X seminar Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja
Kui ma tahan teatud asutusest saada enda kohta andmeid (isiklikke), siis kas mulle peaks neid väljastama ning kuidas asutus peaks toimima? § 19. Andmesubjekti õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid (1) Andmesubjekti soovil peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema: 1) tema kohta käivad isikuandmed; 2) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 3) isikuandmete koosseisu ja allikad; 4) kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud; 5) kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud; 6) isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. (2) Andmesubjektil on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmed väljastatakse võimaluse korral andmesubjekti soovitud viisil. Andmete
• Võrkkestale suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired. • Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. VALGUSTUNDLIKUD RAKUD • Valgustundlikut rakud ehk kolvikesed ja kepikesed. • Silmas on kepikesi ligikaudu 100 miljonit, korvikesi 7 miljonit. • Kepikesed võimaldavad näha hämaras. • Kepikesed on tundlikud valguse heledusel tumedusel, aga mitte värvuse suhtes • Kolvikesi on kolme liiki ühed reageerivad sinisele valgusele , teised rohelisele ja kolmandad punasele valgusele SILMAAVA JA SELLE KÄITUMINE ERINEVA VALGUSHULGAGA • Inimese silm võtab vastu – punast, rohelist ja sinist valgust. • Nende valguste erinevad kombinatsioonid võimaldavad näha kõiki spektrivärvusi • TÄNAN KUULAMAST
Ühiskondlikud väärtused. Osad inimesed arvavad et tähtsaim väärtus on raha, teised, et haridus, kolmandad, et rahvaarv.Millised on ühiskondlikud väärtused ja millised on tähtsaimad? Minu arvates on tähtsaim väärtus haridus, sest ilma hariduseta ei suudaks ühiskond mõelda ega korraliult tegutseda. Haridus on tähtis ka noortele, et nad õpiksid selgeks selle, mis aitas edasi vanemaid ühiskonnakihte. Väga tähtsal kohal on ka sõprus, sest kui kõik oleksid vaenulikud ei oleks maailma midagi muud peale sõdade.Sõprus on kõigile oluline,et suureneks rahvaarv ja ka haridus.Nii
Kas 21. sajandil oleks sõda võimalik? Peale külma sõda pole sõjad väga aktuaalseks teemaks olnud. 21. sajandil on linnades aset leidnud mõningad relvastatud konfliktid. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes 20. sajandiga, aga kahjuks päris ilma sõdadeta me pääsenud ei ole. Aasta vahemikus 2000 2014 on toimunud mitmes riikides relvastatud konfliktid ning pigem pole olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja? Sõjad 21. sajandil pole sõjad kindlasti välistatud. Tänu uuendustele on sõjad liikunud ka küberuumi, ohustades sellega inimeste virtuaalseid toimetusi. Näiteks toimus 2007. aastal Eestis esmakordselt kübersõda, kus rünnatas Venemaa poolt Eestis asuvaid serverid ja portaale. Häirides sellega mitme inimese igapäevaseid e-teenuste kasutamist. Kindlasti tekitas
Skeptitsismi algse päritolu kohta on olnud palju arvamusi. Üks grupp autoreid mainib, et kreekakeelne sõna "skepsis" tähendavat "kahtlemist" või koguni kinnitab, et ka termin "skeptitsism" pärineb sellest samast kreekakeelsest sõnast. Teised aga ütlevad, et termin "skeptitsism" on tuletatud sellest samast kreekakeelsest sõnast "skepsis", mis tähendavat hoopiski "vaatlust" või "küsitlemist" või ka "kaalutlust". Ent kolmandad väidavad koguni, et see tuleneb hoopis kreekakeelsest sõnast "skeptikos", mis tähendavat "vaatlev", "uuriv" või isegi "kritiseeriv". Skeptitsism on filosoofiline õpetus ja tunnetus-teoreetiline printsiib, millele on iseloomulik kahtlemine teadmiste usaldusväärsuse ja objektiivsuse tegelikkuse tõese tunnetamise võimalikkuses. Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana Kreeka koolkonna liikmetele leiab
8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Andmesubjekti õigused § 19. Andmesubjekti õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid (1) Andmesubjekti soovil peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema: 1) tema kohta käivad isikuandmed; 2) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 3) isikuandmete koosseisu ja allikad; 4) kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud; 5) kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud; 6) isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. (2) Andmesubjektil on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmed väljastatakse võimaluse korral andmesubjekti soovitud viisil. Andmete väljastamise
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma...
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjuta...
Jaan Kross (1920 - 2007) Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks "Kolme katku vahel", "Keisri hull" ja "Professor Martensi ärasõit". Kross on pälvinud mitmeid auhindu, preemijaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamis...
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
Aeg : 1880 aastatel Koht: Prantsusmaa ja Belgia Miks tekkis: hakati jumaldama müstikat, sprituaalsust ja morbiidsust Stiili põhimõte: Müsteerium Kunstnike fantaasia tunnused müstilisus kahetähendlikkus sünd, surm, armastus, üksindus, elu igavene ringkäik, Maalikunst Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks Prantsusmaa tuntumad Odilon Redon (1840 1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega ,,Ronk'' Pierre Puvis de Chavannes (1824 1898) peamiselt seinamaalide autor ,,Neiud rannal'' Prantsusmaa tuntumad Pierre Puvis de Chavannes Odilon Redon ,, Ronk'' ,,Neiud rannal''
Lapsevanemad usaldasid teda väga. Aasta oli siis 2005, kui Karka andis välja raamatu Eesti käsipalli ajaloost. Ta kogus ise kõik materjalid kirja ja tegi raamatu. Kui näiteks oli kusagilt mingi allkiri puudu, siis tänu tema tutvustele sai kõik korda, alati. Teda valiti möödunud sajandi parimaks käsipallitreeneriks. Enno Karrisoo juhendas 50 aasta jooksul sadu poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi. Mõned neist jõudsid maailmaareenile, teised oma riigi koondisesse, kolmandad avastasid spordiarmastuse. Karkale pakkus medalite ja karikate kõrval vähemalt sama palju rõõmu teadmine, et lastest kasvasid inimesed, keda elu ja raskused suutnud murda. Karka helistas igal laupäeval Vikerraadiosse, et järgmise nädala sünnipäevalastele õnnitlused edasi anda. Ta tundis ju kõiki, kes olid vähegi kunagi alaga seotud olnud, ja raadio oli koht, mille kaudu tuttavateni jõuda. Öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole. Kuid paganama raske on kellelgi
Barokiajastu kunstikultuur Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist (nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne. Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks.
ei tulene ettenägematutest asjaoludest Vajadusel võib töövõtja töötada kuni 72 tundi Töö tegemise aeg võib teha rohkem järjest (mõjutab töö valmimise tähtaeg). Tähtajatu Tähtajaline Lepingu kestus Tähtajaline kuni 5 aastaks Tähtajatu Töö tegemise subjekt Võivad olla hoopis kolmandad isikud Töötaja isiklikult Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja antud töövahendeid, materjale Töövõtja teostab töö / osutab teenust iseenda Töövahendid ja seadmeid või tellija materjalidega ja töövahenditega Vähemalt 28 kalendripäeva Eranditel rohkem kui 28 kalendripäeva
Kägu Cuculus canorus Cuckoo Kägu http://muusika24.ee/Eesti/item/24992 Lühikirjeldus Suurus: Keha pikkus kuni 40 cm, tiiva pikkus u 22 cm, saba pikkus u 18 cm. Mass: u 100 g Välimus: Kägu sarnaneb raudkullile. Iseloomulik on tema mitmeastmeline saba. Emaslinnu põhivärvitooniks on pruun, isaslinnul on see aga hall. Arvukus : Eestis arvatakse pesitsevat 20...50 tuhat paari. Pesitsemine Sigimisaeg: aprilli lõpp-juuli keskpaik Emaslind muneb 1...3-päevaste vahedega u 20 muna (u 3 g) Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa (eelistatakse linavästrikke). Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja kolmandad ei reageeri muutusele üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval. Areng Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem Kasvab väga kiiresti. Väljaviskamisrefleks...
ülimalt tähtsad, siis viski puhul ei pöörata kasutatava teravilja liigile ega päritolule erilist tähelepanu. Viskid ei sisalda kunagi suhkrut! Tarbimine Tavaliselt serveeritakse viskit kas madalast paksupõhjalisest old fashioned või tamblerklaasist, peaasi, et sinna oleks soovi korral võimalik lisada vett. Maailma eri paigus juuakse viskit mitmel moel iirlastel on kujunenud välja ühed, sotlastel teised ja ameeriklastel kolmandad viskiharjumused. Viskit võib pakkuda: Puhtalt Jääga Allikaveega segatult Sidrunitoonikuga pikendatult Iiri kohvina (koosneb koorega kohvist & viskist) Hot irishina (koosneb viskist, kuumast veest, sidrunist ning ingverist) Mitmesuguste kokteilide koostisosana Tänan kuulamast!
· Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja lesed. · Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. · Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vastseid ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. · Kodumesilastelt saab mett ja vaha.Mesilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. ·
Edendamisgrupid- on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Liikmeskond võib kiiresti muutuda. Pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Tekib kodanikualgatuse põhjal- nõrk sisemine hierarhia ja tugineb vabatahtlike tegevusel. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Survegrupid poliitika mõjutajatena Mitte kõik grupid ei sea endale eesmärgiks poliitika mõjutamist. Teistel puudub jõud ja kolmandad omandavad äärmiselt suure mõjujõu-korruptsioon, äraostmised jmt. Kaudne surve: Avaliku arvamuse kujundamine (massimeedia-edendamisgrupid)Greenpeace Töö riigiasutustega Koostöö erakondadega Otsene surve: Mõjutatakse parlamendi liikmeid või tippametnikke Survegruppide poliitiline roll on riigiti erinev. o Valitsemiskorraldus o Poliitiline kultuur o Ühiskonna ees olevad probleemid. Sotsiaalsed liikumised
Laden ning kaugemas minevikus oli kreeklaste eesmärgiks Helena troojalaste juurdest tagasi tuua. Üeldakse, et Sõdu põhjustab armastuse puudumine. Kuid tegelikult on Sõja ajendeid kolme tüüpi. Esimest järku ajendid on seotud ellujäämisega. Kergesti sünnivad sõdivad kollektiivid, mis on ellujäämiseks vajalikud.- nt aafrika laps sõdurid. Teist järku ajendid on seotud majandusliku õitsengu ja kasuga. Kolmandad on ajendid, mis vastavad ideoloogiale. Riikide maine, staatus ja kuulsus jäävad kõikjal maailmas võimsaks ajendiks, mis seletavad muuhulgas ka tuumarelvade soetamist. Sõda ongi eelkõige poliitikute, diktaatorite ja kindralite mängumaa.Kannatajateks on lihtinimesed, olgu need siis sõdurid või tsiviilid. Kaotajad on kõik, keda sõda lähemalt puudutab, sõltumata valitud poolest. Võtame näiteks Venemaa, kes tähistab igal aastal demonstratiivselt Teise maailmasõja võitu
Miks ma olen kloonimise vastu Kloonimise kohta on väga vastakaid arvamusi osad toetavad seda mõtet, teised laidavad maha ning kolmandad ei oska seisukohta võtta. Mina kuulun nende hulka, kes kloonimist heaks ei kiida, seda väga mitmel põhjusel. Kui asjale teadluslikust poolest läheneda tuleb tõdeda, et ligikaudu 90% kloonimiskatsetest kukuvad läbi. Kulus 276 katset enne, kui 277. katsekorral sündis kloonlammas Dolly. Õnnestunud hobuse kloonimine leidis aset alles 328. katsel ning 9000 veise kloonimise katsest saadi kõigest 70 vasikat (19%), kelledest kolmandik surid noorelt. Seega oli kloonimise efektiivsus kõigest 1%
Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises.****** Maalikunst: Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks. Prantsusmaa tuntuimad : Puvis de Chavannes näiteks eelistas tagasihoidlikke sinakashalle toone ning selgeid ja lihtsaid vorme. Väga kuulus on ta maal, mis kujutab Pariisi kaitsjannat Püha Geneviéve'i kuuvalgel uinuvat linna valvama Kristjan Raud (1865 - 1943) on tuntud eelkõige Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" illustreerijana
Mina olen uudishimulik inimene, alati loen ma huvitavaid uudiseid ajalehest. Loen sellest, mis koolis on juhtunud või milliseid uusi asju on leiutatud. Lugedes saab niivõrd palju teada, mida ma isegi ette ei oska kujutada. Inglise filosoof Francis Bacon on kunagi ütelnud: ,,Mõnda raamatut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida." Teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Kõigis koolides on kasutusel kohustusliku kirjanduse mõiste, kuid kahjuks muudab termin "kohustuslik" teose juba enne avamist nii mõnelegi vastumeelseks ning pahatihti käib esimene küsimus lehekülgede arvu, mitte aga sisu kohta. Ometigi on nimekirja kogutud teosed siiski maailmakirjanduse klassikast nagu Goethe, Shakespeare'i, Liivi ja Tammsaare looming
JAAN Ksenia Bogdanova Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, ku...
Talurahvaseisus jagunes kaheks: Mõisarahvas ja pererahvas. Pererahvas jagunes omakorda sulasteks, vabadikeks ja talunikeks. Mõisarahvas oli kõik see kes elasid mõisas või olid sellega tihedalt seotud. Talurahva koormistest oli mõisa ees endiselt teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks. Talurahva riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. 1845. aastal toimus massiline üleminek vene õigeusku. 1849. aastal avaldati kolmandad talurahvaseadused Liivimaal, mis vabastasid talupojad täielikult mõisniku käe alt ja talupoeg võis hakata ise oma talu organiseerima. Mõisnik hakkas oma maad kruntiajama, laenates seda talupoegadele. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad. Eestimaal võeti säärased seadused vastu 1856. aastal. 1858. aastal keeldusid paarikümne Harju-, Järva- ja Virumaa talupojad teotööle minemast. Sellepärast saadeti neile järgi sõjaväeosed, kes vastuhakanuid pexuga
· · Terviklikkuse kehv kaitse · · Suvalise arvu generaatori kvaliteet Lisaks eelmainitule tuleb arvesse võtta ka järgnevat: · · Mobiilisetel seadmetel on suurem risk saada varastatud, kui seda on · statsionaarsetel seadmetel · · Ainuke asi, mida on vaja Bluetooth seadme kasutamiseks, on et seade · autendiks ennast, reeglina kasutaja ei pea end seadmele autentima. Kui · mobiilne juba paarunud seade läheb kaduma, siis mitteautoriseeritud · kolmandad osapooled saavad neid kasutada viivitamatult · · Sobiva varustusega saab Bluetooth seadmete aadressidega manipuleerida (nt. · flash mälu) · · Ad hoc võrkudes on arvutiviiruste ja "Trooja hobuste" leviku oht Bluetooth seadmete kasutamisega kaasnevad ohud: · 1. Bluesnarfing meetod, mille põhimõtteks on "häkkida" Bluetooth ühendust · lubavasse mobiiltelefoni ja siis selle kontaktide raamatu, kalendri või mingite
Ristküsitlusel saab tihti nö teisele poolele ära panna, leides kitsaskohti.Võib välja tulla,et väitleja rääkis ainult seda mida õppis ja ei teagi millest tegelikult rääkis.EI III küsitleb JAH I- te. Teiste kõnede roll on ümber lükata, ümberlükkeid ja pakkuda väitlusesse juurde midagi uut, mitte uut argumenti, aga uut tõestust ja näidata veel rohkem põhjuseid. Jaga tõestusmaterjal kahe esimese kõne peale ära, et üllatada vastast:P. Argument peab saama lõpuks selgemaks. Kolmandad peavad võtma väitluse kokku, nad ei tohi tuua uusi väiteid. Too välja vastaste nõrkused, kolmas inimene peab kohtuniku jaoks paremaks rääkima, nendega ristküsitlust ei toimu. Turniiril hinnatakse kahte asja: võistkondlikust ja individuaalselt iga kõnelejat eraldi. Sellepärast,et kõnelejad on iseenesest head,aga kaotavad sisuliselt poolelt. Väitlejana peab üksteisest aru saama ja pead ka isiklikult ennast arendama. Kohtunikud kirjutavad terve
Talupojad keskajal Seisvused kujunesid välja feodaalkorra ajal: vaimulikud olid kõige peamised, teisena tulid feoodid ning kolmandad olid talupojad. Talupojad pidid toitma nii feodaale kui ka vaimulikke. Talupojad elasid mõisade kõrval koos oma peredega väikestes hurtsikutes. Mõis koosnes peamajast, feodaalide põldudest, talupoegade hurtsikutest ning nende põllumaast. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli jaotatud kaheks osaks
Sport kui elustiil Sport on mänguline, kehaline või vaimne tegevus ja meelelahutus. Igal inimesel on võimalus valida endale kõige sobivam viis, kas siis rahvasportlasena, tippsportlasenavõi siis lihtsalt spordihuvilisena, seljuhul võib öelda, et mingilmääral tegelevad spordiga kõik. Osad spordivad seepärast, et saavutada hea enesetunne, teised tahavad saavutada sellega vormika keha, kolmandad aga püüavad jõuda sealjuures tippu. Oma eesmärkide saavutamiseks tuleb teha tükk tööd, sest ükski tulemus ei tule iseenesest ega üleöö. Mõnele on eesmärgiks teha sporti, et hoida normaalset kehakaalu ja mitte haigestuda. Õige toitumise ja piisava trenni tegemisel võib saavutada ka raskemast inimesest keskmise kehakaaluga inimese. Küll aga on ka neid, kellele on eesmärgiks jõuda tippu, seljuhul muutub sport eluviisiks. Jälgima peab siis
paigutab meid riikide pingereas 34. kohale. Nimekirja juhib mitmendat aastat Norra, mis on nimekirja eesotsas olnud lausa 13 aastat. Kas see tähendab, et Eesti on jõukas ning väga arenenud riik? Selles võib kahjuks sügavalt kahelda, kuna meie tabeli kõrget tähelendu saab suuresti selgitada Eesti Vabariigi haridussüsteemiga ning liberaalse, isiklikke vabadusi (veel) propageeriva poliitikaga. Seda iseloomustab väga hästi näiteks PISA testide tulemused maailmas kolmandad peale Singapuri ja Jaapanit. Samamoodi oleme pressivabaduse pingereas kolmandad maailmas. Rääkimata sellest, et täiskasvanute kirjaoskus on lausa 99,8 % (2015. aasta arvutuslik tulem), jäädes maha ainult Lätile (99.9% 2015. aasta arvutuslik tulem) ning Põhja- Koreale, kus on kirjaoskuse tase täiskasvanute seas 100%. Samas viimast numbrit ei saa päris 100 protsenti täie tõsidusega võtta. Millega siis ülejäänud maailmale alla jääme?
Kasutamine kulinaarias Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.Tomat on oluline konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketsupit) ning konserve. Tomati kasulikus Tomatid on aedviljade edetabelis kolmandad Tomati viljades on 90% taimevett, 1% valkaineid, 0,2% rasva, 3,5% suhkrut, 0,8% kiudaineid, mineraalaineid ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, vitamiine ja orgaanilisi happeid. Avamaal kasvanud tomatites on rohkem vitamiine kui kasvuhoones kasvatatud tomatites (need andmed ei ole hübriidide kohta).Huvitava ülevaate on esitanud USA teadlased - nad on koostanud kõige tähtsamate ja sagedamini kasutatud aedviljade nimestiku. A-vitamiini sisalduse järgi on tomat paigutatud 16
Õnn kui ihalduse objekt Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Õnn, mis on ilmselgelt üks väga lihtne nähtus või olek, muutub väga keeruliseks kohe, kui seda teaduslikult uurima hakata. Inimesed on aastatuhandeid püüdnud õnnele definitsiooni leida. Kõige lihtsam on seda defineerida, kui inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisundit. Miks on õnn nii aktuaalne teema? Miks igaüks meist seda nii väga ihaldab? Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on ainult selles, mida teha, et õnnelik olla. Inimesed otsivad rahuldust ja õnne eri paigust. Mõningate inimeste jaoks peitub õnn väikestes, kuid õnnelikeks tegevateks pisiasjades. Teiste jaoks...
Mere ja jõgede ääres kasutatakse palju kala-ja teisete mereloomade liha ning teisi saadusi. Maitsestamine Toite vürtsitatakse kohalike vürtsidega väga teravalt. Eriti hinnatud on mitmesuguste vürtside segud niihästi pulbrina kui ka püdelate segudena. Viimaste põhiaineks on sageli Paprika, Tsilli, Tomatipüree või Sojakaste. Soola kasutatakse tagasihoidlikult. Pipar - sadades variantides, ühtesid süüakse toorelt, teised marineeritakse äädikas ja kolmandad kuivatatakse. Nad sisaldavad palju vitamiini C, A, B, E ja on head isutekitajad. Vürtsid Tsilli Sojakaste Magustoidud Magustoiduna süüakse peamiselt puuvilju- Apelsine, Mangosid, Virsikut jt., kuid valmistatakse ka kuumutatud toite Munadest, pähklitest, puuviljadest ja suhkrust. Tihti lisatakse toidule pruuni, rafineerimata suhkrut. Selle maitse erineb valgest suhkrust. Tarvitatakse ka Melassi. Tortiljad
määral ja milliseid andmeid töödeldakse. Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Heaks näiteks võin tuua siinkohal S. Rannamaa ,,Kasuemas" toodud näite sellest, kui kaaslased varastavad peategelase Kadri luuletuste kaustiku. Hiljem imestavad rühmakaaslased, miks Kadri luuletuste võõraste silma alla sattumist nii väga üle elas. Luule, mis Kadri jaoks oli sügavalt isiklik, tundus teiste tüdrukute jaoks pigem loominguna, mille üle võiks avalikult uhke olla. Kuid Kadri tundis
Kuna kõrgkoolis õpitakse eeldusel, et tulevikus alustatakse tööd valitud erialal, siis on väga oluline, et kõik koolis õpetatav ka omandatakse. Tihti on aga plagiaadi esitamise põhjuseks kas viitsimatus või ajapuudus, mis tähendab, et kui esitatakse kellegi teise töö, siis järelikult jäävad endal selle koha pealt lüngad sisse või mõned olulised oskused omandamata ning see on mitte aksepteeritav, sest mitmetel juhtudel sõltuvad nendest teadmistest kolmandad isikud. Kellelegi meist ei meeldiks, kui näiteks meie maja projekteeritakse inimese poolt, kes on koolis esitanud kellegi teise teadmisi enda teadmiste pähe või kirurg, kes on õpingute jooksul tegelenud plagieerimisega ja selle tõttu ei oska operatsioonisaalis justkui midagi peale hakata.
,,Dekameron" Giovannu Boccacio See raamat jutustab erinevaid lugusid renessansiaja inimestest. Rühm inimesi, kes on kakuepideemia ajal varju pugenud, räägivad igaüks 10 juttu. Raamatust võib leida pajatusi paljudel erinevatel teemadel. Osad ülistavad vaimseid rõõme ja lõbusid, teised jällegi hoiatavad abielukaride eest ning kolmandad hoopis kõnelevad uskumustest ning jumalasulaste silmakirjalikkusest ja liiderlikkusest. Kogu teoses toimuvat võib võtta kokku lühida kirjeldusega. Nimelt räägib raamat ühiskonnast, mida ümbritsevad müstika ning õudsed ja tundmatud asjad. Kõik see ründab rahvast parasjagu siis, kui nad tunnevad rõõmu rahulikust elust. Novellides käsitletakse paljusid probleeme, mis on seotud varanduslik ebavõrdsusega, armuprobleemidega, valede ja kannatustega
Jaan Krossi elulugu ja looming Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 20...
Randtiir veedab enamiku talvest aga hoopis Antarktika vetes või isegi Austraalias. Kõrvukräts. Peoleo. Luitsnokk-part. 6 Paljudel liikidel lendavad mõned isendid Aafrikasse, teised jäävad Vahemere ümbrusesse või hoopis Lääne-Euroopasse. Veelgi segasemaks teeb pildi Eesti asupaik lindude rändeteede lahknemiskohas, kust mõned suunduvad läände, teised itta ja kolmandad otse lõunasse. Näiteks mõned meie sookured jäävad talvituma Ukrainasse, teised lendavad Hispaaniasse, kolmandad aga hoopis Etioopiasse. 2 Koonduma- hajali-, laialiolekust, eri kohtadest ühte kohta kokku 5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA? Keegi ei tea päris täpselt, kuidas linnud teavad, millal rändele asuda ja kuhu lennata. Arvatakse, et rändele asumise märguandeks on päeva pikkus, mis mõjutab hormonaalset tasakaalu. Enne rännet tekib lindudel nn ränderahutus
kriips järgmise mõõteskaala kriipsuga, vaid jääb selles maha a/n võtta, teine kriips 2a/n võrra ja nii edas. Nooniuse viimane kriips ühtib mõõteskaala kriipsuga, kuna nan=(n-1)a. Kui nooniuse 0-kriips liigutada kohakuti järgmise mõõteskaala kriipsuga, toimub (n-1) nooniuse ja mõõteskaala kriipsude kokkulangevust. Nooniuse nihutamisel a/n võrra satuvad kohakuti nooniuse ja põhiskaala esimesed kriipsud, 2a/n korral teised, 3a/n korral kolmandad jne. Kriipsud. Seega saab öelda, et nooniuse abil saab määrata mõõdetava suuruse muutusi, mis on a/n täisarv kordsed. Mõõtmisel määratakse kõigepealt lugem M (vt Skeem). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on nooniuse 0-kriips ületanud. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile. Mõõtmistulemus mõõtarv L (vt Skeem) on seega: L=M+N*T
meie ajaarvamist, et nende täpset avastamisaega ega avastajat ei teatagi. Kuid miks just need seitse avastati esimestena? Selle kohta on palju erinevaid teooriaid. Ilmselt oli aga peamiseks põhjuseks nende esinemine looduses lihtainetena. Mingi iseäraliku omaduse tõttu köitsid nad meie eellase tähelepanu , oli see siis kulla sära, raua tihedus ja kõvadus või mõni muu omadus. Ka esimese elemendi au on kindlaks määramata. Mõned peavad selleks rauda, teised vaske, kolmandad kulda. Vanal ajal usuti, et taevakehad on seotud metallidega. Tol ajal arvati, et metalle ongi ainult seitse ehk sama palju kui pidi olema planeete.Planeetideks peeti siis Päikest, Kuud, Jupiteri, Saturni, Marssi, Veenust ja Merkuuri. Igale metallile vastas oma planeet. Kõige täiuslikumaks metalliks peeti kulda, mida seostati tema värvuse ja sära tõttu Päiksega. Rauda seostati põhiliselt Marsiga ja vaske Veenusega. Metallide kuningas kuld
Paljud Saksa armees sõdinud eestlased demobiliseerusid. Võimalus sõdimiseks oli võidelda ka Soome armees. Päris paljud noormehed hakkasid salaja Soome minema juba NSVL-i ja Soome vahel puhkenud talvesõja ajal 1939-1940 aastatel. Kõige rohkem lahkus eestlasi 1942. aastal, kui NSVL-i ja Soome vahel oli puhkenud nn jätkusõda 1941 – 1944 aastatel. Soome mindi väga erinevatel põhjustel. Osad inimesed tahtsid aidata soomlasi, teised põgenesid lihtsalt Saksa mobilisatsiooni eest ja kolmandad olid valmis võitlema iseseisva Eesti eest. Kokku teenis Soome vägedes umbes 3400 eestlast. 1944. aasta augustis tuli umbes 1800 meest Eestisse tagasi. Tagasitulek Eestisse demonstreeris eestlaste soovi kaitsta ennast ka lootusetus olukorras. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid paljud paigutati armeedesse ikkagi sunniviisiliselt. Sellele kõigele järgnes välismaale põgenemine. Põgeneti peamiselt Saksamaale ja Rootsi ning paljud varjusid ka metsadesse
seetõttu ei saa seda 100% usaldada. Igal aastal on ka neid, kes väidavad, et valimistulemusi on võltsitud, olgu see siis e-valimistel või paberkandjal. Sellegipoolest peame me sellesse uskuma. E-toimik on teine huvitav lehekülg mille leidsin. E-toimikusse on võimalik siseneda ID-kaardi või Mobiil-ID'ga. Ei tea, kas see variant on ka just kõige õigem nii tähtsaid asju asjada. Kindlasti on ajakulu väiksem, kuid võimalus, et kolmandad isikud pääsevad meie andmete juurde on ka võimalik. Üldiselt on e-toimik veebipõhine infosüsteem, kuhu on koondatud tsiviil-, haldus- , kriminaal- ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muu andmestik ja protsessid. E-toimik võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel esitada kohtule elektrooniliselt menetlusdokumente ja jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku. Näiteks
muud tahta. Raha tõttu on mindud liiga ahneks ning tänapäeval on see muutunud paraku kõige tähtsamaks väärtuseks. Meil näib olevat mingi sisemine veendumus või vähemasti lootus, et on olemas absoluutne, igavene väärtus, mille aluseks on hinnangust sõltumatud püsiväärtused. Ometi oleme näinud, kuidas väärtused murenevad veel kiiremini, kui kerkivad hinnad hüperinflatsioonis. Ühed sätivad oma väärtustepüramiidi tippu jumala, teised kalli inimese, kolmandad mõne idee, et raha teenida. Ühemeelne mõistmine puudub, pigem kostavad vastastikused süüdistused ja ähvardav relvade tärin. Ühiskond muutub pidevalt ning muutused toovad kaasa ka väljakutseid. Uute tingimustega tuleb kohaneda ning takistused ületada, see teebki meid tugevaks.
osa seente rakukestas sisaldub kitiin, aine, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasus, mis eristab seeni taimedest. (Miksike 2008) 1.2 Seente toitumine Seened on heterotroofsed organismid nagu meie ise ja teised loomad. Järelikult peavad seened toituma juba valmis orgaanilisest ainest. Siiski kõik seened ei tee seda ühel ja samal viisil. Mõned võtavad toitu mulla huumusest, teised surnud puidust, kolmandad loomade väljaheitest. Samuti leidub seeni, mis toituvad teiste elusorganismide arvel. Neid nimetatakse parasiitseenteks ja nad tekitavad mitmeid taime-, looma- ning ka inimhaigusi. (Miksike 2008) 1.3 Seente osa elus 1.3.1 Seente osa inimeste elus Pärmseeni kasvatatakse, et siis neist teha pärmi. Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened Kübarseentega värvitakse lõngu
Mille üle on eestlastel põhjust uhke olla? Eestlased on rahvas, kes on elanud juba üle 10 000 aasta Läänemere kaldal. Meie esivanemad on olnud visa ja töökas rahvas, kes on säilitanud eesti kultuuri ja keelt. Aga tihtipeale kerkib üles küsimus, kas me oleme ka selle pika aja jooksul midagi saavutanud, või endast mingit märki maha jätnud ? Ühed meist väidavad üht, teised teist ja kolmandad kolmandat. Kuid siiski mille üle võiksid eestlased uhked olla? Mõeldes juba kaugele kaugele minevikku, võib öelda et Eesti on olnud juba siis ühte hoidev riik. Olen uhke juba selleüle, et meie oma rahvas, kes on nii väike, aastasadade vältel nii paljude teiste rahvaste poolt ahistatud, vallutatud, orjastatud ja piinatud on kõigest edukalt välja tulnud ning oma kultuuri loonud. Oleme kultuurirahvas. Olen uhke selleüle, et meie poisikesed koolipingis läksid vabadussõtta oma riigi eest, kuigi paljud täismehed ei uskunud iial, et Eesti v...
mitteühtlane liikumine-Liikumine, mille käigus keha kiirus muutub suhteline liikumine-Liikumine mille käigus on liikuv keha ruumis ühe keha suhtes paigal, teise keha suhtes liikuv sirgjooneline liikumine-Liikumine mööda sirget trajektoori kõverjooneline liikumine-Liikumine mööda kõverat trajektoori 2. miks me näeme kehi värvilisena? Silma võrkkestal on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesi on 3 liiki, ühed erutuvad punase, teised sinise ja kolmandad rohelise valguse mõjul. Nt. kui silma võrkkestale langeb punane valgus, siis reageerivad need kolvikesed, mis erutuvad punase valguse mõjul. 3. kuidas me näeme värvilisi läbipaistvaid kehi? Värvilised läbipaistvad kehad, ehk valgusfiltrid lasevad endast läbi vaid seda värvi valgust, mis värvi nad ise on. Nt. Läbi punase klaasi vaadates, laseb punane klaas läbi vaid punase valguse, kõiki kohti, mis olid juba eelnevalt punased, näeme läbi punase klaasi ikka
Rikkuse ja vaesuse tähendus inimese elus Minu arust on inimese jaoks rikkuse ja vaesuse tähendus erinev, see tuleneb sellest, mida keegi peab tähtsaks või tähtsusetuks, olenevast oma väärtushinnangutest. Mõnele tähendab rikkus suurt materiaalset väärtust - raha, teise inimese jaoks on see vähem tähtis, kuid ta peab rikkuseks hoopis perekonda ja teda ümbritsevaid inimesi, aga kolmandad peavad tähtsaks teadmisi ja laia silmaringi. Inimene ei saa valida, kellena ja kus ta sünnib. Kindlasti mängib see suurt rolli, kas ollakse sündinud vaesesse perekonda või rikasse perekonda. Rikkas ja võimukas perekonnas elanud inimene ei oska alati hinnata vaimseid väärtusi. Tihti ei hooli nad lähedaste armastusest ja hoolivusest. Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi. Inimene, kes on juba
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viim...
1. Aeg: 17.-18. Sajand 1.1. Eesti alal umbes 1000 mõisat. 1.2. Omasid Aadlikud, suuremad linnad, rüütelkonnad. 2. Era- ehk rüütlimõisad 2.1. Eestis kõige arvukamalt. 2.2. Kuulusid baltisaksa mõisnikele. 3. Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad. 4.2. Väiksemad kui rüütli- ja kroonumõisad. 4.3. Andsid elatist kirikuõpetajatele. 5. Majandamine 5.1. Teraviljaeksport 5.1.1. Kahekordistus varauusajal. 5.1.2. Baltimaad "Rootsi viljaait" 5.1.3. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaera ja nisu. 5.2. Viinapõletamine 5.2.1. Viina hind kahekordistus. 5.2.2. Teravlijasaak läks viinategemiseks. 5.2.3. Kaasnes hoogne metsaraie.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
