksam

Küpspuidulised- lülipuit sama värvi maltspuiduga (kuusk, nulg, pöök) Rõngassooneliste puude aasarõngad- kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas) Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad- küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, kask, lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) Pehme kõvadus- haab, kuusk, mänd Keskmine kõvadus- remmelgas, toomingas, kask Väga kõvad- tamm, saar, vaher Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud Kergesti töödeldavad- mänd, lepp, pöök, kask Raskesti töödeldavad- Kerged Rasked Poorsed e hõredad- Keskmise tihedusega- Väga tihedad- Lõhnavad Väärispuit- Okaspuud Lehtpuud 2.Survetugevuse joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas:

Ametid → Tisleri eriala
109 allalaadimist
thumbnail
2
xlsx

Tüve järkamine

PUU nr. 4 RIKKED 28 Puuliik Kuusk H= 29 27 D1,3 = 36 M= 1,36 26 7 25 TÜVE JÄRKAMISE ESIMENE LAHENDUS Tabel 1 24

Metsandus → Metsandus
14 allalaadimist
thumbnail
7
ods

Ümarpuidu mahutabel

Kuusk EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KUUSELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4

Metsandus → Ümarpuidu mahutabel
82 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Okaspuud

Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mõningad arvutialased terminid

ja programmide käsud Modem Modem Seade, mis muudab arvuti impulsid laineteks, et arvutiandmeid telefoniliine-pidi teistele Keiu Kuusk 11.b 26.05.2010 arvutitele edastada Pikselid Pixels Kuvari ekraanivälja täitvad tillukesed punktid, millest koostatakse kujutis ekraanil Protsessor Central Processing Unit – CPU Arvuti põhiosa, kuhu kuuluvad

Informaatika → Arvuti
2 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eestis enim levinud puiduliigid

Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor...................................................................................................... 4 Võrsed, pungad ja okkad.............................................................................. 5 Juurestik..............................

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kokkuvõte aru ja sookasest

Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel seemnepuid .Puit ei murdu kergelt kuid on lumevaalimis oht .Põrder sööb ja murrab noori kaskesid .Hiired närivad puude tüvekoor ja juuri .Kask on sobiv puuliik põllumaade metsastamiseks kuna kannatab juure mädanike all vähem kui kuusk ja ei kasva seal okslikuks . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant

Metsandus → Metsandus
12 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki.Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) ingl. Spruce; sks. Fichte; vn. . Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel

Metsandus → Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Laanemets

Sisukord 1. Keskonnatingimused laanemetsas 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk 2.2 Jänesekapsas 2.3 Kuuseriisikas 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets

Loodus → Loodusõpetus
120 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Üldmetsakasvatuse iseseisvad tööd

Puude väljalangemine puistus on kõige suurem just puistu esimeses kolmandikus joonise 1 järgi. b) Millises boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt? Miks? Väljalangemine toimub intensiivsemalt männiku boniteediklasside puhul, millest intensiivsem on I boniteediklassi väljalangemine, kuna mänd on valgusnõudlikum kui kuusk, seega ka kiirema kasvuga ning varju jäämine mõjub hukutavalt, mistõttu kogu protsess toimubki kiiremini. c) Millal väljalangemine järsult aeglustub? Joonise 1 algusel väljalangemine aeglustub järsult olenevalt puuliigist 40-50 aasta vanuses puistus. d) Nimeta põhjuseid, mis kutsuvad esile puistus puude diferentseerumist ja väljalangemist? Peamine väljalangemise põhjus on puudevaheline konkurents (olelusvõitlus)

Kategooriata → Üldmetsakasvatus
104 allalaadimist
thumbnail
61
ppt

Raied

Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.) Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku?

Metsandus → Metsandus
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sisevooderduse paigaldus

Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. Pinnaviimistlus Voodrilauad võiks viimistleda enne paigaldamist, et kuivamisest ja ahenemisest tulenevalt ei ilmuks sulundisoonest esile viimistlemata jooni. Puitvoodrit võib viimistleda läbipaistva pinnakatte või kattevärviga. Kui soovitakse säilitada puu oma värvi ja naturaalset pinda, sobib toonitud õli või läbipaistev lakk. Aja jooksul muudab puit värvi: mänd tumeneb ja kuusk muutub kollaseks. Läbipaistva viimistlusega saab puitpinna ilmet muuta selliselt, et puidu oma värv koos läbipaistva kattega annab puidule soovitud tooni ja puu loomulik süümuster on alt nähtav. Kui vooder on niisketes ruumides, peab vertikaalvoodri alumise otsa lõikepind olema alati kaetud. Saunavoodri laua pind kaetakse selleks otstarbeks mõeldud nn sauna pinnakattega, mis on lõhnatu ja ei kleepu. 3 Kasutatud kirjandus http://www

Ehitus → Ehitus alused
20 allalaadimist
thumbnail
92
pptx

Okaspuud

Dendroloogia OKASPUUD Sandra Kaasik Siberi/ euroopa seedermänd 5 kaupa, karvadega Siberi seedermänd makedooniamänd Must mänd • 2 kaupa mägimänd • 2 kaupa keerdmänd • 2 kaupa Torkav kuusk Torkav kuusk Kanada kuusk Harilik kuusk Harilik kuusk Must kuusk Must kuusk Ajaani kuusk Ajaani kuusk Glehni kuusk Kanada kuusk Kalifornia ebaküpress Nutka ebaküpress mägiebaüpress Mägi-ebaküpress Mägi ebaküpress Harilik elupuu Kalifornia elupuu Korea elupuu Korea elupuu Hiigel elupuu Harilik kadakas Sabiina kadakas Sabiina kadakas Virgiinia kadakas Harilik kadakas Roomav kadakas Korea nulg Euroopa nulg Euroopa nulg Palsami nulg Siberi nulg Eriokkaline tsuuga Kanada tsuuga idajugapuu värdjugapuu Harilik jugapuu mikrobioota hiibapuu

Metsandus → Dendroloogia
34 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD

....................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk........................................................................................................................................ 7 7. lehis.................................................................................................................................................. 11 kokkuvõte............................................................................................................................................. 12 lisa1............................................

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Tabel, vorm

Tudengi nimi Matemaatika Informaatika Füüsika 3 4 5 3 4 5 Anu Kuusk 5 3 2 Anu Kuusk 3 3 2 Anu Kuusk 2 3 4 Anu Kuusk 2 4 1 Anu Kuusk 2 4 1 Vello Tamm 2 4 3 Ants Kask 4 5 6 Keskmine hinne 4 4 3,3333333333 2,6666666667 3 2,3333333333 2,3333333333 3 5 Nimi Anu Kuusk Tõnu Saar Ants Kask Maie Kuusk Vello Tamm Valdo Sepp Heiki Vaher

Informaatika → Informaatika 2
70 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti okaspuud

..................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused.......................................................................................................5 1.4. Koht ökosüstemis......................................................................................................5 1.5. Kasutusalad...............................................................................................................6 2. Harilik kuusk....................................................................................................................7 2.1. Üldiseloomustus........................................................................................................7 2.2. Levik.........................................................................................................................7 2.3. Kasvutingimused..............................................................................................

Metsandus → Dendrofüsioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Okaspuud ja heitlehised puud

HEITLEHISED PUUD - Deciduous trees OKASPUUD ­ Conifers, coniferous trees 1. arukask - silver birch 1. harilik kuusk ­ Norway spruce 2. sookask ­ downy birch, pubescent birch 2. kanada kuusk ­ white spruce 3. maarjakask ­ curly birch 3. must kuusk ­ black spruce 4. tundrakask ­ mountain birch 4. idakuusk ­ oriental spruce 5. vaevakask ­ Arctic birch, dwarf birch 5. ajaani kuusk ­ Yeddo spruce 6. haab ­ aspen 6. Glehni kuusk ­ Sakhalin spruce 7. pappel ­ poplar 7. hiina e kare kuusk ­ dragon spruce 8. palsamipappel ­ balsam poplar 8. torkav kuusk ­ Colorado spruce 9. pihlakas ­ rowan, mountain ash 9. korea kuusk ­ Korean spruce 10. tuhkpihlakas ­ rock whitebeam 10. Engelmanni kuusk ­ Engelmann spruce 11. pooppuu ­ Swedish whitebeam 11

Keeled → Inglise keel
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Nädala uudis

Tallinna jõulupuu sai taas püsti Elile hommikul sikutasid töömehed juba kolmandat korda püsti Tallinnas Raekoja platsil asuva pealinna esindusjõulupuu. Harjumaalt Hirvlist pärit erakordselt kahar jõulukuusk on ümber kukkunud kaks korda: esimest korda kadripäeval ning teist korda esimesel advendil. Siis oli kuusk juba täies ehtes. Mõlemad õnnetused lõppesid õnnelikult, sest ükski inimene puu alla ei jäänud.Kuuse lühemaks saagimisega alustati tegelikult juba üleeile õhtul, püstitamisega eile varahommikul, kella viiest, mil torm oli vaibunud. Põhiline aeg läks murdunud kännu välja sikutamiseks maapõues olevast august, mis on oma poolteist meetrit sügav. Mõni töömees puges peaaegu sinna sisse. "Kes saagis, kes kangutas, kes õpetas, kes luges

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Elektrivõrkude projekt

Joonis 2 Elektrivõrgu elektriline skeem 5 Trafode suurus ja arv (punkt 5) Elektrivõrku on määratud 20 trafot (kusjuures täidetud on tingimus n-1), trafode suurused on antud tabelis 1. Tabel 1 Alajaam Alajaama võimsus (MVA) Trafode arv Trafode võimsus 1. Everest 540,8 2 400 2. Lemba 447,2 2 250 3. Kuusk 403,1 2 200 4. Kimmel 335,4 2 200 5. Raigla 291,5 2 200 6. Assuküll 223,6 2 200 7. Einasto 180,3 2 100 8. Ploom 125 2 100 9. Püta 107,7 2 100 10

Elektroonika → Elektrivõrgud
170 allalaadimist
thumbnail
34
xls

Teksti ja andmetöötluse 6.praktikum täidetud

hind Leia kirjed, kus Kaup on a 05. nov Kork banaan 64,00 200 12800 16000 31. okt Kaasik banaan 76,00 150 11400 14250 23. okt Kaasik banaan 60,00 130 7800 9750 01. nov Kaasik banaan 20,00 200 4000 5000 28. okt Kaasik apelsin 14,20 200 2840 3550 15. okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 24. okt Kaasik banaan 18,00 125 2250 2812,5 16. okt Kuusk apelsin 14,50 150 2175 2718,75 10. nov Kork apelsin 14,30 100 1430 1787,5 23. okt Kuusk banaan 72,00 10 720 900 24. okt Kuusk banaan 12,00 50 600 750 Leia kirjed, kus Kaup on apelsin või banaan ja Müüja ei ole Sammal.

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
53 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Näidis Õpilasfirma Asutamise protokollist

ÕPILASFIRMA ABAKADABRA ASUTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Koht: Tallinn Aeg: 17.10.2019 Osalesid: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Anna Oja, Paula Palm. Juhatas: Mai Kullerkupp Protokollis: Ella Kuusk Päevakord: 1. Õpilasfirma toote/teenuse valik. 2. Õpilasfirma nime valik. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. 5. Õpilasfirma põhikirja kinnitamine. 6. Töökorralduse reeglite kinnitamine. 1. Õpilasfirma toote valik. Mai Kullerkupp pakkus ideeks toota kingapaelu, Anna Oja

Muu → Ainetöö
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Laanemetsa taimed

Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti okaspuud

Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid ­ harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Mets

metsas Mets kasutab ära palju päikesekiirgust Suurem osa neeldub puude ja põõsaste võradesse Temperatuur on metsa all lagedate aladega võrreldes ühtlasem Ka niiskus jaotub metsas ühtlasemalt Metsas kasvab sadu rohttaimede liike ja elab tuhandeid putukaliike Metsade elukooslusega on seotud rohkesti taime- ja loomaliike Metsarinded Mets jaotub justkui korrusteks, mida kutsutakse metsarinneteks Kõrgeima rinde moodustavad puud- mänd, kuusk jne Puurindest allpool asub põõsarinne- pihlakas, toomingas, sarapuu jne Põõsarindele järgneb puhmarinne, kuhu kuuluvad puitunud varrega taimed- kanarbik, mustikas, pohl jne Veidi madalamal paikneb Kasemets rohurinne- leseleht, maikelluke, sõnajalg jne Madalaima rinde moodustab samblarinne, mõnes metsas asendab seda samblikurinne Metsarinded Eesti metsad Esimesed metsad, mis pärast jääaega siin kujunesid, olid

Loodus → Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Paljasseemnetaimed

Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND............................................................................................................8 Joonis 2. Männi käbi ehitus................................................................................................. 9

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
31
xls

Nimetu

44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 37308230939 Paulus Madis Tori 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 Telefon - 5127657 5023543 5775169 5784941 5534903 5491681 5744042 5095125 5111918 5064516 - 5167468 5777718 - 5555866 5685829 5431825 5618468 Puidu hinnad Sort

Varia → Kategoriseerimata
120 allalaadimist
thumbnail
21
xls

Ülesanded - Tabelarvutus

saar 98 180 17640 120 180 21600 67 180 tamm 72 200 14400 55 200 11000 102 200 Kokku 930 121540 887 115900 979 1. Arvuta igas reas Summa (=Hind korda Kogus) 2. Summeeri Kogus ja Summa 3. Koosta graafik tabelis toodud Kuuskede müügi dünaamika esiletoomiseks Summa 58500 23000 15200 kuusk 12060 20400 265 129160 260 255 250 245 240 235 230 225 220 215 kogus kuusk kuusk kogus Tulud 372744500 Tululiik Tulu summa Tulu osakaal Maksud 196085000 52.6 Toetused 100126800 26.9

Informaatika → Microsofti...
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tüpoloogia-Metsandus

Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. Boniteet: 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl,leesikas, kukemari. Rohurinne: palu-härghein, kilpjalg, leseleht, karvane piiphein, võnk-kastevars. Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht

Metsandus → Metsamajandus
16 allalaadimist
thumbnail
180
xlsm

Informaatika I tunnitöö "Tabelid 2. Andmeloendid"

46908050804 Malle Kivioja naine 8/5/1969 47 Finants juhataja 2,430 36009040214 Andrus Koort mees 9/4/1960 56 Tootmine treial 770 44406270104 Sirje Kreen naine 6/27/1944 72 Tootmine tööline 975 48210210529 Faina Kukk naine 10/21/1982 34 Müük sekretär 580 33907250511 Riho Kuusk mees 7/25/1939 77 Tootmine tööline 690 37509120658 Boris Küünemäe mees 9/12/1975 41 Transport autojuht 650 36008130050 Einar Laanepõld mees 8/13/1960 56 Ladu tööline 500 37803090504 Jaan Laubre mees 3/9/1978 38 Finants raamatupida 850 37005020007 Erki Lepiksoo mees 5/2/1970 46 Tootmine treial 790

Informaatika → Informaatika I (tehnika)
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taiga

Jaanuari keskmine õhutemperatuur on -10° kuni -30°C, juuli +10° kuni +20°C. Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise ­ toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad. Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis).

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
40
ppt

Paljasseemnetaimed

seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed  Kõigil tugev puitunud vars (tüvi)  Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest.  Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides tingimustes  Igihaljad, sest okaste vahetamine oleks liigne energiakulu  Aurumise piiramiseks lehtede asemel okkad ja kaetud vahakihiga  Sügavale ulatuv juurestik, millega saab vee kätte sügavalt. Nimeta Eestis kasvavad okaspuud Kohalikud okaspuud Harilik mänd Harilik kuusk Kadakas  Jugapuu Harilik mänd  Enamlevinud okaspuu  Valgusnõudlik  Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes leplik

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun