Hagia Sophia oli pühendatud _ _ _ San Vitales Ravennas. oli kaheksatahuline, is taandus ringiks. pole kastatud mitte seina ega laemaale vaid mosaiike. Harva kasutati senamaale teistes kirikutes. Hiljem kui bütsantsi riik nii tugev polnud (allakäigu ajal) hakati tegema seinamaale. San vitale oli tüüpiline tsentraalehitis. Kreeka risti kujuline kirik on samuti tsenraalehitis. sellest, kuidas risti kujutis kujuneb jne on kirjas õpikus. Justinianus I , Konstantinoopolis. Apostlite kirik (täielikult hävinenud). oli esimene viiskuppelkirik. Hilisema viiskuppelkiriku näide on San Marco kõik kuplid olid samasuured. Talumid asuvad sammaste ülaosas. liseenid on seintel olevad samba püsttüved, ned võivad olla niis sees kui ka kirikust väljas. selle samba tüvesel puudub baas ja kapiteel. vastandlik nähtus talumitele on petik, mis on lihtsalt tühi süven, ilu eesmärgil. viklid on
Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged
· Leges XII tabularum 451-450 eKr Kaheteistkümne tahvli seadused · Tsiviilõiguses institutsiooniline Eesti k-s: A. Annus, K. Kolk, J. Puhvel, süsteem: J. Päll. Muinasaja seaduskogumike 1.isikutesse puutuv õigus antoloogia. Tallinn: Varrak, 2001, lk 2.asjadega seotud õigussuhted 257- 288. 3.hagid õiguste kaitse · Gaius, Institutiones 2 saj (161? pKr) Institutsioonid Justinianus 482-565 · Corpus Iuris Civilis 527-533 pKr · valitses 527-565 · impeerium Tsiviilõiguse kogumik Justinianuse ajal 19 Ulpianus, Dig 1.1.pr: Ius est ars boni et aequi (Celsus) Corpus Iuris Civilis · ius publicum ius privatum
tunda, erinevalt antiikkunstist, kus kujutati inimesi tihti alasti. 10.Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Bütsantsi arhitektuur 1.Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? 395. aastal jagunes Rooma riik kaheks, Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, see riik püsis 1000 aastat. 2.Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejatepaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal 3.Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Viklite abil sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale kupleid. 4.Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Seal on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused püüd ühendada toredat ja
Aafrikas, läänegootide riik Hispaanias, frankide riik Gallias, idagootide riik Itaalias. Ida-Rooma viimane hiigelaeg Ida-Rooma keisrid pidasid end kogu varasema Rooma keisririigi seaduslikeks 476-568 ülemvalitsejateks. Justinianus (527-565) asus läänepoolseid alasid ka tagasi vallutama. Ta lasi korraldada Rooma õiguse ja püstitas arvukad ehitisi. Sõjad ja Vahemere maid tabanud epideemia kurnasid riigi jõu ja arengu. 568. a tungis Itaaliasse uus germaani rahvas
Lex aeterna – igavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, sii on see amoraalne. Kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas. 2) Keskaja skolastiline loomuõigus Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme, mis leidsid kajastamist juba Antiik-Roomas Cicero poolt: 1. Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused; 2. Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused; 3. Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused Skolastika – katoliku teoloogia. Ius naturale – igavene ja muutumatu, jumalik õigus. Ius naturale andis raamid sellele, mille piires ilmalik seadusanja võis tegutseda. Kui
õigusrikkumisele - vaenlasel peavad olema ettevalmistused ja kavatsused sõjaks. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj pKr Ida- Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) a. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee Kuni 16. saj. mõisteti ajalugu 4 maailmariigi idee läbi. Prohvet Taanieli raamatu tõlgendus: Babüloonia-Assüüria, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia, Rooma. 5. impeerium maailmalõpu kulminatsioonimoment. Rooma riik hukkus 476. Mis nüüd?
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema järglased eriti edukal vastu seista Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte. Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Nende riik ühines frankidega. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i
e. deemosed, talle allus ka kirik käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat Legitiimsuse printsiip seaduslikul abielul põhinev võimupärimine, kinnistus Bütsantsis 11.saj. Komnenoste dünastia ajal (varem määras keiser ära, kes tema järeltulijaks saab, sellest sai tema kaasvalitseja) Nika ülestõus 532.a. Konstantinoopolis, selle surus maha keiser Justinianus I, laskis väepealikutel tappa hipodroomil üle 30 000 inimese; ülestõus toimus raske maksukoormuse pärast, ka ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamise pärast Kirikulõhe 1054.a. süvendas vastuolusid Lääne-Euroopaga, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseis ristiusustamise pärast; paavstid tahtsid oma võimu laiendada kreekakatoliku maades; paavst Leo IX ja patriarh Michael Cerularius heitsid teineteist kirikust välja
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Avalikud orjad olid avalikel ametidel kuid ka avalike hüvede heaks olevad orjad. Rooma õigus( Corpus Iuris Civilis). Termin 16.sajandist. Esmapilgul näib suure inimloometööna ( www.the latinlibrary.com/ius.html) Korpus õiguslikke tekste, mis jaotatakse nelja ossa. Algselt kolmes osas. · Institutsiones. Justinianuse institutsioon, põhines Kaiuse kogul, mis võttis kokku rooma õiguse alused. Pm juura õpik, mis seletas lahti õigused ja rooma üh mõisted. · Codex Justinianus. Kõikide keisrite Arianusest Justinianuse ediktide ja korralduste kogud. 4600 seadust. · Digestae. Jagatud 50ks raamatuks, Rooma juristide tõlgendused rooma õiguste ja seaduste kohta. Võtab kokku rooma juristide loomingu. Kõige enam on seal Ulbaniust(?) tsiteeritud ning Julius Paulust. Kõikidele tõlgendustele anti seaduslik tähendus. Kokku 31 seadust. Palju leidub hüpoteetilisi situatsioone, mis oleks kui ....
Bütsantsi riik tekkis 395 a. ning püsis aastani 1453 Seal oli levinud laialdaselt monofüsiitide õpetus (üks loomus Kristusel, nad eitasid Kristuse inimlikkust) Kogu võim Bütsantsis kuulus keisrile ehk basileus'ile, kuid samas tegutsesid riigikogu, senat ja deemosed (linnakodanike organisatsioonid) Seaduslikul abielul pärinev võimupärimine hakkas kehtima 11. sajandil Komnenoste dünastia ajal. Bütsantsis allus kirik keisrile. Esimesse suurde õitsengujärku jõudis Bütsants Justinianus I (527-565) ajal. Ta kujundas tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva seadustiku: Corpus iuris civilis'e. Samuti ta vallutas suured territooriumid nagu Itaalia, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared ja Aafrika põhjaranniku. Aastal 532 suruti julmalt maha Nika ülestõus, mille põhjuseks oli suur maksukoormus rahvale. Hipodroomil hukati üle 30 tuhande inimese.
Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik oli militaarriik ja vabariiklik impeerium, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Impeerium ei püsinud koos vaid relvade jõul, olid ideoloogilised põhimõtted: · Rooma rahu (pax romana), millega olid seotud tsivilisatsiooni tunnetus ja kindel eluviis: kord, luksus, seaduslikkus. · Õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris Justinianus 6.saj Justinianuse koodeksiga. Kõige alus oli õigus, ka sõjas olid oma seadused. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Kuni 16.saj mõisteti ajalugu 4 maailmariigi idee läbi: Babüloonia-Assüüria, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia, Rooma. 5. impeerium = maailmalõpu kulminatsioonimoment. Kui Lääne-Rooma riik 476 langes, ei tulnud maailmalõppu, seega pidi Rooma kestma. Maailmariikide püüdlused ja keisrivõimu taotlused jäid kestma.
võtnud. Raevunud valitseja lasi Katariina hukkamiseks valmistada ogadega ratta. Enne neiu piinamist tabas aga masinavärki Jumala saadetud piksenool. Ratas purunes ja lendavad pinnud tapsid mitu pealtvaatajat. Lõpuks lasi Maxentius tüütu tüdruku tappa tavapärasel viisil - pea mahalöömise läbi. Legendi järgi olevat Katariina soontest vere asemel voolanud piim ja inglid viinud Katariina keha Siinai mäele. Aastal 527 lasi keiser Justinianus Püha Katariina hukkamiskohale ehitada eremiitide kloostri. Püha Katariina on kõigi rattaga töötavate käsitööliste, üliõpilaste, noorte tüdrukute, filosoofide, preestrite ja raamatukoguhoidjate kaitsepühak. Tema atribuudid on ratas, mõõk, kroon, raamat, sõrmus (sümboliseerib Katariina müstilist abielu Kristusega). Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Katariina päeva 25. novembril, kadripäeval.
· Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: · Pax romana (Rooma rahu), tsivilisatsioon, hea elu transportimine üle maailma. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus · Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) tsiviilõiguse tugi · Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega Probleemid · "Imperial overreach" liiga suur, et koos hoida, eriti tol ajal, sest side pidamine võttis väga palju aega. Suur otsustusvõim oli asekuningatel. Kui tsentraalvõim nõrgenes, võis juhtuda, et mõni osa läks lahku. · 4. saj. lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks. 324 Konstantinoopoli asutamine Ida-
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
Peale selle võisid konsulite võimu varjutada määratud diktaatorid, kes võisid eriolukorras hakata valitsema konsulitest sõltumatult (kuid diktaatorid olid ametisse pandud konsulite poolt ning jäid tavaliselt ametisse ainult üheks kuuekuuliseks perioodiks). Konsuliamet jäi püsima ka pärast vabariigi muutumist impeeriumiks. Keisririigiaegsetel konsulitel oli palju väiksem võim kui vabariigiaegsetel. 541 tühistas keiser Justinianus I konsuliameti, pidades seda mõttetuks ja laostavalt kulukaks. Ometi säilisid konsulid teatud vormis ka pärast seda. Konsuliteks olid siis tavaliselt Rooma keisrid, kes kandsid konsuli tiitlit mingi sündmuse puhul. Enamasti kasutatigi tol ajal seda tiitlit keisri kroonimise ajal. Keiser Leo IV tühistas Bütsantsi seadusi reformides konsuliameti (ka tseremoniaalsena) veel kord ning sellest ajast kadus see jäädavalt. Konsuliamet püsis Vana-Roomas kokku umbes 1395 aastat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
