Induktsioonivoolu suund Vasak käsi; B peopessa; sõrmed v suunas; siis pöial induktsioonivoolu suunas. Induktsiooni emj. pöörlevas kontuuris - ...valem... Eneseinduktsiooni Selline elek.mag.induk., kus juhtivas kontuuris kulgeva voolu tugevuse muutus indutseerib samas kontuuris induk.voolu, kompenseerimaks voolutugevuse muutust. L [H]. Ei = -L*(delta I / delta t). Induktiivsus kontuuri iseloomustav suurus, mis sõltub kontuuri mõõtmetest ja kujust ning on võrdne eneseinduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise suhtega. L = - Ei / (delta I / delta t). L [1H = 1V*s / A]. 1H on sellise kontuuri L, milles I muutumise kiirusel 1A/s indutseeritakse emj. 1V. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvool võngub harmooniliselt, sest graafikuks on sinusoid. Geneka osad: Staator (pysimagnet) ja Rootor (põõrlev alus koos mähis(t)ega). Töötab el.mag.ind. põhimõttel.
Magnetinduktsiooni suund on Induktsiooni elektromundooriumi tekkimist vooluringis kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja 7. Näited rakendustest, milles teeb tööd Ampere'i seadusest Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromudoorjõu jõujoonte suunaga. arvutatav jõud. Ampère'i jõu rakendused (mootor, valjuhääldi..) voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkeral asub 8. Vasaku käe reegel Ampere'i jõu suuna leidmiseks. Vasak selle katkemisel. Maa magnetiline lõunapoolus
Foucault´ voolud mikroskoopilised pöörisvoolud, mis tekivad massiivsetes juhtides, mille tõttu juhid soojenevad (kasutatakse induktsiooniahjudes juhtivast ainest kehade kontaktivabaks kuumutamiseks, nt mikrolaineahi); Eneseinduktsiooni nähtus seisneb induktsiooni elektromotoorjõu tekkimises suletud juhtivas kontuuris tänu voolutugevuse muutumisele selles kontuuris, mis põhjustab magnetvoo muutumise läbi kontuuri poolt ümbritsetud pinna; EMI seadus eneseinduktsiooni jaoks eneseinduktsiooni emj on võrdeline kontuuris kulgeva I elektrivoolu tugevuse muutumise kiirusega Ei = -L ; t Kontuuri induktiivsus (eneseinduktsiooni tegur) L eneseinduktsiooni seisukohalt kontuuri iseloomustav suurus, mis sõltub kontuuri kujust, mõõtmetest ja kontuuri asukohas keskkonna suhtelisest magnetilisest läbitavusest;
Pööriselektriväli takistab voolutugevuse kasvamist. Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvooluringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus konstantset väärtust hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku jooksul. Samuti ei katke vool suletud vooluringis vooluallika väljalülimise hetkel. Kuna väljalülitamisel voolutugevus ja voolu magnetväli muutuvad väga kiiresti, siis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud võib vooluallika elektromotoorjõu ka ületada. Joonisel A kujutatud skeemis on ühendatud rööbiti 2 lampi. Ühega neist on ühendatud järjestiku takisti R ja teisega raudsüdamikuga pool L. Vooluringi sulgemisel süttib esimene lamp hetkeliselt, teine aga märgatav hilinemisega. Süttimist takistab teise lambi ahelas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Joonisel B on kujutatud vooluring, mille abil saab vaadelda eneseinduktsiooni
vastupidi. Pöörielektriväli takistab voolutugevuse kasvamist. Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvoolu ringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus const.väärtust hetkeliselt vaid teatud ajavahemiku jooksul. Samuti ei katke vool suletud vooluringis, vooluallika väljalülitamise hetkel kuna väljalülitamisel voolutugevus ja voolumagnetväli muutuvad väga kiiresti, siis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud võib vooluallika ka elektromootrjõu ka ületada. (joonis A) Joonisel A on kujutatud skeemis on ühendatud rööbiti 2 lampi. Ühega neist on ühendatud järjestiku takisti R ja teisega raudsüdamikuga pool L. Vooluringi sulgemisel sütib esimene lamp peaaegu hetkeliselt, teine aga märgatava hilinemisega.süttimist takistab teise lambi ahelas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Joonisel B on kujutatud vooluringi, mille abil saab vaadelda
välise magnetvälja suund, 2) teha kindlaks kas magnetvoog kasvas või kahanes, 3) Lenzi reegli abil otsustada kuhu on suunatud induktsioonivoolu magnetväli, 4) Parema, käe kruvireegli abil leida induktsioonivoolu suund. Eneseinduktiivsus- on nähtus kus voolutugevuse muutumine vooluringis toob kaasa seal samas vooluringis induktsioonivoolu tekkimise. Kehtib Henry seadus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. Eei=-L dI/dt Eei- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud(V), L- induktiivsus(H), di/dt- voolutugevuse muutumise kiirus(A/S), dI-voolutugevuse muut, dt-ajavahemik. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivoolu ahelas tekkivat elektromotoorjõudu, kui voolutugevuse muutumise kiirus on 1A/sek. Induktiivsus on eriti suur keerdus vooluahelate korral, seetõttu iseloomustatakse indektiivsusega traat poole. Magnetvoog on magnetinduktsiooni ja pinnavektori skalaarkorrutis.Q=B-*S- =Bscos2
Sel juhul võime induksiooni emj lugeda negatiivsex. 5. Elektromagnetilise induktsiooni seaduse kasutamine homogeenses magnetväljas ühtlaselt pöörlevas kontuuris (mähises) indutseeriva e.m.j. avaldise saamiseks (vahelduvvoolu generaator). Selle (induktsiooni emj) võnkumise kujutamine graafiliselt. (?) Seda seadust kasutatakse mehaanilises generaatoris kus mehaanilise energia arvelt indutseeritaks evoolu 6. Eneseinduktsiooni nähtus, selle väljendumine voolutugevuse muutmises ahela sisselülitamisel ja vooluga ahela katkemisel. Endainduksiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni emj põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutmisest juhis endas. Ntx on eneseinduktsiooniga tegemist juhtmepooli korral, milles kulgeva voolu tugevust muudetakse. Pool hakkab toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nim. Eneseinduktsiooni elektromootorjõuks
masinat ning halvendab kasutegurit. Lisaks toimivad pöörisvoolud lahtimagneetivalt. Pöörisvoolukao vähendamiseks valmistatakse südamikud õhukestest (0,1...0,5 mm) üksteisest isoleeritud terasplekkidest, mis on magnetvoo sihis, see tähendab pöörisvooludega risti. 3.Mis on eneseinduktsioon? Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel. 4.Koosta mõistekaart ,,ENESEINDUKTSIOON". 5.Miks kasutatakse eneseinduktsiooni emj. Saamiseks suure keerdude arvu ja raudsüdamikuga pooli? Sest siis on magneti jõu vastuvõtmine parem, kuna mida rohkem on metalli, seda suurem on jõud. 6.Koosta ülesanne eneseinduktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks. Lahenda see. 7.Kaks ringjuhet on paigaldatud teineteise suhtes risti
3. Jäävat elektromotoorjõudu sisaldavas vooluringis kulgeva konstantse (1p.) voolutugevuse korral eraldub kogu vooluringile antav energia a) ainult soojusena, b) ainult voolu magnetvälja energiana, c) nii voolu magnetvälja energiana kui soojusena. 4. Joonisel on kujutatud voolutugevuse muutumine kahes poolis nende lülitamisel alalisvooluringi. (3p.) 4.1. Kumma pooli induktiivsus on suurem? a) A 4.2. Millisel ajavahemikul oli eneseinduktsiooni elektromotoorjõud suurim? d) ∆t1 4.3. Millisel ajavahemikul oli eneseinduktsiooni elektromotoorjõud vähim? e) ∆t2 a) A b) B c) induktiivsused on võrdsed d) ∆t1 e) ∆t2 f) ∆t3 g)∆t4 5. Missugused on järgmiste füüsikaliste suuruste tähised SI-s ? (7p.) a) q b) E c) L d) Φ e) I f) B g) εI
9. Elektrodünaamika Märksõnad: elektromagnetiline induktsiooni nähtus, magnetvoog, Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus, eneseinduktsiooni nähtus, pooli induktiivsus, võnkering, Thompsoni valem, vahelduvvool. Oskused: ülesannete lahendamine Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohta, ülesannete lahendamine Thompsoni valemi kohta. E elektromotoorjõud, magnetvoo muut, t ajavahemik, magnetvoog, B magnetinduktsioon, S pindala, nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel, T-võnkumiste periood, L induktiivsus, C mahtuvus.
magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 12. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 13. Eneseinduktsioon. Lenzi reegel. Eneseinduktsiooniks nim. Induktsiooni elektromundooriumi tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromudoorjõu voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 14. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel 15. Induktiivpool ja selle induktiivsus
Tähis: (Fii), ühik: 1 Wb (veeber), põhivalem · Elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektromotoorjõud on võrdne magnetvoo muutumise kiirusega · Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse rakendused magnetsalvestuse lugemine, andurid, mikrofon, dünamo · Lenzi reegel magnetvälja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetväli püüab tekkimist takistada · Eneseinduktsiooni nähtus ja seadus elektrivälja muutumisel tekib poolis täiendav elektrivool. Voolu muutumisest poolis tingitud elektomotoorjõud on võrdeline voolu tugevuse muutumise kiirusega. Vahelduvvool · Vahelduvvoolu mõiste elektrivool, mille suurus ja suund pidevalt vahelduvad (AC). · Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused periood - T (1 s) ja sagedus - f (1 Hz) f=1/T pinge (U=U0·sin·t) ja voolutugevuse (I=I0·sin(t+?)) amplituud,
1)magnetvoog-füüsikaline suurus, mis võrdub pinda läbiva magnetilise induktsiooniga ja pinna suuruse korrutisegal. ÜHIK- Wb(veeber); tähis =B*s*cos s=pindala m2; B=magnetiline induktsioon (T); =nurk ja pinna ristsirge vahel 2)Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda (Lenzi reegel)?- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog. 4)eneseinduktsioon- nähtus, kus voolutugevuse muutusega kaasnev magnetvoo muutus põhjustab induktsiooni emj. juhtmes endas. Lenzi reegli kohaselt, kui: *VOOL JUHIS KASVAB=eneseinduktsioon takistab seda kasvu ehk vool ei saavuta vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe *SAAVUTAB PÜSIVA VÄÄRTUSE=lõppeb magnetvoo muutumine ehk i=0 *VOOLUKATKEMISEL=eneseinduktsioon püüab voolu alal hoida, selletõttu ei...
= -k(/t) 12.Mis on Lenzi reegel ? Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. 13.Mis on ja millistel tingimustel esineb eneseinduktsioon ? Eneseinduktsioon on nähtus, kus induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumises juhtmes endas. Tekkimiseks peab vooluga kaasnema tugev magnetväli. 14.Mida näitab induktiivsus ? + valem, ühik Näitab kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud tekib juhis kui vool temas muutub ühikulise suuruse võrra. L= / I 15.Mis on Henry seadus ? Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud sõltub induktiivsusest ja voolu muutumise kiirusest. 16.Millistest suurustest sõltub magnetvälja energia ? Valem W=L*I² / 2
väärtus? 0,035 mV 7. Raam, millel on 25 keerdu, asub magnetväljas. Leida raamis indutseeritud emj, kui magnetvoog muutub raamis 0,16 s jooksul 0,098 Wb kuni 0,013 Wb ni? 13,3 V 8. 75 keerust koosnevas poolis on magnetvoog 4,8 mWb. Millise ajaga peab magnetvoog kaduma, et poolis indutsseruks emj 0,74 V? 0,48 s 9. Kui suur eneseinduktsiooni emj tekib poolis induktiivsusega 68 mH, kui 0,012 s jooksul kahaneb temas vool 3,8 lt A 0 ni? 22 V 10. Leida pooli induktiivsus, kui voolu vähenemisel 2, 8 A võrra 62 ms vältel tekkis temas eneseinduktsiooni emj 14 V? 0,31 H 11. Millise ajaga kasvab vool 0 st kuni 11,4 A ni poolis, mille induktiivsus on 240 mH, kui seejuures tekib eneseinduktsiooni emj 30 V
= k , kus k on (0,1,2.....) Valguse maksimaalne nõrgenemine - interferentsi miinimumid tekivad neis punktides, mis on määratud tingimusega 5. Keralaine võrrand - Lainefüüsika rakendustes lähtutakse tavaliselt punktikujulisest laineallikast (lühemalt: punktallikast). Sellise allika ümber levivate lainete samafaasipinnad pole tasase, vaidsfäärilise kujuga, mistõttu vastavat lainet nimetatakse keralaineks. 6. Eneseinduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus - Eneseinduktsioon. Et iga vooluga juhet ümbritseb magnetväli, mille tugevus on võrdeline voolutugevusega juhtmes, kutsub voolutugevuse muutumine juhtmes alati esile teda ümbritseva magnetvälja muutuse. Viimane tähendab, et voolutugevuse muutumine juhtmes tekitab sellessamas juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu. Seda nähtust nimetataksegi eneseinduktsiooniks.
induktsiooni elektromotoorjõud Ei on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega juhtmekontuuris. . Ei = - t Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud E e tekib Ee t I L= Ee = - L selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul. I , t , L= . I Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud)
magnetvälja omadus? Induktsioonivoolu poolt põhjustatud magnetväli tekitab muutust voolusuunas. Induktsioonivool reguleerib (kahandab või kasvatab) magnetvälja muutust. 13. Millist nähtust nimetatakse eneseinduktsiooniks? Milles ta avaldub? Eneseinduktsioon on elektromagnetiline nähtus, mida põhjustab voolutugevuse muutumine vooluringis endas. Vt valem nr 5. Voolutugevuse (delta I) muutumisel muutub ka selle voolu poolt tekitatud magnetvoog: juhis tekib eneseinduktsiooni elektromotoorjõud (voltides). 14. Mis on ekstravool ja kuidas ta tekib? Ekstravool tekitatakse näiteks lüliti avamisel elektromotoorjõu poolt. 15. Millest ja kuidas sõltub eneseinduktsiooni elektromotoorjõu suurus? Mida suurem on voolutugevus, mida rohkem laenguid läbib ajaühikus juhet, seda suurem on elektromotoorjõud. Mida suurem on induktiivsus, seda suurem on elektromotoorjõud. 16. Mida iseloomustab füüsikaline suurus induktiivsus?
Pilet 2 1. Pöördliikumise põhivõrrand Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseiduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus . Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Juhi ehk pooli induktiivsus näitab kui suur eneseinduktsiooni emj. tekib selles juhis, kui voolutugevust temas vähendada 1A võrra sekundis. 3. Viskoosus Kõikidele reaalsetele gaasidele ja vedelikele (voolistele) on omane viskoossus ehk sisehõõrdumine. Viskoossus avaldub muuhulgas selles, et voolises tekkinud liikumine lakkab vähehaaval, kui liikumist tinginud põhjus kaob. Voolamine võib iseendast olla kahte põhiliiki
1. Pool ja selle induktiivsus Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud Ee tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel Ee t L= muutmisel ajaühiku jooksul. I , kus absoluutväärtuse märk rõhutab induktiivsuse positiivsust. Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast
2. Mis tekitab voolu muutumatus magnetväljas liikuvas juhis? Lorenzi jõud. 3. Miks muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis? Kui magnetväli ei muutu, siis ei saa olla ka elektrivälja, mis paneks juhtme liikuma ja kui juhe ei liigu ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. 4. Mis on 1 veeber? 1 Wb on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T (tesla). Seega 1 Wb = 1 T * 1 m2. 5. Eneseinduktsiooni olemus Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel. 6. Henri definitsioon. Üks henri (1H) on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega
Foucault´ vooluseadus ehk pöörisvoolud Väga tugevad induktsioonivoolud võivad tekkida massiivsetes juhtides. Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel juhtudel on pöörisvoolud kahjulikud, põhjustades energiakadusid. Eneseinduktsioonnähtus, kus tekib induktsiooni elektromotoorjõud vahelduvvoolu võrku ühendatud juhis endas. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis võrdube arvuliselt voolukontuuris tekkiva eneseinduktsiooni elektromotoorjõuga, kui voolutugevus selles muutub ühe ühiku võrra ajaühikus.Induktiivsus sõltub juhi mõõtmetest ja kujust, kuid ei sõltu voolutugevusest juhis. Induktiivsus sõltub veel juhti ümbritseva keskkonna magnetilistest omadusest.
võnkeperioodi arvutatakse valemiga .Kus C on mahtuvus ja L on pooli induktiivsus . Kondensaatori plaatidevahelise elektrivälja energia arvutatakse valemiga WC=CU2/2 ja laengut valemiga C=q/U q=CU . Poolis tekib voolu toimel magnetväli mille energia arvutatakse valemiga WL=LI2/2 . Kui voolutugevus poolis muutub, siis indutseeritakse selle mähises eneseinduktsiooni elektromotoorjõud, mille suund on vastupidine seda põhjustava voolumuutuse suunaga. Seda, et tekkiv elektromotoorjõud püüab takistada voolu muutumist ja koos sellega ka magnetvoo muutumist, nimetatakse Lenzi reegliks ja selle tõttu on Faraday seadust kirjeldavas valemis miinus märk. Igasugune voolu muutus toob kaasa magnetvälja muutuse ja see tekitab pööriselektrivälja, mis kutsub esile juhtivas materjalis elektrivoolu tekkimise. Muutuva
1.Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? Selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu 2.Kirjeldada Faraday katset elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastamise kohta. Avastas 1831. Ta liigutas pooli suhtes magnetit ja pooliga ühendatud galvanomeeter näitas elektrivoolu tugevust. Mida kiiremini liigutada, seda tugevam vool tekkis. 3.Sõnasta...
3. Takistus põhjustab poti soojenemise 9. Milline on induktsioonvoolu suund (Lenzi reegel)? Selline et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab 10. Kuidas määrata induktsioonvoolu suunda sirges juhis (parema käe reegel)? Arvestan sellega et induktsiooni vool on vastupidine elektrivoolule, ehk paremakäe reeglit kasutades otsib voolu suuna ja siis leiab induktsiooni voolu suuna 11. Mida nimetatakse eneseinduktsiooni nähtuseks, millise nähtusega ja kuidas sarnaneb see mehaanikas? Endainduktsiooniks nimetatakse nähtust, kui vooluga juhtme muutuv magnetväli indutseerib (tekitab) elektromotoorjõu samas juhtmes. Nt pirni läbi põlemine, pirn põleb läbi kuna voolutugevus muutub liiga suureks
Valem: Xc=1/2fc mõõtüh- kehtib ohmi seadus I=U/X C Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. 1.etapp :Laeme kondensaatori. 2etapp Kuna kondensaatoril on läbi pooli otseühenduses(lühises) siis ta hakkab kohe tühjenema 3.etapp: Kuna poolil suur indektiivsus ning läbiv vool järjest väheneb siis tekib poolis eneseinduksiooni vool, mille suund vastupidine teda tekitavale voolule 4.etapp: eneseinduktsiooni voolu abil laetakse kondensaator uuesti aga nõõd vastupidiselt ja kõik hakkab korduma Thomsoni valem T= 2L*C T- võnkumise periood, L-induktiivsus C-mahtuvus. . Vahelduvvooluks - el.voolu kus pinge ja voolutugevus võnguvad ajas perioodiliselt. U=U *cos(2ft) u-pinge hetk väärtus Um- pinge max m väärtus f-sagedus t-aeg; i=I *cos(2ft) i-voolutugevuse hetk väärtus Im- voolutugevuse max väärtus. m
Selle aasta füüsika valemid (aasta lõpuks on siin kõik ...) Füüsikaline suurus Valem Ühik/(märkus) Laetud kehade vastastikmõju q1 q 2 N m2 Fc = k N (njuuton) ( k = 9 10 9 ) r2 C2 Elektrivälja tugevus Fc V E= q m Elektrivälja tugevus E = 2k V m Laengu pindtihedus C C = m2 m2 Elektrivälja potentsiaal Wp V = q Elektrivälja potentsia...
normaali ja magnetvälja suuna vahel. Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni seadus? Väidab, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdelised magnetvoo muutmumise kiirusega. = /t Mida kujutab endast eneseinduktsioon= Elektromagnetilise induktsiooni liik, elektroinduktsiooni korral elektroseeruvad elektromotoorjõud samas juhis, mida läbib magnetvälja tekitatud vool. Mis on pooli induktsiivsus? Füüsikaline suurus, kus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N * 1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks?
liigub, kui kumbki neist ei liigu, voolu ei teki. 4. 1 veeber (1Wb) on magnetvoo ühik, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (1T) 1Wb= 1T x 1m2 5. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni emj tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas (n.ö. vool ise tekitab voolu, pooli ümber tekib magnetväli ja poolis tekitatakse vool, magnetit pole vaja). Lenzi reegel ütleb, et eneseinduktsiooni elektromotoorjõud takistab voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 6. Üks henri (1H) võrdub sellise juhi induktiivsusega, milles voolutugevuse muutus üks amper sekundis võrra tekitab läbi tema kontuuri endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 1H= = = Defineeritakse valemist L= 7. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
1.Magneetikud. Ferromagnetism. Magneetikud. Aine magnetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega ( ). Magneetikud jaotatakse sõltuvalt - st vastavalt: - Diamagneetikud km ~ 10-8 ÷ 10-7 m³/kmool (negat.) - Paramagneetikud km ~ 10-7 ÷ 10-6 m³/kmool (posit.) - Ferromagneetikud km ~ 103 m³/kmool (posit.) ( 1 + ) = - materjali magneetiline läbitavus km = C / T , kus C on Curie` konstant Ferromagnetism. Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel.Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud ,nikkel,koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nimetatakse ferriitideks. Nõrgalt magnetiliste ainete magneetumus sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magneetumus sõltub väljatugevusest keerulisel viisil. Püsimagnetite jaoks kasutatakse kalke ferromagne...
sisaldavad infot ribale salvestatud andmete kohta. Elektrikarjus - karjaaia piirdetraadis kulgeb vool, mis läbib mingit pooli. Kui loom puudutab traati, tekib poolis ajutine voolukatkestus. Vastaval magnetvälja muutumisel indutseeritakse pinge, mis rakendub piirdetraadi ja maa vahele, loom saab kerge elektrilöögi. 11. Mis on endainduktsiooni emj? Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Kui vool muutub, tekitab see muutuva magnetvälja, see sama vooluga mähis muutub ise vooluallikaks. 12. Selgita endainduktsiooni teket. 13. Mis on juhi induktiivsus? Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. L=deltaFIdeltaI 1H=1Wb1A 14. Millisel põhjusel võrreldakse induktiivsuse mõistet massiga? 15
muutumise kiirusega. "" näitab tuletise vastupidisust elektromotoorjõuga Lenz'i reegel: Indutseeritud magnetvoo muutus on alati vastupidine seda põhjustava magnetvoo muutusega. Magnetvoog on magnetiline induktsioon risti läbi mingi pinna. Piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu · Magnetvälja tugevus · Pinna suurus · Pinna asend · Eneseinduktsioon ja induktiivsus, eneseinduktsiooni elektromotoorjõud, selle suund (+ valem) Eneseinduktsiooni nähtus voolutugevuse muutumine juhtmes tekitab sellessamas juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu. o Igasugune magnetvoog on võrdeline magnetilise induktsiooniga B o Viimane on omakorda võrdeline teda tekitava voolutugevusega Voolukontuuri läbiv tema enda voolust tingitud magnetvoog on samuti võrdeline vooluga: Võrdetegur L kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenevust kontuurist, selle kujust,
Lentzi reegel: Induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma induktsiooni seadus magnetväljaga püüab kompenseerida teda esilekutsuva magnetvälja muutumist. E =- magnetvoo muutus, t kulunud aeg t Eneseinduktsiooni seisneb selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida nähtus läbib välja tekitanud vool. Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust. Induktiivsus Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. I E = -L L induktiivsus (1H, üks henri) t Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Laetud Cu 2 C kondensaatori mahtuvus (1F),
kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N *1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia
Lentzi reegel: Induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma induktsiooni seadus magnetväljaga püüab kompenseerida teda esilekutsuva magnetvälja muutumist. E =- magnetvoo muutus, t kulunud aeg t Eneseinduktsiooni seisneb selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida nähtus läbib välja tekitanud vool. Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust. Induktiivsus Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. I E = -L L induktiivsus (1H, üks henri) t Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Laetud Cu 2 C kondensaatori mahtuvus (1F),
elektromotoorjõud = magnetvoo muut ja t= aja muut. Magnevoog on võrdne magnetilise induktsiooni, kontuuri pindala ja sin korrutisega ehk =BS*sin , kus sin on nurk magnetvälja ja kontuuri tasapinna vahel . Miinus märk valemis tuleb Lenzi reeglist ehk induktsioonvoolu suund on alati selline, et tema magnetväli püüab takistada muutust, mis põhjustab induktsioonvoolu. Induktsioonvoolu tugevuse saame arvutada Ohmi seadusest, teades väärtust. 4. Eneseinduktsiooni nähtus ja näide koos seletustega: Eneseinduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni alaliik. Seisnen selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbi välja tekitanud vool.Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust Näide: suletud vooluringi on ühendatud pool, kui vooluring avada, läheneb voolutugevus vooluringis lühikese aja jooksul 0-le. Poolis tekib Lenzi reegli järgi induktsioonvool, mis püüab voolu kahanemist takistada
1. Elektromagnetväli 1. Selgita elektrivoolu tekkimist. 2. Kirjuta ja selgita Faraday induktsiooniseadust. 3. Lenzi reegel 4. Eneseinduktsiooni mõiste. 5. Mahtuvus 6. Induktiivsus 7. Selgita valemid. F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47
magnetvälja muutumisel. Magnetvoog- füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus-elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Eneseinduktsioon- elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. Pooli induktiivsus- L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud Ee tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul. Võnkering- koosneb omavahel ühendatud kondensaatorist ja poolist. Thompsoni valem- valem, mis määrab võnkeringis toimuvate elektromagnetvõnkumiste perioodi. Vahelduvvool- perioodiliselt muutuva suunaga vool. IV kursus. Optika Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine- ristlaine, sellest rääkides peame silmas el.välja muutumist. Valguseks nim
Induktiivsus näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib kui vool muutub temas ühikulise kiirusega Induktiivsus sõltub: 1. Keerdude arvust 2. Pooli mõõtmetest 3. Pooli südamikust Induktiivsus näitab kui suure magnetvoo muutuse tekitab ühikulise voolu muutus. On võrreldav inertsiga. Mida suurem on induktiivsus, seda ,,raskem" voolutugevust muuta. Pooli induktiivsus on 1 henry, kui voolu muutus 1A sekundi jooksul tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED JA LAINED Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub Vahelduvvoolu iseloomustavad kolme liiki suurused: 1. i, n, g hetkväärtused (pidevalt muutuvad) 2. Jm, Um, Qm amplituudiväärtused (max. väärtused) 3. J, U, Q efektiivväärtused (teatud viisil keskmistatud väärtus) Alalisvoolu korral on laengute suunatud liikumine ühtlane kulgliikumine. Vahelduvvoolu korral on see võnkumine.
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest
Juhtmed võivad liikuda statsionaarses magnetväljas (generaator) , samuti võib paigalseisvaid juhtmeid läbida muutuv magnetväli (transformaator). 24.Induktiivsus, eneseinduktsioon. Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus. Juhi induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Kui voolutugevuse muutus üks amper sekundi kohta kutsub esile eneseinduktsiooni elektromotoorjõu üks volt, on juhi induktiivsus üks henri. Eneseinduktsioon. Muutuv vool esimeses poolis tekitab muutuva magnetvoo teise pooli asukohas, mis indutseerib teises poolis EMJ-i Voolu muutus poolis tekitab muutuva magnetvoo ka poolis eneses, tekib EMJ, mis takistab voolu muutumist Eneseinduktsiooni EMJ ei sõltu elektrivoolu tugevusest vaid muutumise kiirusest 25.Lenzi reegel. Lenzi reegel: suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi
eneseinduktsiooniks. Eneseinduktsiooninähtus on elektromagnetilise induktsiooni erijuht. Nähtus seisneb selles, et muutuv vool indutseerib elektromotoorjõu samas juhis mida läbib magnetvälja tekitanud vool. e= - ´ e= -Li´= - Lq´´ Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. Võrdetegur iseloomustab juhti ja teda nim juhi induktiivsuseks. H - 1 henri on sellise juhi induktsiivsus, milles voolutugevuse muutumine 1A võrra 1 sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omab kinnise magnetahelaga raudsüdamikuga pool. Induktiivsus Juhi induktiivsus iseloomustab (magnetväljast tingitud) juhi inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Induktiivsuse tähendus elektrinähtuste kirjeldamisel on lähedane 1V 1 s 1Wb F massi omale mehaanikas. 1 H = 1 A = 1 A Välja kirjeldab magnetindt. B =
Endainduktsiooni elektromotoorjõud · Voolutugevuse järsul muutumisel (voouringi sulgemisel või katkestamisel hakkab vooluringis olev pool toimima vooluallikana · Sellise vooluallika elektromotoorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks. · Endainduktsiooni elektromotoorjõud üritab takistada teda esile kutsuva magnetvoo muutumist seega voolutugevuse muutumist. · Endainduktsiooni tekkimisel võtab elektrivoolu tekitamine oluliselt rohkem aega võrreldes eneseinduktsiooni puudumisega Endainduktsiooni elektromotoorjõud · Endainduktsiooni emj on suunatud nii, et ta takistab voolutugevuse muutumist tekib nähtus mis on analoogiline inertsusega mehhaanilisel liikumisel voolutugevuse muutumiseks kulub teatud aeg. · Et endainduktsioon saaks tekkida, peab vooluga kaasnema suur magnetvoo muutumine. · Sellest tulenevalt on endainduktsiooni esinemine määratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu
induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele ( = L/R), mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike. Pikkamööda vastavalt ajakonstandile laseb induktiivpool voolul kasvada, salvestades energiat magnevälja, ja pinge koormusel kasvab. Lüliti avatakse hetkel, kui pinge väljundis on saavutanud soovitud väärtuse. Lüliti avanedes toimub induktivpoolis eneseinduktsiooni nähtus, pinge polaarsus muutub ja tekib uus vooluring läbi Schottky dioodi. Läbi päripinges dioodi suunatakse induktiivpoolis salvestunud energia koormusesse. Kui lüliti avaneb enne, kui pool on küllastunud, siis on alati pinge koormusel väiksem kui sisendpinge. Kui lüliti jälle avaneb, siis vool väheneb, kuid pool töötab selle vastu ja käitub kui pingeallikas (teistpidi polaarsusega). Pikkamööda vool ja pinge vähenevad, mille ajal poolis salvestatud energia liigub koormusesse
B on pinna magnetinduktsioon S on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj. On võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega (magnetvoo muutus, mis toimub ühe ajaühiku jooksul). Eneseinduktsiooni nähtus Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel. Võnkering Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Thompsoni valem T = 2 LC Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Emi-ks nim. nähtust, kus magnetvälja toimel indutseeritakse juhtmes emj. Emj indutseeritakse järgmistel tüüpjuhtudel: 1) Kui juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) Kui magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) Kui juhe ja magnetväli on paigal, aga magnetvoo tihedus ajas muutub. 25. Eneseinduktsioon Ei-ks nim nähtust, kus I muutumine mingis juhtmes põhjustab emj indutseerimise samas juhtmes. Tähtis suurus on eneseinduktsiooni tegur ehk induktiivsus L [H]. Lihtsamad poolid on silinderpool e. solenoid ja rõngaspool e. toroid. µa ·W 2 · S L= l µa - absoluutne magnetiline läbitavus µ0 - vaakumis mag. läbitavus µ - suhteline magnetiline läbitaus w- keerdude arv valemis S südamiku ristlõike pindala µa = µ · µ0
Elektrostaatika Laengute vastastikune toime ja laengu jäävuse seadus Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv: Elektrostaatilise välja tugevus ja selle graafiline kujutamine Elektrostaatiline väli - paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positii...
= B S cos Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektrimotoorjõud on arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Ei = - (NB! Valemis on Ei, tegelikult peab olema Ei) t Eneseinduktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli industreerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbib välja tekitanud vool. Pooli induktiivusus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline volutugevuse muutumise kiirusega. Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetese ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Võnkering on elektriahel, milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv-poolist. Thompsoni vaelm võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 L C Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
