. 201 : 11 «» , , , , . . 25 , , . 1911 , , 4,2 . -- . , , . , 1933 , .. . 1933 -- , . , , « ». , , . , , «» , . ( 23 ) Nb3Ge. 1962 , ( ) . , . , , , ( ). , , , . , 300 /. .. , .
Mida hindan ja taunin endas ning enda ümber? On laialt levinud vanasõna, ei ole head ilma halvata ega vastupidi sama kehtib ka minu omaduste kohta. Leidub omadusi mida hindan iseendas ning enda ümber ja ka neid, mida mitte. Tihti väärtustan omadusi neid enda omadega võrreldes. Näiteks suhtlemisoskus, kui sõber on hea tutvuste looja, siis pean tema suhtlemisoskust väärtuseks. Kui aga väärtusi on erinevaid, siis millised neist mõjutavad minu otsuseid? Et hinnata helgeid asju meie ümber, peab esmalt õppima neid nägema. Aga kui seda kuskil ei õpetata, siis kuidas neid näha? Mina isiklikult arvan, et vaadata tuleks südamega, mitte ainult silmadega. Silmadega ei näe vaadatu sisse, nendega näeb ainult välisilmet. Siit ka üks väärtus, mida mina hindan väga ning milleks on Armastus. Miks inimesed, kes on armunud, näevad kõiges ainult ilu ja headust? See on arvatavasti põhjustat...
Mein Berufsbild - Informations- und Dokumentenverwaltung Die Menschen finden das Internet wichtig für ihr leben und nutzen das Internet regelmässig. Die Menschen können Zeitungen und Zeitschriften am Bildschirm lesen. Computerarbeit ist sehr effektiv, die Fähigkeit Informationen zu verwenden ist sehr wichtig. Vor drei Jahren begann ich Information zu lernen. Das Berufsfeld der Dokumentare ist von einer ausgesprochenen Vielfalt gekennzeichnet. Dokumentare sind Informationsfachkräfte und die Hauptaufgaben des Bereichs Information und Dokumentation und haben die Aufgabe, Informationen und Dokumente nach Relevanz und Qualität auszuwählen, zu erschließen, aufzubereiten und nach Bedarf zur Verfügung zu stellen. Ihre Aufgaben bestehen je nach Qualifikation in der inhaltlichen Erschließung unterschiedlichster Dokumente in der Informationsrecherche im Entwurf und der Pflege von Informationssystemen und ...
Keine Zeit Alles begann mit einem Mönch. Er führte eine feste Zeiteinteilung mit fünf Gebetsstunden für den tag ein und legte damit die geistigen Grundlagen für das Klosterleben. Auf dieser Einteilung basierend entwickelte ein Benediktiner die erste von strikter Zeitdisziplin bestimmte Sozialordnung in Europa. Aber ausserhalb der Klostermauern allerdings richteten sich die Menschen noch bis ins 13. Jahrhundert nach dem Hahnenschrei und dem Sonnenstand. Bis heute arbeitet die Masse der Menschen nach dem Diktat der Uhr. Wir arbeiten weniger, und dennoch hat niemand mehr Zeit. ,,Zeit ist Geld" ist das Motto unserer Tage und Zeitvergeudung die schwerste Sünde in unserer Gesellschaft. Nichts ist heute peinlicher, als Zeit zu haben, die man dann sinnvoll nutzen könnte. Diese Zeitplanungsspiele haben aber nicht etwa ein Ziel, Zeit übrig zu haben, um zum Beispiel zum Nachdenken zu kommen, sondern sie dienen dazu, die ,,gewonnene" Zeit mit an...
10.klass Sisukord Entonüüm ehk rahvanimetus Keel Elulaad ja asula Kasutatud materjal Entonüüm ehk rahvanimetus Tänapäevane enesenimetus on ennetse, mis tähendab meest, inimest Samojeedi rahvas, mistõttu nimetati neid ka Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks Ise nimetasid nad end klanninimede järgi ning alates 1970. aastatel juurdus entonüümina eenets Keel Emakeel on eenetsi keel, mis kuulub samojeedi keelte põhjagruppi Vastavalt asulale räägivad eenetsid kahte murret: tundra ja metsa Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel Elulaad ja asula Suur osa on asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad balokkides või tsummides Jenissei jõe alamjooksul idakaldal, Venemaal Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsid http://www.erm
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30'st keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.Uurali keeled erinevad teineteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses. Uurali Rahvas Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid, kuid Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidsei...
Introduction English is spoken on all five continents. With regard to the numbers of speakers it is only exceeded by Chinese and Spanish. But in terms of geographical spread it stands at the top of the league. The varieties of English in the modern world are divided into four geographical groups as follows. British Isles America United States (with African American England English) Wales Canada Ireland The Caribbean Africa Asia, Pacific West Africa South- and South-East Asia East Africa Australia and New Zealand South Africa ...
Kas eesti keel või inglise keel? Inglise keel on maailmas üks levinumaid keeli, sest enamikes riikides õpetatakse koolis inglise keelt võõrkeelna. Eesti keel aga ei ole väga levinud, sest me oleme niivõrd väike riik. Teised rahvused õpivad meie keelt ka väga vähe, need kes siia elama tulevad, proovivad selle siiski selgeks saada. Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist
Kas eesti keel või inglise keel? Inglise keel on maailmas üks levinumaid keeli, sest enamikes riikides õpetatakse koolis inglise keelt võõrkeelna. Eesti keel aga ei ole väga levinud, sest me oleme niivõrd väike riik. Teised rahvused õpivad meie keelt ka väga vähe, need kes siia elama tulevad, proovivad selle siiski selgeks saada. Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist lahkub väga palju noorperesid ning , kui nad
generatsioon ei pruugi aru saada. Just needsamad slängid ja laensõnad hakkavad mõjutama ka igapäevast kirjapilti. Kui on vaja kirjutada ametlike kirju, ei saa enam isegi aru, kuidas need sõnad vägisi sisse tungivad. See näitab vaid halba valgust meie endi keelekasutusele. Teiseks põhiprobleemiks on välismaale tööle asumine ning ära kolimine. Mujale riiki asumisega tuleb paratamatult ära õppida ka teise riigi keel ning enda emakeele kasutus ajapiku üha väheneb ja osadel ka sootuks hääbub. Paljudes riikides on enda emakeele kasutamine minimaalne ning piiratud ja seda saab teha vaid interneti vahendusel. Kui perekondadel on ka pisipere, kes on alles üsna väikesed ei pruugigi lapsed oma vanemate emakeelt ära õppida. Samas on ka perekondi, kes on aasta aastalt patriootilisemad ning üritavad oma lastele õpetada võimalikult palju ka eesti keelt. Rajatakse välismaale eesti koole
" What should we do to live longer? " Each person can do themselves a lot of things in order to live longer. Fresh and friendly environment belongs there too. In addition, the most important is healthy food. You should not eat junk food. You need to get all the necessary vitamins. It is necessary to eat local food, because it has no preservatives. In fact, there are many young people, who are smoking. Smoking is very unhealthy for everyone. Smoking damages our health. Acctually non-smokers life is much longer, than people who smoke, because smokers can get lung cancer, which usually means death. For example, of course many people are drinking a lot too. By my side, I think drinking is not so bad, but you need to border mind. Young people consume too much alcohol what is very bad to their healt. However, very important thing is doing sports. Sport helps to be in the form. Than...
Kambja Põhikool Marie Under Referaat Autor: Helina Saar Juhendaja: Tiina Tiideberg Kambja 2014 Marie Under Marie Under on sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25.sept 1980. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saks...
Soome keel Tervehtimiset Greetings Anteeksi, mutta minä en puhu suomea. I am sorry, but I do not speak Finnish. Puhutteko Te englantia? Do you speak English? Anteeksi, kuinka? Excuse me? Anteeksi, en kuullut. I beg your pardon. Voisitteko toistaa? Could you repeat? Anteeksi, mutta minä en ymmärrä. I am sorry, but I do not understand? Anteeksi, mutta minä en tiedä. Sorry, I don't know. Anteeksi, että olen myöhässä. Excuse my being late. Ei se mitään. No problem. Voisitteko Te auttaa minua? Could you help me? Hetkinen, olkaa hyvä. Just a moment, please. Minä olen täällä ensimmäistä kertaa. This is the first time that I am here. Ihanko totta? Really? Ymmärrä...
MODULE 1 Greeting. Introducing oneself and the others. The alphabet. Spelling. The tenses. How to introduce yourself and others Formal introductions How to respond and reply to an May I introduce myself? I am John introduction Smith. How do you do. Allow me to introduce John Smith to Pleased to meet you. you. Standard introduction Nice to meet you. I'd like you to meet John Smith. Hello. I want you to meet John Smith. I'm so pleased to meet you. This is Jane Smith. I'm Jane Smith. My name's John Smith. Informal introduction Hi. John. Jane. Hello. Titles: Mr Mrs Miss Ms Ms is a modern form of address for women. It replaces the traditional forms of Mrs and Miss. Greetings Good morning/afternoon/evening...
Kas eesti keel on suur või väike keel? Eesti keelt peetakse tavaliselt väikseks keeleks, kuid ainult seetõttu, et oleme harjunud võrdlema eesti keelt teiste Euroopa riigikeeltega. Eesti keel on maailma suurimate keeltega võrreldes tõesti imetilluke, aga see ei tähenda, et eesti keel oleks väike keel. Eesti keelel on tegelikult väga suur kõnelejaskond. Rohkem kui poolte maailma keelte kõnelejaskond jääb vahemikku tuhat kuni sada tuhat kõnelejat. Üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. Eesti keele kõnelejaskonda saab ainult siis nimetada väikeseks, kui keeltena arvestada ainult riigikeeli. Keele suurust ei tohiks määrata pelgalt kõnelejaskonna järgi, vaid peaks arvestama ka keele arengutaset
TAIDEMUSEO KUMU Kumu on Tallinnan Kadriorgin puistossa sijaitseva taidemuseo. Kyseessä on Baltian suurin taidemuseo, joka on myös eräs koko Pohjois-Euroopan suurimmista. Se esittelee virolaista taidetta 1700–2000-luvuilta. Museossa on pysyviä perusnäyttelyitä ja vaihtuvia näyttelyitä. Kumun perusnäyttelyssä on esillä sekä klassista että nykytaidetta ja kaikkea siltä väliltä. Vaihtuvat näyttelyt koostuvat sekä ulkomaisesta että virolaisesta modernista ja nykytaiteesta. Kumu valittiin toukokuussa 2008 vuoden eurooppalaiseksi museoksi.
Tswa keel Keel Tswa keel kuulub bantu keelte S-rühma, mis omakorda kuulub benue-kongo keelte hulka (vt Eesti Keele Instituut). Suurem osa kõnelejatest, täpsemalt 695,000 inimest, asub 2014. a seisuga Mosambiigis, kuid kogu maailmas räägib Tswa keelt kokku 715,000 kõnelejat. Kirjutamiseks kasutatakse ladina tähestikku (vt Ethnologue). Morfoloogia Tswa tähestik koosneb kahekümne seitsmest tähest. Võrreldes klassikalise ladina
muusika (quadrivium) Aja jooksul asuvad toomkoolide kõrvale ka kihelkonna- ehk raekoolid, mis tegutsevad kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini. Katoliiklikud toomkoolid tegutsesid edukalt 16.saj II veerandini. Algselt ei mõjutanud usupuhastus toomkoolide tegevust kuna Eesti- ja Liivimaa rüütelkond ei läinud kohe reformatsiooniga kaasa, aga viimaks see siiski jõudis maarahvani. M.Lutheri laiali saadetud kirjas raeisadele ja bürgermeistritele, väljendas ta oma seisukohti koolihariduse osas, kus pidas vajalikuks, et kõigis paigus oleks parimad koolid, rõhutades nende tähtsust eriti just linnades.
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?),
CHAPTER 1 GETTING TO KNOW THE TOEFL WHAT IS THE TOEFL? The TOEFL is a comprehensive English language examination required by more than 3,000 colleges and universities in the United States, Canada, and other parts of the world. In addition, foreign born professionals frequently need a TOEFL score for certification to practice their profession in the United States or Canada. The TOEFL is a timed test that consists of the three sections listed here. THE TOEFL Section 1 Listening Comprehension 50 questions 35 minutes Part A Statements 20 questions Part B Short Dialogs 15 questions ...
Otto August Strandman Otto August Strandman was an Estonian politican, who served as State Elder of Estonia in 1929 and Prime Minister in 1919. He was one of the leaders of the centre-left of Estonian Labour Party. Strandman was born on 30 November, 1875 in the village of Vandu. Vandu is pretty close to Kadrina. Vandu is situated in Undla Parish, Viru County. His father was Hans Strandman, who was a schoolteacher in Undla Parish, Neeruti Mansion. He had also one brother Andres and one sister Anna. Otto was his third child. Hans was a very good father, because first education got Otto by father. In 1886, he went to the municipal school of Rakvere and in 1888 to Emperor Alexander State High School in Tallinn, later High School in Saint Petersburg. In 1896, he graduated as an extern in the Estonian Governorate High School of Tallinn. In 1907, Otto married to Lydia Hindrikson. Their first two ch...
Baumgarten on kurjategija. Austatud kohtunik, oponendid ja publik! Olen Sigrid ning olen jaatajate esimene kõneleja. Meie teemaks on siis Baumgarten on kurjategija. Sooviksin lühidalt defineerida sõna kurjategija: Kurjategija- kuriteo ehk süüteo, pahanduse, pahateo toime pannud isik. Tavaliselt järgneb krimaalkaristus. Niisiis, meie esimene argument on: Baumgarten on mõrvar. Näide: Baumgarten tahtis kaitsta enda kui ka naise au, ning lõi linnusefoogti surnuks. Näite seletus: Linnusefoogt tuli Baumgarteni majja ning tahtis, et talle sauna kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija. Meie teine argument väidab et: Ta põgenes oma kuriteo eest. Näide: Ta jooksis järve juurde, et keegi saaks ta ütle jõe viia ning siis edasi põgeneda. Näite seletus: Ta palus kalameest end üle viia aga ta ei nõustunud kuna järvel oli kõva ...
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
docstxt/13586051449.txt
Tartu Veeriku kool KOER Brait Susi Tartu 2012 Sissejuhatus Koer on olnud juba tuhandeid aastaid inimese sõbraks ja üheks esimeseks koduloomaks. Koduloomaks on ta aegade jooksul kujunenud kodustatud hundist. Tänapäeval näib, et koer on kõik hundi kombed ammu unustanud. Kui aga teda tähelepanelikult jälgida, võib temas veel ära tunda tema kauge esivanema - metsiku hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed ...
The Hound of the Baskervilles Sir Arthur Conan Doyle Unknown words p4 hound - jahikoer p4 mire mülgas,mädasoo p 31 tor - kaljune künkatipp a) The titel of the book is ,,The Hound of the Baskervilles" and the author is Sir Arthur Conan Doyle. b) I choose this book because it seemed interesting. c) This is a mystery. d) The action takes place in the southwest of England on Dartmoor in 1889. e) The main characters are Sherlock Holmes (detective), Dr. Watson (the friend of the Sherlock Holmes), Dr. Mortimer, Sir Hugo Baserville, Sir Charles Baskerville, Sir Henry Baskerville, Mr and Mrs Barrymore, Mr Jack Stapleton, Miss Stapleton, Mr Frankland, Selden (escaped prisoner) and the dog. f) Summary Dr. Mortimer comes to the Sherlock Holmes for consulting about the death of Sir Charles Baskerville, who died of a heart attack and tells Holmes and dr.Watson the legend from huge dog which has killed some centuries ago Hugo Baskerville. Nea...
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest,
1.Noor-Eesti eesmärgid,uuendused,liikmed eesmärgid-eesti kultuuri arendamine;tähelepanu pööramine keeleuuendusele;omaloomingu avaldamine ;avaldada Noor-Eesti album uuendused-kirjutati kaasaja linnast ja linnainimestest; kirjutati mängulisemalt;ilukirjanduses hakati kasutama igapäevakeelest mõnevõrra erinevat,kaunimat ja kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja ...
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid (v.a. öösel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (pärastlõunal) *in the evening (õhtul) AT 1. Täpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Pühad, nädalavahetused *at Christmas (jõulude ajal) *at weekends (nädalavahetustel) 3. Söögiajad *at lunch (lõunasöögi ajal) 4. Sõnad, mis viitavad ajale *at the same time (samal ajal) *at the moment (hetkel) ON 1. Lühemad ajajärgud (tähtpäevad, nädalapäevad) *on Monday (esmaspäeval) *on the first of June (esimesel juunil) *on the morning of 1 June (esimese juuni hommikul) *on Sunday morning (pühapäeva hommikul) MUUD EESSÕNAD *before lunch (enne lõunat) *after lunch (pärast lõunasööki) KUI KAUA(KS)? for a year (aastaks) for two months (kaheks kuuks) for an h...
Keel ja Identiteet Arvan, et keel ja identiteet on omavahel seotud väga tugevasti, eriti meie, eestlaste jaoks kes me end sõnaotseses mõttes vabaks laulsime. Keel on aidanud säilitada meie kultuuri ning rahvust läbi pikkade ja raskete aegade. Võiks isegi öelda, et keel on pannud aluse meie kultuurile, mis omakorda pani aluse meie rahvusele. Võiks öelda, et keelest on arenenud välja identiteet. Inimesi seob üks keel, millest on sündinud ühine inimeste grupp, millel on eriline nendele omane kultuur. Näiteks on eestlaste kõige stereotüüpsem iseloomustus see, et oleme õelad. Seegi võib olla seotud meie keelega, sest ka meie keel on kohati vägivaldne. Meeldib eestlastele ju aega surnuks lüüa ning autost reisijaid maha lasta, inimestele meeldib end üles lüüa, vahest isegi käiakse salongis et keegi teine nad üles lööks ning pärast räiget pidu armastame haudvaikselt magada. Teisest
Karin Kaljumägi Anete Siig Eesti keele osakond Tartu Ülikool Tartu Ülikool Salme 1a Jakobi 2–416 5014 Tartu 51014 Tartu 26.03.2017 Kutse Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen Võru maakonna Varstu piirkonna kodutütarde ja noorkotkaste toetajaliige. Minu ülesandeks on lapsi igakülgselt toetada ja korraldada neile erinevaid üritusi. Palun Teid esinema minu poolt korraldatud üritusele „Haritud noor“. Üritus toimub 2.– 4. juunil 2017. aastal Varstu Keskkoolis Võrumaal. Üritusel õpetame noortele erinevaid eluks vajaminevaid teadmisi. Üritusel osal...
Когда звук убивает наверняка? Подготовили: Диана и Тася Звук Обычный человек способен слышать звуковые колебания в диапазоне частот от 16—20 Гц до 15—20 кГц. Звук ниже диапазона слышимости человека называют инфразвуком; выше: до 1 ГГц, — ультразвуком, от 1 ГГц — гиперзвуком Что такое инфразвук? Инфразвук — звуковые волны, имеющие частоту ниже воспринимаемой человеческим ухом. Поскольку обычно человеческое ухо способно слышать звуки в диапазоне частот 16—20'000 Гц, за верхнюю границу частотного диапазона инфразвука обычно принимают 16 Гц. Инфразвук Инфразвук может вызывать у людей не только неприятные ощущения, но и многочисленные изменения в центральной нервной, сердечно-сосудистой и дыхательной системах, вестибулярном анализаторе. Например, звук с частотой 12 герц может вызывать сильные приступы морской болезни и головокружения. Инфразвук Еще более сильный инфразвук может вызвать миокардиальный синдром. Тона сердца приглушаются, сн...
1. Miks nimetatakse keelt märgisüsteemiks? 2. Milline seos valitseb tähistatava ja tähistaja vahel? 3. Kuidas liigitatakse keelemärke? 4. Mida me mõistame ikooni, indeksi ja sümboli all? 5. Vasta õpikust lk 25 küsimusele 3 6. Mida tähendab liitmärk? 7. Tee õpikust ülesanne lk 25 nr 4 1. Mõtted on teadvuses enamasti keelelisel kujul. Sümboliseerimisvõime kokkuleppelisele signaalile kindla tähenduse andmine. Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse grammatikareeglite abil. Mõtteid edasiandvad sõnajärjendid laused 2. Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks. Kui inimene oskab keelt, siis tajudes tähistajat, teab ta, et signaali tähendust. 3. Ikoonid tähistaja on sarnane objekti või tegevusega, millele viitab verbaalsed loodushääled (näu, sulisema, määgima jne) mitteverbaalsed - juhtnöörid, emotsioonid Indeksid loo...
Inglise keel Tervitamine ja head aega ütlemine Tervitamine: Head aega ütlemine: hi - tere bye - head aega hello - tere goodbye - head aega good morning - tere hommikust goodnight - head ööd good aftrenoon - tere päevast see you! - nägemiseni! good evening - tere õhtust see you soon! - näeme varsti! see you later! - näeme hiljem! have a nice day! - head päeva! have you good weekend! - head nädalavahetust! Värvid white - valge purple - lilla yellow - kollane grey - hall orange - oranz black - must pink - roosa red - punane brown - pruun green - roheline blue - sinine Kuidas sul läheb? How are you? - Kuidas sul läheb His - poiss I am fine, thank you. - Mul läheb hästi, tänan. Her. - tüdruk His name is Peter. - Tema nimi on Pete...
Shilha berberi keel Sissejuhatus Shilha keelt kõneletakse peamiselt Põhja-Aafrika riikides nagu Morokkos, Tuneesias ja Alzeerias. Keelt räägib kuskil 3 890 000 inimest. Keel on berberi perekonnast ning kuulub afroaasia keelkonda. Keel on üldkasutuses igalpool meedias ja ka igapäevaelus, kuigi tavaliselt kõnelevad rohkem mehed. Mainima aga peaks, et keel pole ametlikult kuskil kasutuses ei Morokkos kui teistes riikides. Kirjutatakse araabia tähestikuga aga ka vahest ladina. Keel on tähtis osa moslemielu usulistes tegevustes. Fonoloogia/Foneetika Võrreldes eesti keelega on shilha keelel väga vähe täishäälikuid,eesti keelel 9, seal 4. Suurim vahe on siiski see, et berberi keeles ei esine diftonge. Põhjuseks on see, et Shilha berberi keeles on palju suurema kasutusega kaashäälikud.
Dialogo A: Ciao! Mi chiamo Anna. Come ti chiami? B: Salve! Mi chiamo Francesca. A: Piacere! Come stai? B: Molto bene grazie, e tu? A: Pio o meno, grazie. B: Di sove sei? Sono di Milano. Sei straniera, vero? A: Si, sono estone di Tallinn. Sono in Italia da 2 anni. B: Quanti anni hai? A: Io ho venti anni. E tu? B: Io ventidue anni. Hai fratelli? A: Si, un fratello e una sorella. E tu? B: No. Sei qui per studiare in Italia? A: No, sono in Italia per motivi di lavoro. B: Dove abiti? Io abito via Casilina, al numero sei. A: Io abito via Papiria, al numero tre. B: Qual e il tuo numero di telefono? A: Il mio numero e +372 5556 2023. B: Il mio numero e 5486 3218. A: Allora... a presto! B: A presto! Ciao!
1.Millist kolme arenguperioodi eristatakse eesti k puhul? Dateeri ● Vaneesti keel -1200 ● Murrangueesti keel 1200-1700 ● Uuseesti keel 1700-tanapaev 2. Millised keelemuutused toimusid vanaeesti keeles? ● Õ- hääliku tekkimine ● Kujunes välja 3 murderühma: liivi, lounaeesti ja pohjaeesti. ● Kt muutus 3. Millised keelemuutused toimusid murranguperioodil? ● Lõpu- ja sisekadu ● Vältevahelduse teke ● Tekkis kaudne koneviis 4. Millised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr? ● Eesti keelse täispiibli avaldamine (1739a.) ● Kaasaütleva käände väljakujunemine
10. 1. Kuidas on teie eesnimi? Minu eesnimi on... ? ......... 2. Kuidas on teie perekonnanimi? Minu perekonnanimi on... ? ...... 3. Mis on teie isanimi? Minu isanimi on... ? ..... 4. Kui vana te olete? Ma olen ...aastane. ? 16/17 . 5. Milline on teie kodakondsus? Mul on Eesti kodakondsus. . . 6. Kus te elate? Ma elan Eestis. ? . 7. Missugune on teie kodune aardess? Minu aadress on... ? : // / //, ....., ....., . 8. Missugune on teie elektronposti aadress? Minu e-mail on... ? -: tuut 9. Kuidas võib teiega ühendust saada? ? 10. Missugune on teie perekond? Meie peres on ...inimest. ? 2, 3, 4 / 5...... 11. Nimetage oma sugulasi. Minu sugulased on: ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, tädi, onu, tädipoeg, onutütar, ristivanemad. . : , , , , , , , , , , . 12. Mis koolis te õpite? Ma õpin Lähte Ühisgümnaasiu...
together, the early discussions tended to be dominated by the facile English-speakers: the British, the Dutch and the Irish. Now the company require that a certain level of skills in English is a prerequisite for joining an EMAT, and team members are being trained to learn how to adapt different cultures. Kuigi 3Mis on ainult 150 ameeriklast väljaspool Ameerika Ühendriike (isegi Suurbritannias on ainult kuus ameeriklasest töötajat), on siiski EMATi keeleks inglise keel. Kuna need olid esimesed ametlikud vahendid erinevatest rahvustest noorematel töötajatel kokku saamiseks, siis esmaseid arutlusi domineerisid vabalt inglise keelt kõnelejad: britid, hollandlased ja iirlased. Nüüdseks firma nõuab kindlalt tasemel inglise keele oskust eeldusel EMATiga ühinemisel, ja meeskonnaliikmeid õpetatakse kohalduma erinevate kultuuridega. The future depends on how well the company has learnt to adapt to change. One of the greatest
Character 1. Iseloom character 2. Kaasatundev sympathetic 3. Sõbralik friendly 4. Ebasõbralik unfriendly 5. Lahke kind 6. Mittelahke unkind 7. Kena nice 8. Meeldiv pleasant 9. Heasüdamlik, suuremeelne generous 10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20. Ebaaus- dishonest 21. Avatud, tolerantne, salliv broad minded 22. Kitsarinnaline narrow minded 23. Milline ta on? what`s he/she like? 24. Enesekindel self-confident 25. Arglik, häbelik shy 26. Oma tundeid näitama show her feelings 27. Huumorimeel sense of humor 28. Töökas hard-working 29. Laisk lazy 30. Täpne punctual 31. Alati hilineb always late 32. Usaldusväärne reliable 33....
1. Mille põhjal saab väita, et eestlane on sama usklik rahvas kui mõni teinegi? Tavaliselt kui küsida Eesti kodaniku käest kas ta usub jumalasse, siis enamus vastab negatiivselt. Kuid leidub ka selliseid inimesi, kes on usklikud ning neil on enda usk millesse uskuda. Kirikut külastatakse teoreetiliselt pühapäeviti kuid piiblit ja palvet loetakse igapäev. Neid inimesi vaadatakse vahest imelikult, kuna paljud arvavad et nad erinevad meist küllaga. Igas erinevas riigis on omad kombed ning usud, tänu televiisorile kajastatakse seda. Kuid tegelikult usuvad inimesed siiski jumalasse või vähemalt küsitakse abi talt. Kui inimesele tuleb ette mingisugune raske situatsioon siis ta soovib et tal läheks hästi. Vahest isegi palutakse jumalat, kuigi ise väidetakse et seda pole teinud. Eestlane on lihtsalt kangekaelne ning ebausklik. 2. Võrdle omavahel tõsiusklikkust ja Eestis levinud pühapäevausku. Tõsiusklikud usuvad enda usku ...
1. ( .10) 1. , . 2. - . 3. , . 4. , ! 5. , / . 6. , . 7. , . 8. , . 9. , . 2. ? (: .10 .3). 1. :Tervitame: / / / / 2. :Jätame hüvasti: /// / / . 3. :Lubame: / /// , . 4. : Keelame: / / / / . 5. : Palume: / / / . 6. : Vabandame: / / . 7. : Täname: / / / . 8. : Õnnitleme: / / / . 3. () .13 .9 . - /+ 1. . . 2. . 3. . . 4. /. 5. . 6. . 7. /
Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus.
Demagoogiavõtted Tunnete kaudu mõjutamine: Apelleerimine kainele mõistusele ("Mis inimene on teinud halvasti, seda peetakse meeles ka veel siis, kui ta on juba surnud. Tema heateod maetakse harilikult ühes temaga. Nii olgu see Caesarigagi!") Apelleerimine kollektiivile: ("Kaaskodanikud! Sõbrad! Roomlased!")("Te kõik nägite/.../")("Oo, kodanikud!") Teise mälu ja mõtlemisvõime alavääristamine ("Õilis Brutus ütles teile, et Caesar oli täis valitsemishimu. Kui see nii oli, siis oli see kahtlemata ränk viga.") Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine ("Ma ei taha süüdata teie südameis viha ja mässu, kuna ma teeksin sellega halba Cassusele ja Brutusele/../") Väliste vahenditega paatose esilekutsumine: ("Caesar tõi sõjaretkilt Rooma kaasa palju vange ja täitis riigi varasalved sõjasaagiga.")("Kui vaesed anusid Caesar...
-ar -er -ir Yo Estoy Estoy Estoy Tu Estas Estas Estas El, ella, ud Esta Esta Esta Nosotros Estam -ando Estam -iendo Estam -iendo os os os Vosotros Estais Estais Estais Ellos, ellas, uds Estan Estan Estan Diciendo Durmiendo Oyendo (decir) (dormir) (oir) Divirtiendo Muriendo Trayendo (divertir) (morir) (traer) Pidiendo Pu...
inimesel arenes sümboliline mõtlemine. Kogu nende käitumine muutus. Anatoomiliselt tänapäevased inimesed, sellised, kes näevad välja nagu kõik meiegi, ilmusid esmakordselt umbes 200 000 aasta eest, kuid nad jätkasid senist käitumist veel 150 000 aastat. Käitumiselt tänapäevasteks inimesteks said nad alles 50 000 aasta eest. Nii et Homo sapiens võlgneb oma edu keelele? Tänapäevane keel on väga võimas tööriist. Sellega on võimalik teha mida iganes ja just nii läkski. Kuni selle ajani olid inimesed primitiivsed, nii eluviiside kui tööriistade osas. Keel muutis kõik, see lubas neil Aafrikast lahkuda ja levida üle ilma. Seal olid ees teised varased inimlased, nagu neandertallased Euroopas või Homo erectus Hiinas, kuid tänapäevased inimesed lihtsalt asendasid kõik teised. Nad ei
keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks eesti kirjakeele normatiivid. Korrektne kirjakeel on normiga piiritletud ja see on Õigekeelsussõnaraamatu kirjakeel. Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital.
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond – um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond – us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fru...
Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelel...
põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest. Vadja keele kasutamist kõnes on toetanud eesti keeleteadlaste ja üliõpilaste igasuvised ekspeditsioonid. See on emakeele prestiizi vadjalaste silmis tõstnud ning nende keelelist assimileerumist edasi lükanud. Paraku on noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. Võime oletada, et nn. etnograafilisel asualal püsis vadja keel ja iseteadvus kauem, sest see territoorium asus suurtest kauba- ja liiklusteedest eemal ning oli omaaegsete keskustega majanduslikult ja poliitiliselt nõrgemalt seotud. Siiski illustreerib ümberrahvastumist sellelgi alal kujukalt statistika vadjalaste rahvaarvu kahanemise ning vadja külade venestumise kohta 19.-20. sajandi jooksul . Laastavalt mõjusid vadja keelele ja kultuurile Teise maailmasõja sündmused, kui suur osa Ingerimaa läänemeresoome