Kes ja millega oli selle looja? 1870.a.sündis eesti rahvusteater. Lydia Koidula näidendiga ,, Saaremaa onupoeg ,, 11. Nimeta Fr. R. Kreutzwaldi peateosed. ,, Kalevipoeg ,, ,,Eestirahva ennemuistsed jutud ,, 12. Millal ja kus trükiti ,,Kalevipoja" esimene rahvaväljaanne? 1862 a. Kuopios Soomes. 13. Nimeta L. Koidula luulekogud. ,,Vainulilled,, ,,Emajõe ööbik I,, 14. Millal ja kes pakkus L. Jannsenile luuletajanime Koidula? Koidula luuletaja nime sai L. Jannsen Carl Robert Jakobsonilt 1867.a. 15. Kes ja millal kirjutas esimese Koidula täieliku eluloo? Mis pealkirja see kandis? Esimese Koidula eluloo kirjutas 1915.a. soome-eesti kirjanik Aino Kallas. Elulool on metafoorne pealkiri ,, Tähelend ,, 80-72p. - ,,5" 71-56p. - ,,4" 55-40p. - ,,3"
Kodukoha vaatamisväärsus Evelin Poks MT11-PE Saare mõisa/Lyckholmi muuseumi ajalugu Tuntud ajaloolaste Carl Russwurmi ja Paul Johanseni järgi ostis Lyckholmi mõisa (Saare mõis) pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen. Sestsaadik on mõisa ikka edasi antud isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. Nüüdse Lyckholmi muuseumi, mõisahoone ja Skanskopli omanik on viimase mõisaomaniku poeg. See on erakordne, sest eelmistel sajanditel müüdi paljud mõisad Eestis maha. On dokumentaalselt tõestatav, et Rosenite perekond on elanud Baltimaades alates 1282. aastast.
Ville Valgren Havis Amanda in Helsinki V Aaltonen Skulptuurid Eduskunna istungitesaalis E Hiltunen – Sibeliuse monument TAANI Hilisrensessanss Hollandi stiilis lossid Kronborg - Hamlet Frederiksborg Barokk & rokokoo Arhitektuuris baroklik klassitsism N.M Eigved- Amalienborg väljak Kopenhaagenis J.F. Saly- Frederik V ratsamonument (1772) Amalienborgis Maalikunst Carl Gustaf Pilo- Taani kuninga õuekunstnik 1742-1772, portreedes rokokoolik koloriit N.A. Abildgaard- rahvusliku maalikunsti rajaja, klassitsistlik Jens Juel- portreed, maastkud, olustikumaalid Skageni maalijad Skageni maalijateks nimetati Skandinaavia kunstnike rühmitust, kes alates 1870. aastatest kuni sajandivahetuseni käis suviti koos Skagenis, mis paikneb Taanis Jüüti poolsaare põhjatipus.
linnuriigi esindajatest. Muuseumi raamatukogu lugemissaalis on võimalik tutvuda vanema kirjanduse ning kogudes olevate originaalesemete ja dokumentidega. 3. Kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused. Viljandi Pärimusmuusika Festival (Folk) - Festivalil on neli ööpäevatäit muusikat, meeleolu, tantse ning laule hoiab tähelepanu all peamiselt eestlaste omamuusika, aga ka paljud väärikad lood ja inimesed kaugetelt maadelt. Carl Robert Jakobsoni monument - Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Johann Köleri monument - Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150
Rahvusliku jutukirjandust ja näiteloominugut iseloomustas sel perioodil muidugi tugev romantiline põhitoon: "Kõik raskused olid ületatavad, kõik tegelased selgepiirilised-hed või halvad, rahvuslikud või tagurlikud" Rahvusliku teatri algust arvestatakse 1870. aastast, kui "Vanemuise" selts lavastas Lydia Koidula näidendi "Saaremaa onupoeg". Kirjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest, mõisnike ja talurahva suhetest. Carl Robert Jakobson kujutab oma näidendis "Arthur ja Anna" (1872) ideaalset mõisnikku, kes etendab rahva kooliharidust ja armastab eesti soost neidu. Rahvusliku liikumise lähenemisele järgnes selle langus, mida süvendas veelgi 1880.aastatel alanud riiklik venestuspoliitika. Nimetatud kümnendi vältel suri ka enamik liikumise kõrgaja tähtsamaid rahvajuhte (Kreutzwald ja Jakobson 1882; Koidula 1886;
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama Õppis saksa tütarlastekoolis Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus ta Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga). Töötas veel laste- ja kassapreilina Elukäik vanemana Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Moskva äärelinna Neil oli kaks last Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Ants Laikmaa pastellmaal Marie Underist Dagmar Hacker, Marie Under, Hedda Hacker Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus..."
.......................... ... 3 2. loodusvarad............................................... .... 4 3. Rootsi eksport & import välis kaubanduses ........ ... 5 4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik - kroon (SEK). Ajavöönd - kesk- euroopa aeg. Riigihümn Du gamala, Du fria. Maakond 46n 3218 km. Rootsi on silla abil ühendtatud taaniga. Linnastumine: 84%. Sündimus: 12%0 suremus : 11%0 . Keskmine eluiga: 79 aastat. Põlumajandus. % SKP- st 27 teenuse % 71 SKP s in. 19 700.
Kool oli nelja, vahel ka viieklassilises, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänavapaberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Marie Underi elulugu: Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (19021994) ja Hedda (19051988). 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
• 94 keskaegset kirikut millest enaus on taastatud ning kasutuses kirikud gooti j aromaani stiilis • esimesed ehitati aastatel 1150-1250 enamus aga 1250-1400. praeguseks on saartele ehitatud 102 kirikut saaremaaa 13. • 1361. aastal vallutas saare taaani kuningas valdemar atterdag. linna rüüstati veel 1391,1394,ja 1938 aastal. Visby jäi kolmeks saj rootis võimu alt välja. • carl gustaf hellqvist 1882 . „valdemar atterdag brandskattar visby“ • kirikul tornii pikendus kolmunurk, uks külje peal, basiikila (keskmine lööv on eraldi katuse all), ümar kaar- roomaani stiil, terav kaar- gooti, torn algab poole katuse paelt, kirikud täielikult välja ehiatmata. Visby • saare suurim lin ja halduskeskus on läänekladadl kunagine hanasalinn visby • oli keskajal saare tähtis kaubanduskeskus ning 13
Friedrich Reinhold Kreutzwald Jakob Hurt Carl Rober Jakobson Johann Köler Jaan Tõnisson Konstantin Päts Oskar Luts Mihkel Martna
(Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Kultuur Kultuur Carl Millese skulptuur Jumala käsi Millesgårdenis Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rahvastik Rahvastik Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%)
1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Vist oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "Kellest konks peab kasvama, see peab juba noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa
Euroopas oli rahvuslus esile kerkinud 19. sajandil, mis mõistagi puudutas ka väikeriike, millest kõrvale ei jäänud ka Eesti. Rahvuslus tähendas Eesti jaoks seda, et me hakkasime teadvustama oma keelt, kultuuri, kui ka minevikku. Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jannsen andis välja Eesti ajalehte ,,Postimees", oli Eesti Põllumeeste Seltsi rajaja, samuti lõi Eesti Vanemuise Seltsi ja korraldas esimest laulupidu. J. V. Jannseni sõnadel: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", pärisneb ka Eesti hümn. Jakob Hurt aitas Jannsenit Vanemuise Seltsi tegevustes, oli Eesti Kirjameeste Seltsi rajaja ning tegi suure teene Eestile sellega, et kogus ka rahvaluulet.
Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
maailmas populaarsuse võitnud pillid. Need on mitmesugused, peamiselt löökpillide põhimõttel mängitavad plaatpillid, ja näiteks käega pillile lüües, raputades - liigutades, erinevaid helisid (sahinad, kõrinaid, plärinaid jmt.) tekitavad pillid. Seda ainulaadset ja originaalset pillide hulka on hakatud kutsuma Orffi instrumentaariumiks. Günther-kooli tuntumaid õpilasi oli Gunild Keetman(naine), kellest hiljem sai Orffile truu kaaslane elu lõpuni. Töötades koos, lõidki Carl Orff ja Gunild Keetman 5 köitelise (vihikud) teose: ,,Schulwerk" (1930-55). ,,Schulwerk" on laste muusikalise kasvatuse käsiraamat, tuletatud sõnast ,,wirken" (tegutsema), tähendab ülekustest aktiivsele tegevusele, kaasautorlusele, muusikalise materjali omapoolsele ümbertegemisele. Käsiraamatu esimeses osas on rõhk asetatud rütmile, muusikalis rütmilisele kasvatusele, musitseerimis-võimalustele laulu ala, rütmi- ja plaatpillidel, plokkflöödil jt
Motocross Carl Mattias Räägel 11A Viimsi Secondary School About · Extreme sport · Motorsport · Fastest one wins · Timed qualifying · 2 races · Start What you need · Car · Trailer · Bike · Protective gear · Time · Money · Luck with the weather
KASUTATUD KIRJANDUS 1. ANNUS, E., Epner, L., Järv, A., ... (jt.) Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001. 2. JANSEN, E., Põldmäe, R. Carl Robert Jakobson: lühimonograafia. Tallinn: Eesti raamat, 1968. 3. Vikipeedia-http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson 18
· Tartu on Eesti klassitsismikeskus. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõda klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. Aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. Aastal · Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt JOHANN WILHELM KRAUSE . Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. · Tallinnas CARL LUDWIG ENGEL kavandas silmapaistva hoone Kohtu tn. 8 . Soome: · Helsingi Suurkirik ja selle väljak CARL LUDWIG ENGEL
(Prokarüoodid eukarüoodid; ainuraksed hulkraksed; inimahv inimene) Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Väljasuremine ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. 3. Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega, organismide liigitamisega taksonitesse, võtes aluseks nende ühised tunnused. Aluse pani Carl von Linne, võttis kasutusele kahest teadulikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime (riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik . 4. Binaarne nomenklatuur ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite abil (esimene sõna tähendab perekonda, teine liiki Luscinia svecica e sinirind). 5. Eluslooduse kolme domeeni süsteem bioloogiline klassifikatsioon, kehtestas Carl Woese 1977.
Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule. Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837
Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. Looming Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal.
rahuldamis vajadus Oidipuse kompleksi lähenemiseks on vaja, et laps- ……… ???? Adleri valede elustiilide hulka kuuluvad- domineeriv/ alahidlik elustiil Mina efektiivsuse kontseptsiooni loojaks on- Bandura Isiksuse joon nimega affektija-Sizia pärineb – R. Carnelli teoriaa Introversus-ekstraveersus on tuntud eelkõige kui Eysencki isiksusteooria üks baasdimensionidest. Kuid lisaks Eysensky teorile, leiab introversuse-ekstraversuse mõiste kasutust veel ühes kuulsas isiksuse tüpologias- Carl Jung Id ehk Miski juhindub- naudingu printsiibid Miller-Dollardi konfliktisituatsioonide tüüpologiasse ei kuulu-kahekordse vältimise-vältimise konflikt Võrreldes europididega on mongolididel kõrgem – veb/ motor/ruumil intelligentsus ???? Gordan Alporti teorias tähistab mõiste tsentraalne dispositsioon – iseloomujoont, mis kõige enam iseloomustab inimest R. Cattleri isiksuse teoorias on kahke liiki motivatsioniliisi isiksuse jooni. Need on- ergid/ metoergid
11. Teosed kes on autor? TEOS AUTOR Also Sprach Zarathustra Richard Strauss 8. sümfoonia (tuhande sümfoonia) Gustav Mahler Fauni pärastlõuna Claude Debussy Bolero Maurice Ravel Carmina Burana Carl Orff Kevadpühitsus Igor Stravinski Petruska Igor Stravinsky Kuu-Pierrot Arnold Schönbergi Rhapsody in Blue George Gershwin Water Music G.F.Haendel Porgy and Bess George Gershwin Credo in Us John Cage Struktuurid I Pierre Boulez
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)?
ANTS LAIKMAA Deivid Armulik Kadrina Secondary School 2016 “ITALIAN BOY” “OLD AITSAM” “PORTRAIT OF MARIE UNDER” “CAPRI LANDSCAPE” “VIEW FROM CAPRI” “OLD FARM” “TAEBLA LANDSCAPE” “PORTRAIT OF CARL ROBERT JAKOBSON” “SELMA” “PORTRAIT OF LYDIA KOIDULA” “SELF-PORTRAIT” USED LITERATURE https://en.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa
Carl Mattias Räägel 10A Viimsi Keskkool Kärbeste jumal Sir William Gerald Golding 19. september 1911 19. juuni 1993 Inglise kirjanik 1980 Bookeri auhind 1983 Nobeli kirjandusauhind "Kärbeste jumal" "Torn" "Vaba langemine" Tegelased Ralph Põssa Jack Sündmustik Lennuõnnetus Merekarp Koletis Tapmine Pääsemine Aitäh!
Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse omandas ta Valgas Cimze seminaris, lõpetades kooli aastal 1868. Ta oli üks I üldlaulupeo juhtidest. Aastatel 18711873 oli Kunileid köster ja kooliõpetaja Peterburis, Gattsinas ja Kolppanas. Aastal 1873 sõitis ta tervise halvenemisel Ukrainasse. Seal töötas ta köster- organistina Poltaava saksa koguduse koolis elu lõpuni. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. Koorilaulud · "Mu isamaa on minu arm" (sõnad: Lydia Koidula) · "Sind surmani" (sõnad: Lydia Koidula) · "Veel pole kadund kõik" (sõnad: Carl Robert Jakobson) · "Ema ja laps" (sõnad: Carl Robert Jakobson) · "Mu isamaa nad olid matnud" (sõnad: Lydia Koidula) Aleksander Eduard Thomson Aleksander Eduard Thomson oli koorihelilooja ja eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Aleksander Thomson sündis Sangastes veskirentniku pojana
kreiskool. See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga. Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks korraldati kultuuriüritusi, edendades sel kombel seltsielu. Iga aasta toimus suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi. Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson Teiseks rahvusliku liikumise tähtsaks tegelaseks tõusis Carl Robert Jakobson. Ta tuli Peterburist, kus töötas koduõpetajana ja ostis Kurgjale talu ja osales mitemete põllumajandusseltside töös. Jakobson küsis: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel, kes meie sekka on hiljem asunud?" Tema eesmärk oli majanduslike olude parandamine. Jakobsoni liigne enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Hurt läks Peterburi. Jakobson hakkas üle võtma rahvuslikke seltse
Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.
Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende kaks last. Venemaal elasid nad kuni 1906. aastani. 1904ndal aastal oli Marie armunud eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse, kes tahtis, et Marie tõlgiks oma luuletused emakeelde. Seejärel tahtis Laikmaa need kohalikus ajalehes avaldada. 1906. pöördus ta tagasi Tallinna. Siin kohtus ta 1913. aastal kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes hakkas ka Underi kirjatoimetajaks
· Johann Voldemar Jannsen (1819 1890), poliitiline ja kultuurialane tegevus oli vastuolus; rajas ,,Vanamuise" seltsi, organiseeris esimese üldlaulupeo, ajalehtede asutamine · Jakob Hurt (1839 1907), suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine · demokraatliku suuna üks algataja oli maalikunstnik Johann Köler (1826 1899), toetas Fr. R, Kreutzwaldi · demokraatliku suuna peamine juht oli poliitika- ja kultuuritegelane Carl Robert Jakobson (1841 1882) · 1868 1870 Carl Robert Jakobson ,,Vanamuises" ,,Kolm isamaakõne" · ,,Sakala" hakkas Viljandis ilmuma märtsis 1878 (C. R. Jakobsoni juhtimisel) · 1880-ndate keskpaigas rahvusliku liikumise taandumine · 1887. aastal asendati õppekool eesti keelsest vene keelele · lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edendamine · Fr. R. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (1857 - 1861) ja ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1860)
ROOTSI Mart Mardõkainen ja Ander Allikvee Üldinfo Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 2008 aasta seisuga 9,2 milj. Riigihümn Du gamla, Du fria Riigikord konstitutsiooniline monarhia Rahaühik rootsi kroon (SEK) Riiki valitseb kuningas Carl XVI Gustaf Euroopa Liidu liige 1995. aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab
Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988) 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
Selge koolikorraldus: maal · vallas vallakool; · kihelkonnas kihelkonnakool; · õigeusu talurahvakoolid (rajati 1840. aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid; · kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati reaalkoolid); · gümnaasium; · ülikool. 9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich (1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(,,mu isamaa mu õnn ja rööm"), Lydia Koidula ( 1843 - 1886) üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10. Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees"
Carl Mattias Räägel Emil Orub Toodetakse "Ephedra sinica" noortest kuivatatud võrsetest. (Mahuang) Taime mahla on kasutatud ka vanas Indias eluveena. Saab ka teistest taimedest, Nt : "Sida cordifolia". Psühholoogilised kahjustused Terviseprobleemid Lühiajaline tulemus Efedriin on ecstasy tooraine. Sarnaneb amfetamiinile ja adrenaliinile. Eestis on see keelatud, sest ilmnes ka surmajuhtumeid. Tänapäeva ravimites, Nt : nohuravimid Kulturismis Kasutatakse sporditoodetes toidulisanditena.( u 1/3 maailmas toodetavatest spordi toidulisanditest)
aruannet. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Samuti on tuntud Hurda kõned: 1869. aastal I üldlaulupeol, 1870. aastal Helmes. Viimases püstitas ta eestlastele eesmärgiks saada suureks vaimult. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid ja Hurt suundus Peterburi elama, lahkudes 1880. aasta sügisel Eestist. Hurt suri 13. Jaanuaril 1907. aastal Peterburis. Carl Robert Jakobson 10.03.2008 KG Karin Kilumets 11b Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Ta elas noorpõlves Tormas, kus tema isa, Adam Jakobson, pidas köstri ja koolmeistri ametit. Jakobson kasvas tänu emapoolsetele mõjutustele üles saksa vaimus. Alghariduse sai isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862
Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
Poiss oli just koeraga pargis jalutamas, kui koer äkkitselt maad kaevama hakkas. Enne kui poiss midagi teha jõudis, märkas ta koera kaevatud august inimese kätt. Poiss helistas kohe politseisse ja politsei omakorda Bobile. Pärast 2 tunnilist lahkamis laboris, selgusid ka ohvrite nimed. Esimene ohver oli Esther McCartney kes oli 21 aastat vana, teine ohver oli olnud alles 17 ja nimi oli Carmen DaDum. Estheril oli sõrmes sõrmus, millele oli graveeritus peale nimi '' Carl ''. Kellega ta ilmselt abielus oli. Talla alla oli talle aga noaga lõigatud nimi '' Max ''. Kes see Max on ? Mõrvar ? Poeg ?...Mõtiskles Bob. Jaostkonda kutsuti Estheri abikaasa Carl, kes teadis rääkida, et Max olevat olnud Estheri armuke, kes on juba mitu päeva kadunud olnud. See oli kahtlane.Carl teadis ka Carmenit. Carli sõnul oli olnud Carmen Estheri parim sõber ja nad veetsid palju aega koos. Miks nad siis mõlemad tapeti ? Kellele nad ette jäid ?
"Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" *Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. 5) Walter Scott *Sir Walter Scott (15. august 1771 - 21. september 1832) oli šoti kirjanik. *Scotti teostest on tuntumad ajaloolised romaanid, nende hulgas "Ivanhoe", "Rob Roy" ja "Waverley", kuid ta kirjutas ka luulet ja näidendeid. 6) Jacob ja Wilhelm Grimm *Jacob Ludwig Carl Grimm (4. jaanuar 1785 Hanau - 20. september 1863 Berliin) oli saksa folklorist ja muinasjuttude koguja. *Wilhelm Carl Grimm (24. veebruar 1786 Hanau - 16. detsember 1859 Berliin) oli saksa folklorist ja muinasjuttude koguja. *Jacob ja Wilhelm Grimm on vennad, kes tegid 19. sajandi alguses väga tänuväärset tööd - kogusid kokku põlvest-põlve pajatatud rahvajutud ja panid kirja. Kuigi rahvajutud ei olnud algselt mõeldud
Esietendusel Pariisis puhkes tohutu skandaal. Publik vilistas, lärmas, trampis jalgu kuni etendus katkestati! „Kevadpühitsuse“ muusikat nimetati barbaarseks ja metsikuks, sama hinnangu sai ka koreograafia. Rahvas ei olnud sellega harjunud. Kuid peale järgmiseid etendusi pahameel vaibus. 12. Nimeta 3 Igor Stravinski balletti. „Tulilind,“ „Petruška,“ „Kevadpühitsus“ 13. Mis maa helilooja oli Carl Orff? Saksa helilooja 14. Mille põhjal on loodud kantaat „Carmina Burana? Teksti aluseks on Baieri Benediktbeurni kloostrist leitud samanimeline käsikiri, mis pärineb 13. sajandist. See kogumik on keskaegsete rändnäitlejate, üliõpilaste, rändvaimulike ja linnakodanike luule- ehk laulukogumik, mis sisaldab peamiselt vulgaarladina keeles armu- ja joogilaule ning võimumeeste ja vaimulike vastu suunatud pilkelaule. 15. Mida taotlesid avangardistid?
Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja- aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Karl Madis Maris Susi 8.klass Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Sisukord Muusikaline haridus ja karjääri algus. Esinemised nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kellega on koostööd teinud. Loomingust. Albumid. Perekond. Info. Muusikaline haridus ja karjääri algus Karl Madis on sündinud 1959.aastal Tallinnas. Lapsepõlves õppis 5 aastat viiulit ja laulis lastekooris ,,Ellerhein" Heino Kaljuste ja Tiia Ester Loitme käe all. 1984.aastal lõpetas Karl Georg Otsa nimelise muusikakooli saksofoni klassi Aleksander Rjabovi juhendamisel. Tähelepanuväärne muusikukarjäär sai alguse es...
1844-1929 Koostas: Kätlin Tammeveski Karl Friedrich Benz sünninimega Karl Friedrich Vaillant Saksa leidur Bensiinimootoriga auto leiutaja Auto Mercedes-Benz looja 1871- asutas rauavalu ja mehhaanika ettevõtte 1883- asutas ettevõtte Die Benz & Cie 1886- sai patendi kolmerattalisele ligroiinil töötavale- Velozipedile 1895- leiutas esimese veoauto. 1896- sai boksermootori patendi. Victoria leiutamine. 1906- asutas ettevõtte C. Benz Söhne. Müüt Carl Benzi kohta Legend, mis väidab et bensiin on saanud nime C. Benzi järgi on puhas vale. Aitäh!
Euroopa kuninglikud pered ühiskonnaõpetus 2005 Koostas Aire Murd Norra kuningas Harald V Koostas Aire Murd Rootsi kuningas Carl VI Gustav Koostas Aire Murd Taani kuninganna Margrethe II Koostas Aire Murd Kuninganna Elizabeth II Koostas Aire Murd Monaco vürst Albert II Koostas Aire Murd Belgia kuningas Albert II Koostas Aire Murd Hollandi kuninganna Beatrix Koostas Aire Murd Hispaania kuningas Juan Carlos I Koostas Aire Murd Andorra (kaas)vürst Joan Enric Vives i
Ettelugeja Bernhard Schlink Carl Mattias Räägel 10a Viimsi Keskkool Autor 6. juuli 1944 Saksa päritolu Jurist, kohtunik ja kirjanik Humboldti Ülikoolis professor Kuulsaim teos "Ettelugeja" Stiil Salapärane Arusaamatu Keerutav Mitmeosaline Sisu 15aastase poisi armulugu 36aastase trammijuhi Hannaga Michael loeb Hannale ette klassikalist kirjandust, nagu "Odüsseia" Hanna on kirjaoskamatu ning seda varjates satub elu lõpuni vangi Naine õpib seal natuke kirjutama, kuid vähe Ameerikast naastes külastab Michael Hanna hauda esimest ja viimast korda Kasutatud kirjandus Ettelugeja raamat Ettelugeja film http://en.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schlink
1.2.1.Psühholoogia teoreetilised suunad. Harjutus 2 ÜL. Täitke tabel. Tabelit saab kasutada aineeksami ajal. Teoreetiline suund Tuntumad Peamised valdkonnad (tööd), esindajad mida tänapäeva psühholoogia kasutab 1 PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA -Donald Hebb Psüühiliste häirete ravi läbi inimese alateadvuse ja mineviku uurimise. -Sigmund Freud -Alfred Adler 2 BIHEIVIORISM REFLEKSOLOOGIA -John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow ...
vaimuelu. Jakob Hurt - oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise üritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kogus ja avaldas eesti rahvaluulet, rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Pidas oluliseks rahva vaimu, keele ja hariduse arengut. Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas Pärnu tütarlastekooli
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased.
Tulemused paranesid märgatavalt, kui 1960. aastatel võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. 1900. ja 1904. aasta suveolümpiamängudel oli kavas ka 60 m jooks. 2. Kõige edukamad sportlased: Kahekordsed olümpiavõitjad: Wyomia Tyus (USA), 1964 ja 1968 Carl Lewis (USA), 1984 ja 1988 Gail Devers (USA), 1992 ja 1996 Usain Bolt (Jamaica), 2008 ja 2012 Shelly-Ann Fraser-Pryce (Jamaica), 2008 ja 2012 Kolmekordsed maailmameistrid: Carl Lewis (USA), 1983, 1987 ja 1991 Maurice Greene (USA), 1997, 1999 ja 2001 Usain Bolt (Jamaica), 2009, 2013 ja 2015 Shelly-Ann Fraser-Pryce (Jamaica), 2009, 2013 ja 2015 Kahekordne maailmameister: Marion Jones (USA), 1997 ja 1999 Eesti rekordid: Meeste rekord:
36 Azim Premji 65 16,8 4 Bernard Arnault 62 41 48 Berthold & Theo Jr. Albrecht & family N/A 14,4 2 Bill Gates 55 56 49 Birgit Rausing & family 87 14 61 Carl Icahn 75 12,5 1 Carlos Slim Helu & family 71 74 18 Charles Koch 75 22 100 Cheng Yu-tung 85 9 10 Christy Walton & family 56 26,5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
