· Esmaste fotosünteesijate teke · H20 fotosünteesi teke. Päris bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed. · Tekkisid hulkraksed · Eelkambriumi Suur jääaeg · Tekkisid esimesed maismaataimed, pea ja lülijalgsed. · Maismaa selgroogsed · Kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed · Esimesed roomajad, Sõnajalgtaimede domineerimine · Domineerivad roomajad, paljaseemnetaimede domineerimise algus. · Imetajad · Linnud · Pärisimetajad ja õistaimed · Inimlased, tänapäeva imetajad. · Kaasaegne loomastik ja inimene. Taimed Taimeriigi primaarne plastiid (kujunenud emdasümbioosi teel sinivetikast). Vetikad võivad olla primaarse või sekundaarse plastiidiga. Sekundaarse plastiidiga vetikad Nad ei kuulu taimeriiki, sest taimeriigis on aint primaarne plastiid. Riik: Rizaaria (plastiid rohevetikast) Riik: Excavaata (plastiid rohevetikast) Nad on silmviburvetikad.
Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil Loomastik on liigirikas. Põlluharimisega tegeletakse Savann lähisekvatoriaalset kaheks: niiske ja Niiskel ajal katab seda on tugev tihedasti põimunud Enamasti rohusööjad seal vähe. Põhiline toiduviljad e ning kõrbete kuiv. peamiselt vesi ja kuival juurestik. Puud kasvavad imetajad. Kõik loomad söövad on mais, maniokk ja bataat. vahele. ajal kuivab muld läbi hõredalt. Sealsed taimed taluvad eri taimi ja nende osasid ja eri Suuremates istandustes moodustades lateriitkihi. hästi põlenguid või kiiresti aegadel. Seal on termiitide puuvilla, teed, kohv,
tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Seega on ülemäärane päevitamine inimselele kahjulik. Mõõdukas koguses on aga ulteavalgus kasulik, sest soodustab meie naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Temperatuuri mõju organismidele: Enamik Maal elavatest organismidest on kõigusoojad, nende ainevahetus ei ole piisavalt intensiivne ja seetõttu sõltub nende kehatemperatuur otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Üksnes imetajad ja linnud on püsisoojased, nad suudavad säilitada kehatemperatuuri ka siis kui välistemperatuur on märgatavaslt madalam või kõrgem. Talvel kui temperatuur on madal, on meie piirkonna taimedel pukeperiood, kõigusoojased loomad elavad talvise külmaperioodi üle soojematesse paikadesse varjudes või langedes talveunne. Talve saabudes jäävad ka mõned imetajad taliuinakusse mäger ja karu. Paljud linnud võtavad ette talve saabudes lühemaid ja pikemaid rändeid
loomakarjad. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. · Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune). · Rohtlates elab palju väikeseid loomi: närilised, vihmaussid, sipelgad, termiidid, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. · Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest. LOOMASTIK · Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan / metseesel, piison. · Lihatoidulised imetajad: koiott ( segatoiduline), hunt, hüään, mäger. · Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming, mutt. · Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. · Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud. LOOMASTIK · Rohtlahaukurid ehitavad terved "linnad" . · Elavad Põhja-Ameerika preeriates suurte kolooniatena. · Sageli on nad ka põllukahjurid. · Vanasti nimetati neid preeriakoerteks.
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi
Varstu Keskkool JÄNESELISED Referaat Koostaja: Juhendaja: Varstu 2007 Välimus Jäneselised on taimtoidulised. See on selgesti näha juba põgusast pilgust jäneselise suule, sest ainsa loomarühmana on jänestel ülalõualuus topelt lõikehambad, s.t. kahe ülemise lõikehamba taga asub veel kaks, nn. pulkhammast. Kõik lõikehambad on üleni hambavaabaga ümbritsetud ning neil ega ka purihammastel ei ole juuri ja kasvavad pidevalt. Jäneselise iga purihamba mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2) Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehme...
evolutsioonile. Enamik mitte-linnulisi dinosaurosed surid välja 15. Järjesta sündmused taimede evolutsioonis. Fotosüntees, Vetikad, korallid, soontaimed, sõnajalad, seemned, paljasseemnetaimed, õistaimed, rohttaimed 16. Järjesta sündmused selgroogsete loomade evolutsioonis. Esimesed keelikloomad(vesitupp), uimed,lõuatud kalad, kõhrkalad, luuakalad, kahepaiksed, vihtuimsed, jäsemed, roomajad, kehasisene viljastamine, püsisoojus, imetajad, putuktoidulised imetajad, dinosaurused, ürglinnud, taimetoidulised saurused, kiskjalised, kabjalisedvaalalised, loivalised, närilised, ahvilised
300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused. Nad elasid maismaal umbes 160 miljonit aastat. 65 miljonit aastat tagasi muutus maakera kliima jahedamaks ja saurused surid välja, kuna nad ei suutnud ilmastikuga kohaneda. Sauruseid oli nii taime- kui ka lihatoidulisi. Selle aja jooksul arenesid ka välja esimesed linnud ja imetajad. Ka meie inimesed oleme imetajad. Kokkuvõtteks võib öelda, et elu tekkimine planeedil maa ja üldse planeedi maa tekkimine meie päikesesüsteemi on väga keeruline ja selle kõige kohta on palju erinevaid teooriaid, siiski peaksime me olema väga tänulikud, et selline sündmus siin ilmas aset leidis.
300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad. 200 miljonit aastat tagasi asustasid maismaad kõige suuremad maismaal kunagi elanud loomad- hiidsisalikud e. saurused. Nad elasid maismaal umbes 160 miljonit aastat. 65 miljonit aastat tagasi muutus maakera kliima jahedamaks ja saurused surid välja, kuna nad ei suutnud ilmastikuga kohaneda. Sauruseid oli nii taime- kui ka lihatoidulisi. Selle aja jooksul arenesid ka välja esimesed linnud ja imetajad. Ka meie inimesed oleme imetajad. Kokkuvõtteks võib öelda, et elu tekkimine planeedil maa ja üldse planeedi maa tekkimine meie päikesesüsteemi on väga keeruline ja selle kõige kohta on palju erinevaid teooriaid, siiski peaksime me olema väga tänulikud, et selline sündmus siin ilmas aset leidis.
Suunavv- elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asmine uude ekskkonda, keskmisest teatud suunas erinavate org eelispaljunemine, liik muutuub kindlas suunas- Lõhestav- kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine 8. Eluslooduse süsteemi põhiüksused. Riik loomad loomad taimed Hõimkond keelikloomad keelikloomad õistaimed (Alamhõimkond selgroogsed) Klass imetajad imetajad kaheidulehelised Selts kiskjalised esikloomad roosilaadsed Sugukond kaslased inimlased roosõielised Perekond kass inimene kibuvits Liik ilves inimene roos Riigid- taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad 9. Nimeta inimlaste esmased tunnused.
MUST RAAMAT Põlva Ühisgümnaasium Janek Kiss 10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine Välimus Elukohad Kahju loodusele Kokkuvõte Inimtegevus Oht loodusele, inimesele Vähemuuritud liigid Eestis Tõrje Tänan tähelepanu eest!
taimed luukalad Kalad Karbid kõhrkalad Selgrootsed Roomajad LOOMAD Kilpkonnalised Maod Kahepaiksed Imetajad Sisalikulised Krokodillilised Linnud
Inimese üldiseloomustus 1)Inimese süstemaatiline kuuluvus: a)riik-loomariik b)hõimkond-keelikloomad c)klass-imetajad d)selts-primaadid e)sugukond-inimlased f)perekond-inimene g)liik-tark inimene 2)Primaatide tunnused: a)hea nägemine b)suur aju c)viis sõrme ja varvast 3)Inimese lähimad sugulased on: a)simpansid b)gorillad c)orangutanid 4)Suguluse kindlaim tõend on: a)valkude sarnane aminohappeline järjestus b)DNA-struktuur 5)Inimese iseloomulikud tunnused: a)suur aju b)püsisoojane c)artikuleeritud kõne d)segatoiduline e)liikumine kahel jalal
Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest.
organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) Mesosoikum Keskaegkond(251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid Maismaal roomajate kõrgaeg Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud Arenesid ka imetajad, kuid jäid väikesteks,suhteliselt silmatorkamatuteks Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega Toimus kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja suur osa mereselgrootutest Triias(251-199,6) Pangea oli hiiglaslik,ulatudes ühelt pooluselt teisele Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja
Esimesed selgroosed olid kalad. Loomad said tulla alles sii, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest kujunesid imetajad, nad olid väiksed hiiresarnased loomad. Roomajatest arenesid ka linnude eellased(sarnasesid sisalikega) Nüüd valitsevad imetajad(osavamad liikujad,paks karv külma eest jne) Ainuraksed loomad- selgrootud- kopskalad- kahepaiksed- roomajad- linnud-imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega
elavate selgrootute rühmade esindajad. Esimesed selgroosed olid kalad. Loomad said tulla alles siis, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud: ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad, nende sigimine ei olnud veega seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest kujunesid imetajad, nad olid väiksed hiiresarnased loomad. Roomajatest arenesid ka linnude eellased(sarnasesid sisalikega) Nüüd valitsevad imetajad(osavamad liikujad,paks karv külma eest jne) Ainuraksed loomad- selgrootud-kopskalad- kahepaiksed- roomajad- linnud- imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega
Ringeelundkond Välimine looteleht ehk ektoderm Kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Loote väärarengud Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Suguline ja mittesuguline paljunemine Pildid: Võrdlus: A. Suguline ja mittesuguline paljunemine Sugulise paljunemisel pärineb genetatiivne materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Näit: imetajad. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast ning pärilik info on ainult ühelt vanemalt. Näit. viinamäe tigu. B. Moondega ja otsene areng Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist. Näit. kahepaiksed, kalad. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Näit. imetajad, linnud. C. Vaegmoondega ja täismoondega areng
SOOMAA RAHVUSPARK Asukoht: Pärnumaa, Viljandimaa Suurus: 390 km² 8. detsembril 1993 Loodi: suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks
Voolujooneline sulestik Jalad on lühikesed Teravad ja pikad tiivad Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad pesitsuspaigad kaovad Eestis 5paari Euroopas 12000 25000 paari. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALPER.ht m http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.ph p?page=liigitutvustused_liik&id=39
Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe. Selgrootutel on avatud vereringe. Selgroogsete hulka kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad. Selgrootute hulka kuuluvad käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed (ämblikulaadsed, koorikloomad, putukad), okasnahksed.
Euroopa naarits Anneli Rego 10A Välimus Naarits on tuhkru vilaja kehaehitusega, mustjaspruuni karvkatte, tömbi saba, poolveelise eluviisiga pisikiskja. Valged on nii mokad kui ka alalõug. Väiksem kui ameerika naarits. Omab ujulestaid. http://www.zoopicture.ru/evropejskaya-norka/ Elupaik Elab jõgede-ojade kaldail,harva liigub veekogust kaugemale kui paarsada meetrit. Armastab rohkem elada keskmise veehulga metsajõgede ääres,aga võib ka elada suurtel,üle saja kilomeetri pikkustel jõedel. Kaitse • * 200 naaritsast tehisasurkond Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskuses ning selle ohjamine vastavuses üleeuroopalise EEP-i programmiga. • * Saareliste asurkondade loomine Saaremaal ja Hiiumaal. Kasutatud viited • http://www.eestiloodus.ee/index.php? artikkel=860 • http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/n...
Gondwana ja India laama vahele. Triiase kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab ühelt poolt Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega. Kuudikkorallidel (Hexacorallia) on hulk septe (nende arv on kuuekordne) (foto 1) ja palju lihtsaid kombitsaid. Heksakorallid ilmusid Kesk-Triiases ja on tuntud kui "kõvad korallid" - nad on oma kõva sarraga põhilised korallrahude ehitajad. Kalasisalikud ehk ihtüosaurused (Ichthyosauria) olid Kesk-Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud kalalaadsed roomajad
· Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Eesti kaheiduleheliste nimestik · Eesti seenestik · Eesti seente süstemaatiline nimestik · Eesti loomastik · Eesti putukad · Eesti kalastik - Eesti kalade süstemaatiline nimestik - Eesti kalade loend · Eesti kahepaiksed Eesti roomajad · Eesti linnud Eesti lindude süstemaatiline nimestik · Eesti imetajad Eesti imetajate süstemaatiline nimestik Evolutsioon · Elu teke · Darvinism · Evolutsioon (Molekulaarne evolutsioon, Evolutsiooni mehhanismid) · Inimese evolutsioon · Paleontoloogia Ökoloogia · Ökoloogia · Biosfäär, Aineringe · Populatsioon · Biogeograafia · Keskkonnakaitse · Kooslused · Fenoloogia Bioloogia ajaloost Mõiste "bioloogia" elusorganisme käsitleva teaduse nimetusena võeti kasutusele 19. sajandi algul
Tõrva Gümnaasium 6b klass STELLA SISAS ILVES Referaat Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Milline ja kes on ilves? ..................................................................................4 3. Elupaik ...................................................................................................... .......4 4. Pereelu ...................................................................................................... ......4 5. Eluiga ...................................................................................................... .........4 6. Toidulaud .......................................................................................................5 7. Vaenlase .......................
sõnajalgtaimed, kivisüsi, ilmusid esimesed roomajad 299 Perm selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad, paljasseemnetaimed, okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud, seemned, valitsevaks roomajad, suur väljasuremine 251 Triias mereselgrootutest korallid, karbid, selgroogsetest luukalad ja roomajad, paljasseemnetaimed, selgroogsetest roomajad (osadel lennuvõime), esimesed putuktoidulised öise eluviisiga algelised imetajad, dinosaurused, lõpus väiksem väljasuremine 199 Juura veeselgrootute ammoniitide eksisteerimise kõrgaeg, esines karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle, luukalad, kõhrkalad (hai, rai), paljasseemnetaimed, roomajate hiigelaeg, esimesed linnud 145 Kriit meres selgrootute seas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud, karbid, luukalad, maismaal dinorauruste kõrgaeg, lihtsamad imetajad, ürglindudest arenenud linnud, II poolel õistaimede kiire
netist Paljunemine Pulmade aeg Poegade sünd Talvitumine Eluiga Fotod internetist Küttimine Eestis Läänemaal Kasutamine Jahimehejutt Fotod internetist Probleemid vaenlased liigikaitse Euroopa linnades Iirimaal liikluses Fotod internetist Kirjandus Euroopa imetajate määraja, 2003 J. Aul, Eesti NSV imetajad, 1957 F. Reindolf, Jahinduse käsiraamat, 1938 Väike entsüklopeedia, 2002 www.badgers.org.uk/.../ eurasianbadger23.html www.faunistik.net/BSWT/ MAMMALIA/CARNIVORA/MUS... www.Eesti Jahimeeste Selts Väikeulukid.htm www.sunsite.ee/loomad www.folklore.ee/rl/ pubte/ee/eluolu/elu2/205.html Fotod internetist
Järglased on vanematega sarnased. -: Ühesugused järglased on keskkonnatingimuste muutumisel rohkem ohustatud ja võivad kõik hukkuda. Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikel loomadel. Sugurakkude tuumade ühinemisel (viljastumine). Areneb uus isand. Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed · Küpseb palju sugurakke · Viljastumine on juhuslik · Hukkub palju ebasoodsate tingimuse tõttu Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumine tõenäosus suurem · Kaitstud paremini ebasootsate tingimuste eest.
Karbon Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu, 354 metsad esimesed roomajad, osadel putukatel lennuvõime Perm Sõnajalgtaimed Roomajate levik 292 KESKAEGKOND Triias Paljasseemnetaimed Esimesed imetajad 250 Juura Õistaimed Hiidroomajad- 205 dinosauruselised, linnud Kriit Õistaimede kiire areng Hiidroomajate 142 väljasuremine UUSAEGKOND Paleogeen Õistaimede levimine ja Pärisimetajate, lindude, 65,5 mitmekesistumine luukalade ja putukate
kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad. Tänapäeval kasutatakase tundras liikumiseks koerarakendite kõrval üha rohkem mootorpaate ja-kelke. Raskemaid transpordivahendeid teedeta tundras kasutada ei tohi need vajuksid
INGLISMAA Geograafiline asend ■ Pindala: 133396 km² Rahvatik ■ Rahvaarv: 53012456 in. ■ Rahvastikul tihedus: 396in./km² ■ Pealinn: London ■ Religioon: Anglikaani kirik ■ Poliitliste organisatsiooni kuulu- vus: Juhtkond- Suurbritannia pe- aminister Theresa May ■ Majandusliku organisatsioon kuuluvus: Oluline roll on põllu- majanduses, tööstustootmises, kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suu...
Mis saab viljastatud munarakust? Viljastumisega algab uue organismi areng. Viljastatud organismist areneb loode . Kehasisese viljastamise korral areneb loode emaslooma kehas või väljaspool seda munas. Muna iseloomustus Roomakatel on nahkne kest va krokodillid ja kilpkonnad , lindudel lubiainest koor Mõlemad mjnevad maismaale Rästik ei mune. Keedetud muna keerleb, toores ei keerle Suurim muna on jaanalinnu - 1,5 kg ja umbes 15 cm pikk. Munade värvus on kaitse värvuseks. Roomajad enamasti mune ei hau, linnud aga hakkavad peale munemist hauduma istub pesale ning soojeneb oma kehaga Imetajad on poegijad ehk sünnitajad Viljastnanud munarakk areneb emakas. Loode saab toitu platsenta kaudu Loodet ühendab platsentaga nabaväät Platsenta ülesanded: Loode saab emalt Toitaineid ja hapnikku Ning vabaneb jääkainetest Imetajate erandid Sipelgasiil ja nokkloom munevad Kukkurloomadel pole platsentat. Tiinuseaeg Hamster 12 päeva Küülik, känguru ...
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised ...
katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute kestis algas 230 taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside triias 35 milj. milj. a tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib kestis algas 195 vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda juura 54 milj. milj. a
10.Imetajate ja õistaimede valitsemisaeg 2) Kirjutan nii nagu õige on. Elu tekkis ürgookeanis. Esimesed organismid olid üherakulised ja tuumata algloomad. Aguaegkonnas arenesid hulkraksed taimed ja seejärel hulkraksed loomad. Esimesed selgroogsed olid kalad. Kui ookeanis kasvasid juba taimed, arenesid seal esimesed loomad. Need olid kalad, kes hingasid veehapnikku. Keskaegkonnas , mil kliima oli niiske ja soe valitsesid maal roomajad. Kui kliima muutus, said valitsejateks imetajad, kes on kuivuse jakülma eest paremini kaitstud. 3) Millised kolm taimerühma kasvasid kivisöeajastul kõrgeks metsaks ? Kollad, Osjad ja sõnajalad. Millised nendest kasvavad prg Eestis ? Sõnajalad.
Makroevolutsioon Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine eh...
väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirikkus Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad kesisemaks. Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti.
SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TRIIAS Esimesed imetajad. JUURA Ürglinnu ilmumine. KRIIT Kõrgemate imetajate ja tõeliste lindude ilmumine. Luukalade domineerimine. Ilmuvad katteseemnetaimed. UUSAEGKOND NEOGEEN Sabaga leemurite, kannaliste ja hiljem parapiteekuste ja drüopiteekuste ilmumine. ANTROPOGEEN Inimese ilmumine. Kasutatud materjal: Loomade elu. Valgus, 1981. http://lemill.net/content/webpages/eluarengmaalevolutsiooniajajoon/view http://www.slideshare.net/chryssy/eluarengmaal http://www.google.ee/images Üldbioloogia. Valgus, 1978
Erki Limbak 11 A Lendorav Üldinfo Oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline Areaal: Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni Kõikides EL riikides kaitse all Kuulub I kaitsealuste kategooria liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2. lisasse Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond:Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Närilised Rodentia Sugukond: Oravlased Sciuridae Perekond: Pteromys Liik: Lendorav üldvälimus Emased: 150g Isased: >150g Keha: 13-20 cm Lamejas saba: 9-14 cm Silmad: hästi suured ja mustad Keha: katab üleni hall karvastik Karvastik: kõhuosa heledam kui selg õhulennud Tavalisel oraval: 6-7 m Lendoraval: <30 m Tüüriks on tal saba Pikki hüppeid saab ta sooritada tänu lennunuaha ehk lennuse abil, mis asuvad ees- ja tagajalgade vahel Tänan kuulamast
.. Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, okaspuud Triias Esimesed korallid, roomajad, algelised imetajad, esimesed dinosaurused Juura Dinosaurused valitsesid maailma Paleogeen Kiskjalised, ahvid, vaalad, kukkurloomad Karbid, teod, käsnad ja merisiilikud
osaks. Igast osast areneb uus organism (Meritäht, okasnahksed) Eoseline o Näiteks: Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad paljunevad eostega Suguline paljunemine Õistaimede ja enamike loomade paljunemise viis. Jaguneb: Keha väline o Kalad ja kahepaiksed o Küpseb palju sugurakke o Viljastumine on juhuslik o Hukkub palju Keha sisene viljastumine o Imetajad, toomajad ja linnud o Küpseb vähem sugurakke o Viljastumise tõenäosus on suurem o Kaitstud paremini ebasootsate tingimuste eest Isevijastumine o Mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. o Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt o Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees o Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust
SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt.
ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusrese...
SISUKORD 1. PRUUNKARU.............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 1.3. Elupaik .......................................................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus...
Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud
muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub: o Organismitüübi arenguvõimest o Elupaikkade mitmekesisusest 4. Progress täiustumine · Uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismide teke ja areng · Geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused · Nt: o Eeltuumsed päristuumseteks
........................................5 Sissejuhatus Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomad hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad. Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata. Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda. Kalad on selgroogsed loomad.
vahel veepinnal hingamas käima. · Kõik konnakullused hingavad lõpustega. Keskkonnaameti pilt Mudakonn on üks haruldasemaid kahepaikseid Eestis. Teda leidub veel vaid Ida-Eestis, suurim asurkond asub Piirissaarel. Mudakonnal on eriliselt suured kullesed. 4. Kuidas veeimetajad hingavad? · Kõik imetajad hingavad kopsudega. · Veest kopsudega hapnikku kätte ei saa (seda on seal lihtsalt palju vähem). · Veeimetajad peavad aeg-ajalt veepeal hingamas käima. · Neil talletub hapnik paremini ning seega peavad nad veeall kauem vastu kui meie. Hallhüljes 5. Kuidas kalad vees liiguvad? · Kaladel on mitmesuguseid kohastumusi vees kiirelt liikumiseks: 1.VOOLUJOONELINE KEHA väike veetakistus 2.SUHTELISELT PAINDUV KEHA aitab edasi liikuda 3
Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. S...
samblad. 13.Kirjelda loomariigi evolutsiooni- esimesed selgroogsed olid kalad,kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad, keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud.See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad,säilisid väiksemad roomajad. 14.Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul-Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 16.Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks- Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier. 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
