Oleks tahtnud leida rohkem. Aga leidsin palju huvitavaid fakte inglise keeles. Leidsin ka kohe kodulehe, kus on palju materjali- http://members.optusnet.com.au/~charles57/Carmina/ Carmina Buranat on ka Eestis mitu korda esitatud. Nt. 2007 esitati Tartu Ülikooli 275. juubeli puhul kantaati kolmes linnas rekordilise koosseisuga. Esitasid TÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli koorid ja Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhtimisel. Eestis poldud seda varem nii suure koosseisuga tehtud. Autor on Carl Orff. Sündis 10. Juulil, 1895 Münchenis. Suri 28. Märtsil, 1982. Oli saksa helilooja ja muusikapedagoog. Sündis sõjaväelase peres ja sai hariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast seda töötas Müncheni teatris kontsertmeistrina. 1925. aastast kuni surmani õpetas lapsi Güntheri nimelises muusika ja tantsukoolis. Lisaks kirjutanud muinasjuttooperid ,,Kuu" (1939) ja ,,Tark naine" (1943), muusika tragöödiale ,,Antigone"
Impressionismi, ekspressionismi ja neoklassitsismi võrdlus. Impressionism Ekspressionism Neoklassitsism Aeg 19. saj. Lõpp 20. saj. Algus 20. saj. Levik Prantsusmaa Saksamaa, Austria Euroopa Claude Debussy Arnold Shönberg Igor Stravinski Helijoojad Maurice Ravel Anton Webern Carl Orff Alban Berg Tuntumad ,,Bolero" ,,Ellujäänu Varssavist" ,,Kuningas Oidipus" teosed ballett "Kevadpühitsus" Keskendub hetkele, ilu Ülimalt intensiivne, Huvitus antiikaegade nautimisele, tunneb sügavat huvi sündmustest, hoiduti
Lydia Koidula * Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju * ,, Vanemuises" lavastas oma näidendeid (,, Saaremaa onupoeg" , ,, Säärane mulk") * Pani aluse eesti teatrile * Jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest * Tuntuimad luuletused on ,, Emasüda" ja ,, Mu isamaa on minu arm"
Benz PatentMotorwagen Nummer 1 Der Benz PatentMotorwagen Nummer 1 war der Name des ersten von Carl Benz erbauten Automobils mit Verbrennungsmotor. Das Patent für dieses Dreiradfahrzeug wurde von Benz am 29. Januar 1886 eingereicht Am 3. Juli 1886 führte Benz die erste öffentliche Probefahrt mit diesem Fahrzeug in Mannheim durch. Es gilt als der erste praxistaugliche Kraftwagen der Welt und setzt somit die Geburtsstunde des modernen Automobils. Klasse:Kleinwagen Karosserieversionen:Zweisitzer Motoren:Ottomotor:0,95 Liter (0,67 kW) Länge:2700 mm Breite:1400 mm Höhe:1450 mm
Marie Under „Laternaks mu enda süda” xxxxx Marie Under (1883 - 1980) ● Esivanemad Hiiumaalt ● 14-aastaselt hakkas luuletama ● 1902. aastal abiellus Carl Hackeriga ● 1924. aastal lahutas ja abiellus uuesti Artur Adsoniga ● 1944. aastal põgenes Rootsi ● 1955, 1964 sai Hendrik Visnapuu kirjandusauhinna „Laternaks mu enda süda” ● Koostatud Viiu Härm-Rummo poolt ● Avaldati 2006. aastal ● Koostatud kogude „Sädemed tuhas”, „Ääremail”, ja „Kogutud teosed” põhjal ● Teemadeks loodus ja armastus Viiu Härm-Rummo: „Jah. Ja on kergem
Üliõpilaste arv Eesti järjest kasvas ning 1870.aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts. Selle seltsi värvid sinine-must-valge muutusid peagi rahvusvärvideks ning on tänagi veel meie riigilipul. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine. 1878. aastal hakkas ilmuma Viljandis üheks tähtsaimaks rahvusliku liikumise tegelaseks peetud Carl Robert Jakobsoni ajaleht Sakala, mis tõusis kiirelt Eesti loetavaimaks leheks. Kui 1881. aastal tõusis troonile Aleksander III, algas ka Eestis venestamine. Rahvuslike vaateid jäi venestamisajal kaitsma Jaan Tõnisson, kes sai Perno Postimehe uueks toimetajaks. Tema üks olulisemaid nõudeid oli emakeelse koolihariduse taastamine. 1901.aastal sai teiseks Postimehe kõrval tähtsaks ajaleheks Teataja, mida toimetas Konstantin Päts. Ta pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi tähtsamaks
ellusuhtumist. · mitmed uuringud (näit Barbara Fredrickson jt) osutavad: negatiivsed emotsioonid ja stress toovad kaasa organismi, eriti südame-veresoonkonna läbipõlemist, positiivsed seevastu vähendavad kehalisi riske, sh neutraliseerivad varasemat stressi mõju · Ruut Veerhoven, Selingman ,,Õnne komponendid" · Uurimisvaldkonnad: Positiivne ellusuhtumine, haaratud, Väärtustatud osalemine Humanistlik psühholoogia · Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm · Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel · Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi Maslow:Eneseteadvus "Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine" (246)
Tegemist on virtuaalse "kaitseingliga", mis jälgib tähelepanelikult teel toimuvat ja ümbritsevat liiklust, valmis sekkuma või aitama, kui juht peaks kontrolli kaotama. "Meie peamine ülesanne on toetada juhti ja lihtsustada tema tööd rooli taga nii palju kui võimalik. Samas ei saa tehnoloogia kunagi täielikult võtta vastutust veoki juhtimise osas ka siis kui läheneme nullvisioonile. See roll on ja jääb professionaalse ja kvalifitseeritud veokijuhi ülesandeks," ütleb Carl Johan Almqvist. Volvo ohutusfunktsioonidest · Juhi valvsusabisüsteem jälgib veokijuhi väsimust kasutades selleks positsioneerimist teetähiste järgi. Kui sõiduki liikumine teel muutub korrapäratuks, hoiatab süsteem veokijuhti. · Volvo elektrooniline stabiilsusprogrammi reguleerib arvuti, mis saab informatsiooni erinevatest allikatest nagu ABS piduriandurid, roolimissüsteem ja güroskoop. Kasutades seda informatsiooni saab selgeks teha, kas veokil on ümber
lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi..................................................8 2 Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Hedda ristiisaks[1] oli maalikunstnik Ants Laikmaa......................... 8 Hiljem on Underi arhiividest leitud selle abielu kohta erinevaiD arvamusi. M. Underi sõnul oli Carl Hacker mees, kes pruukis tema kallal füüsilist vägivalda ja oli vaimselt madalamal tasandil. Tütred ja sugulased aga suhtusid Carli hästi, ka Underi isa ja ema
Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul. Muuseumis asub ka käsitöötuba. Mitmesuguste tööriiistade väljapanek asub mõisa aidas. Traditsioon...
ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. 4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. UURIMISMEETODID: 1) vabade assotsiatsioonide meetod (patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli). 2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung. ISIKSUSE STRUKTUUR FREUD'I JÄRGI: 1)miski e ID e alateadvus (teadvustamata ala, millest inimene igapäevaselt aimu ei saa: mälestused, hirmud, tungid. Kasutab naudingu printsiipi ja ,,MA TAHAN") -> 2)mina e EGO (suhtleb välismaailmaga, tead torgib ID . saab mõjutusi nii id'lt, kui ka superegolt. Mõtleb, otsustab, tunnetab) -> 3) ülimina e SUPEREGO (reeglid, normid, kohustused, süütunne. ,,MA PEAN"). 5. HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele
Isa oli otsinud seda juba enne, kui Katy oli sündinud ja ka nüüd. Paljud olid alla andnud ja arvanud lõpuks, et Katy isa on hull. Katy ise seda ei arvanud ja just see sama paber võis siin seda tõestada. Tüdruk vähemalt lootis, et see on Thomasel just see paber, mille nimel tema isa oli nii mitu aastat vaeva näinud. Peaagu terve enda elu. Nüüd kui Thomas seisis jälle laeva pardal, sammus Katy lähemale. Tema isa sammus samuti. Katy vend, Carl oli samuti välja tulnud. Ka tema lähenes nüüd Thomasele, kes seisis suure rauast kasti juures. See meenutas seifi. "Nii, loodame, et see on seal," lausus Katy isa Artur. See pidi seal olema. Katy ei oleks tahtnud näha seda pettumust isa silmades, mida oli ta pidanud nägema mitmeid kordi varem. Kaks meest sammusid samuti neile lähemale. Artur käivitas sae, millega mehed kasti luku puruks saagisid. Seejärel kangutasid nad lahti uksetaolise asja. Või rohkem nagu luuk
rahvus eepos nagu soomlastel, Kreutzwald teostas selle ja avaldas 1857.- 1861.aastal ,,Kalevipoja,, eesti ja saksa keeles. Eelnimetatud härrad tegutsesid baltisaksa estofiilide ringkonnas, kus kõik ennast eestlasteks pidasid. Eesti Postimees ja Sakala Rahvusliku liikumise veduriks sai ajakirjandus. 1857.aastal asutas Vändrast päris eesti soost köster Johann Voldemar Jannsen nädala lehe Perno Postimees (nüüd Eesti Postimees). See liitis rahva. Jannseni lehele tegi kaastööd koolmeister Carl Robert Jakobson, kelle lood tähelepanu köitsid. Probleemide tõttu tahtis asutada Jakobson oma ajalehe, aga selleks ei saanud algul luba. Lõpuks 1878.aastal õnnestus tal see, nimega ,,Sakala,, . Võrreldes Postimehega oli Sakala poliitilisem ja avaldas soovi siduda eestlaste tulevik Vene keisriga. Jakobsonist sai liider ja Sakalast meelsuse kujundaja. 1882.aastal haigestus ta kopsupõletiku ja suri. Suur tagasilöök Sakalale. Jakob Hurda rahvuslik programm
eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega pärisorjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. sajandi keskel. Üritati tagada see, et Eesti riik jääks püsima ja oleks võimeline edasi arenema. Rahvuslikule liikumisele andis ka tõuke estofiilide tegutsemine. Estofiilid on teisest rahvusest inimesed, kes olid huvitatud Eesti ajaloost. Kõige enam võtsid osa liikumisest haritlased. Nendeks olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Olulist rolli mängis ka Kreutzwald, kes lõpetas Faehlmanni teose nimega "Kalevipoeg". Rahvuslikku liikumist aitas laiendada Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine ja vabadusliikumised. See viis sellele, et eestlased tahtsid pärisorjuse kaotamist, talude päriseks ostmist, kõrgema hariduse omandamist, mõisnike võimu alt vabanemist ja kommunikatsioonivõrgu avardumist. Jannsen pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. 1857.
1850 – 1885 - Ärkamisaeg 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857 – 1861 - „Kalevipoja“ ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
Eesti kroon Alljärgnevad kultuuritegelased ei elanud aastatel 1917-1920. Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta on kujutatud kümne kroonisel. Lydia Koidula luuletaja. Ta on kujutatud saja kroonisel. Carl Robert Jakobson publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta on kujutatud viiesaja kroonisel. K.E.von Baer loodusteadlane. Ta on kujutatud kahe kroonisel. Paul Keres maailmameister males. Ta on kujutatud viie kroonisel. Eesti ühe kroonine Kristjan Raud 22.10.1865-19.05.1943 Kunstnik 1919-1923 töötas välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse 1913-1943 Kalevipoja illustreerimine
4 Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? a ? See on tõsi, et ta käis kinos - ma ise nägin. b Ei ole õige Võib-olla see meditatsiooni-värk sinu puhul toimib, aga minu puhul ei toimi. c Õige! See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. 5 Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemist a Ei ole õige puhta geomeetriaga b Õige! füüsikalise geomeetriaga c ? geomeetria jaoks sobimatu tõlgendusega 6 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") a Ei ole õige analüüsida, millistest eeldustest need uskumused lähtuvad. b Õige
hte gruppi. Sstemaatikahikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> himkond -> RIIK Sstemaatikas kasutatakse hierarhilist ssteemi, see thendab, et iga takson kuulub ainult hte temast vahetult krgemat jrku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladina keelseid nimetusi. Ladina keelsed liiginimed on kahesnalised e. binaarsed. BINAARSE NOMENKLATUURI vttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne. Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimetusi ( vsavillem, mesikpp) LIIGI moodustavad sarnased isendid, kes on vimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakaid jrglasi. Liikide hendamisel krgematesse taksonitesse on aluseks HOMOLOOGIA e. plaaniline sarnasus. Veel kasutatakse sstematiseerimisel ANALOOGIAT, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese lihtsilm, putukaliitsilm - ngemisfunktsioon).
2012 House Tekkis 1980. aastatel Chicago, The Warehouse Eelkäijad: Disko, jazz, soul, funk, latiino muusika Taktimõõt 4/4 Basstrummiga rõhutatakse kõiki lööke Acid house, hip house, deep house jt. Benni Benassi - Satisfaction Swedish House Mafia - Greyhound Techno Kujunes Detroitis Euroopa technot mõjutas Kraftwerk Tempokam kui house Tavaliselt vokaal puudub Eelkäijad: disko, soul, elektropop Carl Craig - Sandstorms The Prodigy Vodoo People Drum 'n' Bass Tekkis 90. aastate keskel, Inglismaa Eelkäijad: jungle, house, techno Kasutatakse keerukaid rütmielemente (break) Kiire (160bpm 180bpm) Dj Fresh - Louder Jungle Arenes 1990. a. keskel Eelkäijad: acid house, hip hop, reggae. Sünged mulksuvad helid. Tihe trummi partii Bassikäigud Adam F - When The Rain Is Gone Tänan tähelepanu D O eest N E
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT MART SANDER • SAATEJUHT KERTTU RAKKE • ...
Linnade rajamine(Tartu) Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitsealal. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August vonKymmel (17871788). 1797 1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde.
Lämmastik Üldist • Tähis: N • Mittemetall (gaas) • Järjenumbriga 7 • Massiarv: 14,0067 Avastamine • Carl Wilhelm Scheele (Rootsi) • Joseph Priestley (Inglismaa) • Henry Cavendish (Inglismaa) • Avastamise au kuulub Daniel Rutherfordile (Šotimaa) Iseloomulikud tunnused • Tavatingimustes on: • Värvitu • Lõhnatu • Maitsetu Lämmastik ja loodus • Moodustab Maa atmosfäärist mahult 78% • Universumis esinemissageduselt 6. element • Maakoores esinemissageduselt 32. element • Esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena
õpetamist. Koos mängiti lihtsaid neljale käele mõeldud palu ja nii kasvas Arturi huvi muusika vastu. Viimaks arenes poiss nii palju, et õe õpetamistest jäi väheks ja vend Theodor võttis asja uuesti üle. Kolme aastaga tegi Artur suuri edusamme ja võis lõpuks mängida rasket Verdi ooperit „Maskiballi“ teemale. Samal ajal alustas nende õde Ludmilla aktiivset tegelemist laulmisega. Theodor Lemba määrati Peterburi Konservatooriumis uue professori Carl van Arcki juurde ja ta otsustas professorile ka oma väikevenda tutvustada. Peale Arturi mänguoskuse kuulmist oli Carl van Arck nõus poisile tasuta klaveritunde andma, kuigi professor tegelikult ei õpetanud nooremat astet. Sellest algaski Artur Lemba teekond edule ja kuulsusele Peterburis. Artur Lemba – Peterburi periood Peterburi Konservatooriumi direktor lubas 14. aastasel Artur Lembal teha sisseastumiskatsed ja peale nende sooritamist alustada õpinguid Carl van Arcki klaveriklassis
Molübdeen LEIUTAMINE Carl Wilhelm Scheele Click to edit Master text styles hakkas 1779 a. Second level molübdeeni uurima Third level Fourth level Kuna tal ei olnud Fifth level kõrgtemperatuurilist ahju, pöördus ta Peter Jackob Hjelmi poole Nii on Mo avastamine kahe mehe koostöö tulemus OMADUSED Hallikasvalge Rasksulav raskmetall Toatemperatuuril Click to edit Master text styles keemiliselt püsiv Second level Looduses leidub Mo Third level Fourth level ainult ühendeina ...
Pindala ~357 000 km² Keel saksa keel Rahaühik Euro Valitsemisvorm parlamentaarne liitriik Turismi arengueeldused Stabiilne poliitiline olukord Palju ajaloolisi ehitisi Kaunis loodus Parasvöötmeline kliima Populaarsemad kohad Saksamaal Brandenburgi väravad Kölni toomkirik Neuschwansteini loss Ajalooline Bremeni vanalinn Kriidikalju Ulmi katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile Neuschwansteini loss Asub LõunaSaksamaal Füsseni linna lähedal Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju
W. Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas poisis lapselik unistus hakata kunagi ise eestikeelset ajalehte kirjutama. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. Peagi oli Jannsenil kool ja leer läbitud. Jannsen jäi Masingu austajaks elu lõpuni. Koolivaheaegadel käis ta Ernst Petersoni karju hoidmas. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. 1836.aastal võttis kohalik abipastor Carl Körber Jannseni omale kutsariks. Samuti jäi tal aega õpetada Jannsenile vaimuandeid muusikas ja saksa keeles. Jannsen puutus noores eas väga palju sakslastega kokku ja see on üks põhjustest, miks ta nendega ka hiljem hästi läbi sai. Kui saksa keel selgeks sai, oli Jannsenil palju võimalusi edasiseks eneseharimiseks. Körber toetas Jannseni õpinguid ja aitas tal saada tööd kohaliku köstrina. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise õpetaja Kochi abiliseks nii koolis kui ka kirikus.
Johann Voldemar Jannsen Tartu 2008 ÜLESKASVAMINE Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826.a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857
Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda, ja käskis tal veel aasta koolis olla. Aastal 1855, kui Hurt pidi Tartu kreisikoolist koju naasema, ei tahtnud Kooliinspektor Oettali Carl Hurda lahkumisest jälle midagi kuulda, ning käskis Jakobit gümnaasiumi. Kuna isal aga selleks raha puudus, võttis Oettali asja käsile ning võimaldas Hurdale tasuta lõunasöögi, ning hiljem stipendiumi, kui poisil on hinded korras. 1885 aastal tegi Jakob Hurt ära Gümnaasiumi sisseastumiskatsed ja teda võeti quarta'sse. Hurt õppis seal ühe semestri ja jaanipäevaks viidi teda üle tertia'sse, kus ta rääkis juba vabalt saksa keelt. Aastapärast viidi ta aga uuesti üle,
Loo tegelik tähendus selgub valmi lõpus olevast õpetusest. Eestlane saab eestlaseks Ajavahemikku 1850-1885 nimetatakse Eesti ajaloos ärkamisajaks. Aastal 1857 hakkas ilmuma ajaleht Perno Postimees. Seitse aastat hiljem tuli välja ajaleht Eesti Postimees. 1862. aastal avaldati ,,Kalevipoja´´ rahvaväljaanne. Kolm aastat hiljem asustati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine´´. Aastal 1869 toimus esimene eesti laulupidu Tartus. Aasta hiljem pidas Carl Robert Jakobson ,,Kolm isamaa kõnet´´. 1878. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Carl Robert Jakobson (1841-1882), Johann Voldemar Jannsen (1819-1890), kes oli Perno Postimehe toimetaja, Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882), kelle eepos ,,Kalevipoeg´´ on oluliselt mõjutanud eesti kirjandust ja kunsti ja Lydia Koidula (1843-1886), kes pani alguse eesti algupärase näitekirjandusele ja eesti teatrile.
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius
ja näiteringide loomiseks. Üldlaulupidu. Pandi alus laulupidude traditsioonile ning tagati Eesti kultuuri järjepidevus. KOLM 1868 ja 1870, Carl Robert Esimeses kõnes Baltisakslased hakkasid ISAMAAKÕNET Vanemuise Jakobson "Eestirahva valguse-, Jakobsoni vihkama, kuid Seltsis, Tartus pimeduse- ja koiduaeg“ samas tegid need kõned Jakobson idealiseeris temast rahvusliku liikumise
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Vaatamata muutustele sõjapidamise vahendites ja meetodites pole sõja eesmärk märkimisväärselt muutunud. Osalejad on endiselt inimesed ja eesmärgiks on sõda võita... Rahvusvahelised suhted | Kuni II MS: multipolaarne süsteem suurvõimude paljusus, riikidel on erinevad huvid ja huvide kaitseks moodustati koalitsioone. Kuni 20. saj peeti sõda normatiivseks tegevuseks riikide eesmärkide saavutamisel Carl von Clausewitz: "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Sõjad muutusid regionaalsetest globaalseteks. Maailmasõda globaalne relvastatud konflikt. 1919 Rahvaste Liit 1928 Briand-Kelloggi pakt: sõda pole poliitiliste eesmärkide saavutamise vahend. Pärast II MS tekkis kahepooluseline e. bipolaarne maailmasüsteem: kaks suurvõimu demokraatliku maailma ja kommunistliku riikide ideoloogiline vastasseis e. nn Külm sõda
esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed.Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi.
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluul...
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Prins Eugens Familj Pappa Oskar II Mamma Soffia av Nassau Äldre bror Gustaf Mitten bror Oscar Yngre bror Carl. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ar t Uppsala universitet(18851886) Bonnats skola(18871889) Ny målning stilar Naturen Tack för uppmärksamheten! http://www.waldemarsudde.se/xom_prinsen.html http:// www.theroyalforums.com/forums/f191/princeeugenthepaintingprince18651947
Jakob Hurt 22.07.1839-31.12.1906 Sündis Põlvamaal 1860 Tartu Ülikool, usuteaduskond 1870. Helmes kõne: “Eestlased peavad vaimus suureks saama” 1872. Otepääl pastor Aleksandrikooli peakomitee juht EKmS president Pidev koostöö “Vanemuise” seltsiga, ettekanded Kõned laulupidudel Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja Tähtsustas haridust Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882 Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele Koostas kooliõpikuid “Vanemuise” seltsis 3 isamaalist kõnet Põllumeeste seltside asutaja ja innustaja Osales väga aktiivselt EKmS
Napoleon Bonaparte Robert Reinsalu Carl Patrason Lapsepõlv Sündis 4. lapsena üheteistkümnest Korsikal. Ta pere oli üks suursugusemaid Itaalia peresid. Oma haridus teed alustas poiste koolis oma kodulinnas Ajaccios. 10 aastaselt pääses Prantsuse sõjakooli koos oma vanema venna Josephiga. Prantsusmaal koolis olles tehti tema üle nalja madalama seisuse tõttu ja kuna ta ei rääkinud hästi prantsuse keelt. Isiksus Kuigi ta ei olnud füüsiliselt hirmuäratav, oli tal võime isegi kõige võimsamaid juhte oma tahte järgi painutada. Tal oli ülihea mälu faktide, inimeste, sündmuste, numbrite ja kaartidega. Ta mõistis sõjaväe tehnoloogiat, kuid ei mõelnud seda ise välja. Ta ei uurinud kunagi teiste suurte liidrite tegusid, vaid teadis kohe mida teha. Propaganda Üks suuri faktoreid Napoleoni võimule saamiseks oli ta ülihea propaganda. Ta kontrollis raamat...
Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E. Thorndike õppimisprobleemid,progr (kõikide välismaailma objektidele ja B. F. Skinner ammõpe kõikidele muutustele organismis) Humanistlik Inimese sisemine, Inimene on enda loomult positiivne, loov ja psühholoogia Carl Rogers subjektiivne mina, arengut taotlev, aga tihtipeale on teda A. Maslow teadvus ja tunded muserdanud kogemused. Kognitiivne Inimene loob seesmised mudelid, mis psühholoogia Info vaimne töötlemine hakkavad mõjutama meie mõtteid ja Jean Piaget (õppimine, tegevusi. Tekkinud mudelite tõttu
Tallinna Tehnikakõrgkool EI 12 Madis Arula Introduction Laiuse Castle of Order Laiuse Drumlin Laiuse Blue Spring Põltsamaa Castle Põltsamaa Church Põltsamaa Rose garden Endla Nature Reserve Laiuse Castle of Order ·Rebuilt in the 15th century ·Destroyed 1700-1701, during the North war ·Swedish king Carl XII stayed there during the North war Laiuse drumlin ·10 kilometrs long ·2 kilometrs wide and ·Higest topp is 144 meters above the sea Laiuse blue spring ·18 m deep ·Healing qualities Põltsamaa castle and church ·Started in 1272 ·1770 the old building was replaced by a rococo palace ·Built from 1632 to 1633
SAKSA AUTO Uurimistöö Koostas: Ardi Aasmäe 10c Juhendaja: õpetaja Maie Martin Auto ajalugu ·1490 Leonardo da Vinci. ·1690 Denis Papin ·1885 Karl Benz Saksamaal toodetavad autod · Audi · Mercedes- Benz · BMW · Porsche · Volkswagen Audi · Asutaja: August Eestis müüdavad Horch mudelid · Esimene esiveoline ·Q7 auto ·Q5 ·R8 ·TT ·A3 ·A4 ·A5 ·A6 ·A8 MERCEDES- BENZ · Peatakse autode esivanemaks · 1885 aastal valmis esimene auto · Esinduslik, turvaline , kallis. Volkswagen · Euroopa suurim autotootja · Asutati 1937 aastal · Populaarseim mudel on Volkswagen Golf VW Golf´i ja...
Estland Este, Estin Estnisch Toomas-Hendrik Ilves Finnland Finne, Finnin Finnisch Tarja Halonen Russland Russe, Russin Russisch Dmitri Medvedev Letland Lette, Lettin Lettisch Valdis Zatlers Litauen Litauer, Litauerin Litauisch Dalia Grybauskaite Schweden Schwede, Schwedin Schwedisch Carl XVI Gustaf Norwegen Norweger, Norwegisch Harald V Norwegerin Dänemark Däne, Dänin Dänisch Margrethe II Island Isländer, Isländerin Isländisch Olafur Ragnar Grimsson Deutschland Deutsche, Deutsche Deutsch Horst Köhler Österreich Österreicher, Deutsch Heinz Fischer Österreicherin
Aleksis Kivi 18341872 Elulugu Sündinud 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond Sündis külarätsepa peres neljanda pojana 1846 viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja Järgmisel aastal alustas õpinguid Carl Stockuse koolis (18471852) 1857. lõpetas gümnaasiumi Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik 1859 astus ülikooli,kuid 1865 katkestas õpingud ülikooli lõpetamata 1870. aastatel langes Aleksis Kivi alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse 1872
Tseesium Anni Petron Lagedi Kool 9. klass 2017/2018 Tseesium ... § on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55 § asub perioodilisustabeli esimeses rühmas § kuulub leelismetallide hulka § on hõbevalge § on madala sulamistemp. (28,5) (1) Leidumine looduses ja avastamine § Avastamine 1861- Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff § Puhta elemendina 1881- Carl Setterberg § Vähelevinud § Esineb mineraalides ja kivimites § Looduslik tseesium on stabiilne (2) Kasutamine ja eripärad § Kasutatakse väga vähe § Teadusuuringutes § Keemiliselt väga aktiivne § Kõige valgustundlikum metall (eriti rohelise valguse puhul) § § Biotoime § Biofunktsioonid puuduvad § Mõned organismid seovad tseesiumi radioisotoope (Tsernobõl) Kokkuvõte § Tseesium on: § Hõbevalge § Madala sulamistemp.
Yalga seminaristvdrsusterve hulk seid Eesris.Kcirber ise l6i hulganisti eestikeelseid mehi, keseestikultuuri arengusedaspidisuurestikaasarddkisid- vennadAleksander laule. ja Friedrich August saebelmann, Aleksander Eduard rhomson, carl Robert 1854. aastal andis ra vdlja kogumiku "Laulud Scirwemaalt,mitme healega'. Raamatuke sisaldas 17 Jakobson,AleksanderLete,AndreasErlemann rt. saksapi.rast laulu, neist 14 Ktirberi omad. Mitu Korberi s6nadegalaulu on rahvaseaspopulaarsedtdnaseni,nagu "Ma olen vdike karjane", "Mu isamaaarmas","Vaikne Baltisaksalaulupidude toimumine 1857. ja 1866. aastalTallinnasning eriti 1862. kena kohakene"
Lydia Koidula Ivar Järve Üldine · Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 VanaVändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. · Teda on kujutatud ka eesti 100 kroonise peal. Elulugu · Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. · Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. · Ta abiellus 19. veebruaril 1873 Eduard Michelsoni. · Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Looming · Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867) · On kirjutanud ka lastelaule. · Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest.
ROOTSI ROOTSI KUNINGRIIK Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10B Üldiselt Rootsi Kuningriik Skandinaavia poolsaare idaosas. Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 9 347 900 Rahaühik rootsi kroon Rootsi kuningas Carl XVI Gustav(15.09.1973) Loodusvarad Tähtsamad loodusvarad: tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Kliima Mandriline kliima. Mägedes lähisarktiline kliima. Pikk ja soe sügis. Keskkond P inna s t ja jä rve s id o h us ta va d h a p p e vih m a d ning P õ h ja m e re ja Lä ä ne m e re re o s tus . 2 8 ra h vus p a rki Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/webhp?hl=et http://et.wikipedia
Hobbies: sitting on the sofa mindlessly , watching TV , snacking food,drink Duff, eat donuts. Coming from: Happyland - In a gum- drop house on Lollypop Lane! Or from Springield Friends: Barney, Carl, Lenny, and bartender Moe Abilities: Homer is indestructible , able to withstand punishment the human body can't take. For example: he can withstand a cannon ball to the stomach.Drink a lot of beer... quickly. Eat Doughnuts much as he want.
Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrikas, julge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
