nimetatakse redutseerumiseks. Elektronide ülekannet väljendatakse nn. elektronvõrranditega:Zn0 - 2e = ZnII (oksüdeerumine), I-I - e = I0 (oksüdeerumine), HI + e = H0 (redutseerumine), Cl0 + e = Cl-I (redutseerumine). Aineid (aatomeid või ioone), mis seovad endaga elektrone, nimetatakse oksüdeerijateks. Elektronide sidumise tulemusena oksüdeerija ise redutseerub. Tüüpilisteks oksüdeerijateks on hapnik, halogeenid, hapnikku sisaldavad kloori ja broomi happed ning nende soolad, kaaliumdikromaat, lämmastikhape, kuningvesi, raud(III) ühendid jt.Aineid (aatomeid või ioone), mis loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijateks.Elektronide loovutamise tulemusena redutseerija ise oksüdeerub. Redutseerijateks on metallid,vesinik, divesiniksulfiid, vesinikkloriidhape, raud(II) ühendid jt. Ained, mille koostises olevate aatomite oksüdatsiooniaste võib nii väheneda kui ka suureneda (näiteks väävlil väävlishappes),
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad
lõhnatu gaas.Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul.Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 KUNI +5. Lämmastiku oksiidid: NO-värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt ei lahustu, veega ei reageeri.N20-(nitro)- nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust.NO2-punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas.Lämmastiku happed ja nende soolad:Lämmastikhape-värvuseta terava lõhnaga ,,suitsev" vedelik, tugev hape. Lahuses täielikult dissotsieerunud. Nitraadid- vees hästi lahustuvad, kuumutamisel muutuvad nad ebapüsivateks ja lagunevad. Lämmastikushape-nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes.Nitritid- valged kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Mürgised, organismis võivad nad muutuda vähkitekitavateks ühenditeks.Ammoniaak NH3 on üks tähtsamaid lämmastikuühendeid.
Hapniku leidumine lihtainena - õhukoostis - vesi - mulle pindmised kihid Leidumine liitainete koostises - vesi - liiv - rasvad ja valgud - suhkur - puit - kivimid - soolad ja happed Füüsikalised omadused - gaasiline - värvitu - maitsetu - lõhnatu - vees lahustub - õhust raskem - vajalik kõigile elusorganismidele elutegevuseks Hapniku saamine - tööstus õhu fraktsioneerival destillatsioonil ja vee elektrolüüsil - laboris vee elektrolüüsil ja hapniku sisaldava ainete kuumutamisel Hapniku kogumine - õhuga täidetud anumasse - läbi vee Hapniku tõestamine - kui anumas on hapnikku, siis hõõguv puutikk süttib heleda leegiga põlema .
Keemia mõisted 10 klassis Elektrolüüt- aine, mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (alused, happed, soolad) Ioon- laenguga aatom, või aatomite rühmitus (katioon on positiivne, anioon on negatiivne) Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon,
Glükoosi käärimine Lahusti Süsinikmonooksiidi reag H-ga Kütus FÜÜSIKALISED KEEMILISED Spetsiif. lõhn Reag. aktiivsete metallidega Värvitu Reag. hapetega (> estrid) Põletav maitse Põleb Hea lahusti KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaaniliste ainete rühm(nõrgad happed!!), kus on karboksüülrühm -COOH. 1) Sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma. 2) Võib olla ka muid rühmi peale karboksüülrühma nt hüdroksüülrühm. 3) Kõige lihtsam karboksüülhape on sipelghape. HCOOH 4) Paljudel on rahvapärased nimetused, mis iseloomustavad leidumist. FÜÜSIKALISED KEEMILISED Kõrge keemistemp. Reag. alustega
mis sisaldavad ioniseeritavaid gruppe. Nende ühendite käitumine biokeemilistes reaktsioonides ja protsessides on tihtipeale otseselt määratud nende kooseisus olevate ioniseeritavate gruppide ioniseerituse vormiga. Järgnevalt vaatamegi ioontasakaalu mõningaid aspekte keskendudes eeskätt happe-aluse vahelisele tasakaalule. Kogu järgnev jutt käib vesilahuste kohta. Happed ja alused: prootoni doonorid ja aktseptorid Brønstedi hapete ja aluste teooria järgi on happed ühendid, millel on kalduvus loovutada prootonit ja alused on ained, millel on kalduvus liita prootonit. Keemias on kasutuses veel üks üldisem happe-aluse teooria (Lewise teooria) kuid kuna biokeemias on enamik happeid ja aluseid just Brønstedi happed ja alused, siis jääme me selle teooria raamesse. Tugev hape dissotsieerub peaaegu täielikult prootoniteks ja vastavateks anioonideks. Näiteks on HCl peaaegu täielikult
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused
55. hapete aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses. Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olekus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nõrgendab nende sidemeid. Polaarsed koovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on koovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned soolad (HgCl2), nõrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). 56. ainete keemiliste valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Saan hakkama ka ilma kordamata. 57. elektrolüütide dissotsiatsioonimäär. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid.
a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2) b) Aluselised oksiidid (AlOks) oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Siia
H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus H2SO4 + CuO à CuSO4 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Happed reageerivad aluseliste oksiididega sõltumata sellest, kas oksiid lahustub vees või mitte. 3) hape + sool à uus sool + uus hape vahetus Li2S + 2HCl à 2LiCl + H2S 2NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2HCl Tekkiv hape on reageerivast happest nõrgem või lenduvam (HCl, H2S) BaCO3 + 2HCl à BaCl2 + H2O + CO2 Na2SO3 + 2HCl à 2NaCl + H2O + SO2
(elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, plastilisus) Mittemolekulaarne koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, aine hüdroksiidid, soolad Molekul aine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilsed omadused Molekulaarne aine koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained) Osalaeng - iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu Vesinikside täiendav side, mis tekib molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid Sideme tüübi määramine (aktiivne) metall + (aktiivne)mittemetall = iooniline side mittemetall + mittemetall = kova pol side
SOOLAD Soolaeks nimetatakse liitaineid, mis koosnevad metallist ja happe jäägist. Metalli ioonidest ja happejäägist ioonideks metall on + (katioon) ja on anioon. Näiteks Al2(SO4)3 on AL Metall ja SO4 on Happejääk anioon Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 NO3 Nitraat ioon Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid Alusele vastav oksiid 2. Anioon Negatiivse laenguga ioon 3.Hape Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4.Sool Kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest 5.Redutseerimine Elektronide liitmine. 6.Oksüdeerimine elektronide loovutamine, sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine 7. Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) Soolade Füüsi...
Lahused loeng Mis on lahus? · ühtlane segu · koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE = LAHUS VESI SOOLA LAHUS Vesi on hea lahusti · soolad · happed · leelised Ained, mis vees praktiliselt ei lahustu · Rasvad · Õlid · Vahad Lahustuvus · Suurim ainekogus, mida saab lahustada 100 grammis vees · Lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuvus g /100g ves 180 160 140 KNO3 120 100
pinnamoe kujundamisel Kivimite purunemist Maa välisjõudude toimel nimetatakse murenemiseks Füüsikaliseks murenemiseks e rabenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Kivimi keemiline ja mineraalne koostis rabenemisel ei muutu Liivakivi rabenemise "peasüüdlane" on päike Keemilise murenemise ehk porsumise ajal toimuvad keemilised reaktsioonid, mille kutsuvad esile vees lahustunud happed ning selle tulemusena muutuvad kivimid pehmemaks ja pudedamaks MURENEMISE LIIGID FÜÜSIKALINE KEEMILINE Vee külmumine, jää Põhjus Vee lahustav sulamine, kivimi tegevus, saastunud osakeste paisumine õhk, happevihmad, ja kokkutõmbumine organismid (bakter) Puruneb, praguneb, Tagajärg Muutub keemiline koorub koostis, lagunemine Suur temperatuuri Kliima mõju Niiske, soe
Oksiidi Oksiidi Hape Alus Sool Vesi metall d d alsuse happe d d Alused Ca+CO2= 2HCl+KO CaO+H2O= (oksiidi CaCO3 = Ca(OH)2 d) _ KCl+H2O _ _ _ CaO K2O Happed Ca+CO2 1)CO2+K SO2+H2O= (oksiidi = CaCO3 OH=KHC H2SO3 d) _ _ O3 _ _ N2O 2)CO2+ 2KOH= N2O5 K2CO3+H 2O Hape 2HCl+KO HCl+NaO K2CO3+ Zn+2HCl= HCl = ...
· Kivid asetati üksteisele pindpinevusjõul · Mõõtmed on täiuslikult korrapärase vormiga · Tohutu tööjõud · Tipud tehti kullast · Pealispinnad kaeti lihvitud kiviplaatidega · Püramiidides käigud, mis viivad hauakambrisse ent on ka suletud lõppudega käike, mis kuhugi ei vii · Püramiid sümboliseeris maailma telge maailma keskpunktis · Pole leitud ühtegi muumiat · Sees käigud, kambrid ja õhulõõrid, lõksud, survestatud happed · Sisekäikude seintel piltkirjad ja joonised · Seintele kirjutati iidseid needuseid, et avaldada hirmu sissetungijatele · Käikude kõrgused pole ühtlased, muutuvad mitmemeetristest poolemeetristeni Vanim püramiid Sakkara (astmikpüramiid) Suurim püramiid Cheopsi püramiid (137m) Cheopsi püramiid koosneb 2mln korrapärasesest kivipangast ja igaühe kaal mitu tonni Hufu püramiid
Leidumine Leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides. Maa atmosfääris on umbes 21% hapnikku ja seda tekib pidevalt juurde fotosünteesi käigus.Leidub ka ühendites nt: oksiidid, happed , alused, soolad aga ka paljudes orgaanilistes ühendites. Tähtsus Elusorganismid kasutavad õhust saadavat hapnikku oma elutegevusel.Elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele.Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). •Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. •Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. •Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja kar...
tasakaaluolekus.Valem Veeioonkorrutis: Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatioonikonstant: Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine: Standardlahused neutralisatsiooni tiitrimisel: Lahuste valmistamiseks kasutatakse keemilisel analüüsil alati destilleeritud vett.Titrandiks tugev hape või alus. HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Happe-aluseliste indikaatorite toimemehhanism happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: Indikaatoriks nõrk hape: HIn + H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv Indikaatoriks nõrk alus: In + H2O = InH+ + OH Aluse värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Happe-aluseliste indikaatorite tüübid
Keemilised omadused N2 + O2 2NO (kõrge temp) hapnikuga P + O2 P4O10 N2 + 3Ca Ca3N2 (nitriid) metalliga 2P + 3Mg Mg3P2 (fosfiid) N2 + 3H2 2NH3 vesinikuga 2P + 3H2 2PH3 2P + 5Cl2 5PCl5 HNO3 lämmastikhape HPO3 metafosforhape Vastavad happed HNO2 lämmastikushape H3PO4 ortofosforhape 4HNO3 4NO2 + O2 + 2H2O P4O10 + 2nH2O NO2 + H2O HNO3 + HNO2 4(HPO3)n NO2 + H2O HNO3 + NO (HPO3)n + nH2O nH3PO4 NO2 + O2 + H2O HNO3
organismis( maksas, neerus) võib põhjustada raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus · Lõhkeaine koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. · Selle tulemusena hakkab lõhkeaine väga ruttu põlema ja plahvatab. · Kui näiteks saepuru immutada vedela hapnikuga, siis muutub see tugevajõuliseks lõhkeaineks. Kasutamine · Püssirohtu kasutatakse vähe.
Halo- Reageerivad kõik geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VIIA rühma metallid dega 2K + Cl2= 2KCl 2Fe + 3Cl2= 2FeCl3 H2O Säilita õlis Kõrgemal temperatuuril LIITAINED Tekib hüdroksiid 3Fe + 4H2O= Fe3O4 + 4H2 Ca + 2H2O= Zn + H2O = ZnO + H2 Ca(OH)2+H2 Happed (HCl, lah. H2SO4) HNO3 vt. redokside juurset Tõrjuvad happest välja vesiniku Fe + 2HCl= FeCl2 + H2 Ei tõrju veest välja vesinikku Leelised Reageerib ainult Al, Zn, Cr Al Zn Cr 2Al + 6KOH + 6H2O= 2AlK3(OH)6 + 3H2 Sool Vt. soolade keemilised omadused Au Mn + PbCl2= MnCl2 + Pb
Mis tähtsus on minu jaoks keemia õppimisel? Keemia on äärmiselt huvitav ning laialdane ala, mille õppimine tuleb igati kasuks. Ta on ääretult lai teema ning mängib suurt rolli meie igapäevaelus, peale kõige puudutab ta peaaegu iga aspekti meie olemasolus. Läbi keemia olen ma hakanud lõpuks mõistma, mida tähendavad mingid tähistused ning ,,happed-alused" toodete koostise hulgas, seeläbi olen targem ja oskan juba hoolikamalt valida ostetavat toodet. Vanasti uurisin alati seda infot vanemate käest, kuid nüüd saan juba ise hakkama. Enam ei osta ma näiteks Coca-Colat nii tihti kui vanasti, sest olen saanud aru selle tegelikust kahjulikkusest. Keemia on osaliselt ka toidu tegemise südameks. Olen täheldanud, et minu söögitegemisel on loogiline mõtlemine paranenud. Näiteks oskan umbkaudu ette kujutada, kui palju peaks lisama midagi, et saada teatud lahust. Keemia aitab mul teha teadlikke otsuseid. Kas toode toimib nii,...
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+...
Happevihm Mis on happevihm ja kuidas see tekib? Happevihm on vihm mille pH tase on 7'st madalam. Destilleeritud vee pH tase on 7 sellest kõrgema pH tasemega vedelikud on aluselised, madalamad aga happelised. Happevihmad põhjustavad aga väävli- ja lämmastikoksiidid ning inimtegevuse poolt õhku saadetud mürgised ained, millest kõrgemal saavad happed. Millised on happevihma mõjud? Happevihm hävitab näiteks skulptuure. Happevihma vette sattudes kahjustab see või tapab vees elavad organismid samas võivad kaotada kalad võime sigida ning siis jäävad järved/jõed kaladest tühjaks. Inimestest rääkides siis lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Kuidas vähendada happevihma tekkimist? Happevihma vähendamiseks on võimalusi palju, kuid kõigil on üks ja see sama põhimõte.
Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Happevihmad mõju looduses Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline
kontsentraati 30 tilga vee kohta. Suu lõputamiseks kasutage hommikul ja õhtul, lahustades kaasas olevas mõõdutopsis kuni 5 tilka kontsentraati ja loksutades lahust suus kuni 30 sekundit. Sissetegemisteks: Lisada 1-7 tilka steriliseerimisel vette. Võib kasutada silmade puhastamiseks : 1 tilk lahustada 30 tilga veega. Koostis: mündi, piparmündi, sidruni eeterlikud õlid, mentool, ussimürk, piiritus, vesi,kamper, suhkruroog, sidrunimahl, orgaanilised happed, ensüümid, aaloe vera, vereurmarohi, eukalüpt jms. orgaanilised happed. See on kontsentreeritud mitmetoimeline vahend, mida kasutatakse meditsiinis laialt. Hingeõhu värskendaja (9893- 12 ml) Käepärane väike spray pudel. Toimib kui toonik ja antipolitsei. On mentoolimaitseline. Asendab 50 pakki nätsu. Vajalik juhtidele, asendab validooli. Asendamatu inimestele, kel on maksprobleemid ja halb hingeõhk suus. Hambaniit 0994
Kuumutades aktiivne Halogeenide aktiivsus ja mürgisus – suureneb rühmas alt üles halogeniidhappe tugevus – HF on kõige nõrgem, HI ja HBr keskmise tugevusega, HCl kõige tugevam 13.Bioelement – eluks vajalik element O – vajalik hingamiseks P – vajalik taimedele N – DNA, RNA, valgud C – elusorganismid S – valgud 14.Soolad üldiselt Karbonaadid – CO3 soolad, nõrgad happed Fosfaadid – PO4 soolad, keskmise tugevusega Nitraadid – NO3 soolad, lahustuvad hästi vees Sulfaadid – SO3 soolad, küllaltki püsivad, lahustuvad hästi vees Sulfitid – SO2 soolad, Nitritid – NO2 soolad, lämmastikushappe sool Silikaadid – SiO3 soolad, nõrgad happed 15.Väetised Ca(H2PO4)2 – superfosfaat, vajalik taimede kasvamiseks FeSO4 * 7H2O – raudvitriol – mädanikukaitse, kahjuritõrje CuSO4 * 5H2O – vaskvitriol – kahjuritõrje
või värvusetu fenoolgaleriini lillakasroosaks. Kuna tugevalt aluselistel ainetel on söövitav toime, tuleb vältida nende sattumist kätele, riietele või töölauale ja eriti silma. Tugevalt aluselise aine sattumisel kätele või riietele tuleb need kõigepealt kiiresti ära pesta ja vajaduse korral loputada kahjustatud koht üle lahustatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. Kätele sattunud alust ei tehta kahjutuks mõne tugeva happe abil, kuna ka happed on tervisele ohtlikud. Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad söövitava toimega tugevad alused, mis muudavad indikaatorite värvust. Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Samuti seob ta
kristallvõre lõhkumiseks Aine temperatuur langeb, kui hüdraatumisel eraldub vähem energiat, kui kulus kristallvõre lõhkumiseks *Tahkete ainete lahustumine on enamasti endotermiline *Vedelike ja gaaside lahustumine on enamasti eksotermiline Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastunud lahuses Aine lahustuvus näitab mitu grammi ainet lahustub sajas grammis vees *Hästi lahustunud-üle 1g/100g vee kohta [leelised, happed, soolad] *Vähe lahustunud-0,1 kuni 1g/100g vee kohta [Ca(oh)2,CaSO4,O2] *Praktiliselt ei lahustu-alla 0,1g/100g vee kohta [CaCO3,BaSO4,FeS] Tegurid: *Temperatuuri muutmine *Rõhk Temperatu Rõhk ur Tahkete Gaaside Gaaside lahustuvus lahustuvu lahustuvu kasvab s väheneb s kasvab Lahustuvus kõver näitab aine öahustuvuse sõltuvust temperatuurist
maitsega, seguneb veega..kasutatakse meigitoodetes, meditsiin. Metaanhape e sipelgahpe HCOOH värvusetu, vedel, läbipaistev, hapuka lõhna ja maitsega, lahustub vees, söövitab, Leidub sipelgates ja on mesilasmürk. Etaanhape e. Äädikhape CH3COOH(eraldi rühm) vedelik, läbipaistev, värvitu, hapu maitse ja lõhn, lahustub vees, söövitav. Tekib käärimisel..kasutatakse toidu maitsestamiseks, säilitamiseks. Karboksüülhapped on tüüpilised happed. Nad võivad reag: 1.Alustega 2HCOOH + Ba(OH)2 (HCOO)Ba + H2O baariummetanaat 2.aluselise oksiidiga CH2COOH + CaO (CH3COO)2Ca + H2O kaltsiummetanaat 3. reag sooladega(nt puhastamine) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 4. reag metallidega(pingereas vasakul reageerib!!) 2HCOOH + Zn (HCOO)2Zn + H2 Saamine: CH3CH2OH + O2 CH3COOH+ H2O
(muutuva o.-a.) . Mg(OH) -üheprootonilised (1H) Liigid: Cu-vask -vask(2)oksiid (n.HCL) ·Lihtsoolad metall CuO vask(1)oksiid -kaheprootonilised (2H) (n. happejääk (n.CaCO HS) ·Liitsoolad vesiniks NB! Tugevad happed: HCl , [n.Ca(HCO) -kaltsi HNO , HSO(hapete vesinikkarbonaat] kuningas) NB!Muutuva o.-a. metallid. FeSO-raud(2)sulfaa Fe(SO) - raud(3)s Rooma number peab seal olema vask(2)oksiid nii ka teistel
poolt. ?X1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha...
kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, umbes 180 l ööpäevas, koostis: Aktiivne selle protsessi kägis imenduvad tagasi glükoos, aminohapped, valk. passiivne resorptsioon vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste süsteemis. Kokku imendub tagasi 99% esmasuriinis olevast veest. Nõrgad alused ja happed, vee elektrolüütide tagasiimendumine. Teisene e. sekundaarne uriin see tekib kui vajalikud ained on tagasiimendunud. Umbes 1,5 l ööpäevas. Neerude tegevuse regulatsioon · Osmootse rõhu regulatsioon- osmootne rõhk tõuseb kui inimene kaotab suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid.Vedeliku puuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus, sellele organism reageerib janutunde tekkimisega.
Puhastusained Leelised puhastusained pH 8-14 Neutraalsed puhastusained pH 6-8 Happelised puhastusained pH 0-6 Neutraalsed puhastusained pH 6-8 · Üldpuhastusained, hooldusained. · Kõikidele vett-taluvatele pindadele. · Eemaldavad kerget mineraalset mustust. · Annavad ruumile meeldiva värske lõhna. · Lisandid: - Lahustid, mis toimivad nagu leeliselised puhastusained (klaasipuhastus-, ja nõudepesuained) - Desinfitseeriva lisandiga neutraalsed puhastusained. Neutraalsete puhastusainete kasutamine · Doseeritakse vastavalt juhendile. · Kontsentraati kasutatakse plekkide eemaldamiseks. · Õige kasutamise korral ei vaja pinnad lõpetamist. · Lisandeid sisaldavaid neutraalseid puhastusaineid kasutades on soovitav kasutada kaitsekindaid. Leeliselised puhastusained pH üle 8 · Põhipuhastusained, vahaeemaldusained. · Kasutataks...
arvusse.( Cx= nA/ nA + nB+....) pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).( pH = log[H+]) 13. Gravimeetriline tiitrimeetria (olemus ja eelised). Olemus: Mõõdetakse tiitrimiseks kulunud titrandi mass Eelised: - suurem kiirus, mugavus; - pole vaja kalibreerida klaasnõusid; - pole vaja arvestada temperatuuri muutusi; - kaalumine on täpsem kui ruumala mõõtmine; - kergelt automatiseeritav. 14. Vesilahuste keemiline koostis (elektrolüüdid, happed ja alused). + Elektrolüüdid - ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb aAb + bBa põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Elektrolüüdid on ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone; põhjustavad lahuste elektrijuhtivust. Elektrolüüs jaguneb: tugevad elektrolüüdid, nõrgad elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Happed loovutavad elektrone, alused seovad elektrone 15
on hüdrokoopsus väike. eriti väike. Omadusi ei niiskussisaldus. hästi niiskust. mõjuta niiskus. Ei ima niiskust. 8. Hapete & Leeliste nõrgad lahused Leeliseid talub hästi. Kanged leelised Lahjad lahused kiudu ei Leeliliste ei avalda mõju. Happed Lahjasid happeid talub kuumalt kahjustavad. mõjuta. Kanged taluvus lagundavad hästi. Kanged võivad Lahjad happed külmalt muudavad kiu atsetaatsiidi. lagundada kiu. ei kahjusta. nõrgemaks. 9. Päikesekiirte Päikesevalgust talub Kahjustab kiude
Mutatsioonide liike spontaansed (iseeneslikudvead replikatsioonis, ristsiirdes, meioosis) või indutseeritud (mutageenide poolt esile kutsutud); generatiivsed (sugurakkudes) või somaatilised (keharakkudes), kasulikud, kahjulikud, neutraalsed Mutageenid ained või tegurid, mis kutsuvad esile mutatsioone; bioloogilised (viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid), füüsikalised (kiirgused, müra, vibratsioon), keemilised (alused, happed, ravimid) Geneetika ja meditsiin Haigused pärilikud, päriliku soodumusega, mittepärilikud Meditsiini ülesanne pärilike diagnoosimine, vältimine, ravimine Geenmutatsioonidest tingitud monogeensed [autosoomsed (dom, rets), suguliitelised (dom, rets (daltonism, hemofiilia, higinäärmete puudumine))], polügeensed [eelsoodumusega (kõrgevererõhutõbi, lühinägelikkus, suhkrutõbi, haavandtõbi, skisofreemia, reuma )]
Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt : antibiootikumid, aminohapped, toidupaksendajad, ensüümid, orgaanilised happed, etanool, õlu, biokile, piimatooted; seente poolt: hallitusjuust, penitsilliin, ensüümid, pagaritööstus, õlu, vein, metaan Bioteh eelised : suur energiasäästlikkus, jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke, odav tooraine; puudused: kasutatavad organismid on tundlikud keskkonnategurite suhtes, teadlastel kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks Funktsionaalne toit: toit, mille komponendid mõjuvad positiivselt inimese organismile
teised) Põlema süttib lahusti aurude ja õhu segu, mitte lahusti ise Üldiselt Kui kinnises ruumis tekib lahusti aurude ja õhu segu, võib see suure jõuga plahvatada (nt benssiniaurud). Tahked ained on vähem tuleohtlikud. Plastmassid, mida tänapäeval kasutatakse ei ole eriti tuleohtlikud. Küll aga võib plastmasside lagunemisel tekkida mürgiseid gaasilisi lagunemissaadusi. SÖÖVITAV TOIME Kontsentreeritud happed ja leelised Kõige ohtlikum on 30% -line või kangem etaanhape ehk äädikhape Toitude maitsestamiseks ja marinaadide valmistamiseks aga kasutatakse 6% -list äädikhappelahust Leelised ja nende kontsentreeritud lahused sööbivad eriti tugevasti naha sisse ning söövitatud kohad paranevad kaua Kasutus Tänapäeval ei ole leelised kuigi sageli olmes kasutusel Igasuguste hapete ja leelistega töötades tuleb panna kummikindad
TÄHTSAMAD KOSMEETILISED ALLERGEENID ON: AROOMIAINED - taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim peruu palsam. Praegu on kosmeetikatööstuses kasutusel ligi 5000 sünteetilist analoogi, mis on vähem allergiseerivad. KONSERVANDID - peaaegu alati on nendeks orgaanilised ühendid, millest aktiivsemad on formaldehüüdi ühendid. Neid püütakse järjest rohkem asendada vähem agressiivsete konservantidega, milleks on sageli happed. VÄRVAINED - selles rühmas on eriline koht allergia põhjustajana parafenüüleendiamiinil ja selle derivaatidel. Need ained on allergiliste reaktsioonide põhjustajaks juuste, kulmude ja ripsmete värvimisel. Allergilisi reaktsioone põhjustavad kosmeetikavahendid Juuksehooldusvahendid Kreemid Maskid Põsepunad Huulepulgad Lõhnaõlid, lõhnaveed Küünelakid Puudrid
Estrid on ühendid, mis moodustavad hapete reageerimisel alkoholidega Estrite teket nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks. Karboksüülhape+Alkohol=Ester+Vesi CH3CHOOH+CH3OH=CH3COOCH3+H2O Etaanhape Metanool Metüületanaat *Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Mõnel Taimel on eeterikke õlisid enam juurtes(palderjan),teistel viljakoores(sidun,apelsin),kolmandatel lehtedes(piparmünt) jne. *Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta...
Keskkonnareostus ja selle vältimine Probleemi kirjeldus Kahjulike ainete, soojuse ja ohtlike gaaside inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasu...
sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. pH · Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem ta on. · pH skaala võib ulatuda 0...14, kus 0...6 on happeline kk, 8...14 on aluseline kk, 7 neutraalne kk. pH · Vesi dissotseerub vastavalt võrrandile: H2O = H + OH e 2H2O = H30 +OH. · Lihtsaim viis pH määramiseks on kasut. indikaatoreid, mis oma olemuselt on kas alused või happed. pH · Olenevalt prootonite kontsentr-st lahustes, nihkub nende dissots. tasakaal kas paremale või vasakule, mis avaldub indikaatori värvi muutuses. pH · pH määramise viisid: · 1)indikaatorpaberitega · 2)ioonselektiivsed elektroodid · 3)nö eksperthinnanguna. pH · Prootonite ehk vesinikioonide kontsentratsiooni abil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasut
Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti.
Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti.
Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti.
Anorgaanilisi aineid on organismides enamasti üle 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Vee molekulid paiknevad rakkudes enamasti kindlasuunaliselt orienteerituna ning võivad moodustada kristalseid struktuure. Happed, alused ja soolad on organismis enamasti dissotsieerunud olekus. Katioonid on positiivselt laetud ioonid (H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+/3+). Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. Mida suurem on H + ioonide kontsentratsioon lahuses, seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
