Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel Odavise Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260270 cm ning naistel vastavalt
pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse erinevatele kõrgustele. Tõkkejooks tavaliselt on 10 tõket, mille vahel on võrdsed vahed. Need on asetatud nii, et kui jooksja nende vastu läheb, siis need kukuvad ümber. 100 m tõkkejooks on kergejõustiku ala. Naistel on tõkked 84 cm Odavise visatakse tugevast materjalist oda võimalikult kaugele. Hoovõturada on tavaliselt 3036,5 m pikk. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260270 cm pikk ning naistel vastavalt 600 g ja 220230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Eesti nais seitsmevõistlejad: 2010 · 2010 maikuus püstitas Grete Sadeiko seitsmevõistluses Eesti U18 rekordi 5456 punktini · Eesti - Soome - Rootsi matsil sai eesti naiskond 15 985 punkti, võiskonda kuulusid: Veera Baranova Anne Viskov
Odavise Ajalugu Vana-Kreeka Vana-Kreekas oli odavise üks pentlatoni aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis tõenäoliselt ei olnud pikem kui 2m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. Uuem aeg Esimesed nüüdisolümpiamängude kavad odaviset ei olnud, aga Skandinaavias ja Soomes oli odavise võistlusalaka kasutusel enne Ateena olümpimänge 1896. Võistlusreeglid Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist. Käepideme asend on selline, et oda raskuskese oleks selle all. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 2.6m-2.7m ning naistel vastavalt 600 g ja 2.2m2.3m. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots.
Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Odavise Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda on ümmargune ja suurem ümbermõõt on tal käepideme kohal. Oda kaalub naistel 600 g ja on 220230 cm.
Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse erinevatele kõrgustele. Tõkkejooks tavaliselt on 10 tõket, mille vahel on võrdsed vahed. Need on asetatud nii, et kui jooksja nende vastu läheb, siis need kukuvad ümber. 100 m tõkkejooks on kergejõustiku ala. Naistel on tõkked 84 cM Odavise visatakse tugevast materjalist oda võimalikult kaugele. Hoovõturada on tavaliselt 3036,5 m pikk. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260270 cm pikk ning naistel vastavalt 600 g ja 220230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Seitsmev%C3%B5istlus 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Meeste_seitsmev%C3%B5istlus 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik 4. http://www.annaabi.ee/download.php?i=46109 5. http://www.decathlon2000
Ainult kettaheiteks kasutatava kaitsevõrgu kõrgus on 4 m. Vasaraheite puhul peab võrk olema tagaosas 7 m , esiosas koguni 10 m kõrge. Lisaks kinnitatakse vasaraheiteks heiteava äärepostide külge veel 2 m laiused ja 10 m kõrgused väravad. Võistluse ajal on üks väravapool, sõltuvalt sellest, kas heitmas vasaku- või paremakäeline sportlane, pidevalt suletud asendis, ulatudes peaaegu maanumissektori telgjooneni. Odavise on kergejõustiku ala. Võistlusreeglid Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260-270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220-230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks
Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Lennundus Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14. Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat . Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid. Raudteed Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine. Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk
Raudteevõrk Lennujaamad Mereteed ja sadamad Maanteevõrgustik Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest kokku ligi 13 112 km. Raudteevõrk Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Õhutransport Portugalis on 65 lennujaama, millest 43 hoovõturada. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m on 5. Portugali suurim lennujaam on Lissaboni Portela lennujaam Mereteed ja sadamad Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat: põhjas Viana do Castelo ja Leixões; keskosas Aveiro ja Figueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni enda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnas Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates
10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Transport Lennundus Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadade. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14 Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat ] Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France mis on ühtlasi üks maailma suurimaid. Raudteed Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine.
tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Kaugus- ja kolmikhüppes lõppeb hoovõturada 2,75 m kuni 3 m laiuse ja umbes 10 m pikuse niiske koheva liivaga täidetud maandumiskastiga. Hüpe ei loe, kui võistleja astub üle äratõukejoone, sooritab äratõuke tõukepaku kõrvalt, maandub enne maandumiskasti jõudmist või puudutab maandumisel maapinda maandumiskasti kõrval kohas, mis on äratõukejoonele maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu
tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Kaugus- ja kolmikhüppes lõppeb hoovõturada 2,75 m kuni 3 m laiuse ja umbes 10 m pikuse niiske koheva liivaga täidetud maandumiskastiga. Hüpe ei loe, kui võistleja astub üle äratõukejoone, sooritab äratõuke tõukepaku kõrvalt, maandub enne maandumiskasti jõudmist või puudutab maandumisel maapinda maandumiskasti kõrval kohas, mis on äratõukejoonele maandumiskastis olevast jäljest lähemal, lahkub maandumiskastist tagasisuunas või teeb hüppe ajal salto. Tagantuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 2.3 Ajalugu
aineid kätel ja/või teibal, ka kindaid. Katse sooritamise ajal võistleja käest eraldunud, lati või tellingute suunas langeva teiba puudutamine (ka võistleja enda poolt) on keelatud. Kui seda siiski tehakse, on ala peakohtunikul, kui ta on veendunud, et teiba vabal kukkumisel oleks see lati maha ajanud, õigus katse ebaõnnestunuks lugeda. Teiba purunemist katse ajal ebaõnnestumiseks ei loeta ja võistlejale antakse uus katse. Hoovõturada: Teivashüppe hoovõturada peab olema vähemalt 40, võimaluse korral 45 m pikk. Raja laius on 1,22 +/- 0,01 m, tähistatud 5 cm laiuste valgete joontega. Raja maksimaalne külgkalle võib olla 1:100 ja maksimaalne pikikalle viimasel 40 meetril hoovõtu suunas 1:1000. Teibakast ja hüppetellingud: Äratõuke soodustamiseks pannakse teiba ots teibakasti. Teibakast valmistatakse sobivast materjalist. Teibakast asetatakse raja pinnast allapoole nii, et selle ülaäär ühtib raja pinnaga.
Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad sportlased oma peaaegu ammendunud jõuvarusid
Eriti soositud on vastutuul. Eestis üks parimaid on Gerd Kanter. Gerd Kanteri areng:2000 57.68, 2001 60.47, 2002 66.31, 2003 67.13, 2004 68.50, 2005 70.10 Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad küm-nevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul oma-dega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem tei-vas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad sportla-sed oma peaaegu
Eriti soositud on vastutuul. Pealtvaatajate, kohtunike ja võistlejate turvalisuse tagamiseks on lubatud ketast heita ainult kaitsevõrguga ümbritsetud heiteringist. Igasuguste abivahendite kasutamine, näiteks kahe või enama sõrme kokku teipimine, mis võib abistada sportlasi katse sooritamisel, on keelatud. Teipi (plaastrit) heitekäel on lubatud kasutada ainult lahtise haava katmiseks. Eesti parim kettaheitja on Gerd Kanter. Odavise Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Hoovõtujooksu pikkuse valib võistleja ise. 800grammi raskust oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · võitleja puudutab äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda.
57.02 Allan Pakki 2003 56.89 Mauri Zahkna 2004 56.75 Taavi Peetre 2004 55.86 Renno Remmel 2003 55.11 Aivo Laanemaa 2004 54.14 Neinar Seli 2002 Oda Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260270 cm pikk ning naistel vastavalt 600 g ja 220230 cm.
Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. 5.3 Vasaraheide Vasaraheide sooritatakse ringis. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Sportlane keerutab vasarat 2 või 3 ringi, kasutades oma käsi ja ülakeha 6 ODAVISE Odaviset tehakse kaarekujulise äraviskejoone tagant, hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on tähistatud valgete joontega. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Katse õnnestumiseks peab oda teravik maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne
9. Lati otste ja tellingute siseserva vahele peab jääma vähemalt 1 cm laiune pilu. Maandumiskast - 3. Maandumiskasti (maandumismati) minimaalmõõtmed on 5m x 3m. Soovitatavalt ei tohiks maandumispaik olla väiksem, kui 6m x 4m x 0,7 m. Märkus: Maandumismati ja tellingute vahele peab jääma vähemalt 10 cm, vaba ruumi, et mattide puutumine vastu tellinguid ei põhjustaks lati kukkumist. Kaugushüpe - Kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturada peab olema vähemalt 40 m, võimaluse korral 45 m pikk ning 1,22 + 0,01 m lai. Rada peab olema 5 cm laiuste valgete joontega tähistatud. Märkus: Enne 1. jaanuari 2004. a ehitatud staadionitel tohib kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturada olla maksimaalselt 1,25 m lai. Äratõukepakk valmistatakse puidust või muust sobivast jäigast materjalist risttahukana, millesse võistleja naeliku naelad tungivad, kuid sinna kinni ei jää. Pakk peab olema 1,22 m + 0,01 m pikk, 20
ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2.2 2
· 800m jooks 6. HEITED-TÕUKED Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: · Kuulitõuge · Kettaheide · Vasaraheide · Odavise 6/11 Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92- kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui:
Heited-tõuked Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: Kuulitõuge Kettaheide Vasaraheide Odavise Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite- tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui:
Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse mitmesuguseid metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). ODAVISE Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220230 cm.
kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad
kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad
m. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimõõduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Maandumiskast - Maandumismati ja tellingute vahele peab jääma vähemalt 10 cm, vaba ruumi, et mattide puutumine vastu tellinguid ei põhjustaks lati kukkumist. Kaugushüpe - Kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturada peab olema vähemalt 40 m, võimaluse korral 45 m pikk ning 1,22 + 0,01 m lai. Rada peab olema 5 cm laiuste valgete joontega tähistatud. Äratõukepakk valmistatakse puidust või muust sobivast jäigast materjalist risttahukana, millesse võistleja naeliku naelad tungivad, kuid sinna kinni ei jää. Pakk peab olema 1,22 m + 0,01 m pikk, 20 cm +/- 2 mm lai ja maksimaalselt 10 cm paks. Pakk peab olema valge. Maandumiskast peab olema 2,75 - 3 m lai. Kui vähegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
