saanud tunde hiljem ja külmana kätte, sest Tomati hirm granaaditule ees oli niivõrd suur, et ta ei julgenud rindeni sõita. Sellepärast, et ta vähegi enese elust ja oma lähedastest hoolis, teenis ta ära sõdurite halvakspanu ning mõnitused tema aadressil. Muidugi, sõjaolukorras tuleb käsku täita ja anda endast kõik, et su riik ikkagi püsima jääks ja kahjud oleksid võimalikult väiksed, kuid samas peaks ju ka aru saama, et inimelu pole väärtusetu. Peale hirmu muudab inimesi ka näiteks surma nägemine. Kui Kat ja Paul nägid pärast suurtükituld, kuidas puusärgid ja laibad on laiali pillutatud, ning nägid lamajat, kelle puusaliigese asemel oli verine lihapuder luukildudega, muutis see neid kindlasti veidi ettevaatlikumaks. Nad ei jooksnud enam meelsasti rindele ja ei sõdinud, sest surm, mida nad näinud olid, oli liialt laastav. Elu oli nende jaoks saanud uue tähenduse, see oli hoopis teise mõttega
puutuvaid teemasid nagu mõistus, võim ja vabadus. Põhipunktid: 1. Loodus toimib justkui oleks ta eesmärgipõhine ehk igal organil peab olema oma mõte ja selle võimalikult hea funktsioon. 2. Inimene, kui mõistuslik olend, on loodud ilma loomadele omaste kaitsevormideta (teravad küüned ja hambad, sarved jne) ning ei oma plaanipärast ajalugu (nagu näiteks mesilased või koprad). Hakkama saamiseks peab ta arendama mõistust aga kuna inimelu on lühike, ei saa üksikisik seda täiuseni arendada, kuid seda saab teha läbi põlvkondade. 3. Inimese loomuses on kalduvus hüpelda kahe äärmuse vahel: ühiskonnastumine, sest nii tunneb ta ennast rohkem inimesena, või siis eraldumine, kui tekib vajadus seada kõike vaid oma meele järgi. See paneb ta mõtlema ja mõistust kasutama. 4. Parim inimühiskonna organiseerituse vorm on üleüldine kodanikkond ja riik, sest siis
mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Järv asub seespool 25-30km kaldeeras peale nelja tugevat purset, mis leidsid aset 500 00 kuni 100 000 aastat tagasi. Kõik pursked tekitasid ulatuslikke setteid, mis ulatusid kuni Manilani. Alates 1572. aastast on täheldatud 33 purset. Kõige laastavam neist toimus 1911. Selle purske sademed olid kollakad, üsna kõdunenud, suure väävlisisaldusega. See nõudis mitu tuhat inimelu. Seni viimane purse leidis aset 1977. aastal. Vulkaan on näidanud rahutusmärke alates 1991. aastast: on esinenud tugevaid maavärinaid, maalõhesid ja kohati väikeseid mudavoole mõnes saare osas. Taali ohtlikud tunnused: *Sagedane aktiivsus *Palju riskielemente *Tihe asustus *Keeruline ja vähene vulkaaniteaduse mõistmine *Suurepärane ligipääs
Tartu rahukonverents: Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused, Tartu rahulepingu sõlmimine, rahulepingu sätte ja tähtsus. Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused: 1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ja nad alahindasid Eesti armeed 2) Abiväed Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritannia laevastik 3) Eestil oli andekas väejuht Tartu rahulepingu sõlmimine: 31. detsembril 1919 kirjutati vaherahule alla ning see hakaks kehtima 3. jaanuaril 1920. Sellega oli üle 5 000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust"
Võideldi ka väga innukalt inimõiguste eest: naisõigused ja isikupuutumatuse põhimõte. Taheti saavutada vabadus ja võrdsus. Selle eest võitles Rousseau. Tema arvates lähtub võim rahvast ja rahvas on võimu allikas. Võib öelda, et valgustust iseloomustavad kõig rohkem mõistus ja valgus. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Prantsusmaalt või Saksamaalt. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante: suhtumist Jumalasse, riiki, ühiskonda, loodusesse ja inimesse endasse. Valgustusajastu tulemusteks on Ameerika iseseisvumine ja Prantsuse revolutsioon.
2.3. Prekonventsionaalse ja operatsioonide-eelse arengutasemete võrdlus Kohlbergi prekonventsionaalne tase vastab Piaget' operatsiooni-eelsele staadiumile. Operatsiooni-eelses staadiumis olev laps mängib sotsiaalsetel rollidel põhinevaid mänge. 5 Lapsed otsustavad selle üle, kas tegevused on head või halvad, nende tagajärgede põhjal. Tegevus on hea, kui seda tasustatakse ja halb, kui selle eest karistatakse. Heaks peetakse kõike, mis rahuldab tegija vajadusi. Lapsed ajavad segamini inimelu väärtuse asjade väärtusega, mida inimene omab. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004) 2. 4. Konventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on teiseks arengutasemeks konventsionaalne arengutase. Siia alla kuuluvad kaks astet "Hea poisi" moraalsus ning autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Arengutase saavutatakse siis, kui laps võtab vastu referentgrupi (temale kõige tähtsama grupi, näiteks klassi või perekonna) hinnangu. Selle grupi moraalinorme omandatakse ja
* Ärritamine Iga päev peavad loomad, kes muidu elaksid vabas looduses, taluma võõraste inimeste silmapaare. See ärritab loomi ja muudab neid ohtlikumaks, sest ärritunud loom on agressiivne. Kui loom on agressiivne, on ta ühiskonnale kahjulik. Metsloom võib rünnata talitajat ja teda vigastada või hoopis ära tappa, sellepärast et inimesed põhjustavad loomades stressi. See ei vii meid ühiskonna heaolule lähemale, sest see võtab inimestelt elusid ja kuna inimelu on kõige tähtsam, ei tohiks miski, mis inimelu ei soodusta, lubatud olla. 2. Loomad muutuvad hädiseks Kui loomad loomaaedades elavad, viiakse neile toit ja jook ette. Nad ei pea ise jahtima oma toitu, et ellu jääda. Järelikult muudavad loomaaiad loomi hädisemaks, sest nad võtavad loomad neile loomulikust keskkonnast ära. Loomad peavad kohanema uute elutingimustega, mis on palju piiratumad, ent mugavamad. EI Inimesed saavad tutvuda loomadega, kellega nad igapäevaselt kokku ei puutu
Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi. Teine suur muutus toimus autoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu vähenemise näol. Varem suuresti lihtrahva elu mõjutanud ühiskonnaaparaadid nagu kirik ning aristokraatia muutusid äkitsi palju vähem oluliseks
Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? Inimelu on lühike: sellesse on põimitud väga palju erinevaid tundmusi ja situatsioone ning valu. Kõigi elusaatused on erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Siia ilma sündides on kõik inimesed nagu tühjad paberilehed, kui on olemas ilmsüüta ja patuta inimest, siis on selleks vastsündinud laps. Seda last hakkavad mõjutama vanemad, vanemate sõbrad, see koht kus ta elab jne.
sellised suhted nagu "pealall", "pealsees", "paralleelseltmitteparalleelselt", "pidev mittepidev" jne Eriti iseloomulik on aga see, et mõisted "ülal" ja "all" kaotavad oma keskse tähenduse, vertikaal pole enam seisundite põhiliseks visuaalseks orienteerijaks PaulEerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest, luulet ei tohiks rangelt eristada muudest inimelu valdkondadest Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul eerikrummo.html http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=10870:lotv loeoek&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3304 http://et.wikipedia.org/wiki/Omakirjastuslik_tegevus _Eestis http://www.teataja.ee/et/pauleerik
Väga populaarsed on tänapäeval rassiliste ja erinevate rahvuste võrdsuse nõudmised. Nendega käivad kaasas igasugused protestid, meeleavaldused ja üritused, mille eesmärgiks on pöörata rohkem tähelepanu ühiskonnas domineerivatele probleemidele. Küll aga kiputakse ära unustama varju jäävad murekohad, mille juures nahavärv või teine kodumaa asjasse ei puutu. Tegemist on pealtnäha samasuguste inimestega, kes siiski vaikse diskrimineerimise ohvriks langevad Ükski inimelu ei tohiks väärtuselt ületada kellegi teise oma, kuid tänapäeva maailmas välja kujunenud pilt on täpselt vastupidine. Inimesed kõrge kuritegevuse tasemega linnades elavad iga päev hirmus, et kahe võhivõõra vaheline arveteklaarimine võib mõne mööda tulistatud kuuli tõttu lõppeda just nende endi surmaga. 2018. aastal PÖFF-il linastunud filmis "Chi-town", mis rääkis ühe noorkorvpalluri elust, kõlas ka lugu poisi
Fasistid hakkasid looma relvastatud salku. Nad tõusid esile oma lubadustega muuta Itaalia sama võimsaks kui seda oli kunagi Rooma impeerium. 4.Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussolini isiklike vaadetega. Erinevalt kommunistidest oli Mussolini arvates tähtsal kohal rahvus. Üksikinimene on rahvuse osa. Inimesed elavad ja seurevad, kuid rahvus jääb. Ühiskonnaklassid on sammuti mõõduv nähtus. Kõik tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Tema arvates oli inimelu väärtus on väike ja nende ohverdamine rahvuse nimel on igati õigustatud.
E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E. Enno huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Sellest algab E. Enno omapära ja kordumatus, süvendatud pilk inimelu ning olemise ja mitteolemise probleemidele, mis andis mõjurikkaid, omas ajas ainulaadseid luuleelamusi. Lastelaulud moodustavad E. Enno loomingu päikesepaistelise poole, kuid midagi luuletaja olemuslikust igatsustundest ja sellega seotud poeetilisest nukrusest ulatub ka siia. See midagi lisab näiliselt lihtsakoelistele luule värssidele uue dimensiooni ja ja tõstab E. Enno lasteluule erilisele tasandile. E. Enno esimene lastevärss,
Rassism - maailmavaade, kus rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Repressioon - surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. SS - natside partei sõjaväestatud organisatsioon. Wehrmatch - Hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus. Propaganda - uudised, teave ja kihutustöö, millega pannakse inimesi omaks võtma mingit arvamust. Füürer - diktaator Saksamaal. Hitler. Mussolini - Itaalia peaminister, kes juhtis fasiste. Mussolini õpetus - Rahvus on jääv, kuid inimelu väärtus väike ning selle ohverdamine riigi/rahvuse nimel on igati normaalne. Tema õpetus on natsilik. Fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhi kultus, rassism, militarism. Fasismis rajati koonduslaagreid , salapolitsei. Mussolinile anti kuninga õigused. Majanduses vähendati tööpuudust ja ettevõtted läksid riigi kontrolli alla. Majanduspoliitika. NEP-taastas kauplemise vabaduse, kehtestas maksud. Plaanimajandus-riik kontrollis ettevõte arengut
seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Kesksena läbib tema luulet inimelu põhiväärtuste poetiseerimine ning trotslik-uhke vastuhakk kõigele tühisele ja madalale. Keskendus ka rahvaluulele ja kõnekeele, huvitus vanadest tekstidest ja sõnaraamatutest. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal olles 83-aastane.
Indrek Hirv Indrek Hirv sündis 15. detsembril 1956. aastal Raplamaal Kohilas maalikunstnik Louis Paveli ja graafik Helgi Hirve pojana. Alg- ja keskhariduse sai ta Tartus ja lõpetas Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika alal. On töötanud õpetajana Tartu Kunstikoolis ja konsultandina Tartu Kunstimuuseumis. Samal ajal töötas ta ka Hollandis raadiojaama ,,Vaba Euroopa" korrespondendina. Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige. Graafik ja portselanimaalija Indrek Hirv tuli otsustavalt visuaalse kunsti maailmast luulesse paarkümmend aastat tagasi, kui ta 1987. aastal avaldas debüütkogu UNERAEV. Sellest ajast on tema luulekogud ilmunud regulaarselt aasta- paarise intervalliga: kahte kümnendisse mahub 14 luuleraamatut- sealhulgas nii valik- kui uudiskogud ja midagi nende vahepealset. Lisaks leiab neist autori omaluule kõrval palju luuletõlkeid. Valikkogusid o...
Mis eristab tõde tõekspidamisest Inimene sünnib siia ilma teatud ,,pagasiga", mille sisu avaneb elu jooksul järkjärgult. Arvan, et kunagi pole kaasapandu täiuslik, vaid vajab elujooksul pidevat täiustamist ja korrigeerimist. Olemas on mingi algne tõde, mille baasil loome oma vaimsed väärtused. See looming on ju inimelu põhieesmärgiks. Ja neid loob igaüks enda jaoks ise ,,hinge eest hoolt kandes", läbi enesetunnetuse. Kahjuks ei saa anda ega pärandada seda loomingut valmiskujul edasi teisele. Inimesel on vajadus tõe järele, inimene on rahutu kuni tõe lõpliku leidmiseni. Inimene otsib tõde igapäev ja igalt poolt. Mõnikord seda ka leides. Minu arvates on ,,tõde" globaalsem mõiste kui ,,tõekspidamised". Igal inimesel on oma tõekspidamised ja kuidas ta nendega teiste hulgas elades toime tuleb on enamasti ta enda mure. Tõsi ta on, kui sinu tõekspidamised hakkavad aga mõjutama ehk häirima kaaskodanike heaolu-elu...
Jälgisin küllaltki kaua erinevaid portaale, et leida endajaoks sobiv uudis, mida kommenteerida. Lõpuks jäin pidama uudisel, mis räägib inimesesugustest robotitest, mida tahetakse hakata kasutama eriolukordades. Nende robotite eesmärgiks, nagu öeldud, on eriolukordades inimeste aitamine. See tähendab seda, et kui mõnda linna tabab mõni suur torm või muu inimeste elu ohtu seadev tegur, siis saadetakse välja robotid, mis meenutavad inimesi, kuid kellel on mitmeid eeliseid pärisinimeste ees, näiteks on nad ülitugevad ja neid ei kahjusta kemikaalid, mis võivad näiteks keemiarelva kasutuse või tuumajaama kahjustada saamise korral õhus hõljuda. Need robotid peavad saama hakkama paljude ülesannetega, millega inimesed ei suudaks, näiteks puude tõstmine jms; samas ka ülesannetega, mida täidavad tavaliselt inimesed, näiteks tuletõrjeauto juhtimine. Need robotid on alles ehitusjärgus ning organisatsioon, mis neid ehitab, on kuulutanud välja võist...
,,Mälestus suvest" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110169 ,,Mäng" loeb Üllar Saaremäe http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=116004 ,,Jõul, jõul" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=112910 ,, Viimne reliikvia" ,,Põgene, vaba laps!" http://www.youtube.com/watch?v=neZgXJNU6NI Luuletaja sõnum lugejale PaulEerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest, luulet ei tohiks rangelt eristada muudest inimelu valdkondadest Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/PaulEerik_Rummo http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/pauleerikrummo.html http:// www.sirp.ee/index.php
2) Probleemikeskne analüüs Provintsiarst Charles Bovary noor naine Emma petab oma tavalist ja igavat meest. Ta oli “pime” mees ning ta ei taibanud märgata Emma armusuhteid Leoni ja Rodolphe’iga. Emma ei olnud võimeline Charles’i armastama nii nagu mees teda armastas. Ta ihkab romantikat, meelitusi ja meest, kelle vastu ka temal tunded oleksid. “Armastus pidi tema meelest tulema äkki, piksemürina ja välgusähvatuse saatel, otsekui taevane raju, mis langeb inimelu peale, paiskab selle segi, pühib sinu tahte minema nagu puulehe ja tuhastab südame.” Ta leidis oma igavale argipäevasele elule väljapääsu armukeste näol. Emma keeldus seda nägemast, mis teda ümbritses. Selle asemel, et elada oma elu sellisena nagu see talle antud, unistab ta hoopis teistsugusest. See oli tema pahe. 3) Võrdlus “Madame Bovary” teosel on mitu ühist joont Honore de Balzac’i teose “Isa Goriot’iga”. Sarnasusi
Juba enne pealkirja lugemist köitis mind pildi lihtsus, lihtsuses peitub võlu nagu öeldake, nähes aga teose pealkirja sai sellest minu lemmikteos. Eesti Kunstimuuseumi preemia saanud Jiri Thyni töö, pealkirjaga ,,Ajalugu, erinevad arvamused ja neli vaatepunkti", varastas mu silmad pikemaks ajaks. Minule meenutas koht pildi kõige enam Lõuna-Poolas asuvat Auschwitzi koonduslaagri gaasikambri seinu. Teos tuletas mulle meelde 1941-1947 toimunud jubedusi, kus võeti üle miljoni inimelu. Kuigi tegelikult oli autor jäädvustanud neljast vaatepunktist Slovakkia rahvusgalerii interjööri, lahkusin sünge teose juurest kõhedustundega. Pikemalt peatusin ka väikeses valges toas, mille seinad olid kaetud pealtnäha sarnaste, kuid pikemalt vaadates üksteisest veidi erinevate teostega. Suurtele valgetele paberitele oli tõmmatud üksteise kõrvale tumedad lühikesed vertikaalsed jooned. Ühel teosel oli tuhandeid erineva tugevusega tõmmatud jooni
filoloogiat. Alustas romaaniga "Tuulearmuke" (1927), sellele järgnesid jutustus "Invaliidid" (1930) ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" (1935). Tõusis 1930. aastail filosoofilise kallakuga mõtteselge ja vormikindla lüürikaga üheks kaasaja hoomatavaimaks luuletajaks (kogu "Tolm ja tuli" 1936). 1960. a-il saavutas Alveri mõtterikas sisendusjõuline ning kõrge vormi- ja keelekultuuriga luule eesti lüürikas silmapaistva koha. Kesksena läbib tema luulet inimelu põhiväärtuste poetiseerimine ning trotslik-uhke vastuhakk kõigele tühisele ja madalale. Alver on avaldanud ka poeemikogumiku "Mõrane peegel" (1962), lüürikavalimikud "Tähetund" (1966), "Eluhelbed" (1971) ja "Tuju" (1976) ning koondkogu "Lendav linn" (1979, ENSV riiklik preemia 1980). Tulemusrikkalt on ta tõlkinud Pushkini luulet, suursaavutus on "Jevgeni Onegini" tõlge (1964).
Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Õnn, mis on ilmselgelt üks väga lihtne nähtus või olek, muutub väga keeruliseks kohe, kui seda teaduslikult uurima hakata. Inimesed on aastatuhandeid püüdnud õnnele definitsiooni leida. Kõige lihtsam on seda defineerida, kui inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisundit. Miks on õnn nii aktuaalne teema? Miks igaüks meist seda nii väga ihaldab? Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on ainult selles, mida teha, et õnnelik olla. Inimesed otsivad rahuldust ja õnne eri paigust. Mõningate inimeste jaoks peitub õnn väikestes, kuid õnnelikeks tegevateks pisiasjades. Teiste jaoks on suurimaks õnneks armastus. Kolmandad arvavad, et neid teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus ja tervis
seavad või hoopis tühjaks teevad. Isegi tuntud ja targad teadlased ei suuda leida vastuseid kõigile küsimustele ja avastada kõike, mida tahaksid. Iga leitud vastus ja avastus toob esile üha uusi küsimusi. Seega ei saa ka ükski teadlane väita, et tema teab kõike. See, mida inimene üldse omandada suudab, on tegelikult vaid üks pisikene piisk hiigelsuures tarkuste meres, mida mitte keegi ei suuda ilmselt ettegi kujutada veel vähem täielikult omandada. Inimelu on selleks liiga lühike ja inimese aju liialt väike, et kogu seda maailmas peituvat tarkust mahutada. Enamasti aga on nii, et inimest huvitab mingi üks kindel valdkond või suund, millele siis keskendutakse ja mida põhjalikumalt uurima asutakse. Palju õpitakse elus enda ja teiste kogemustest ent maailmas on palju ettearvamatut ning asju, mis ei allu seaduspärasustele ja reeglitele ja mida ei saa ette näha ja teadmiste või tarkustega paika panna.
ainult sellest, kui pannakse plakatid näiteks lausega ,,Kanna helkurit" üles. Tuleks täpsemalt noortele rääkida, miks see vajalik on. Peale noorte tuleks liiklemisest ja sellega kaasnevatest ohtudest teavitada ka vanemaid inimesi, sest üldjuhul on nemad need, kes ületavad kiirust, punase tulega üle ristmiku sõidavad. Ainult atraktiive ja pikaajaline teavitus võib muuta inimeste arvamust. Mõistagi, see kõik maksab, kuid mis saab olla kallim kaotatud inimelust. Inimelu on liiga väärtuslik ja habras, et seda ühe liiklusõnnetusega kustutada. Kui kõik liiklejad mõtleksid samamoodi ning täidaksid eeskirju, ei toimuks ühtegi liiklusõnnetust. Eestlased on nagu üks suur pere, üksteist tuleb hoida ja hoolida!
fuuga, instrumentaalne tantsusüit. G. F. Händel, J. S. Bach Händel Bach Läbilöögi inimese energia, kes kirjutab Tema muusika on filosoofiline, see annab vokaalmuusikat bel canto stiilis. Eriti lõpmatuse tunde. Tema muusika tundub olevat õnnestunud on tema karakterid ooperites, need otsatu, kus mõtiskletakse rõõmu ja valu, kui jutustavad heroilistest inimestest ja nende inimelu igaveste kaasalaste üle. Viimane tegudes, tegelased on kangelased. Kangelasi helilooja, kes rajas oma muusika kujutab ta lihtsate inimestena. protestantlikule koraalile. Ta viib kontrapunkti Ta oli suur kõlamaalingute meister. ja fuuga stiili maailmatippu. Iga heli tema Kirjutas oopereid (Largo'd), orataariume muusikas on sisukas. Orel, klavessiin, laul.
eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante: suhtumist Jumalasse, riiki, ühiskonda, loodusesse ja inimesse endasse. Inglise filosoof Thomas Hobbes põhjendas ühiskondliku lepingu teooria. Tema järgi on ühiskonnal kaks seisundit: looduslik ja tsivilisatsiooni seisund. Looduslikus seisundis toimub kõigi sõda kõigi vastu, kuna kõik lähtuvad enesesäilitamise instinktist. Seda vastuolu saab aga ületada rahu sõlmimisega inimeste vahel, mille garanteerib ,,ühiskondlik leping." Teine inglise filosoof John
Geom vormid!! Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Pablo Picasso 1881- 1973 Hispaaniast Muutis pidevalt suunda, töötas mitmes laadis korraga o 1. Nooruses oli klassitsistlik- realistlik ja traditsioonitruu o 2. Sinine ja roosa periood- sümbolism o 3. Hilisem looming- kubism Algselt köitis Pariisi Montmartre'i ja selle naudingute- ja pahaderohke ööelu, hiljem pettumus ja masendus, inimelu süngete külgede kujutamine. Sinine periood (1901-1904) sõbra enesetapu pärast o kujutanud naisi karikatuurselt, umbusk, kohati suhtus naistesse halvasti o õnnetud, muserdatud inimesed on maalitud hallikas ja sinakas koloriidis o vägivaldne inimese anatoomia moonutamine. Roosa periood (1904-1907) hakkab ületama nukraid ja traagilisi meeleolusid.
otse munarakku. Mina eelistaksin esimest varianti kuna selle protsessi käigus valitakse välja paremini arenenud embrüod, siis on suurem võimalus positiivsele tulemusele. 3. 1) In vitro viljastamise metoodika puudulikkus 2) Laialdane eetiline vastasseis peeti ebaloomulikuks sellist sigimisviisi ja seetõttu inimesele sobimatuks. Paljud usuringkonnad peavad seda inimelu pühaduse rikkumiseks. Tänapäeval on selle vastu ka Romakatoliku kirik. 4. Ühest küljest jah, sest nende arvukus on muutunud suhteliselt väikseks ning neid ohustab väljasuremine. Kuid teisest küljest, kui kunstlikul teel paljunenud gepardid haigestuvad võib tulemus olla jällegi nende vähesus. (Või kui kasvatada gepardeid paljunemise eesmärgil väga sanitaarsetes tingimustes ja nakkushaigusi välja
läksid ning seal oma eksisteerimise eest võitlesid, tapsid ja surid. Need seitse noort- Paul, Katczinsky, Tjaden, Albert, Kemmerich, Müller ja Behm- läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab ning milliseks sõda nad muudab. Neil puudus igasugune elukogemus, oli vaid koolitarkus, millest rindel abi ei olnud. Kõik see, mis neile senini oli tähtis tundunud, muutus nüüd tähtsusetuks. Võimust võttis loom, kes tegutses instinktide põhjal. Enam ei väärtustatud inimelu ning enese eksistentsi jätkamise eesmärgil tapeti vaenlaseid külmavereliselt ja halastuseta. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid ning vaateid elule, mis oli nende jaoks saanud täiesti uue tähenduse. Rohkem hakati väärtustama enese elu ja sõpru, kellega koos oldi rindel. Sõpru, kellega oli üle elatud kurbusehetki. Sõpru, kes olid üksteist kaitsnud ja teineteisele rasketel hetkedel toeks olnud. Sõprus on teoses ,,Läänerindel muutusteta" üks edasiviivamaid jõude.
ainult sellest, kui pannakse plakatid näiteks lausega ,,Kanna helkurit" üles. Tuleks täpsemalt noortele rääkida, miks see vajalik on. Peale noorte tuleks liiklemisest ja sellega kaasnevatest ohtudest teavitada ka vanemaid inimesi, sest üldjuhul on nemad need, kes ületavad kiirust, punase tulega üle ristmiku sõidavad. Ainult atraktiive ja pikaajaline teavitus võib muuta inimeste arvamust. Mõistagi, see kõik maksab, kuid mis saab olla kallim kaotatud inimelust. Inimelu on liiga väärtuslik ja habras, et seda ühe liiklusõnnetusega kustutada. Kui kõik liiklejad mõtleksid samamoodi ning täidaksid eeskirju, ei toimuks ühtegi liiklusõnnetust. Eestlased on nagu üks suur pere, üksteist tuleb hoida ja hoolida! Margitta Ingermann 9.Klass
Johann Wolfgang Goethe ''Faust'' I osa TEGEVUSE KOHT JA AEG: Saksamaa, 18. sajand PEATEGELASE ISELOOMUSTUS: · Faust Faust on valgustusaja tüüptegelane. Ta on orienteerunud mõistusele ning alati kahtleval seisukohal. Ta on terve enda elu pühendanud teadustööle, omades mitmel alal ülikooliharidust. Vaatamata edukale karjäärile on Faust elus pettunud ning usub, et inimelu piirid jäävad liiga kitsaks sellele elule, mida tema tunda tahaks. Ta sai aru, et teadmised ei aita inimkonda suures plaanis edasi ning kaotab selle tõttu elu mõtte. Fausti saab pidada kartmatuks ning teosest paistab välja, et mees oli küllaltki meeleheitel, kuna oli valmis tegema kõike, et tunda kordki elus end õnnelikuna. PROBLEEMID: · Fausti meeleheide ning elu mõtte kadumine. · Gretcheni sisemised konflikt
ühiskondlikku arengut. Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku vastu, mis väljendus massilises kogumises ning raamatukogude, arhiivide ja kollektsioonide loomises. Kreeklastel eksisteeris kaks ajamõistet igavik (aion) ja liikuv aeg (chronos). Viimasega on seotud tsükliline ajakontseptsioon: aja pidevalt muutuvad etapid minevik, olevik, tulevik olid ajaterviku osad, mis vaheldusid, nii nagu inimelu oma järgnevuses. Ka keskaja inimese maailmapildis oli sama süsteem olulisel kohal: ilmaliku elu jaoks oli aastaaegade tsükkel ning liturgilise elu jaoks kiriklik tsükkel. Nii religioossete, ajalooliste ja isikliku elu tsüklite aluseks on looduse tsüklilisus. Kristlikku kultuuri kuuluva inimese teadvuses tõlgendatakse aega kaheselt aeg, mis möödub ja aeg, mis kestab nn inimlik aeg ja absoluutne (jumalik) aeg.
aastastele, mis tuleneb laval aegajalt kostuvate roppude sõnade ja kahe tütre ,,tegemise" kirjeldusest. Siiski kõik roppused on vägagi hea maitse piiri tabanud ning annavad täpselt edasi tegelase olekut ja enesetunnet pärast kolme päeva joomist ning töölt lahti laskmist. Kui alguses tundub pealkirja, osatäitja koomikutuntuse ja süzee põhjal, et tegemist on komöödiaga või vähemalt et oodata on palju nalja, siis tegelikkuses on selle kõige taha peidetud väga kurb lugu inimelu raiskamisest ning argielu eest peitupugemisest. Naerda saab, sest lugu ise on nii mõnegi koha pea üpriski jabur ja Seppa tegelaskuju taustategevus lugu jutustades on väga läbi mõeldud lavastaja poolt, ent pigem tekitab kõik kokku vaatajais kaastunnet. Kui kogu teatrimaastik on hetkel suurtes finantsmuredes ja Tiit Palu intervjuu Postimehele avas kardinatagused sellest, kuidas valitakse suurtes tetarihoonetes mängitavaid etendusi selle järgi, et
Ometigi on just nendel õigus, sest nemad pole vajunud aja sõltuvusse. Nad korraldavad ise oma elu, hoolimata kellade võimust. Neil on õigus, kuid kahjuks ei mõista seda paljud pedagoogid, kes on juba langenud aja orjusesse. Neid, kes tunnetavad loodusrütme, on praegu vähemuses, kuid inimõigused kasvavad. Olen kindel, et paarikümne aasta pärast saavad kiita just need õpilased, kes magavad tundidesse sisse, sest nad on kuulanud looduse hääli ja ületanud kellade võimu inimelu üle siis on nad võitjad! Aeg aitab meil luua ühtsust, kuid samas kaotame me vabaduse. Loodustunded uinuvad ja inimmeeled nürinevad kui aeg peaks korraga lakkama, jääksid just sellised inimesed hätta! Õnneks jätkub aga piisavalt ka neid, kes pooldavad loodusrütme ja kellade vangipõlve asemel valivad parema tee vabaduse. Sellised inimesed viivad maailma edasi ja on lootust, et tulevikus õpetavad nad ka teisi planeedi asukaid taas loodusrütme jälgima.
tundest jne. 4) Boccaccio ,,Dekameron" a) Teemad piiritu usk loodusesse, armastus toimib spontaalselt, loodusseaduse jõu ja hoolimatusega, looduse ülim and inimesele on mõistus. b) Oli 10-päeva raamat. Oli kümme inimest, kes rääkisid oma lugusi. Nii saigi kokku 100 novelli. c) Novell on keskaja lõpus tekkinud kirjanduszanr, mis üllatas oma uudsusega. 5) Thomas More ,,Utoopia" - Milline oli kirjaniku nägemus demokraatlikust ühiskonnast ? - kujutas ette ideaalset inimelu võimalikust korraldusest, rääkis inimkonna unistustest õiglasemast elust. Ütles, et ,,lambad õgivad inimesi" jne. Siis peredes, kus lapsi on palju, antakse lapsed sinna peresse, kus on neid vähe või pole üldse. 6) Cervantes ,,Don Qoijote" a) Miks on teos rüütliromaanide paroodia ? - Et välja naerda nende elukaugeid fantaasiaid ja jaburaid seiklusi. b) Iseloomsta Don Qoijote ja Sancho Panza tegelaskujusi Don Qoijote oma rändrüütelluse
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahk...
Pandora laegas- jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastus es Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese n...
lüürikuilt, Eestist arbujailt, hiljem on ta leidnud vaimse kontakti ameerika luuletaja E. Dickinsonga. 4 Doris Kareva luule on minakeskne. Kontakt välismaailmaga avaldub selles, mida Ta on sinimas läbi tundnud, kuid mõnikord seguneb sellesse ka kujutuslikku või viirastuslikku. Varasemas luules oli Kareva mõnei elunähtuse suhtes kriitiline, hiljem on filosoofiline elmõistmine süvenenud ja eelkõige pakuvad talle huvi inimelu kõige olemuslikud probleemid. Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: Õrnus Hellus Isamaalisus Julgus Naiselikkus Hingelisus Romantilisus (2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat. URL- http://www.slideshare.net/helja/doris-kareva-presentation-701697 ) 5 KOKKUVÕTE
Mina 20 aasta pärast Elu on täis valikuid. Iga hommik peame valima, kumma jalaga voodist tõusta, iga õhtu aga, kummale küljele enne magamajäämist pöörata. On masendav mõelda, et kogu saatus, kogu meie tulevik põhineb ainuüksi meie endi valikutel. Kui midagi valesti läheb, siis ei saa selles kedagi teist peale iseenda süüdistada, ja see juba on, millele mõelda. Kahekümne aasta pärast on maailm teistsugune olen selles veendunud. Vahest on siis juba sellised mootorsõidukid, mis kütuse asemel magnetvooge kasutavad, vahest pole neil enam mootoreid üldsegi vaja ja nad saavutavad helikiiruse. See oleks mõnus, reisida oleks väga kerge, oleks võimalik ühe päevaga teha maakerale mitu tiiru peale. Kui aga selliseid sõidukeid veel pole ja on endiselt soov külastada teist maakera poolust, siis tuleb rajada tunnel, otse läbi Maa sügavuse teisele poole välja. Minu eluamet olekski selle tunneli kaevaja. Iga hommik ärka...
Pärast filmi olid mu sees vastakad tunded. Ühelt poolt tundub lapse saamine tohutult erilisena, kuid teisalt on sünnitus ühe noore naise jaoks üpris hirmutav ja kindlasti valus kogemus. Nüüd, kui olen filmi näinud, tean täpsemalt, kuidas loode naise kõhus areneb. Huvitav oli jälgida, kuidas väikesest eostatud munarakkust saab beebi. Mind köidab kõige juures see eriline tunne, eriti esiklapse puhul, et naine näeb enda muutusi kogu 9 kuu vältel ning temast saab alguse uus inimelu. Muutub keha, söögiisu, ollakse tundlikum. Kuna minu lähedane inimene sai hiljuti emaks, nägin kõrvalt, kuidas rasedus inimest mõjutab. Seoses sünnitusega räägiti ka filmis, et kõige kergemad asendid on kükili ja istudes ning vesisünnitus on samuti hea. Arvan, et kui endal on lapse saamise aeg käes, siis peab kindlasti ämmaemanda ja arstiga suhtlema ja uurima parimaid variante nii enda kui ka lapse huvides. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on tohutult oluline
Muudatused Euroopa ühiskonnas 17-18. Saj. Euroopa (Kultuur) Mihkel Järviste 2018 Filosoofia Renesanssi (15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus) Vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- ja Kesk-Euroopas Ilmalikkus, humanism, antiikkultuur Kirik polnud enam maailmapildi kesktelg Huvi inimelu ühiskondlike küsimuste vastu Francesco Petrarca Michel de Montaigne Filosoofia Valgustusajastu 18. sajand Teaduse ja tehnika areng, maadeavastused, hariduse levik Vähenes usk kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist Valgustajate erinevad väljavaated, kuid oli ka ühiseid jooni Immanuel Kant Voltaire Muusika Renesanssmuusika (14
Usku Jumala kehastustesse ja kujude kummardamist pannakse pahaks. Kuna Jumal on kujutu ja värvitu ning tal ei ole märki ega päritolu, ei saa Jumalast ka kuju teha. Termin hukham on sikhismis jumalik kord ning kõik selles maailmakõiksuses toimib Jumala korra järgi. Kuigi kõik inimesed on Jumala loominguna omanäolised ning neile on antud võime teha vahet heal ja kurjal, ei ole inimeksistentsi olulisimad hetked, näiteks surm ja sünd, meie kontrolli all. Inimelu on jumalik and, sünd ja surm alluvad jumalikule korrale. Mukti e moksa on religioosne mõiste ja tähendab hinge lõplikku vabanemist inimeksistentsi kütkeist ehk vaimset vabadust, mis viib ühinemisele Ülima Vaimuga. Sikhide õpetuse järgi on hing surematu, samas kui ihu, milles hing elab, on surelik. Sündide ja surmade ahela karistuseks pääsemiseks tuleb sikhidel käituda gurude seatud reeglite järgi
Taikovski on tunnistanud, et sdamelhedaseim anr on talle smfoonia. Ta on loonud le 30 smfoonilise teose. Neid luues pdis ta tabada inimtunnete kige peidetumaid varjundeid. Taikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel trsti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tepoolest. Taikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku linud mitte ksnes suure smfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu Taikovski loomingu ldiseks suunitluseks on inimelu thtsate probleemide kehastus ja avamine. Tema balletid "Luikede jrv" ja "Uinuv kaunitar" avavad uue, smfoonilise balleti ajastu. "Phklipureja" asub helilooja loomingus erilisel kohal. Helilooja hendab ooperlik-smfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega: nukkude maailm kujutab endast inimelu - lootuse, kannatuse ja vitude allegooriat. Taikovski on tunnistanud, et sdamelhedasem anr on talle smfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Ta
Triumfikaar 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal ikka, kui välja arvata lugematu hulk pagulasi, kes valdavalt linna pimedamatel ja mustematel tänavatel ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid. Neid saadeti küll jõudumööda maalt taas välja, kuid ebaseaduslikud piiriületajaid oli tihti kavalamad ja ettevõtlikumad kui neid tabada püüdvad seadusesilmad. Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sõja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. Ravic oli Saksamaal võimumeeste silmis põlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba teinud, mida gestapo välja mõelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagu...
Postimpressionism - Vincent van Gogh tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Paul Gauguin, kes soovis luua värsket ja uudset kunsti, läks muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Kub...
Kirjandus ja armastus Armastus on inimelu lahutamatu osa. Kõndides mööda tänavaid võid näha igalpool paarikesi, kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta
maailmasõja vahelisel perioodil mõned Euroopa riigid, sh Prantsusmaa ja Rootsi. Ka Eestis oli majanduskriisi järgsetel aastatel 30ndate aastate alguses mõnel aastal loomulik iive negatiivne. Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastikku, tema arvu, koostise ja arengu seisukohast, samuti kvalitatiivselt väljenduvaid üldtunnuseid. Rahvastik ehk populatsioon kõik mingil territooriumil asuvad elanikud Demograafia Käsitleb inimelu valdkondi, mis seonduvad igikestva põlvkondade vaheldumisega uurib sünde, abiellumist, rändeid, suremust, vananemist, eluiga ja iivet kui massinähtusi Rahvasitikuregister- andmekogu Põhimõisted Aasta keskmine rahvaarv pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast Demograafilised sündmused sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne Elukoht piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab Elussünd
Eutanaasia Anni Larin 9b klass. Tutvustus Eutanaasia tuleb kreeka keelest, mis tähendab head või kerget surma. Tänapäeval kasutatakse eutanaasiat kannatava ja surma sooviva patsiendi elu lõpetamiseks , milles osaleb ka arst. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka "halastussurmaks". Praegusel ajal kutsutakse seda sagedamini kaasaaidatud enesetapuks. Inimesele antakse medikamenti (mürki), mis tapab ta mõne sekundiga ja valudeta. Inimõigused Eutanaasiat teostakse inimese omal vabal tahtel ja nõusolekul, kus ta kinnitab, et ta on täie mõistuse juures ja teab millega on tegu. Kuna see on inimese vabal tahtel, ei riku see kuidagi inimese õigusi olla vaba ja otsustada enda eest. Kuna praegu on Eestis see veel keelatud, siis inimese elu lühendamine arsti poolt on keelatud ja rikub inimõigusi. Arsti on ka võimalik kriminaalkorras karistada. ...
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
