advo.kaat <20:-kaadi, -.kaati> õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kriminaalasjus süüdistatavat kaitsev jurist . Advokaatide kolleegium. Era+advokaat, vande+advokaat, nurga+advokaat isehakanud, kutseta advokaat. Advokaadi+kutse. Advokaatkond advokaatide kogu de.fekt <20:-fekti, -.fekti> puue, viga, rike kan'di.daat <20:-daadi, -.daati> kandideerija; (teaduskraad Nõukogude Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus...
14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1.) Aja ja ruumi piirid muudetavad 2.) Tõelisus seguneb väljamõeldisega 3.) Avatud lõpp 4.) Vastandamine 5.) Uute tähenduste loomine 6.) Mängulisus 7.) Absurd 8.) Iroonia 9.) Paroodia 10.) Must huumor 11.) Pila 12.) Alternatiivsed teemad (neegrid) 13.) Õigekirjareeglite eiramine 14.) Algne ja madal keel (ropendamine) 15.) Fragmentaarsus (katkendlikkus, puudub tervik) Allkirjanduse teke: 1.) Ulmekirjandus 2.) Narkokirjandus 3.) Hipikirjandus 4.) Homokirjandus 5.) Punkluule Autoreid välismaalt: 1.) Gabriel Garcia Marquez 2.) Umberto Eco 3.) Milan Kundera 4.) Kurt Vornegut 5.) Toni Morrison 6.) Margaret Atwood 7.) Graham Swift 8.) Ahmed Salman Rushdie 9.) Suzanna Arundathi Roy Autoreid Eestist: 1.) Mati Unt 2.) Sven Kivisildnik 3.) Contra
.................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias ja Sloveenias. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikas. Umbes 1200. aastast pärinev ,,Hauakõne" on vanim Ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi
Mõtlemine- Keel ja kõne 1. Mil viisil toetab rikas keel mõtlemisvõimet? Niiöelda rikkas keeles on suurel määral erinevaid asju mõtestavaid sõnu, mida rohkem sõnu,seda parem on inimesel ennast väljendada ja sellega seoses mõelda. Kui keeles puuduks konkreetne sõna, oleks ka raskem mõelda. 2. Kuidas peegeldub inimese kõnes tema hea või halb meeleolu? Meeleolu peegeldavad kõne kiirus, kõnes kasutatavad sõnad (näiteks halva meeleolu puhul võib kõnes olla vulgaarseid või ebasobivaid sõnu) ka näeoilme ja kõnetooni järgi saab
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad",
Shilha berberi keel Sissejuhatus Shilha keelt kõneletakse peamiselt Põhja-Aafrika riikides nagu Morokkos, Tuneesias ja Alzeerias. Keelt räägib kuskil 3 890 000 inimest. Keel on berberi perekonnast ning kuulub afroaasia keelkonda. Keel on üldkasutuses igalpool meedias ja ka igapäevaelus, kuigi tavaliselt kõnelevad rohkem mehed. Mainima aga peaks, et keel pole ametlikult kuskil kasutuses ei Morokkos kui teistes riikides. Kirjutatakse araabia tähestikuga aga ka vahest ladina. Keel on tähtis osa moslemielu usulistes tegevustes. Fonoloogia/Foneetika Võrreldes eesti keelega on shilha keelel väga vähe täishäälikuid,eesti keelel 9, seal 4. Suurim vahe on siiski see, et berberi keeles ei esine diftonge. Põhjuseks on see, et Shilha berberi keeles on palju suurema kasutusega kaashäälikud.
11.04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad res mancipi – mantsipeeritavad ehk piduliku võõrandami...
SPIKKER ALL - UOKAAU HARMONIA [email protected] et , en et Phu palm ①② | / ✓ ei palmette emme + ...
docstxt/14442321998819.txt
st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Verbaalne- sõnaline suhtlemine. Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel. Hüpotees-on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. 3.
. Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt - (, ), harvem - (, ) ja - (, ). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille lõpus on tagaliide - (, ). 1. . 1. .... (süüa)! 2. , .... (aidata). 3. .... (minna). 4. .... (kasvada) 20 . 5. .... (käituda)! 6. .... (heita voodisse) . 7. .... (leida) . 8. .... (küpsetama) . 9. .... (hoida) . 2. . Tuleta meelde enesekohaste tegusõnade pööramist. http://www.russianword.ru/2009-02-08-07-51-10 1. (, ) ............ . 2. (, ) .............. . 3. (, ) ................ . 4. (, ) .............. , (, ) .......... . 5. (, )................ . 6. (, ) ............ . 7. (, ) ............ 7 . 8. (, ) ............. .
Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel.
Rumbaugh) uurimustes sellele, et loomadel on mentaalsed representatsioonid? Mille poolest erineb inimeste ja loomade vaheline märkidega vahendatud suhtlemine inimeste keelekasutusest? Sotsialisatsioon: kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene Millisteks sotsiaalseteks protsessideks kuluurikonteksti väärtused ja normid on vajalik keel? ja temast saab sotsiaalne grupi täisväärtuslik liige. Toimub keele vahendusel Implitsiidne sotsialisatsioon: Mis on sõna objektiivne ja subjektiivne sisu? Vastsündinud eristavad kõiki häälikuid. Al 6. Elukuust muutub
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid (v.a. öösel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (pärastlõunal) *in the evening (õhtul) AT 1. Täpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Pühad, nädalavahetused *at Christmas (jõulude ajal) *at weekends (nädalavahetustel) 3. Söögiajad *at lunch (lõunasöögi ajal) 4. Sõnad, mis viitavad ajale *at the same time (samal ajal) *at the moment (hetkel) ON 1. Lühemad ajajärgud (tähtpäevad, nädalapäevad) *on Monday (esmaspäeval) *on the first of June (esimesel juunil) *on the morning of 1 June (esimese juuni hommikul) *on Sunday morning (pühapäeva hommikul) MUUD EESSÕNAD *before lunch (enne lõunat) *after lunch (pärast lõunasööki) KUI KAUA(KS)? for a year (aastaks) for two months (kaheks kuuks) for an h...
Demagoogiavõtted Tunnete kaudu mõjutamine: Apelleerimine kainele mõistusele ("Mis inimene on teinud halvasti, seda peetakse meeles ka veel siis, kui ta on juba surnud. Tema heateod maetakse harilikult ühes temaga. Nii olgu see Caesarigagi!") Apelleerimine kollektiivile: ("Kaaskodanikud! Sõbrad! Roomlased!")("Te kõik nägite/.../")("Oo, kodanikud!") Teise mälu ja mõtlemisvõime alavääristamine ("Õilis Brutus ütles teile, et Caesar oli täis valitsemishimu. Kui see nii oli, siis oli see kahtlemata ränk viga.") Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine ("Ma ei taha süüdata teie südameis viha ja mässu, kuna ma teeksin sellega halba Cassusele ja Brutusele/../") Väliste vahenditega paatose esilekutsumine: ("Caesar tõi sõjaretkilt Rooma kaasa palju vange ja täitis riigi varasalved sõjasaagiga.")("Kui vaesed anusid Caesar...
1. ( .10) 1. , . 2. - . 3. , . 4. , ! 5. , / . 6. , . 7. , . 8. , . 9. , . 2. ? (: .10 .3). 1. :Tervitame: / / / / 2. :Jätame hüvasti: /// / / . 3. :Lubame: / /// , . 4. : Keelame: / / / / . 5. : Palume: / / / . 6. : Vabandame: / / . 7. : Täname: / / / . 8. : Õnnitleme: / / / . 3. () .13 .9 . - /+ 1. . . 2. . 3. . . 4. /. 5. . 6. . 7. /
Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus.
-ar -er -ir Yo Estoy Estoy Estoy Tu Estas Estas Estas El, ella, ud Esta Esta Esta Nosotros Estam -ando Estam -iendo Estam -iendo os os os Vosotros Estais Estais Estais Ellos, ellas, uds Estan Estan Estan Diciendo Durmiendo Oyendo (decir) (dormir) (oir) Divirtiendo Muriendo Trayendo (divertir) (morir) (traer) Pidiendo Pu...
Character 1. Iseloom character 2. Kaasatundev sympathetic 3. Sõbralik friendly 4. Ebasõbralik unfriendly 5. Lahke kind 6. Mittelahke unkind 7. Kena nice 8. Meeldiv pleasant 9. Heasüdamlik, suuremeelne generous 10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20. Ebaaus- dishonest 21. Avatud, tolerantne, salliv broad minded 22. Kitsarinnaline narrow minded 23. Milline ta on? what`s he/she like? 24. Enesekindel self-confident 25. Arglik, häbelik shy 26. Oma tundeid näitama show her feelings 27. Huumorimeel sense of humor 28. Töökas hard-working 29. Laisk lazy 30. Täpne punctual 31. Alati hilineb always late 32. Usaldusväärne reliable 33....
Abwaschen-ära pesema Abwechseln-vahelduma Anhören-ära kuulama Ansehen-nägema Aufhängen-üles riputama Aufnehmen-vastu võtma Aufteilen-välja jagama Bedienen-teenindama Behalten-meeles pidama Behandeln-käsitlema Bestehen-sooritama Bestimmen-määrama Einhalten-kinni pidama Entscheiden-otsustama Sich erholen-puhkama Ertrinken-uppuma Feststellen-kindlaks tegema (sich)gewohnen-harjuma Herausfinden-avastama Leichtfallen-kerge olema Markieren- Sich merken-meelde jätma Planen- Schwerfallen- Steuern-juhtima,tüürima Tun-tegema Übernehmen-enda peale võtma Unterstützen-toetama Verbessern-parandama Verbringen-veetam Verlangen-nõudma Vermelden- Verteilen-jaotama Verwechhseln-ära vahetama Wache halten-vahti pidama Wiederholen-kordama Der Anker,- -ankur Die Arbeitszeit,en - tööaeg Die Aussprache,n - hääldus Die Dauer - Der dialog,e - kahekõne Das diktat,e - etteütlus Die disziplin - distsipliin Die fremdsprache,n - võõrkeel Das gedächtnis - mälu Langzeit...
REPORT (FORMAL) This report is intended to describe the access and facilities for disabled ppl in my school. More and more high school students with disabilities are planning to continue their education in high-school. As a student with a disability, you need to be well informed about your rights and responsibilities as well as the responsibilities high-school have toward you. As a disabled student, being well informed will help ensure that student has a full opportunity to enjoy the benefits of the high-schools education experience without confusion or delay. One way to ensure that our school can help the disabled students is to make elevators and lifts, but it costs a lot, so many schools, including ours, does not have such kind of a system. If school does not have elevators and lifts then the other way is to hire people who can help the disabled students out. There is always another way. Township can make sch...
Modalverben Deutsch Mittelstufe Katrin Keremäe Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja: Tiit Mauer/ 16.kursus Modalverben drücken die Einstellung des Sprechers zu einer Handlung aus wollen dürfen mögen sollen können müssen Die Bedeutung der Modalverben: wollen Wunsch: Ich bin so müde! Ich will ins Bett gehen! Absicht, Plan: Wir wollen einen Ausflug machen. Die Bedeutung der Modalverben: dürfen Erlaubnis Ich habe meinen Führerschein gemacht, ich darf Auto fahren! Verbot Man darf nicht weiterfahren. Die Bedeutung der Modalverben: sollen Pflicht Du sollst Zähne putzen Befehl, Aufforderung (durch andere Person) Sie sollen morgen zur Untersuchung kommen. Die Bedeutung der Modalverben: müssen No...
.................................................. 6 Eesti kirjakeele norm.................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 7 1 Sissejuhatus Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.Eesti keele lähimad sugulased on samuti läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keele varam nimetus oli maakeel. Eesti keele kõnelejad. Eesti keelt kõnelevad maailmas umbes 1,1 miljonit inimest. Enamik neist umbes 950 000 inimest elab elab Eestis, kus on ametlikuk riigikeeleks eesti keel. Eesti keele ajalugu Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
together, the early discussions tended to be dominated by the facile English-speakers: the British, the Dutch and the Irish. Now the company require that a certain level of skills in English is a prerequisite for joining an EMAT, and team members are being trained to learn how to adapt different cultures. Kuigi 3Mis on ainult 150 ameeriklast väljaspool Ameerika Ühendriike (isegi Suurbritannias on ainult kuus ameeriklasest töötajat), on siiski EMATi keeleks inglise keel. Kuna need olid esimesed ametlikud vahendid erinevatest rahvustest noorematel töötajatel kokku saamiseks, siis esmaseid arutlusi domineerisid vabalt inglise keelt kõnelejad: britid, hollandlased ja iirlased. Nüüdseks firma nõuab kindlalt tasemel inglise keele oskust eeldusel EMATiga ühinemisel, ja meeskonnaliikmeid õpetatakse kohalduma erinevate kultuuridega. The future depends on how well the company has learnt to adapt to change. One of the greatest
LADINA KEEL JURISTIDELE · Tekst 1, laused: 1-5, 10-12, 15-21 1. Conditores iuris seaduse/õiguse loojad 2. Acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine Delatio hereditatis pärandi viibimine/pärandi avanemine Substitutio heredis pärija asendamine 3. Paterfamilias perekonnapea Materfamilias pereema, perekonnapea abikaasa Filii/filiae familias lapsed/pere lapsed, perepojad/peretütred 4. Emptio venditio ost-müük, ostu-müügitehing Lex venditonis müügiseadus 5. Cura pordigi hooldus pillaja üle (vara esindaja) Cura furiosi hooldus vaimuhaige või nõrgamõistusliku üle Cura minorum hooldus alaealiste üle (alla 25. Aastane isik) 10. Matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga. Abielu vorm Roomas, milles naine oli oma mehe täieliku võimu all. Matrimonium sine manu abielu ilma (mehe) võimuta. Abielu vorm Roomas, milles Mehe võim oli piiratud või puudus üldse. In manu marit...
TISCO Corporation 324 Abbey Road London NW8 8HF Tel +1 201 9756 481 Fax +1 201 9756 481 fax To: Clive Crisp Fax: +1 201 9756 481 From: Number of pages: 1 Date: 13 th September 2017 Subject: Amended order replay Dear Clive, Thank you for sending us your amended order. Unfortunately, I have to inform you that since the new order came in too late, we will not be able to deliver it on December 11th. I apologize for the change in the delivery. We will deliver your order as soon as possible. I hope you will be satisfied with the order and we have a chance to make business again in the future. Best regards, Sally
Dialogo A: Ciao! Mi chiamo Anna. Come ti chiami? B: Salve! Mi chiamo Francesca. A: Piacere! Come stai? B: Molto bene grazie, e tu? A: Pio o meno, grazie. B: Di sove sei? Sono di Milano. Sei straniera, vero? A: Si, sono estone di Tallinn. Sono in Italia da 2 anni. B: Quanti anni hai? A: Io ho venti anni. E tu? B: Io ventidue anni. Hai fratelli? A: Si, un fratello e una sorella. E tu? B: No. Sei qui per studiare in Italia? A: No, sono in Italia per motivi di lavoro. B: Dove abiti? Io abito via Casilina, al numero sei. A: Io abito via Papiria, al numero tre. B: Qual e il tuo numero di telefono? A: Il mio numero e +372 5556 2023. B: Il mio numero e 5486 3218. A: Allora... a presto! B: A presto! Ciao!
Inglise keel Tervitamine ja head aega ütlemine Tervitamine: Head aega ütlemine: hi - tere bye - head aega hello - tere goodbye - head aega good morning - tere hommikust goodnight - head ööd good aftrenoon - tere päevast see you! - nägemiseni! good evening - tere õhtust see you soon! - näeme varsti! see you later! - näeme hiljem! have a nice day! - head päeva! have you good weekend! - head nädalavahetust! Värvid white - valge purple - lilla yellow - kollane grey - hall orange - oranz black - must pink - roosa red - punane brown - pruun green - roheline blue - sinine Kuidas sul läheb? How are you? - Kuidas sul läheb His - poiss I am fine, thank you. - Mul läheb hästi, tänan. Her. - tüdruk His name is Peter. - Tema nimi on Pete...
Kujundlik keel. Harjutused. 1. Leidke fraseologismidele kõrvaltulbast vasted. A 1. oma nahka turule viima 4.tal on häda käes 2. ei püsi pudeliski paigal 6.ära rikkuma 3. nagu õlitatud välk 1.end ohtu seadma 4. tal on vesi ahjus 8.korralikumaks muutuma 5. tal on vesi suus 7.ebaõnnestuma 6. vussi ajama 5.ta vaikib 7. liiva jooksma 9.ühesugused halvad mõlemad 8. meelt parandama 10.väga samased 9. võta üks ja viska teist 3.väga kiiresti 10. nagu ühe vitsaga löödud 2.on väga elav, püsimatu В 1. tal on kana kitkuda 7.ei ole raske 2. vorst vorsti vastu 4.suures ohus olema 3. ei aita ei ussi- ega püssirohi 6.suurte p...
keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks eesti kirjakeele normatiivid. Korrektne kirjakeel on normiga piiritletud ja see on Õigekeelsussõnaraamatu kirjakeel. Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital.
, ( )? . . , , . , , , . . . , , .
docstxt/135694525632.txt
Hoidjakeelele omastest joontest Uurijad on väitnud, et lapse kõnes peegeldub temaga suhtleva vanema keel. Lastega suheldakse lihtsamini kui täiskasvanutega. Eesti keeles peaaegu puuduvad hoidjakeelealased uuringud ning leidub vaid üksikuid viiteid hoidjakeele sõnavara ja lõuna-eesti hoidjakeele fonoloogilise struktuuri kohta. Uurimisvaldkonnas esinev teatav terminoloogiline ebakindlus on põhjus, miks tuleb pikemalt juttu asjakohastel terminitel ja nende kujunemisel. Artiklis on peetud oluliseks vaadelda hoidjakeelele omaseid jooni ning eesti hoidjakeele muutumist lapse kasvades
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 1. ad+acc juurde, poole 2. aliqu, aliqua, aliquod keegi, mingi 3. altus, a, um kõrge; sügav 4. amicus, m sõber 5. antiquus, a, um vana, muistne 6. ars, artis f kunst, oskus (gen pl -ium) 7. audi, v, tum, re kuulma, kuulama 8. avis, is f lind (gen pl -ium) 9. bellum, n sõda 10. bonus, a, um (comp. melior, melius; superl. optimus, a, um) hea, tubli 11. brevis, e lühike 12. capi, cep, captum, ere võtma 13. carmen, minis n laul, luuletus 14. corpus, poris n keha; kogumik 15. cum+abl koos, -ga 16. de+abl kohta, juurest 17. dis, m päev 18. difficilis, e raske, keeruline 19. dves, vitis (adj) (abl sg -e; gen pl -um) rikas 20. dvid, vs, vsum, ere jagama, jaotama; eraldama 21. doctus, a, um õpetatud, haritud 22. domus, s f maja, elamu; kodu 23. dc, dx, ductum, ere (i...
1B Grammar Week 5 Plural PLURAL FORMS OF NOUNS Nominative Pl. ? Accusative inanimate Pl. ? Accusative animate Pl. (all ? genders) = Genitive Pl. Prepositional Pl. ? ...
Keevitaja eriala alusteadmised eesti keel, 15KE KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja k...
samastudes. (4) Selle keeletetekkemudelil põhinev uurali keelte tekkimise teooria väidab, et viimase jääaja kõrghetkel elas palju rahvast Ukraina aladel, mis olid veel asustuskõlbulikud. Kuigi puudus ühtne algkeel, toimus seal suur keelte samastumine. Kui jääkilp taanduma hakkas järgnes sellele ka osa rahvastikust taasasustades põhjepoolsemaid alasid. Nende seas eestlaste ja soomlaste esivanemad. Põhjuseks, miks eesti ja soome keel on säilinud just sellistena nagu nad on ja nad ei asendunud või ei samastunud rohkem teiste indoeuroopa keeltega, mis levisid koos põllumajanduse levikuga, peetakse meie kehva kliimat (tol ajal oli kliima palju külmem). Nimelt siia tulnud põllumajanduspioneerid ei suutnud siin vilja kasvatama hakata ja pidid meie esivanemate kombel küttideks ja korilasteks, võttes seega üle eesti keele. (4) Uurali keeled on ainsad Euroopas kastusel olevad mitteindoeuroopa keeled peale baski
-- . , . , ? , . : , , , , . . . : « , , , ...» (.. , 30-40 ) . (. . -- 50-70 ) , , , .
English in my life People in Estonia basically use two languages. The main language and also our mother tongue is Estonian. Also Russian is a commonly spoken language because almost one-third of the population in Estonia is formed by Russians. Besides those two languages many Estonians are quite good at English. We are visited by many tourists from Finland, Sweden, Latvia and many other countries. Tourists from the Scandinavian countries and from other places of Europe don't speak in Estonian. So it is quite important for us to speak itEnglish an international language. It also goes the other way around when we go traveling somewhere in Europe or even further - then we mainly use English to communicate with people. Over the last 10 years the use of English has grown a lot in Estonia. We have many new TV channels in English. Also some Estonians work abroad because of the salary or better working ...
Keel kui nähtus Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Keel on mitmeti mõistetav. Keelega me puutume kokku iga päev, sest selle abil saame edastada informatsiooni, suhelda, mõelda, emotsioone ja kuuluvust väljendada. Keel on üks suhtlemisviise ning suhelda saab mitmeti. Näiteks: kehakeele, viipekeele kaudu. Alati on võimalik näha keelt kui nähtust. Keelt pole võimalik ainult näha sel viisil, kui suu liigub. Üheks keele nähtuseks pean mina kirjalikku viisi. Olgu selleks raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" või ajaleht ,,Postimees". Kirjalikku keelt on võimalik säilitada ning see pälvib kunagi ajaloolise väärtuse, nagu on teada vanim raamat Piibel. Kirjalikku keelt on ka parem tõestada
English began as a west Germanic language which was brought to England by Saxons around 400AD. The spoken and written language between 400 and 1100AD is referred to as Old English. Many words used today come from Old English. English from 1300 to 1500 is known as Middle English. It was influenced by French and Ltin. Modern Englis was greatly influenced by English used in London and changed a great deal until the end of the 18th century. The standart English today in known as BBC English. Spelling and pronaunciation seem to be the most difficult aspects of the English language for foreign students. English is very rich in synonyms. The huge vocabulary of the language is due to the free admission of words from other language. Old English had several inflections to show singular and plural, tense and person, but over the centuries words have been simpified. The loss of inflections had made English a very flexible lnguage. At p...
1. . - , . . , , , . , . . , , . , , -, . - ,, . - . . . ( status , .) , , . -, . : . . , . - . . .2) , , .3) , , , , . , - . - , , , . : , - ( ) - ( , , , ) . , . , . ( , , - , , , , , , -.) - . - . , , . - - , . , . , . 2. . . , , . , . · · · · . . . : , , , . . . . . : - - ; - , ; - . , . . . () . 3. . - , ...
MAGDALENA NEUNER Karita Kalmus 8.c ◦Biathletin ◦9.Februar.1987 ◦Magdalena Holzer ◦13.Januar.2006 Medaillenspiegel Olympische medaillen 2 1 0 ◦49 Weltcupsiege WM-medaillen 1 12 4 ◦34 Einzelsiege JWM-medaillen 7 4 0 EM-medaillen 0 0 1 SWM-medaillen 3 0 0 DM-medaillen 8 4 2 Podiumsplatzierungen 1. 2. 3. Einzel 1 0 3 Sprint 18 3 9 ◦4 Einzel Siege Verfolgung 7 7 ◦30 Sprint Siege 3 ◦17 Vefolgung Siege Massenstart 8 ◦12 Massenstart Siege 1 3 ◦19 Staffel Siege Staffel 13 5 ...
Tswa keel Keel Tswa keel kuulub bantu keelte S-rühma, mis omakorda kuulub benue-kongo keelte hulka (vt Eesti Keele Instituut). Suurem osa kõnelejatest, täpsemalt 695,000 inimest, asub 2014. a seisuga Mosambiigis, kuid kogu maailmas räägib Tswa keelt kokku 715,000 kõnelejat. Kirjutamiseks kasutatakse ladina tähestikku (vt Ethnologue). Morfoloogia Tswa tähestik koosneb kahekümne seitsmest tähest. Võrreldes klassikalise ladina
Põimlause Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallause eraldame pealausest alati koma(de)ga, nt Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Osalaused ei saa iseseisva lihtlausena esineda. Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.
unit 3 boast-uhkeldama breathe-hingama brush-hari commit suicide- enesetappu sooritama emperor-keiser exhibition-näitus fail- läbi kukkumine fascinating-paeluv feature-iseloomustav joon heart failure-südame puudulikkus homesick- koduigatsus influenza-gripp masterpiece-meistriteos moral-moraal palette-palett pigeon-tuvi report-ettekanne, aruanne, referaat shotgun-haavlipüss spoiled-ära hellitatud strict-range sweetcorn-suhkrumais tepee-püstkoda thorougly-põhjalikult treasure-aare triangle-kolmnurk vineyard-viinamarjaistandus war correspondent-sõjakorrespondent warrior-sõdalane
Ключи Русский язык: 5 элементов. Уровень В1 (базовый – 1 сертификационный) Урок 41 Задание 1. 1.Вы, мне; 8.Она, перед ними; 2.Ты, ей; 9.Для неё; 3.Она, нам, о нём; 10.Мы, тебя, о ней; 4.Мы, с ним, ему; 11.С вами, у вас; 5.Он, мне, о вас; 12.Меня,у него; 6.Он, со мной; 13.Мы, с ним, к тебе. 7.Без него, мы, о ней; Задание 2 1.Дедушка, книгу, о бабушке; 2.Мама, сыну, килограмм, винограда; 3.Политик, журналисту, о реформе; 4.Брат, с сестрой, матери и отцу, письмо; 5.Сосед, с соседкой; 6.Жена, мужу, о дочери; 7.Менеджер, с агентом, к шефу; 8.Строители, дом ,за лесом; 9.Для проекта, архитектору, деньги; 10.Дети, Николая, в школу; 11.Директора, коллеги, о плане; 12.Бомжа, дома. Задание 3 1.Сначала сестра не поверила брату, что он сказал правду, но потом она поняла...
Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi 3. sisserändab suur hulk muulasi Keeleökoloogia 1. Mis on ökoloogia? Kas inimene kuulub ökoloogia uurimisalasse? Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest
generatsioon ei pruugi aru saada. Just needsamad slängid ja laensõnad hakkavad mõjutama ka igapäevast kirjapilti. Kui on vaja kirjutada ametlike kirju, ei saa enam isegi aru, kuidas need sõnad vägisi sisse tungivad. See näitab vaid halba valgust meie endi keelekasutusele. Teiseks põhiprobleemiks on välismaale tööle asumine ning ära kolimine. Mujale riiki asumisega tuleb paratamatult ära õppida ka teise riigi keel ning enda emakeele kasutus ajapiku üha väheneb ja osadel ka sootuks hääbub. Paljudes riikides on enda emakeele kasutamine minimaalne ning piiratud ja seda saab teha vaid interneti vahendusel. Kui perekondadel on ka pisipere, kes on alles üsna väikesed ei pruugigi lapsed oma vanemate emakeelt ära õppida. Samas on ka perekondi, kes on aasta aastalt patriootilisemad ning üritavad oma lastele õpetada võimalikult palju ka eesti keelt. Rajatakse välismaale eesti koole
Keel kui rahvuse peegel Kevin Harjo Ühte rahvust saavad iseloomustada mitmed tunnused: kodumaa, minevik, inimesed, kultuur. Ennekõike on keel kõige tähtsam tunnusmärk ühe rahva juures. See teeb ühest rahvast rahva. See näitab, mis on sellel rahval ühist ning miks nad kokku kuuluvad. Keel näitab kust rahvas pärit on, kuidas see rahvas üldse tekkis. Näiteks eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, ehk kuulume läänemeresoomlaste hulka. Selle kaudu teame, et eestlaste sugulasrahvas on soomlased. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. See on muidugi vaieldav, kuna kultuuriliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele nagu lätlased, venelased ja rootslased kui kaugematele soomeugri või uurali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
