20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusrom...
Kristjan Raud suundus filosoofiliste teemade inimlikku eksistentis üldistavate kujundite otsingule. Selle tulemuseks olid näiteks temperamaal ,, Puhkus rännakul" ( 1905 ) 10 Ning söejoonistuste tsükkel ,, Inimene ja öö" ( 1907-1909 ), kus delikaatselt ühendatud üksik ja üldine, maine ja taevane. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimasel aastakümnetel. Enamus Kristjan Rauda loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseeritud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. 19.saj lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte
3 2. KRISTJAN RAUD Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis- sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta
teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust . Gerhard Munthe (1849-1929) teostes väljendub nii rahvuslik kollektivism kui ka individualism. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) teostes toetus ta rohkem rahva etnograafiale, tema üks teos ``Vennatapja``. Rahvusromantilisi ideed innustasid ka eesti noori kunstnikke : Kristjan Raud(1865-1943), Nikolai Triik(1884-1940) ja Oskar Kallis (1892-1918) Juugendistiil Inglismaal sündis uus kunstivool, mis kattus osalt sümbolismiga ja mis püüdis uutmoodi vormi ja ühtse suure stiili loomisega anda kunstile rohkem kaalu ühiskonnas. Väljendades
2. KRISTJAN RAUD Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud
· Sümbolism Kunstnik saab kujutada nii tõesti eksisteerivaid kui ka väljamõeldud asju ja olukordi.Tihti põhinesid fantaasial või muistentitel. Stiil sündis samal ajal, mis juugend. Tuntumad sümbolistid olid Gustave Moreau(,,Ilmutus") ja Pierre Puvis de Chavannes(,,Noor kalur").Sümbolistlik mõtteviis oli kohane Saksamaal,Belgias ja Hollandis.Erilise ilma omandas sümbolist Põhjamaades ja Venemaal. Norra kunstnik Edvard Munch- ,,Karje" ja ,,Elutants" . Soomlane Akseli Gallen-Kallela sai kuulsaks eeposele ,,Kalevala" põhinedes. Tema parim töö on ,,Kullervo needus". Venelane Lev Bakst ,,Fauni pärastlõuna". Eesti kunstnikest lõi Kristjan Raud ,, Kalmuneiu" üks markantsem teos eesti maalikunstis.Ning on ka teinud ,,Kalevipoja" illustratsioone. Teine suur tegija selles valdkonnas oli Oskar Kallis, kes lisas suurt salapära ja tundesügavust meie rahvuseeposele. Sümbolismiks võib pidada ka praegusaja ühe tuntuma eesti
vahend venestamisele. Soome kunstnikke innustas eriti karjala, sest sealt oli kogutud Kalevala materjal ja seal oli suurejooneline loodus. Soomlased olid ka tublid arhitektid. Kuulsamaid arhitekte oli Eliel Saarinen. Tema poolt on kavandatud Helsingi Raudteejaam. Tema hooned on suured ja rohmakad. Nurgelised ornamendid kuhu on põimitud taimemotiiv ja muinasjutulised elukad. Tema maja on ka Eestis Draamateatri vastas. Kavand Suur Tallinn. Tähtis esindaja oli kujutavas kunstis Akseli Gallen-Kallela. Tema on meie Kristjan Raud. Ta on illustreerinud Kalevala. Algselt oli ta realismilähedane maalija, aga hiljem avastas ta , et rahvaluule maailm, nõuab tinglikumat lähenemist. Mõjutanud ka teisi kunstnikke. Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Venelased võtavad palju soomlastelt üle. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir Iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
objektiivne kujutamine ülistamise ja fantastikaga. Arhitektuuris olid tugevad mõjutused vanadest püstpalkkirikutest. Soomes oli kunst venestamise tõttu ka vaimse vastupanu vahend. Soome arhitektid võtsid omaks ka rahvusvahelise juugendstiili omadusi. Mõned rahvusromantilised kunstnikud lõid ka teoseid, mis kuuluvad internatsionaalse sümbolismi alla. Maal: Erik Werenskiold Theodor Kittelsen Gergard Munthe Akseli Gallen-Kallela Hugo Simberg Arhitektuur: Eliel Saarinen Lars Eliel Sonck Postimpressionism - Kuna postimpressionismi ei saa lugeda ei stiiliks ega ka vooluks, sest ta on lihtsalt mõiste, mis hõlmab kunstnikke, kes tegelesid algselt impressionistiga, kuid siis liikusid sellest edasi. Eraldi tuleks rääkida kolmest tähtsamast postimpressionistist, kes on Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Van Gogh ei tahtnud enam maalida ainult seda, mida ta näeb.
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
siseruumide mugavus ja hoone projekteeriti ümber siseruumide järgi, majad olid sopilised, eraldi katuse all, rõdud, laineline või kaarias joon olid olulised. Riia kesklinn- juugent. · ARHITEKTUUR · Horta (belgias) Gaudi (hispaanias) Familia Sarcada Barcelonas, 100 aastat ehitatud, pole siiamaani valmis saanud. · MAALIKUNST · Beardsley Liiliamotiiv, väänlevad põimunud kehad. · Klimt Suudlevad kehad, dekadentlikust elust maalid. Sümbolism ja rahvusromantism. · Munch Karje · Gallen-Kallela Soomlane, Väinamöise maalid, Soome folkloori maalija. · EESTI KUNST · Eesti rahvuslik kultuurielu tekkis enam-vähem koos rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi teisel poolel. Eesti kunsti lähtemeistrikeks loetakse kolme kunstnikku - maalikunstnik Köler ja skulptorid Adamson ja Weizenberg. Olid eesti päritolu, rahvuslik kunst oli tagaplaanil. Rääkisid kodus eesti keelt. Loodi MHG, sest meestele oli vaja tarku naisi, kes kasvataksid oma lapsi isamaalises vailus.
Tööde religioosne, sümbolistlik ja erootiline temaatika pärineb kirjandusest · Mihhail Vrubel kuulsaim vene sümbolist, kes kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane,nagu mosaiigitaoline oli tema käsitlus. · James Ensor -oli maaliliselt kõige huvitavam ja uuendsulikum. Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Jätkub § 3 · Akseli Gallen-Kallela olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvamaailm vajab tinglikumat, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tündeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. Eriti kuulsad on tema ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir Iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga
looduslähedase ning pisut metsiku laadiga. Arhitektuuris näeme massiivseid hooneid. Eeskujuks arhailine puitarhitektuur ja keskaegsed maakirikud. Sellest perioodist näeme kahte tuntuimat arhitekti E.Saarinen - Helsinki raudteejaam, ,,Suur-Tallinna projekt millest jõuti isegi valmis ehitada üks hoone (see, mis on praegu Draamateatri vastas)ja L.E Sonck - Tampere toomkirik, millel on 2 läänefassaadi torni, 1 kõrgem, teine madalam. Kujutav kunst: Akseli Gallen-Kallela peamiseks tööks illustreeritud Kalevala: ,,Kullervo needmine". ,,Lemminkäise ema". ,,Sampo kaitsmine". Kalevala ja Kantelatari temaatika peamiselt. Ornamentaalne, tundeküllane, saavutas rahva tunnustuse. Oluline ka vene õukonnas, portreteeris õukondlasi. Äratas tähelepanu 1900 Pariisi maailmanäitusel. Illustreeris ka Aleksis Kivi ,, Seitset venda". Hugo Simberg, vastandus Kallela mõningal määral patsifistlikule laadile, tuntuimad tööd nt ,,Surma aed" ja ,,Haavatud ingel"
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
Soome) 2. Millistes teostes rakendas Gerhard Munthe oma rahvuslikku kujundusstiili? Munthe eesmärgiks oli luua rahvuslik originaalne kujundusstiil viikingi aja rahvuskunsti alusel. 3. Kust võtsid norra arhitektid eeskuju? Arhitektidele olid eeskujuks püstpalkkirikud ja viikingilaevade ornamentika. 4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Kreedidipank Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Suur Tallinna projekt 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much? Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4. Postimpressionistid I 1
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Postimpressionism. Van Gogh, Cezanne, Gauguin Sümbolism. Munch, Toulouse-Lautrec Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja Rahvusromantism. Gallen-Kallela, Saarinen, Roerich Juugend. Gaudi 22. 20. sajandi alguse kunst Fovism. Matisse, Maquet Ekspressionism. ,,Die Brücke" Kubism. Picasso, Braque, Gris Futurism. Boccioni, Carra Abstraktsionism. Kandinsky, Mondriani, Malevits Dada. Duchamp, Arp Sürrealism. Ernst, de Chirico, Dali, Miro 23. Eesti kunst 20. sajandi alguses K. Raud, Laikmaa, Mägi, Triik, Koort, Kallis, Hellat 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
