KK: Muidugi, muud meil ei ole ju teha. KT: Millal see hakkab? KK: Kell 19.30. KT: Aga sinnani on ainult kolmveerand tundi aega!!! KK: Mis me siis veel ootame. KT: Hakkame minema. KINOST TAGASI! (lahkutakse lavalt hetkeks-tullakse tagasi arutledes) KK: Mulle meeldis see kui politseid gorillat taga ajasid ja see kui gorilla kartis kassi. KT: Aga mulle meeldis see kui joodik vastu puud jooksis. KK: Aga midagi sellist ei olnud ju seal filmis. KT: Muidugi ei olnud! Ja muidugi ei käinud ma ka kinos vaid hoopis niisama istusin kohvikus. KOHE KIIRELT JÄRJEST KK: Aga! Aga! Aga...! KT: Ma ei viitsinud tulla, sest ma olin seda näinud....
Käitumine kinos ja teatris Kinos ja teatris käitumist õpetatakse lastele juba lasteaiaeast peale.See arendab süvenemisoskust ja silmaringi.Kuidas aga käituda kinos ja teatris nii,et sa ei häiriks teisi vaatajaid seda pole aga kõik selgeks õppinud.Kui inimene pole lapseeas käitumiskasvatust saanud,ei oska ta käitumisele ka täiskasvanuna tähelepanu pöörata.See hoolimatus teiste suhtes avaldub tänapäeval väga selgelt ka liikluskultuuris.Tooksin siin välja mõned näited,kuidas peaks käituma kultuurne ja teistega arvestav inimene. Juba lapseeas on õpetatud,et ära krõbista kommipaberitega kinos või teatris.See segab teisi vaatajaid väga
"DOGMA 95" MANIFEST "Dogma 95" on Kopenhaagenis 1995. aasta kevadel asutatud filmirezhissööride kollektiiv, eesmärk on vastu seista "teatud tendentsidele" tänapäeva kinos. 1960. aastal sai mõõt täis! Kino oli surnud ja oli tarvis uuesti ellu kutsuda. Eesmärk oli õige, aga vahendid mitte. Selgus, et uus laine on virve, mis jooksis liiva ja muutus kõntsaks. Individuaalsuse ja vabaduse hüüdlausetest sündis üksikuid teoseid, kuid mitte muutusi. Laine oli kõigele avatud, nagu ka rezhissöörid. Laine ei saanud olla tugevam kui selle taustal olevad inimesed. Kodanlusevastane kino muutus kodanlikuks, sest kunstikäsitlus, millel teooriad
Raamatu "Lapsest lähtuv kasvatus" (J. Kinos ja M. Pukk) ülevaade. Piret Kala KÜSIMUSED: 1. seleta oma sõnadega mida tähendab lapsest lähtuv kasvatus 2. kirjuta põhimõtted millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus 3. arutle kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni 4. põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses 5. loetelge tegevused mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust VASTUSED: 1. Lapsest lähtuv (edaspidi LL ) kasvatus on selline kasvatus, kus ollakse orienteeritud positiivsele suhtumisele lapsesse ja see toetub lapse huvidele. Sellises kasvatuses põimuvad kaks maailma –lapse ja täiskasvanu oma. Last kaasatakse palju igapäeva tegevustesse, ollakse arvestav lapse individuaalsusega ning teda suunatakse tegema valikuid ning tehtut ise analüüsima. Lapse huvid ja töötahe määravad kasvatuse sisu. Ta ise otsib, mõtl...
Frankfurt:Musik,Film, zoo Der Film Film und Kinokultur haben in Frankfurt eine lange und gute Tradition. Mit zwei kommunalen Kinos Dem Kino im Deutschen Filmmuseum und dem Filmforum Höchst sind es vor allem das Mal Seh'n Kino, Orfeo's Erben und das Filmtheater Valentin, die sich mit ihrer Programmarbeit einen Ruf weit über das RheinMainGebiet hinaus verschafft haben. Deutschen Filmmuseum Das Deutsche Filmmuseum, erstes seiner Art in der Bundesrepublik. Das Filmhaus Frankfurt, der Bundesverband Jugend und Film und das Medienzentrum Frankfurt sorgen dafür, dass auch der
(tuues igale väärtusele vastava sektori juures ära selle osakaalu %-d Sagedustabel KINO rohkem kui aasta tagasi 6 viimase 10 päeva jooksul 5 viimase aasta jooksul 23 viimase kuu jooksul 23 Total Result 57 Ringdiagramm Millal te viimati kinos käisite? rohkem kui aasta tagasi; 11% viimase 10 päeva jooksul; 9% viimase kuu jooksul; 40% viimase aasta jooksul; 40% Minu kirjeldus saadud sagedustabeli ja ringdiagrammi põhjal: Tudengite seas oli küsitlus. Üks küsimus oli kino kohta. Mina konstrueerisin sag käimise sagedust ja illustreerisin seda ringdiagrammiga. Tudengite arv on 57 ini
“Searching for sugar man” 14. mail 2014. aastal kell 13.00 käisin kinos vaatamas filmi nimega “Searching for sugar man” mille lavastasid Malik Bendjelloul ja Simon Chinn. See dokumentaalfilm oli põhiliselt suunatud nii noortele kui ka vanema põlvkonna esindajatele. Kuna tegemist oli minu esimese filmiga, mis rääkis muusikust Sixto Rodriguezest, siis jättis see mulle väga hea mulje ja kindlasti võib seda pidada ka kõige meeldejäävamaks kinokülastuseks võrreldes varasema kinokogemusega.
Viimaste aastate jooksul on Tallinnasse tekkinud mitu uut kino, eriti kohtadesse, kus need kergesti kättesaadavad ning ligipääsetavad on. Esimene inimene, kelle tänaval kinni püüdsime on lapsega huviringi ruttav ema. ,,Kinno võid minna keset päeva, just siis kui tuju tekib, teatrisse lähed sa aga pühendumusega." rääkis pereema. ,,Film haarab inimest ka rohkem kaasa ning noorte jaoks on see kindlasti meelelahutuslikum kui teater" lisas ta. Tema 10- aastane tütar nentis, et kinos on õudukad, mis talle väga meeldivad. Samuti on tüdruku arvates kino koht, kuhu sõbrannadega koos minna. Teatris käib tüdruk vaid vanematega ning seda ka vaid aastas paaril üksikul korral. Tallinna suurima kino Coca-Cola Plaza ees küsitlesime äsja kinost tulnud 15-aastast Martinit, kes väitis, et külastab kino kuus vähemalt korra. ,,Peamiseks põhjuseks on kindlasti raha-kinopiletid maksavad tunduvalt vähem kui teatripiletid. Ühe korra teatris käimise asemel
Ajamäärused Ajamäärus väljendab sündmuse ajalisi parameetreid. Ajamäärused jagunevad neljaks: 1. Toimumisaega näitav • määrsõna, nt: Homme lähen ma kinno. • nimisõna, nt: Teater lõppeb alles õhtul hilja. • kaassõnafraas, nt: Pärast raamatu lugemist läksin ma magama. 2. Ajapiiri näitav • algusaega väljendav (mis ajast alates?), nt: Kino algab kella üheksast. või nt: Alates homsest hakkan ma rohkem kinos käima! • ajalist lõpppiiri väljendav (mis ajani?), nt: Eilseni ei teadnud ma sellest midagi. või nt: Ootasin vanemaid kuni õhtuni. 3. Kestust näitav • tegevuse kulgemise kestus olevikulise suunitlusega (kui kaua?), nt: Ma pole seda juba ammu teinud. või nt: Õppisin eile terve päeva. • situatsiooni algus, üleminek teise (kui kauaks?), nt: Etenduse ajaks tuleb telefon hääletuks panna. • sündmuse lõpulejõudmise...
Klassikalise Hollywoodi iseloomustus ja John Fordi „Vihakobarad“ Kaisa Kamenik Hollywood on sünonüüm ameerika filmile. Sellega on tuttavad kõik ning ka enamik tavavaatajale kättesaadavatest ehk kinos ja televisioonis näidatavatest filmidest on just sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi
"Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nende vastu on välisfestivalid huvi minetanud. Üheksakümnendatel ei olnud eesti tõsielufilme üldiselt suurel ekraanil näidatud, kui jätta
Rezissöör: Bobby Boermans Osatäitjad: Hannah Hoekstra, Isis Cabolet, Robert de Hoog Film ,,Äpp" räägib tüdrukust kelle telefoni ilmub üks äpp, mis hakkab ta elu rikkuma, tappes ta parima sõbra ja peaaegu ta venna. Mulle meeldis see film päris palju, kuna see oli thriller aga sügava mõttega. Mõte oli see, et elektroonika ja masinad ei tohiks meie elu juhtida nagu praegu. Filmi vaatamise tegi huvitavamaks see, et filmi jaoks pidi tõmbama oma telefoni äppi, mille pidi kinos käivitama. Äpp näitas teatud hetkedel tekstsõnumeid, mis selgitasid süzee tähtsaid sündmusi, mis muidu oleksid jäänud segaseks. Filmi vaadates ma tegelikult keskendusin rohkem telefonile kui filmile. Mitme meediavahendiga filmi vaatamine on küll innovatiivne idee, kuid minu arust mitte alati hea. See ei sobiks paljudele filmidele nagu komöödiatele, kuid selle filmi õhkkond ja teema sobisid sellega väga hästi kokku
Tallinn, 28.veebruar 2012 Tere, Tõnis! Tänan Sind kirja eest. Oli tore kirja saada ja palju huvitavast lugeda. Kuidas Sul läheb? Nüüd ma olen üheksandas klassis. Varsti on kolm eksamit. Ma loodan, et ma sooritan kõiki eksameid suurepäraselt. Ma arvan, et ma lähen kümnendasse klassi. Vabal ajal käin kinos, trennis, teatris, vanalinnas või kesklinnas jalutamas, kuulan muusikat ka, surfan Inrernetis ja vaatan telekat. Sa küsisid minult, missugune on minu lemmikfilm. Juba mitu aasta jooksul olen filmi „Harry Potter“ vaadanud. See on minu lemmikfilm. Mulle meeldib kõige rohkem esimene osa, sest sellest algas minu tutvus võlurite ja nõidade maailmaga. Peategelane on Harry Potter. Tema sõbrad on Ron, Germiona, Fred, Dzinni, Nevil ja teised. Ma arvan, et Harry Potter on näide sellest,
Kino ja teater Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Mõlemaid teostatakse populaarsemate teoste põhjal. Teater ja kino on tänapäevani üks hariv, meelelahutuslik kultuuri vorm, kus etendatakse olukordi, mis tulevad ka elus ette. Teatril kui ka kinol on suur võim inimeste pahesid paranda, kuid seda ainult juhul kui inimene ise on valmis muutuma ja tahab oma elu paremuse poole suunata. Kuid mis on nende kahe erinevus? Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes
Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Kino tulekule vaatamata jätkus vaatajaskonna kasv; lavastuste mängukordade suurenedes võis vähendada teatri mängukava ja näitlejate nimesid ning varuda igale näidendile rohkem proove, mis oluliselt parandas mängutaset. Tänapäeval on juba kinos käimine kujunenud väga sagedaseks ürituseks. Praegu näidatakse erinevate riikide filme ja ei ole enam kinos kohapeal näitlemine, vaid näidatakse prožektoriga. Perioodi lõpuks oli Eestis juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Tähtsad sündumused hiljem oli Eesti Näitlejate Liidu loomine ja selle eestvõttel ilmunud kuukiri "Teater". Olulise
Mitu korda aastas 1 Väga harva 2 Mitu korda poole aasta jooksul 6 Kord aastas Kord poolaastas 12 Kord kuus 10 24 Teen ise 1 Kinos käiakse sama palju kui teatris. Enamus noortest käib kinos kord poolaastas. Üllatav on see, et üks inimene pole kinos kunagi käinud. Omaette teema on aga filmide vaatamine arvutist, kuna enamjaolt on tegu piraatlusega ja too tegevus on seadusega vastuolus. Muidugi on mugav vaadata filmi nii, et ei pea kodust väljumagi (Kunda inimeste puhul tähendab kinosse minek 100 km läbimist, kui tahad tõelist kinoelamust saada). Ise ma arvutist filme ei vaata, olen tõelise filmielamuse pooldaja ja arvutis vaadatud film ei ole pooltki seda, mis too on kinos.
Suve mälestused Minu suvevaheaeg algas nii,et mina läksin 14. juunil Eestisse koos bryttaga. Me sõidsime Pärnu poole. Järmisel päeval me läksime linna ja käisime natukene jalutamas ja siis pärast käisime kinos, nagu kõik muudgi päevad olime väljas. Brytta juures olles läks nädal nii kiiresti ja siis juba pidingi ära minema Pärnust. pärnust ma sõidsin vanaema ja vanaisa juurde, olin seal kaks nädalat, siis pidin tagasi Soome minema paariks päevaks. Paar päeva läks mööda ja siis läksin ema ja isaga eestisse ja seal sõidsime Võru poole läbi Tartu. Võrus me olime Oliveri juures. Seal oli mõnus ja vaikne, kuid ilmad olid koledad. me väga palju ei jõudnud
Retsensioon 29.04 2012 käisin Solarise kinos vaatamas filmi ,,American Reunion,, ( ,,Kuum pirukas: klassikokkutulek,,) Tegemist on 2012 aasta USA komöödiafilmiga. Rezissöörideks on Jon Hurwitz, Hayden Schlossberg. Operaator on Steve Adcock. See film on järjeks seitsmele eelmisele filmile( ,,American Pie,, ; ,,American Pie 2,, ; ,,American Wedding,, ; American Pie: Band Camp,, ; ,,American Pie: the Naked mile,, ; ,,American Pie: Beta house,, ; American Pie: the Book of Love,,) Filmi staarideks loetakse Jason Biggs'i, Alyson
Emaga me elame sõbralikult ja hästi. Mul on hobi. Minu hobid on: saali hokki, korvpall ja jalgpall. Veel ma jooksen igapäev ja mulle meeldib joosta. PÜhkepaevadel on mul rohkem vaba aega. Ma armastan vaba ajal vaadata telekat ja käia jalutamas. Ma eelistan vaadata mangufilmi ja seiklusfilmi. Mulle meeldib kuulata erinevat muusikat, lugeda raamatuid ja mängida arvutimänge. Ma väga armastan aitada emad tema kodus töödes. Sõpradega ma armastan õues käia, käia kinos, tegeleda spordiga ja süüa kohvikus. Sõbrad on mul teise koha peal peale perekonda ja lähedasi. . Sõbradel on oluline tahendus minu elus. Veeta oma vaba aega, kui me oleme koos. Ma kardan mitmeid asju, ma kardan ämblikuid ja madusi. Ma armastan reisida Sankt Peterburgi, see on väga ilus ja seal on palju huvitavaid kohti. Me külastame muuseumid,käime kontserdil, teatris ja käime kinos. Me uisutame, kõnnime pargis. Veel me käime ka Tallinnas, meile meeldib jalutada Vanas linnas
Kuhu? Kus? Kust? MIS? KUHU? (?) KUS? (?) kool kooli koolis linn linna linnas kodu koju kodus tuba tuppa toas kino kinno kinos kott kotti kotis kapp kappi kapis aed aeda aias haigla haiglasse haiglas teater teatrisse teatris maa maale maal põld põllule põllul laud lauale laual tool toolile toolil põrand põrandale põrandal Harjutame. Pane õigesse vormi 1. Ma lähen (kool) kooli (kuhu?) 2. Ma õpin (kodu) kodus (kus?) Arst töötab (haigla)
1920. Eesti ● Eesti filmid pääsesid maailmaturule ● 1923. Eesti esimene täispikk mängufilm „Must teemant“ ● „Vigased pruudid“ , „Rummu Jüri“ Konstatin Märska ● Kino teadmiste laiendamiseks 1930. Eesti ● Eesti esimene helifilm „Kuldämblik“ ● Esimene rahvusvaheline projekt „Kire lained“ , „Päikese lapsed“ (1932) ● Esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklusi“ 1931 ● 1930. kinos esimene värvifilm „Hulkurite kuningas“ ● http://uudised.err.ee/index.php?06220479 1940. Eesti ● STUUDIOD ● „Kinokroonika Eesti stuudio“ , „Lenfilm“ ● „Elu tsitadellis“, 1947, esimene sõjajärgne eesti näitlejatega mängufilm, esilinastus kinos „Oktoober“ 1950. Eesti ● Mängufilm „Valgus Koordis“ 1951, esimene värvifilm, peaosas Georg Ots ● Kontsertfilm „Kui saabub õhtu“ 1955 ● 1957. moodustati nukufilmigrupp
linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutusasutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides , baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külastamine ja veel hilised jalutamised parkides, tänavatel ja mere ääres. Minu jaoks on see kõik väga huvitav, mida muud on linnas tahta noorel inimesel. Asi mis noortele ei meeldi linnas on see, et seal on väga palju erinevaid inimesi
,Argipäev vajab muinasjutte Tänapäeva argipäev vajab muinasjutte. Paljud inimesed käivad teatris, kinos, vaatavad kodus filme või mängivad mänge. Neid tegevusi nimetatakse tavaliselt igavuse peletamiseks, kuid tegelikult võib nende tegevuste põhjuseks olla hoopis inimese alateadvuses soov. Olla kangelane või olla staar või mõni muu huvitav tegelane. Paljud inimesed mängivad mänge nii arvutis kui ka konsoolide peal. Mängimine tekitab paljudele võimaluse olla ,,kangelane" olla keegi kes neist päris elus ei pruugi saada. Neil tekkib võimalus samastuda mängu tegelas kujuga
poissi neid seksuaalselt rahuldama. Kui asi päevavalgele tuli ja direktor küsis, et miks nad seda tegid, siis poisid vastasid, et filmis oli nii. Minu arvates on Ilmar Raag jätnud oma filmi natuke poolikuks. Filmi lõpus võiks olla kasvõi lühidalt näidatud , mis saab kui selliselt teisi inimesi kohelda. Siis lapsed saaksid aru, mis tagajärjed sellistel tegudel on ja ei matkiks kõike, mida filmis näevad. Õnneks on viimasel ajal pandud kinos filmidele vanusepiirangud. Näiteks ühel päeval ootasin ma Võru politseiprefektuuri juures bussi. Seal on aga suur stend, kus on igasugused kuulutused, mis toimub Võru klubides, kuna toimuvad kontserdid ja mis filmi näidatakse hetkel kinos ,,Kannel". Siis ma silmasin ühte filmikuulutust, mille all servas oli kiri ,,Alla 14-aastastele keelatud." Ma tükk aega mõtlesin, et miks nii. Varem ei olnud ühelgi filmil vanusepiirang.
Fotoelement ja fotoelektronkordisti Koostasid: Tarmo Kõrs Helina Sepp Egert Muuga Fotoelement · Fotoefektil töötav seade. · Kasutusalad: automaatika, telemehaanika, toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse mõõtmisel, kinos, televisioonis jne. · Tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. Õhutühi klaaskolb · Lihtsaim näide fotoelemendist. · Kujutab endast klaaskolbi mille sisepind on kaetud aine kihiga, mille väljumistöö on väike. · Kolvi keskel on traatsilmus anood. · Tööpõhimõte: Katoodi valgustamisel eralduvad sealt elektronid, mis anoodil liikudes tekitavad elektrivoolu. Fotoelektronkordisti
Nimi: Filmi ostu- või rendilepingu sõlmimine Tegutsejad: Meelelahutusjuht, tarnija esindaja, vajadusel juhataja 18 Eesmärk: Kino põhilise meelelahutusüksuse filmi ning selle esitamisõiguse omastamine Kirjeldus: Meelelahutusjuht (vajadusel konsulteerides juhatajaga) lepib ternijaga kokku kinos näidatava meelelahutusüksuse (filmi) ostmise/rentimise ning selle füüsilise eksemplari kohaletoimetamise. Luuakse leping, jõutakse konsensusele, millistel tingimustel (millise summa eest) nõustub tarnija rentima filmi näitamisõiguse kinole (spetsifitseeritud saalides). Eeltingimused: Meelelahutusjuht on valinud filmi, mida osta ning sobiva tarnija Järeltingimused: Sõlmitud on meelelahtusüksuse rendileping kino programmis on
Mida õppisite meediaõppefilmidest, mida nägite praktikumis? Too välja vähemalt kolm aspekti, mida hindad kasulikuks või siis mõtlemapanevaks (3p) Lastega filmi vaaamisel pandi laste kõik meeled mängu. Kui esmalt kõik lapsed kuulasid multikat ning siis said ainult vaadata, ilma hääleta. See pni kõik lapsed kaasa mõtlema ja oma kujutlusvimet kasutama. Nt. mis häält võiks multikas siil teha, kui kukkub, mis häälega nutab jne. Kui lastega vaadata mõnd filmi või läbi mängida kinos käimist, siis on väga hea mõte läbi mängida kõik reaalsed situatsioonid. Iga laps saab pileti, piletil koha number, vaikselt filmi vaatamine ja teiste mitte segamine. Tänu sellele saab laps kinos/teatris käimise kogemuse ning päriselus oskab vastavalt käituda. Väga hea on lastega läbi viia katseid. Kas lapsed langevad samuti reklaami ohvriks, lihtsalt kuna pakend on teine, aga sisu sama. Kindlasti kasutada meetodit, et samal ajal, kui üks
Sõpruskonnad noorte elus Lugupeetud kuulajad : Õpetaja ja klassikaaslased. Mis roll on sõpruskondadel noorte elus ? Sõpruskonnad ei ole päris kambad , sõpruskonnad on palju positiivsemad. Need aitavad tekitada kindlustunnet ja ühtekuuluvust. Sõpruskonnad on vajalikud selleks ,et igal noorel oleks oma koht omasuguste juures. Nad saavad käia koos kinos, kontsertidel, linnas , parkides jne. Noortel on rohkem tegevust, nad on aktiivsemad ja samas ka õnnelikumad . Sõpruskondadel on vahel lahkhelisi , kuid enamasti on nad tülideta . Noored , kes kuuluvad sõpruskonda on kindlasti õnnelikumad , sest nad ei pea veetma aega üksinda. Sõpruskonnad koosened väga headest sõpradest. Rääkides tüdrukute sõpruskondadest, nad naervad ja lõbutsevad koos. Räägivad juttu , klatsivad ja teevad filmiõhtuid. Oma kogemuse puhul , teades , et ma ka kuulun kuhugi, on mul palju kindlam tunne , ma saan oma muredest rääkida enda sõp...
kohalisteks. Istekohad ei olnud nendes kinodes nummerdatud vaid jagatud hinnatsoonideks, piletihinnad kõikusid 10-50 kopika vahepeal. Kava vahetati 2-3 korda nädalas, seansi pikkus oli algul tund, hiljem vastavalt filmi pikkuste kasvades 2-3 tundi. Kuna programmid koosnesid mitmest filmist, oli tavapärane kinno siseneda või sealt lahkuda ka seansi keskel. Paikkinode tekkimise ajaks oli kinokülastamine muutunud väga populaarseks ajaviitmise viisiks. Nõnda käis 1909. aastal kinos juba rohkem külastajaid kui teatris, tsirkuses ja kontsertidel kokku ning filmipublik koosnes selleks ajaks juba pea kõigist inimrühmadest. Kinos käidi ka klasside ja sõjaväeosade kaupa. Kinopiletite läbimüügi ja elanike arvu võrdluse põhjal võib järeldada, et keskmine linnaelanik Eestis külastas 20. sajandi alguses kino rohkem kui kümme korda aastas. TALLINNA KINO KOSMOS : Kino kosmos on väike panoraam kino tallinna kesklinnas, aadressil Pärnu maantee 45. Kino avati 10
1. Laupäeval, 2. aprillil projitseeriti kinos zonglööri kukkumist zeleesse. 2. Ants talitas viimast viisi mööda: viskas vaiba pealt, haaras riidepambu ja puges telgist välja. 3. ,,Kas tead, kullakallis tüdruk, süüa pole meil midagi", kurtis ema. 4. Tallinna Ülikooli eesti humanitaarinstituudis õpetatakse türgi keelt ja Jaapani ajalugu. 5. Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. 6. 25-aastane valgepea-merikotkas lendas Lõuna-Ameerikast Kanadasse. 7. Mees seisab sinimustvalge ukse juures, julgemata sisse astuda. 8. Ühiskonnas võiks rohkem tammsaarelikku tööarmastust ning vaimsust olla. 9. Esimese maailmasõja lõppaastal tahtsid baltisakslased luua Balti hertsogiriigi. 10. Üleeilne Postimees kirjutas rahvamassi tungimisest ÜRO hoonesse. 11. Mongoolias ristiti tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal Ulaanbaatari lennujaam Tsingis-khaani-nimeliseks. 12. Mari nägi poeletil sibulasorti ,,Jõgeva kollane" ning ...
Mina ja reklaam Tänapäeval kohtab reklaame tänaval kõndides, bussiga, rongiga, trammiga, trolliga sõites, isegi taksoga sõites. Reklaamid jooksevad telekas, raadios, internetis, isegi kinos. Reklaamid on juba osake ühiskonnast. Reklaami eesmärk on olla võimalikult kirev ja rahvale silma jääda ning et nad kindlasti ostaksid pakutavat kaupa või teenust. Reklaamidest kõige huvitavamad ja põnevamad on telereklaamid, kuid mitte kõik. Ka televiisoris näidatavate reklaamide hulgas on igavaid ja tüütavaid, odavalt tehtud reklaame. Kõige rohkem mõjutavad mind teleka reklaamid, sest vaatan telekat üsna palju. Osad
naerma. Mulle meeldivad raamatud, milles on põnevust ja saab nalja. Nii ei hakka lugedes igav. Lugedes võib vahel ajahätta jääda, eriti siis kui loed kohustuslikku raamatut ja oled lugemise viimasele minutile jätnud. Minuga juhtub seda tihti. Mõtlen küll, et hakkan lugemisega varem peale, aga ei tule välja. Siis pean pingutama, et raamatu läbi saaks. Lugedes tunnen mõnikord, et olen nagu teises maailmas. Silmade ette tulevad pildid nagu kinos. Mõnikord aga on raamat nii igav, et selle läbi lugemine tundub võimatu. Need raamatud, mida saan ise valida pakuvad mulle huvi, aga need raamatud, mida kästakse lugeda on mulle vastumeelt. Minu meelest võiks igaüks lugeda talle meeldivaid raamatuid. Siis pakuks lugemine rõõmu. Kui saaksin valida, siis ma kohustuslikke raamatuid ei loeks. Mulle ei meeldi lugeda, aga saan aru, et lugemine on vajalik.
Rõõmu tasub tunda ka selle üle, et meil on rahulik ja turvaline elu, ei ole sõdasid ja nälga, mida esineb isegi tänapäeval veel paljudes maades. Väikeseid rõõme sisaldab ka minu igapäevategevuses õnnestunud asjad ning kui saan sõpradega koos olla ja midagi huvitavat ja lõbusat teha. Rõõmustab mind veel see, et mul on head ja hoolivad vanemad ja palju toredaid sõpru. Palju rõõmu on ka sünnipäevades ja võimaluses käia teatris, kinos, kontserdil ja reisimas. Rõõmsaks teeb mind ka teiste inimeste rõõmus olek ja kordaminemised. Tegelikult võiks olla rõõmsameelset olekut inimestes rohkem, siis oleks ka igapäeva elu ilusam. Hea tuju nakatab ka teisi rõõmuga, olgem kõik õnnelikud! Rõõm see on üks mõnusamaid emotsioone, sest see teeb tuju ja olemise heaks ja kergeks ja rõõmus olla on nii tore, sest siis näed ka halbu asju hoopis teises valguses.
MASKULINA Jahrzeiten,Monate,Wochentage,Tageszeiten v.a die Nacht Himmelsrichtungen: der Norden Wetter: der regen, aber Die Sonne, die Wolke Alkoholische Getränke, der Wein, aber das Bier Automarken: der BMW Bergnamen: der Brocken, der Suur-Munamägi Gebirgsnamen: der Himalaya aber die Karpaten,das Erzegebirge, die Alpen -er ; -ling : der Schüler, der Lehring -ant;-är;-ent;-et;-eur;-ist;-loge;-or;-us Der Student,der Kapitalismus FEMININA Bäume,Blumen- die Rose, die Linde aber der Ahorn Schiffsnamen flugzeugnamen- die Titanic, die Estonia Zahlen: die Fünf, die Six Flussnamen a; -e die Doonau aber der Rhein, der Main, der Neckar,der Don -e : die Liebe, die Katze aber der Junge, Löwe -t die Stadt aber der Staat -ei;-heit;-keit;-schaft;-ung : die Übung -age;-ät;-anz;-enz;-ie;-ik;-ion die Antartik NEUTRA Farbnamen das Rot das Blau Hotels,Cafes,kinos das Cinamon, das Dorpat Chemische Elemente: das Gold, sad Silber Buchstaben,Sprachen das Ypsil...
Erialaks valisin tarkvaraarenduse, kuna see on huvitav, mitmekesine ja kasulik. Kooliga olen rahul nii õpetajate kui ka õppeainete suhtes. Lemmikainet ei ole, ent erialalised ained on muidugi kõige paremad. Keeltest oskan hästi inglise keelt ja halvemini vene keelt. Hinded on mul head, peamiselt neljad ja viied. Edasi tahan kindlasti minna ülikooli. Vabal ajal tegelen enamasti arvutiga - nii uudiste lugemiseks, meediatöötluseks kui ka mängimiseks. Lisaks käin tihti ka kinos. Suvel meeldib rannas ujuda, talvel jäähallis uisutada. Iseloomult olen sõbralik, töökas ja kohusetundlik. Ma ei ärritu kergelt, proovin teisi inimesi aidata ning üritan olla alati positiivne. Üldiselt olen ma uutes kohtades ja sündmustes vaikne, aga teisi tundma õppides võin rääkida palju, erinevatel teemadel. Vahetusõpilaseks tahaksin minna riiki, kus inglise keel on riigikeel. Mulle meeldiksid näiteks Suurbritannia, Kanada või Uus-Meremaa
Käisime klassiga kinos vaatamas filmi nimega "Bohemian Rhapsody". Film räägib Freddie Mercury edukast karjäärist. Mercury sünninimi oli Farrokh Bomi Bulsara, mille ta muutis ära vanemaks saades. Film algas sellega, kui Mercury läks ühte baari, kus mängis üks bänd. Mercury oli seda bändi varemgi kuulamas käinud. Sel- samal õhtul lahkus sellest bändist soololaulja ja Mercury kasutas vimaluse ära ning pakkusbend asemele. Bänd tema imelist häält kuuldes võeti Mercury bändi ja neid ootas suur tulevik. Bändi nimeks sai "Queen", mille Mercury välja mõtles. Nad said kuulsateks ja armastatuimaks rockbändiks. Mercury oki daanud selleks, kes ta terve elu oli tahtnud olla- lauljaks. Nende kuulsaimaks looks sai "Bohemian Rhapsody". Mercury elas koos oma abikaasa Mary Austiniga ja hiljem koos Jim Huttonuga. Mercury oli väsinud pikkadest ja väsitavatest kontsertidest ja ta tahtis elu nautida ja muusikaga väikse pausi teha. Bänd läks lahku. Mercuryt ta...
.................................................................13 5.3 Seisundidiagrammid............................................................................................................ 14 2 1. Üldvaade 1.1 Taust Tegemist on lihtsustatud organisatsiooniga. Forum Cinemas AS on Eesti suurim filmilevitaja ning kinode operaator Forum Cinemas' internetikeskkond annab ülevaadet kasutajale kinos toimuvast, uutest filmidest ja kasutaja saab tellida, broneerida teenuseid. Infosüsteem tutvustab hetkel kinos mängivaid ning tulevaid filme. 1.2 Lausendid Firma Forum Cinemas infosüsteemi iseloomustavad lausendid on järgmised: · Forum Cinemas annab ülevaate filmidest. · Forum Cinemas pakub parkimisteenust. · Forum Cinemas pakub toitlustust. · Forum Cinemas' on püsikliendid. · Forum Cinemas' on tavakliendid. · Püsiklient ostab pileteid. · Püsiklient broneerib pileteid.
Casino Royale Näitlejad: James Bond Daniel Graig Ta on võitnud palju auhindu (enamus seoses Casino Royale'iga), ning teda võib veel näha filmides nagu Munich, Layer Cake, Lara Croft: Tomb Raider ja paljudes teistes. Vesper Lynd Eva Green Tema on uustulnuk. Royale tegi temast ühe kuulsamaid näitlejaid. Enne seda oli tal ka väike roll Kingdom of Heaven'is. Le Chiffre Mads Mikkelsen Palju auhindu võitnud Taani näitleja. Teinud kaasa väga palju Saksamaa ja Rootsi filmides, arvatavasti tuntakse teda ära kõige rohkem King Arthur'ist. M Judi Dench Ta on võitnud oskari, 27 auhinda ja olnud 48'sal kandideerimisel. On teinud kaasa enamustes Bond'i filmides. Lavastaja: Martin Campbell Ta on lavastanud ka eelmiseid Bond'i filme. Samuti on ta lavastaja The Legend of Zorro ja The Mask of Zorro'le. Tootjad: Barbara Broccoli Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka...
Meie ühiskonnas tuleb tihti ette, et inimene on pole piisavalt iseseisev ning sõltub suuresti kellestki teisest ning antud sõltuvus pole alati rahaline - ta otsib alati tuge ja vajab igapäevast poputamist. Samuti hakkas silma jutt "auhinnast", mis pidi tegelase elu drastiliselt muutma. Auhinnaks oli inimene, kes oleks hoidnud tema lapsi ning teinud majapidamistöid. Vadi oli oma tekstis öelnud, et nüüd tekib peategelasel tänu temale (auhinnale) vaba aega, nii et nad saavad jälle käia kinos, kontsertidel, võivad sõita nädalalõpuks kahekesi Riiga või Stockholmi, jalutada lihtsalt pargis ja tema (auhind) mängib samal ajal lastega. Nii häiriv kui see ka poleks, võib tekstist järeldada, et tegemist on orjandusega. Inimeste "auhindadena" jagamine on sama hea, kui nendega kauplemine. Arvatavasti soovis autor oma kirjatööga näidata nüüdisühiskonna inimeste mõttemaailma ning naeruvääristada "esimese maailma probleeme", milleks on näiteks liialt kiire elutempo,
Ballett ,,Pähklipureja" Pjotor Tsaikovski Minu jaoks pakkus see etendus palju uut ja huvitavat, kuna ma ei ole kunagi varem "Pähklipurejat" näinud ning sammuti pole ma ka käinud kinos balletti vaatamas. Üldse on minu kokkupuude ballettiga olnud väga minimaalne ja ma olen õnnelik, et mul oli võimalus seda natuke suurendada, vaadates ära ühe klassikalise ballettietenduse Moskva Suure Teatri balletti truppi esitluses. Etendus meeldis mulle väga, terve etendus oli huvitav ja kaasahaarav. Lavastus isegi ületas mu ootusi, enne arvasin, et kui põnev see tantsimine ikka olla saab, aga tegelikult oli balletti vaatamine väga huvitav ja pakkus kuhjaga elamusi.
Või voi Jaamas asemalla Võileib voileipä Kioskis kioskilla Vähk rapu Hoovis pihalla Värske koor kerma Tänaval kadulla Õlu olut Bensiinijaamas bensiiniasemalla Õun omena Peatuses pysäkillä Kodus kotona KOHAD(kus kohas?) Külas kylässä Pargis puistossa Kinos elokuvissa Ujulas uimahallissa Maal/suvilas kesämökillä Sees sisällä Lilleline kukallinen Väljas ulkona Mitmevärviline moni värinen Dushi all - suihkussa Must musta Orans oranssi SÕIDUVAHENDID Piltidega kuvioinen Auto auto Punane punainen Hobune hevonen Roheline - vihreä
aias või laudas. Põllumajandus on praegu küllaltgi kehval järjel ja ega loomapidamine kerge pole. Maakohtade suurim puudus on ettevõtted ja firmad, kus inimesed saaksid töötada. Töökohtade olemasolul läheks rohkem noori elama maale, sest siis oleks neil koht, kus tööl käia ja kust toitu osta. Tegelikult on küll selliseid vanu talle ja maju, kus peaks ainult uue katuse peale panema ning olekski maja, pood või hoopis vabrik valmis. Rääkides meelelahutusest nagu näiteks kinos või kohvikus käimine, seda võimalust maal küll ei ole, aga tegelikult on ju küll kuskil lähedal mõni linn või asula, kus saaks aega veetmas käia. Iga maainimene teab kuidas leida meelelahutust maal: noored saavad ehitada metsas onne või valmistada vibusid ja lasta täpsust, aga vanemad saavad kalal käia ning ka jahil käia. Veel on võimalus naabritega suhelda ning käia seltsimajades. Võib-olla ei saa maainimesed kõik aru, et neil on palju rohkem väärtusi maal kui
Need suhtlusviisid on tõeliselt lihtsad ja mõnusad. Suhtlemiseks on vaja mitut osapoolt. Suhtlemisel tuleb üldiselt jälgida suhtluspartneri, koha ja aja kokkusobivust. On suur vahe, kas suhelda sõbra või õpetajaga, tuttava või võõra inimesega. Lapsi tuleks juba varasest east julgustada suhtlema, kuna suhtlemisoskus tuleb alati kasuks. Suhtlemine on mõnes kohas piiratud. Näiteks ei ole lubatud õpilasel kaasõpilasega rääkida tunni ajal, valju häälega ei tohi vestelda kinos, teatris ega muuseumis. Suhtlemine on üks peamiseid eneseväljendusviise ja see on tähtis iga inimese elus. Suhelda on mõnus, kui seda teha õigel ajal ning sümpaatse ja viisaka kaaslasega.
väga sõltuv. Presley'de perekond oli usklik, mistõttu käidi korrapäraselt kirikus, seega olid nad tugevalt seotud muusikaga. Oma kümnendaks sünnipäevaks sai Elvis sünnipäevaks kitarri, millega ta raadio kõrval omaette vaikselt mängima õppis. Kui perekond 1948. aastas Memphisesse elama kolis, kuulis Elvis nii kirikutes kui ka tänavatel palju rhythm and bluesi, millest ta juba noorena mõjutust sai. Pärast keskkooli lõpetamist, töötas ta kinos kohanäitajana, hiljem aga veoautojuhina. Loomult oli ta võrdlemisi uje, suurema enesekindluse saavutamiseks kasvatas ta endale põskhabeme. Elvisel oli ka kaksikvend, kes paraku sündis pool tundi varem surnuna.
Kingitused Tavaliselt ei vahetata kingitusi esimesel kohtingul. Mitte kinkida nuge, kääre, kelli, kirja avajaid. Kingitused peaksid olema ilusti pakitud. Kinke ei tohi kohe avada. Kink üle anda kahekäega. On viisakas mitu korda keelduda kingi vastuvõtmisest enne, kui vastu võtate. . Sotsiaalelu Alkohool ja suitsetamine on arvestatav. Ei ole viisakas olla purjus avalikus kohas. Kohtingule kutsuvad mehed naisi, kuid ei pinguta palju. Esimesel kohtingul käijakse kinos, söömas, shoppamas v kohvile. Sex esimesel kohtingul on vastuvõetamatu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
sülearvuti 5. Valitsuse (briefing) oli puruigav.koosoleks 6. Peeter on ametilt (copywriter) reklaamtekstide koostaja 7. Semud võtsid toidu (drive-in) müügist.sissesõidu 8. Naise (make-up) oli laiali.meik 9. Tiina on ametilt (marketing) spetsialist.turndus 10. Tudeng ostab riided (second-hand). taaskasutus 11. Filmi (soundtrack) meeldib mulle.teema muusika 12. Kursuslased osalesid mitmes (workshop).töötoas 13. See mees olevat (gay).Gei 14. Teose (copyright) kuulub meile.autoriõigus 15. Kinos on kombeks süüa (popcorn).popkorni 16. Meie (team) töötab hästi.meeskond 17. See on linna parim auto(service).teenindus 18. Filmitähte piirasid (paparazzo).ajakirjanikud 19. Arvutile tuli juurde muretseda nii (hardware) kui ka (software) riistvara,tarkvara 2. Kirjuta tsitaatsõna õiges käändes! Festivali käigus nägime palju (perfomance) performance’id Käisime Laia tänava (botique) botique’is Osta kohvi kõrvale palju (croissant)croissanti 3. Seleta võõrsõna tähendust
N. Laud, tool. Füüsika on teadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikaliste kehade omadusi. Mehaanika on füüsika osa, mis uurib keha liikumist ja liikumist põhjustanud mõjusid. MEHAANIKA Kinemaati ka Dünaamika Staatika uurib liikumist uurib mõjusid uurib tasakaalu ( kinos filmilint liigub, (miks ta liigub) (miks ta seisab, miks ta tasa- kuidas ta liigub) kaalus on) Mehaaniline liikumine Kui looduses ringi vaadata, võib kõikjal märgata liikumist. Näiteks tuul kõigutab oksi, lind lendab, auto kihutab inimestest mööda ja pritsib jalakäijaid poriga. Kõigil neil on ühiseks jooneks see, et keha asukoht muutub, kuid muutus ei toimu silmapilkselt, vaid võtab aega.
Näiteks ameerika mägedel sõites võib mõnele tunduda, et ta on justkui paradiisis, samas kui kellelegi teisele võib see lõbusõit esile tuua iiveldust. Või kui satutakse midagi pealt nägema, kuidas kedagi kiusatakse või kui kuskilt midagi varastatakse siis mõni inimene võib vaikides seisma jääda ja tarduda, teine aga minema joosta, kolmas abi kutsuda. Nagu olukord mõjutab inimeste tajumist mõjutavad ka inimesed olukorra tajumist. Kui sa oled koos oma parima sõbraga kinos tajud sa seda olukorda hoopis teistmoodi kui poiss- või tüdruksõbraga olles, isegi kui film on täpselt sama. Olukorra tajumist mõjutab ka ilm, päikelise ilmaga tekib kohe soe ja rõõmus tunne ja näiteks rannas on siis väga hea olla, aga teine päev vihmaga ei meelita randa mitte miski. Seega võib öelda, et kõik inimesed on erinevad ja iga inimene näeb ja tajub olukordi ja teisi inimesi enda ümber oma moodi ja kõike seda mis meie ümber toimub mõjutavad mitmed ja
funktsioone, näiteks nägemisteravuse, vaatevälja, binokulaarse nägemise, värvitaju ja pimedas nägemisvõime vähenemist. Igas ühiskonnas leidub inimesi kellel on nägemispuue, see ei tee pimedaid inimesi nähesm inimeseks kui teised ühiskonna liikmed. Inimese kes on nägemispuudega või vaegnägija on võimalik teha peaegu kõiki toimetusi, mida saavad teha puudeta inimesed. Pimedad inimesed saavad käia näiteks kinos, teartis ja kontseridel. Pimedad lähenevad meelelahutusele teisiti, nad kuulavad toimuvat ning visualiseerivad selle põhjal endale pildi. Eestis eksiteerib pimedate selts, mis tegeleb erinevate meelelahutustegesvusega, mis on suunatud pimedate meelelahutamisega. Pimetate Selts MTÜ korraldab erinevaid võistlusi ja mänge (korvpall) millest pimedad saavad osa võtta. Pimedad inimesed suudavad mõnel määral isegi tööd teha, kus pole nägemine väga oluline
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
