Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektor...
ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid)...
Induktiivsus ehk eneseinduktsioonitegur näitab, kui suur eneseinduktsooni elektromotoorjôud tekib poolis, kui voolutugevus selles väheneb ajaühikus (1s) ühiku vôrra (1A). i = _ L . i / t = L. I (Wb) Induktiivsus (L) on 1H (henri), kui voolutugevuse vähenemisel 1A vôrra 1 sekundi jooksul tekitab juhtmetes eneseinduktsiooni emj. 1V. L = ie . t / I (1H = 1V.1s/1A) ie on eneseindukts. emj. Voolu magnetvälja energia poolis saadakse vôrreldes eneseinduktsiooni ja inertsi nähtusi. Valem tuleneb kineetilise energia valemist analoogsete suuruste asendamisel. W = L . I2/ 2 (J) Mehaanilised vônkumised ja lained Vônkumiseks nim. liikumist, mille korral keha kordab oma trajektoori muutes perioodiliselt oma liikumise suunda vastupidiseks. On olemas : 1) Vabavônkumised tekivad, kui süsteemi kôrvalekallutamisel tasakaaluasendist tekib jôud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole ja väline takistus on väike
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
38)Faraday seadus Elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. , kus elektromotoorjõud(V), magnetvoog (Wb veeber) 39)Eneseinduktsioon Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt Lenzi reeglile takistab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkestamisel. St voolu muutumisel juhis muutub ka selle magnetväli 40)Elektromagnetiline laine Lainevõrrand monokromaatilise laine jaoks ilma voolude ja laenguteta ruumis: Paljudel juhtudel võib lugeda, et tegemist on tasapinnalise lainega, seega võib vaatlusel piiratud ruumi osas jätta arvestamata kõverusega. Kui tasapinnaline laine levib mööda ztelge, siis ja lainevõrrand lihtsustub
t Miinusmärk tuleneb Lenzi reeglist: induktsioonvoolu suund on selline, et tema magnetväli takistab voolu põhjustavat magnetvoo muutumist, st induktsioonvool toimib alati vastupidiselt voolu põhjusele. Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud Ee tekib selles juhis Ee t voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul. L = , kus absoluutväärtuse märk I I rõhutab induktiivsuse positiivsust. Või teisel kujul Ee = -L (NB! Valemites on Ee asemel Ee,
t Miinusmärk tuleneb Lenzi reeglist: induktsioonvoolu suund on selline, et tema magnetväli takistab voolu põhjustavat magnetvoo muutumist, st induktsioonvool toimib alati vastupidiselt voolu põhjusele. Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud Ee tekib selles juhis Ee t voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul. L = , kus absoluutväärtuse märk I I rõhutab induktiivsuse positiivsust. Või teisel kujul Ee = -L (NB! Valemites on Ee asemel Ee,
Ta erineb vastavast alalisvooluvalemist selle pooleest, et viimases olid I ja U voolu ja pinge tegelikud väärtused. Siin töhistavad I ja U siinuseliselt muutuvate vahelduvvoolu ja pinge efektiivväärtusi. 13.Induktiivtakistusega vooluring. Vaatleme idealiseeritud juhust, kus poolil on induktiivsus L, tema aktiivtakistus on aga nii väike, et seda ei pruugi arvestada (r = 0). Kui pooli läbib siinuseline vahelduvvool , siis indutseeritakse temas eneseinduktsiooni elektromotoorjõud valemi järgi: Miinusmärk näitab, et püüab takistada voolutugevuse muutumist, on voolu tuletis aja suhtes ehk voolu muutumise hetkkiirus . Kirchhoffi teise seaduse põhjal on igal hetkel , sest r = 0, millest , sest konstantse suuruse võib tuuda tuletismärgi ette ja kui liitfunktsiooni tuletis võrdub . Saame
Pöörisvoolude magnetvälja tõttu esinevad juhtide või ka näiteks pooli ja selle südamikus paikneva püsimagneti vahel tõuke- ja tõmbejõud. Nagu kõik elektrivoolud, tekitavad ka pöörisvoolud elektromagnetväljasid ja muudavad keskkonna temperatuuri. Selle kohta oli ka näide kuidas ta mingeid tükikesi mööda metall plaati alla lasi libiseda. 46. Induktiivsus. Omainduktsioon. ε = - L* (dI/dt) Tuletamine; ε = - (dΦ/dt) = - (d/dt)* (L * J )= - L* (dI/dt) Omainduktsiooni ehk eneseinduktsiooni ε tekib voolutugevuse muutmisel vooluringis endas, kus on olemas induktiivsus (induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav suurus). Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud tekib sel ajal, kui vool muutub. Suuna saab leida Lenzi reeglit kasutades. Miinusmärk valemis tähendab seda, et eneseinduktsioon on orienteeritud nii, et see takistab voolu i muutumist. Valem: ε = - L * dI/dt Teisest
1 U=ruutjuur (Ua +U ) Avaldades pinged voolu ja takistite kaudu saame U= I ruutjuur(r +x =lz, kus r= radiaani sekundis. L L r1+r2 on vooluringi aktiivtakistus. Induktiivtakistus on poolitakistus I=U/Xl Xl= 2fl eneseinduktsiooni emj 21.Asünkroonmootorite käivitamine- elektrimootorite käivitust iseloomustavateks suurusteks on takistava mõju voolu muutumiseks... mahtuvustakistus Xc = !/wc=1/2fc. Pingeresonants kui vahelduvvoolu käivitusvool, käivitusmoment, käivitusaeg ja käivituse ökonoomsus. Lühisrootoriga asünkroonmootorite jadaahelas Hl=Xc, siis U =Uc, pingekolmnurk taandub sirglõikeks ja kogupinge U on vooluga I faasis
Kui juhti läbib vool, kaasneb sellega alati magnetväli. Kui juht moodustab suletud kontuure (näit. mähis), siis selle magnetvälja voog läbib samuti juhti. Niisugust magnetvälja nimetatakse juhi omamagnetväljaks ja tema voog omamagnetvoog, mille tähistame , on võrdeline juhti läbiva voolu tugevusega: B=LI. Selle valemis esinevat võrdetegurit L nimetatakse juhi induktiivsuseks. Induktiivsuse ühik on 1H (henri): [L]=1H=1V*s/A Juhis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline juhi induktiivsuse ja voolutugevuse muutumiskiirusega juhis. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on vastavalt Lenzi reeglile alati suunatud selliselt, et ta püüab takistada juhti läbiva voolu muutust. Eriti suur on induktiivsus suure keerdude arvugaja ferromagneetilisest materjalist südamikuga mähistel. Vool mähises kasvab seda aeglasemalt, mida suurem on mähise induktiivsus. Samuti
üheks välistakistuseks R. Toiteallika sisetakistuse tähis on R0. Toiteallika kogupinget nim. elektromotoorjõuks ja tähistatakse tähega E. I=E /R0+R Vool vooluringis on võrdeline toiteallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakstusega. See ongi Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. 2. Eneseinduktsioon Eneseinduktsiooniks nim. nähtust, mille puhul magnetvoo muutumine mingis poolis indutseerib elektromotoorjõu selles samas poolis. Eneseinduktsiooni emj. väärtus on arvuliselt võrdne pooli aheldusvoo muutumise kiirusega : eL = d/dt Induktivsuse ühik H(henri) 3.Siinuselise vahelduvvooluparameetrid: hetk;effektiiv amplituudväärtused, periood, sagedus, faas, faasinihe Vahelduvvooluperioodiks- nim. ajavahemikku, mille vältel vool teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused. Tähis- T ja mõõdetakse s(sekundites) Vahelduvvoolu sagedus- nim. perioodide arvu sekundis. Tähis: f ja ühik: Hz f=50Hz
Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis kirjeldab pinda läbiva magnetvälja suurust. see on võrdeline magnetiduktsiooniga ja pindala korrutisega. = B S cos Ühik Wb veeber Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus ütleb, et elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud on võrvdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E=/t 4 Eneseinduktsiooni nähtus seineb selles, et kui pooli läbib muutuva tugevusega vool, siis tekitab pool muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab selles samas poolis inudktsioonvoolu, mis hakkab takistama voolutugevuse muutumist poolis. Pooli induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. ühik henri H Võnkering on vooluring elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks
Tsüklotron. Mass-spektromeeter. Magnethüdrodünaamiline generaator. Ainete suhteline magnetiline läbitavus. Dia-, para- ja ferromagneetikud. Ferromagnetism ning selle kasutamine. Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon. Pööriselektriväli. Faraday katsed. Magnetvoog. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud poolis. Lenzi reegel. Induktsiooni elektromotoorjõud liikuvates juhtides. Generaator. Eneseinduktsioon. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Induktiivsus. Magnetvälja energia. Vahelduvvool. Elektromagnetiline sundvõnkumine - vahelduvvool. Pöörlev raam homogeenses magnetväljas. Vahelduvvoolugeneraator. Vahelduvvoolu iseloomustavad põhisuurused. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistus vahelduvvooluahelas. Näivtakistus. Kogutakistus. Ohmi seadus vahelduvvooluringi kohta. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Transformaator
Periodi kestel esinevat suurimat hetkväärtust nim. amplituudväärtuseks. Näiteks Im , Um ,Em Elektromotoorse jõu hetkväärtus i=IMsint e=Emsin(t+) Ohmi seadus ja Kirchhoffi seadused jäävad õigeks ka muutuva pinge ja voolu hetkväärtuste jaoks, kui need muutused pole liiga kiired. 4p.Induktiivne ja mahtuvusluk vahelduvvool- Induktiivpooli läbiv vahelduvvool: Kui rakendame poolile vahelduva pinge, tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorse jõu. Kui eeldame, et poolis R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim. induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL=L Pingelang pooli otstel edastab pooli läbivat voolu faasis 900 võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool. Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C. Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim mahtuvuslikuks
võrdeline juhti läbiva voolu tugevusega: B LI . (15.5) Selle valemis esinevat võrdetegurit L nimetatakse juhi induktiivsuseks. Kui juhti läbiv vool muutub, kuid induktiivsus jääb samaks, siis muutub ka omamagnetvoog läbi juhi: LI . B Vastavalt valemile (15.4) indutseerib omamagnetvoo muutus läbi juhi elektromotoorjõu, mida nimetatakse eneseinduktsiooni elektromotoorjõuks ja mille arvutamiseks saame viimast valemit valemiga (15.4) kõrvutades avaldise dI I L . (15.6) dt Näeme, et tekkinud eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on seda suurem, mida suurem on juhi induktiivsus ja mida kiiremini muutub juhti läbiv vool. Miinusmärk tähendab seda, et eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on suunatud selliselt, et ta püüab takistada voolu
7. Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. 8!!!!! 9!!!!!!!!!! 2) 1. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseinduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolu muutumisest juhis eneses. Juhi induktiivsus on määratav Kus: L induktiivsus [H]; w - pooli keerdude arv; DF magnetvoo muut [Wb]; DI voolutugevuse muut [A]. [A].Juhi induktiivsus näitab magnetvoo muutust, mille tekitab selles juhis ühikuline voolu muutus 3. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
1831 Samuel Heinrich Schwabe taasavastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1831 Faraday avastab, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu ja teatab magnetilise induktsiooni avastamisest. 1831 Graham leiab, et difusioonimäär on pöördvõrdeline difundeeruva gaasi molaarmassi ruutjuurega. 1832 Gauss kavandab loogilise ühikute süsteemi magnetismi jaoks. 1832 Faraday formuleerib elektrolüüsi seadused. 1832 Henry avastab eneseinduktsiooni. 1833 Asutatakse Briti Teaduse Edendamise Ühing 1833 Heinrich Friedrich Emil Lenz avastab metallide elektrijuhtuvuse sõltuvuse temperatuurist. 1834 Lenz üldistab magneetilise induktsiooni seaduse. 1834 Benoit Paul Emile Clapeyron esitleb termodünaamika teise seaduse formuleeringut. 1835 Kirik eemaldab Galileo teosed keelatud kirjanduse nimekirjast. 1835 Henry leiutab elektromagneetilise relee.
liikumiskiirust (voolutugevust), teine (eneseinduktsiooni EMJ) aga takistab seda. Pilt on analoogiline masspunkti liikumisega jõuväljas, kus väline jõud kiirendab punkti liikumist, inertsijõud aga takistab seda. Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn. võnkeringina, mis koosneb induktiivsusest ning mahtuvusest . Loomulikult on igal juhil nii mahtuvus (väljendab potentsiaali muutust laengu lisamisel) kui ka induktiivsus (väljendab eneseinduktsiooni elektromotoorjõudu voolutugevuse muutmisel), tähised on vajalikud nende omaduste fikseerimiseks. Et kirja panna valemeid, mis kirjeldaksid laengute liikumist, alustame Kirchoff'i II reeglist. Kuna tegu on ühe ringiga, tuleb ka üks valem: Asendades siia ning jagades mõlemaid pooli -ga, saame mille lahendiks on vabavõngete võrrand milles on võnkeringi omavõnkesagedus. Füüsikaline sisu: kondensaatori tühjenemisel kasvab voolutugevus koos laengu
liikumiskiirust (voolutugevust), teine (eneseinduktsiooni EMJ) aga takistab seda. Pilt on analoogiline masspunkti liikumisega jõuväljas, kus väline jõud kiirendab punkti liikumist, inertsijõud aga takistab seda. Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn. võnkeringina, mis koosneb induktiivsusest ning mahtuvusest . Loomulikult on igal juhil nii mahtuvus (väljendab potentsiaali muutust laengu lisamisel) kui ka induktiivsus (väljendab eneseinduktsiooni elektromotoorjõudu voolutugevuse muutmisel), tähised on vajalikud nende omaduste fikseerimiseks. Et kirja panna valemeid, mis kirjeldaksid laengute liikumist, alustame Kirchoff'i II reeglist. Kuna tegu on ühe ringiga, tuleb ka üks valem: Asendades siia ning jagades mõlemaid pooli -ga, saame mille lahendiks on vabavõngete võrrand milles on võnkeringi omavõnkesagedus. Füüsikaline sisu: kondensaatori tühjenemisel kasvab voolutugevus koos laengu
kiirusega juhtmes ning suunatud nii, et tema mõju takistaks voolutugevuse muutumist juhis. Lenz'i reegel valemiga: Võrdle valemeid: Inertsijõud kiirendusega liikuvas süsteemis on Võrdetegur sõltub juhi kujust ning keskkonna magnetilistest omadustest. Teda nimetatakse antud juhi induktiivsuseks. Induktiivsuse ühikuks on henri (H) Üks henri on sellise juhi induktiivsus, kus voolutugevuse muutus üks amper sekundi kohta kutsub esile eneseinduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 88 OPTIKA: geomeetriline optika ja fotomeetria Optika. Nimetus optika tuleneb kreeka keelest, kus "optike" tähendab nägemist, nägemisvõimet. Sõna tõi tema praeguses tähenduses teadusse Newton, kes pealkirjastas nii oma 1704. a. ilmunud töö "Optika ehk traktaat valguse peegeldumisest, murdumisest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
