Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Keemiline sümbol: O Tuumalaeng: 8 Aatomis: 8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit.Välises elektronkihis 6. Perioodilisustabelis asub: 2. Perioodi VI rühmas. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne
3.3 Katse tulemused Seitse päeva peale katse algust oli nii õunamahlas olnud munal kui ka Coca-Colas olnud munal koor muutund hõredaks. Muna õrnal kätte võtmisel muna lihtsalt murenes, munarebu oli vedel. Äädikas olnud munal oli koor täielikult kadunud ja munarebu oli vaid mebraani sees ning munarebu tundus olevat tahke. 9 Pilt 4. Autori pildid 3.4 Katse analüüs Katse tulemusi analüüsides jõudis autor järeldusele, et erinevad happed reageerivad kaltsiumkarbonaadiga erinevalt. Maloonhape (õunahape) ja fosforhape reageerides kaltsiumkarbonaadiga põhjustasid kaltsiumkarbonaadi värvi muutuse. Etaanhape ehk äädikhape põhjustas kaltsiumkarbonaadi tekstuuri muutuse. 10 Kokkuvõte Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kui siis millised on erinevused erinevate happesisaldusega vedelikel toorele munale.
14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele
1. Mis on happevihmad? Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5).Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. 1.1 Hapestumine Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. 2. Kuidas tekivad happevihmad? Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed, mis põhjustavad happevihmasid.) SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 4. Happevihmade tekke põhjused. 1) Inimtegevus-kütuste põlemine 2) Loodus-põlengud -äike -vulkaanid 5. Hap...
·PINNASE KEEMILISED OMADUSED ·NIISKUSREZHIIM ·ÕHU JUURDEPÄÄS ·ESEME LIIKUVUS Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige paremini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning kui aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhiseid pinnaseid on üsna kerged, aluselised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada.
Kädi Päären 9.klass Karboksüülhapped Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide hape. Karboksüülhappeid: Metaanhape (sipelghape) Etaanhape (äädikhape) Propaanhape (propioonhape) Butaanhape (võihape) Pentaanhape (palderjanhape) Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape)
Sahhariidid ehk süsivesikud on ained,mille koostises esinevad süsinik,hapnik ja vesinik. Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesan...
· Vanad autoakud ja nendes sisalduv elektrolüüt. · Värvi, laki ja liimijäätmed, nende pakendid ning nendega saastunud töövahendid. · Puidukaitse- või immutusvahendid. · Päevavalguslambid ja niinimetatud energiasäästlikud pirnid. · Aegunud või kasutamata ravimid ja farmaatsiatooted. · Elavhõbeda sisaldusega kraadiklaasid. · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid. · Väävel- ja soolhape ning orgaanilised happed (äädika ja sipelgahape). · Puhastusained ja lahustid (pleki-eemaldusvahendid, kloori sisaldavad valgendid, tugevalt aluselised või happelised pesuained, värvi- ja lekieemaldusvahendid, tärpentin, lakibensiin, atsetoon ja teised lahustid). · Patareid ja laetavad akud (enne seadme kõrvaldamist tuleks aku eemaldada, kui seda pole võimalik teha on kogu seade ohtlik jääde. Pardlid, elektrihambaharjad, tasku-lambid jne).
• HALOGENIIDIOONIDE PÜSIVUS RÜHMAS ÜLEVALT ALLA VÄHENEB JA TUGEVUS REDUTSEERIJANA KASVAB ÜHENDID VESINIKKLOORIIDHAPE EHK SOOLHAPE • VESINIKKLORIID ON PUHTAL KUJUL MÜRGINE GAASILINE AINE, KUID TEMA VESILAHUS ON TUGEV HAPE • VESINIKKLORIIDI KASUTATAKSE PALJUDES ORGAANILISTES SÜNTEESIDES NING METALLURGIAS METALLIDE ERALDAMISEKS MAAGIST JA METALLI KLORIIDI TOOTMISEKS • KÕIK VESINIKHALOGEENIIDHAPPED ON TUGEVAD HAPPED, V.A. VESINIKFLUORIIDHAPE, MIS ON NÕRK HAPE NB! VESINIKHALOGENIIDID ON TERAVA LÕHNAGA MÜRGISED GAASID. ERITI OHTLIK ON VESINIKFLUORIID! NAATRIUMKLORIID EHK KEEDUSOOL • SAADAKSE MEREVEEST JA SOOLAJÄRVEDEST • KASUTATAKSE MEDITSIINIS FÜSIOLOOGILISE LAHUSE VALMISTAKMISEKS, ENAMUS TOODANGUST LÄHEB KEEMIATÖÖSTUSESSE NAATRIUMHÜPOKLORITIT JA KALTSIUMHÜPOKLORITIT • KASUTATAKSE PLEEGITAMIS- JA DESINFITSEERIMISVAHENDITENA • LAGUNEVAD KERGESTI, ERALDADES KLOORI JA HAPNIKU (TUGEVAD
PÄRITOLU JÄRGI: ÕIEMESI - taimede nektarist saadud mesi; LEHEMESI - mesi, mis on saadud peamiselt elusate taimeosade eritistest toituvate putukate (Hemiptera) või elusate taimeosade eritistest; MEE LIIGID (2) TOOTMISVIISI JÄRGI: KÄRJEMESI KÄRJETÜKKIDEGA MESI NÕRGUNUD MESI VURRIMESI PRESSITUD MESI FILTREERITUD MESI MEE KOOSTIS Mesi koosneb põhiliselt erinevatest suhkrutest, peamiselt fruktoosist ja glükoosist ning samuti teistest ainetest nagu orgaanilised happed, ensüümid ja mee kogumisel saadud tahked osakesed. Mee värvus on peaaegu värvusetust kuni tumepruunini. Konsistents võib olla vedel, viskoosne või täielikult või osaliselt kristalliseerunud. Lõhn, maitse ja aroom on erinevad, kuid on tingitud taimsest päritolust. SÄILITAMINE Parimad säilitustingimused mee jaoks on hermeetiliselt suletud nõus, mida hoitakse pimedas ruumis, mille õhutemperatuur on 5...10 °C. KUNSTMESI
võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. 27. Kasvuhoonegaasid ning globaalne soojenemine. 28. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. hape on prootoni doonor; alus on prootoni aktseptor. Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Erinevate hapete sama kontsentratsiooniga lahused võivad olla erineva pH-ga. Sellest võib järeldada, et H3O+ -ioonide kontsentratsioon on erinev ja mõned happed (nõrgad happed) deprotoneeruvad osaliselt. Nõrga happe lahuses on konjugeeritud hape ja alus tasakaalus. Äädikhape vesilahuse tasakaalu reaktsioon (6) on: CH3COOH(aq) + H2O(aq) H3O+ (aq) + CH3COO- (aq) (6) ja tasakaalukonstant on: = 3 + 3 - 3 2 Kuna vaatleme lahjasid lahuseid ja vesi lahustina on peaaegu puhas, võime võtta tema aktiivsuseks ühe. Asendades lisaks lahuses olevate osakeste aktiivsused nende molaarsete kontsentratsioonide arvulise
sugulisel paljunemisel toimub meioosis geenide ümberkombineerumine, selle tulemusena saadakse erineva pärilikkusega sugurakud, viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud, millega kaasneb samuti geenide kombineerumine) muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). Kaksikud on ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunaraku kaksikute korral viljastab üks spermatosoid ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki lahknenud idulase osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused, ja välimuselt laus äravahetamiseni
müümine, vedamine jne. Ebaõigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, põhjustavad põlenguid, võivad plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogeensed kemikaalid võivad põhjustada vähktõppe haigestumist, tahm, nafta- ja kivisöeproduktid, asbestitolm. 7. Mutageensed kemikaalid kutsuvad esile geenimuutusi. 8
tekkida ka süsinikoksiid. Väävli ja lämmastikurikka C + O2 = CO2 kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi 2C + O2 = 2CO oksiide. Happevihmade tekkimine Keemiakursusest teame, et happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg
tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses?Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad?Hüdrooniumioonid on H3O+ -ioonid ning nad tekivad vesinikioonide seostumisel lahuses vee molekulidega. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? Astmeline dissotsiatsioon on dissotsiatsioon, kus esimeses astmes astmes eraldub happe molekulist lahusesse üks vesinikioon, teises astmes teine jne. Astmeliselt dissotsieeruvad mitmeprootonilised happedNimetage ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused.Ioonidevahelised reaktsioonid lahuses toimuvad tingimusel, kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. Mis on ja miks toimuvad neutralisa tsioonireaktsioonid
aeglaselt õhuga, moodustades väga plahvatusohtlikke eetrite hüdroperoksiide. Näide 4. Epoksiiditsükli avamine. Epoksiididel nagu kõikidel väikestel tsüklilistel ühenditel esineb tsüklipinge. Seepärast on epoksiidid oluliselt keemiliselt reaktsioonivõimelisemad kui teised. Epoksiidid reageerivad nukleofiilsete ühenditega endes alkohole. Seejuures epoksiiditsükkel avaneb. Reaktsiooni katalüüsievad Bronstedi ja Lewise happed (BF3, TiCl4 jne). Peale vee võivad epoksiidi avamisel reageerivaks nuklefiiliks olla X (HX-st), O-R (alkoholaadist), R (metallorgaanilisest ühendist R-Met) ja H (komplekshüdriidist nt LiAlH4). Näide EETRITE SAAMINE 1. tööstuses alkoholide dehüdratisatsioonil, kus SN2 reaktsioonil moodustub eeter 2 R-OH R-O-R + H2O (kõrgel temperatuuril) 2. süntees Willamsoni meetodil (nukleofiilne asendus) Alkoholaadid (alkoholide soolad e
NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks. Oksudeerijaks on happe vesinikioon.Redutseerumine: elektronide liitmine ! Nimetatud happed reageerivad vaid nende metallidega, mis asuvad metallide pingereas vesinikust vasakul( Li, K, Be, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb) N. Fe pluss HCl Fe(2)Cl2 ja H2 eraldub --------- TOIMUB Cu pluss H2SO4(lahjendatud) ----------------- REAKTSIOON EI TOIMU Teise rühma kuuluvate metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksudeerija kui vesinikioon. N. HNO3 2Võimalust : kas osudeerija on H või NO3, ehksiis kas katioon või anioon.
uurida võimalusi O- ja N-glükosiidide sünteesiks üle aldehüüdvormis desoksüsuhkru estri. Uuritavad karbohüdraadid on: 3,4-didesoksüriboos / 3,4-didesoksüarabinoos; 3- desoksüerütroos / 3-desoksütreoos; ja suhkrute paarid: glükoos/mannoos; riboos/arabinoos ja ksüloos/lüksoos. Uuritavateks karboksüülhapeteks on sapihapped ja antioksüdatiivsete omadustega polüfunktsionaalsed aromaatsed happed. Sünteesi- ja analüütilisi uuringuid toetavad kvantkeemilised modelleerimisuuringud. Teostatakse uute ainete farmakoloogilisi uuringuid 1.3 Töö eesmärk Eksperimentaalselt välja selgitada rea looduslike prostanoidide ja steroidide lipaas-, reagendist ja substraadi struktuurist; nimetatud reaktsioonide kvantkeemilistes molekulaarmodelleerimisuuringutes arvuti abil pöörata erilist tähelepanu ensüüm/substraat süsteemis mittesteeriliste interaktsioonide uurimisele
viirustele. Mitmed Eained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist. Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: · toiduvärvid (E 100 E 199) · säilitusained (E 200 E 299) · antioksüdandid (E 300 E 399) · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) · mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toodetes nagu kommid, jäätised, limonaadid, närimiskummid, jogurtid ja kompotid on kasutatud värvaineid eriti ohtlikud on neost sünteetiliste asovärvidega tooted. Värvained on emim allergiat tekitavad toidu lisaained. Jäätistes, küpsistes, kohupiimades ja mahlades on kasutatud säilitusaineid. Need aga põhjustavad inimestele
juurdepääsetavad; Kas põrandal on mingeid takistusi (juhtmed, voolikud) mille otsa võib komistada Miks tekivad töötajast tingitud õnnetused? Pole juhendatud tööohutuse osas; Oskuste vähesus; Töötamine väsinult (ületunnid); Isikukaitsevahendite mittekasutamine; Töötamine alkoholijoobes Keemilised ohutegurid Lakid, värvid, lahustid, metallid. Kütused, õlid, mürgised gaasid. Pestsitsiidid, kantserogeenid, allergeenid, ravimid, puhastusvahendid, happed Ehitusmaterjalid, mis sisaldavad keemilisi ühendeid. Kemikaalide toime organismile Eristatakse kolme peamist organismi kahjustuse teed: hingamisteede kaudu, seedekulgla kaudu, naha kaudu. Kemikaali toimest olenevalt võivad mõjutatud saada peaaegu kõik meie organid- organsüsteemid: Bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Bakterid, viirused, seened, tolmulestad,
lämmastikurikka 2C O2 2CO kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi oksiide. Happevihmade tekkimine Keemiakursusest teame, et happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki CO2 H 2O H 2CO3 sademed happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime. Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg
lähevad lahusesse, kus neid ümbritseva vee molekulid. Tekiva hüdraatunud ioonid. Mis on lahustumisel eralduv soojusefekt? Vee molekulid on polaarsed (, mis tähendab, et hapniku poolsel osal on negatiivne laeng ja vesiniku poolsel osal positiivne laeng). Aine lahustumisel vees, seostuvad aineosakesed vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Selle käigus eraldub soojust → eksotermiline protsess. Nt. NaOH,H2SO4, LEELISED, HAPPED KUI Elõhustumine < Ehüdraatumine Sellele vastupidine protsess: osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallvõres, millega kaasneb soojuse neeldumine → enotermiline protsess. Nt. KNO3, SOOLAD (va keedusool), GAAS, TAHKIS KUI Elõhustumine > Ehüdraatumine
etanool, bensiin, atsetoon) puhul tuleb arvestada nende tuleohtlikkusega. ● Tahked ained ja plastid ei ole eriti tuleohtlikud. ● Kinnistes ruumides võib tekkida lahusti aurude ja õhu segunemisel plahvatus. ● Mõningaid plahvatusohtlikke aineid kasutatakse teatud eluvaldkondades (nt maavarade kaevandamisel, teede ehitamisel, sõjanduses). Söövitav toime ● Osa keemiatooteid on söövitava toimega – kontsentreeritud happed ja leelised. ● Argielus kasutatavatest on kõige ohtlikumad väävelhape ja etaanhape. ● Kui lahus sööbib naha sisse, paraneb nahk väga kaua. ● Hapete ja leelistega töötades tuleks kasutada kummikindaid. Täname kuulamast!
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
Mis on laktoos? LAKTOOS ehk piimasuhkur kuulub kõigi imetajate piima koostisse. Eri liikide piima laktoosisisaldus on erinev. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 4,8 5,0% laktoosi. Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% energeetilisest väärtusest. Laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust glükoosist ja galaktoosist. Mis on laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia? Piimasuhkru ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüümlaktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. Kui piimasuhkur jääb lõhustumata, siis hakkab see sooles käärima, tekivad gaasid ( vesinik, süsinikdioksiid ja metaan) ja happed (piim ja äädikhape). Gaasid venitavad ja ärritavad peensoolt, kutsudes esile kõhuvalu, kõhupuhituse , korisemise ja la...
Etaandiool HOCH2CH2OH : on veest tihedam, värvitu, magusa maitsega, mürgine. Kasutatakse raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises. Propaantriool HOCH2CH(OH)CH2OH: Saadakse rasvade lagundamisel nt seebi keetmisel. Siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega, vees lahustuv. Kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamiseks. Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma COOH H COOH metaanhape e. sipelghape. CH3 COOH etaanhape e. äädikhape. Nõrgad happed Üldvalem R COOH Tugevam hape tõrjub nõrgema tema soola lahusest välja. Reaktsiooni võrrandid 1.HCOOH -> HCOO-- + H+ 2. CH3COOH -> CH3COO-- + H+ Mineraalhapete ja karboksüülhapete reaktsioonide võrdlus 1.2Na + 2HCl -> 2NaCl + H2 2.2Na + 2CH3COOH -> 2CH3COONa + H2 3.BaO + 2HCl -> BaCl2 + H2O 4.BaO + 2CH3COOH -> (CH3COO)2 Ba + H2O Kirjuta reaktsioonivõrrandid 1.HCOOH + NaOH -> HCOO--Na+ + H2O 2.HCOOH + MgO -> (HCOO--)Mg2+ + H2O 3. CH3COOH + Na -> CH3COO--2Na+ +H+ 4
energiat kui hüdraatumisel eraldus. KOH lahustumisel vees lahuse temperatuur tõuseb, kuna hüdraatumisel eraldus rohkem energiat kui KOH lõhkumisel kulus. Selgita järgmisi mõisteid: elektrolüüt, mitteelektrolüüt (tooge näiteid), tugev elektrolüüt (tooge näiteid), nõrk elektrolüüt (tooge näiteid), elektrolüütiline dissotsiatsioon, hüdraatumine, pH, neutralisatsioonireaktsioon, molaarne kontsentratsioon. 2. Ainete (oksiidid, happed, alused, soolad, lihtained) valemite koostamine ning jaotamine mitteelektrolüütideks, tugevateks ja nõrkadeks elektrolüütideks. Õpikust ül 7/ lk 89, töölehelt ül 1. 3. Dissotsiatsioonivõrrandite koostamine. Õ ül 9 /lk 94, töölehelt ül 3 4. Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes. Ioonvõrrandite koostamine. Õ ül 8 / lk 111, töölehelt ül 4, 5, 10. 5. ! Lahuse keskkonna (happeline, aluseline, neutraalne) määramine.
* kaitse ülesanne Organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad * energeetiline ülesanne - valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides (kui sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud). 6. VALGU DE- JA RENATURATSIOON DENATURATSIOONIKS nimetatakse valgu kõrgemat järku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. · Temperatuuri tõustes keeravad valgud ennast lahku · Happed · Kiirgused · Mehaanilised tegurid munavalge vahustamine RENATURATSIOONIKS nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite (kuumutamine, happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. 7. DNA EHITUS JA ÜLESANDED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
keskkonnaohtlikud (CFC). · Süsivesinike halogeenderivaadid on vähepolaarsed: ei lahustu vees, küll aga rasvades. 19.5 Ennustada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni saadusi; Sn1 Sn2 19.6 Selgitada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismi; 19.7 Selgitada, miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed; Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis. 19.8 Selgitada eetrite vähest reaktiivsust; ei anna vesiniksidemeid, nad on mittepolaarsed 19.9 Teada aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete saamisreaktsioone; Aldehüüdid ja ketoonid Aldehüütide edasise oksüdeerumise vältimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet oksüdeerijat. · Ketoonide saamisel on edasise oksüdeerumise oht väiksem, kuna selleks tuleks lõhkuda C-C side
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus reaktsiooni kiirus tahke lähteaine peenestamisel kasvab. Segamine segamisel segunevad reageerivad ained kiiremini ja ühtalsemalt, osakestevahelised põrked sagenevad ning reaktsioon kiireneb.
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained:
1 Amiinid Amiinid on ammoniaagi derivaadid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud orgaanilise radikaaliga CH3-NH2 Metüülamiin Primaarne amiin .. Asendatud 1 H aatom CH3-CH(NH2)-CH2-CH3 2-aminobutaan Sekundaarne amiin .. :NH3 ammoniaak Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3 Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin A...
H2S + SO2 S + H2O 6. Liigita järgmised ained vastavalt aineklassidele tabelisse. (10 p) Nimi .................................................................. Fe(OH)2, Ca3(PO4)2, H2CO3, P4O10, Na2CO3, LiOH, HNO3, NaOH, H2S, Al2O3, H3PO4, CO2, FeCl2, Ba(NO3)2, NaCl, Ag2O, Ca(OH)2, HCl, CuO, Al(OH)3 oksiidid happed alused soolad 7. Kirjuta antud elementide nimetused. Tõmba mittemetallidele joon alla. (10 p) H ............................................................ Pb ................................................................. Hg .......................................................... Au ................................................................. S ............................................................. Zn ........
tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hapetele iseloomulik lagunemine. METANOOL Toodetakse saepurust Värvuseta, isel. Lõhaga, vees lahustuv, väga mürgine 10g teeb pimedaks 40g tapab. Kasutataske Värvide ja laki lahustites ja ravimite valmistamisel. ETANOOL Värvuseta, osel. Lõhn , kõrvetava maitsega, keemis temp 78, Kaubanudses 5% vett ja 95% etanooli. Kui ei sisalda üldse vett on absoluutne etanool.
kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks,samuti köögiviljade,seente ja liha konserveerimiseks. Mis on estrid ja kus neid leidub ? kas vedelad või tahked ained,enamikul neist on meeldiv lõhn.Ei ole mürgised ained,kuid sageli on nad narkootilise toimega. Leidub taimsetes õlides,vahad ja rasvhapped. Millest koosnevad rasvad? Rasvad koosnevad rasvhapetest ja estridest aga lisaks võivad olla valgud,sahhariidid,orgaanilised happed,vitamiinid ja soolad. Kuidas rasvad jagunevad ja näited? taimseteks ja loomseteks rasvadeks.Taimsed:seemnetes ja ka viljades.Loomsed:vaalarasv,hülgerasv,searasv. Mis on süsivesikud ja kuidas nad jagunevad? kõige levinumad orgaanilised ained eluslooduses.Jagunevad monosahhariidid ja polüsahhariidid.
Tuleb teada: 1. Milliseid happeid -jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks,happe molekule lahuses ei esine.ja aluseid loetakse tugevateks, milliseid nõrkadeks Nõrgad happed jagunevad vaid osaliselt.? 2. Mis on a) neutralisatsioon, b) soolade hüdrolüüs -ehk.soolade reageerimine veega,mille käigus tekib sool ja hape. 3. Millise iseloomuga (happeline, aluseline või neutraalne) on hapete, aluste, soolade vesilahused? 4. Milline keskkond tekib, kui vette lisada oksiidi, metalli? 5. Milline ioon põhjustab happelise keskkonna teket ja milline aluselist keskkonda? 6. Mida näitab pH?-näitab lahuste happelkisust või aluselisust. Milline on aluselise-ph >7,
polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet . Valkude süntees toimub ribosoomides . Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 2. Mis on lihtvalgud ja liitvalgud? Selgita mõiste ja too näide. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkudest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin. 3. Kirjuta aminohapete skeem ja nimeta osad. amino happed koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi on taimede fotosünteesi üheks lähteaineks ning kõikidele organismidele vajalik rakkude elutegevuseks 5. Milles seisneb valkude ehituslik ülesanne? Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 6. Mis on ensüüm, antigeen, antikeha? Mõisted. Ensüümid on valgud mis reguleerivad
VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibr...
4. Nimeta ainult taimerakule iseloomulikud komponendid, nende ülesanded (rakukest, plastiidid, vakuoolid). Vastus: Rakukest kaitseb ja toestab rakku, annab kindla kuju, koosneb tselluloosist. Plastiidid Igal eri ülesanne, fotosüntees, õite värvus, mis soodustab taimede paljunemist, säilitavad varuaineid. Vakuoolid Reguleerivad siserõhku, annavad kindla kuju, koguvad, jääkaineid, sisaldavad erinevaidiseloomulikke aineid. Nt mürgid, happed, mõruained, vett. 5. Kuidas jagunevad plastiidid, nende värvus, sisaldus ja ülesanded. Vastus: Kloroplast Roheline, fotosüntees. Kromoplast Kollane ja punane, ligimeelitav funktisoon paljunemiseks. Leukoplast Värvitu, säilitavad värvaineid. 6. Too näiteid, kuidas ühed plastiidid võivad muutuda teisteks. Vastus: Nt sügisel on klorofülli rakus vähe või see laguneb. Nt värvilised lehed sügisel.
roosade õitega rabataim, on tal ka väärtuslikud marjad. Vahel peetakse neid hapudeks ja ebameeldivateks, kuid süüakse lootuses peletada vitamiinipuudust. Arvatakse ju, et igas hapus marjas on rohkesti vitamiini C, nagu kibuvitsa viljadeski. Jõhvikates on küll mitmeid vitamiine, kuid vitamiini C tegelikult mitte eriti palju. Kuidas siis nii? Siinkohal peab selgitama, et hapu maitse ei ole tingitud alati nimetatud vitamiinist. Hapu maitse annavad mitmesugused happed, sealhulgas ka vitamiin C, mis on samuti üks hape. Kuid jõhvikate hapu maitse on tingitud enamasti hoopis teistest ainetest. Näiteks on neis küllaltki palju sidrunhapet. Jõhvikates leiduv bensoehape on aga tugeva bakteritevastase toimega ja seetõttu säilivad jõhvikad ka värskena väga kaua. Nii võime septembris valmivaid jõhvikaid korjata rabast aastaringselt. Sügisel enne külmi korjatud jõhvikaid on hea säilitada vee sees. Nii seisavad
· Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO. · Ketoon - ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Karboksüülhapped - happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). · Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus; aromaatsed süsivesinikud. · Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine
Sademed kannavad need maapinnale ja taimestikule. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad, mitmete tegurite ebasoodsal koosmõjul on happevihmad hävitanud terveid metsamassive, näiteks mäenõlvadel. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, kunstiteoseid ja mõjuvad soodustavalt inimeste ning loomade haigestumisele. Happevihmad avaldavad loodusele tuntavat mõju. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.
Koristuskemikaalid Ainete omadused pH järgi pH 0 2 tugevalt happeline (vajab neutraliseerimist) pH 3 4 happeline pH 5 6 nõrgalt happeline ( KÕIK HAPPED erinevate setete eemaldamine katlakivi, rooste, kusekivi) pH 6 8 neutraalne kuiv ja lahtine mustus igapäevane koristus, käsitsi nõudepesu, klaaspinnas. pH 8 10 nõrgalt aluseline ( lahtine ja kinnitunud mustus igapäevane koristus. On sobiv mööbli ja värvitud pindade puhul) pH 10 11 aluseline (tööstusruumide koristus, eemaldab rasva ja õlimustuse, kasutatakse vaha eemaldamisel, ihurasvad, ahjud, nõudepesumasinad)
Mittepärilik muutlikkus keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Mutatiivne muutlikkus väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide arvus. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad tegurid. Nendeks on: Bioloogilised mutageenid (viiruste, bakterite, hallitusseente mürgid, taimsed alkaloidid); Keemilised mutageenid (tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, ravimid); Füüsikalised mutageenid (radioaktiivne kiirgus, röntgen ja ultraviolettkiirgus) Kombinatiivne muutlikkus annab põhilise osa pärilikust muutlikkusest. Geenides oleva informatsiooni avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele, kuid nad on vajalikud organismide kohanemiseks keskkonnatingimustega. Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast.
tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. Erakordselt ohtlik on metanool. Üliväikese koguse sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30ml on juba tavaliselt surmav. Ta on veel ohtlik kuna imendub hästi läbi naha ning erinevalt teistest alkoholidest võib metanoolimürgituse saada ka tema aurude sissehingamisel. Alkohol on hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkoholist pärinev happeanioon on alkoksiidioon. Alkoholid on väga nõrgad happed. Enamik happeid on alkoholidest tugevamad ja alkoholid dissotsieeruvad vees niivõrd vähe, et tavalised indikaatorid ei näita alkoholi lahuse happelisust. Alkohol on hape kuna ta reageerib leelisega ja moodustab soola. Eetriteks nimetatakse aineid üldvalemiga R-O-R. Eetri nimetuse tunnuseks on järelliide eeter. Füüsikalised omadused Et molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada, siis on eetrid väga lenduvad. Veega ei anna nad samuti tugevaid
väliselektronide arvu. 4) Peab oskama võrrelda elementide aatomite raadiuseid ja neile vastavate ioonide raadiuseid 5) Peab suutma kindlaks teha millisel elemendil välja antud valikust on suuremad- väiksemad metalsed omadused või suuremad-väiksemad mittemetalsed omadused 6) Osata leida perioodilisustabeli alusel A-rühma elemendi maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet, lähtudes rühma numbrist ja koostada tüüpühendite (oksiidid, vastavad happed ja vesinikühendid või hüdroksiidid ja soolad) valemeid. 7) Oskama perioodilisustabeli alusel määrata välja antud valikust, milline neist on s- või p- või d-element.
Loomaraku ehitus Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja
Tallinna Polütehnikum Keskkonnareostus Tallinn 2012 Keskkonnareostus Inimesed kõigis tööstusmaades puutuvad igapäevaselt kokku reostuse probleemidega: kipitavad silmad heitgaase täis tänavatel, lagunevad marmormonumendid, tumedad kalastusveed. Fakt, et 80-90 protsenti kõigist vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Rootsis on kokku arvutatud, et 12 000 kuni 16 000 inimest surevad igal aastal keskkonna reostuse pärast. Samal ajal loomade ja taime liikide väljasuremine tase on kiirenenud. Aastate 1900 ja 1950 vahel kadus üks liik igal aastal; 1990-datel kadus üks kuni kolm liiki igas tunnis! Liigid on välja surnud ja uued tekkinud aga väljasuremise tase on tänapäeval keskelt läbi 1000 korda suurem kui loomulik tase. Ehitustööstus on otseselt või kaudselt vastutav suuremalt osalt keskkonna reostuse pärast. Üks näide on kahju, mida põhjustab loodusele liiga inten...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
