Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soomes. Sellest saadik on lätlanna esinenud maailma tähtsaimates ooperimajades ja kontserdipaikades ning kinnitanud kanda muusikamaailma ühe uusima staarina tänu oma kaunile häälele, musikaalsusele ning lummavatele lavaportreedele. 2006. aastal anti talle Semperi ooperimajas Dresdenis toimunud galaõhtul Euroopa kultuuriauhind.Praegu näeb Garancat peaosas New Yorgi Metropolitan Operas G. Bizet ooperis "Carmen". Samuti esineb naine Angelina rollis Rossini ooperis "La Cenerentola", mida mängitakse veebruari alguses Prantsusmaal Pariisis Théâtre des Champs-Élysées. Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Tegemist on suur vormiga Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust,
Habaneera on olemas ka muusikastiilina Kuuba päritolu tants Hispaania rahvatants Iseloomulik on kuubalt pärit sünkopeeritud rütm 2/4 taktimõõdus Arenes 19 sajandi keskapaiku contradanza st Sünkopeeritud rütmi tõttu lähedane tangole Sai 19 sajandi lõpul tuntuks nii hispaanias kui ka ülejäänud euroopas Tuntuim habaneera on Sebastian Yradieri ,,La Paloma" Samalt autorilt ,,El arreglito", mida kasutas ka Georges Bizet ooperis ,,Carmen" http:// www.youtube.com/watch?v=ff8ssvXpOio http:// www.youtube.com/watch?v=BPqGkQMmlDQ
Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on sopran, kes on õppinud koorijuhtimist Kiievis ja laulmist Ukraina Muusikaakadeemias. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keeva...
Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Pilte... Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõlukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee Annely Peebo; mezzosoprano Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas Viited Annely Peebo; Wikipedia; 2012 Laverdi; Annely Peebo; 2008 Annely Peebo; EPL artikkel; 2011 Tänan Kuulamast!
Muusikaajalugu Vokaalmuusika baroki ajal. Renessansi aegne ansamblilaul asendus barokiajal soololauluga Eeskujuks oli antiikkreeka luule, kus tekstil ja muusikal oli võrdne tähtsus. Lauldi pillide saatel, kõige olulisem pill oli lauto. Ekkisid aariad ja retsitatiivid. Aaria tundeid väljendav soololaul Retsitatiiv - kõnelaul Kantaat- mitmeosaline vokaalteos solistile või koorile enamasti pillide saatel. Oratoorium mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo" Esimene ooperiteater maailmas avati 1637 aastal Veneetsias. La Scala Milanos Metropolitan Opera New York Gloria In Excelsis Deo ,,Gloria" RV 589 1.osa Antonio Vivaldi O Sing Unto The Lord A New Song Georg...
OOPER Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst enamasti lauldes. See ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutatavat kunsti, tantsu ja muusikat. Carmen(ooper) Helilooja: Georges Bizet Tegelased : otse rahva hulgast (vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt jne) ja peategelased : Carmen, Jose ja Escamillole. Tegevuskoht: Hispaania Lühike sisu kokkuvõte See on armastuslugu ühest mustlasneiust nimega Carmen ja seersandist nimega Josest. Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame härjavõitlejale. Jose ei suuda sellega leppida ning nõuab surma
klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Heliloojad. Niccolo Paganini Franz Shubert Hector Berlioz Robert Shumann Felix Mendelssohn-Bartholdy Fryderyk Chopin Ferenz Liszt Giuseppe Verdi Richard Wagner Johannes Brahms Georges Bizet Modest Mussorgski Pjotr Tšaikovski Bedrich Smetana antonin dvorak Edvard Grieg Jean Sibelius
Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõuluöö- http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Eurovisioon 2002- http ://www.youtube.com/watch?v=tXTR3oPrVXI Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee, postimees, 16. november 2009. Annely Peebo: professionaalid ei nuta / ajakiri Naised 25. jaan. 2008. Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas, EPL, 13. detsember 2008. Kasutatud kirjandus
19. Sajand oli Euroopas ooperikunsti kuldaeg Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer ...
„Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu armastusest ja vabadusest. (1845) „Colomba“ räägib veritasust korsika moodi. (1840) Peateos „Carmen“ Lugu mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi don Jose armastuslugu. Tegelastes ilmneb palju vastuolulisust – headus ja kurjus, alatus ja suurmeelsus. Peategelased on piltilus mustlastüdruk Carmen, Ükssilm ning Don Jose. Sellele põhinedes on kirjutas Georges Bizet ooperi „Carmen“, mida on peetud üheks maailma populaarsemaks ooperiks. Esietendus 1875.aastal. Mõjutajad Võis olla mõjutatud Charles Nodieri teostest. Sir Walter Scott oli aga ajalooteoste mõjutajaks. Aleksandr Puškinilt kopeeris ta julmust ja psühholoogilist draamat. Fakte Oli keisri lähedane sõber. Kasutas teoste avaldamisel Clara Cazuali nime, ennast näitas tõlkijana. 1831. aastal alustas pikka kirjavahetust Jenny Dacquiniga.
Itaalias", * ,,Te Deum", * ,,Romeo ja * ,,Fausti Julia" needmine"; * ,,Reekviem" 7. G. Bizet Prant- * Muusika kandis Sõjaväe Kirjutas laule Kirjutas Kirjutas Tähtsaim zanr: suse endas Prantsuse teenistuses klaveri- orkestri- ooper. ooperi traditsioone. Klaveri- muusikat teoseid Peateos Võttis parema saatja, ,,Carmen"
Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat) Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA baroki...
11. klassi ettekande teemad Kuidas valmistuda? 1) Vali teema, mis võiks sind huvitada või kuula 19. sajandist pärist muusikateoseid ning leia oma lemmikteos, mida sooviksid ka klassikaaslastele tutvustada. 2) Teata oma valik jägmiseks tunniks õpetajale. 3) Panen siis teosed ja heliloojad gruppidesse ning määran ettekande kuupäeva. 4) Ettekandes peaksid olema järgmised punktid: - Sissejuhatus üldisesse teemasse (mida kujutab endast sümfonism (soololaul vmt), milline roll on sinu valitud heliloojal selles zanris) - Miks valisid just selle helilooja? - Huvitavamaid fakte valitud helilooja elust ja loomingust - Kuulame koos klassiga ühte teost sinu valikul selle helilooja loomingust, vajalik on põhjendus, miks valisid just selle teose. - Ettekannet võid teha ka koos kaaslasega, kui teil on juhuslikult üks ja sama lemmikteos. 5) Klass teeb iga ettekande kohta analüüsi, mida o...
lauljatele: lauljad ei kasuta ole vaja nii meisterlikku ka tantsima. peavad olema, mikrofone, seetõttu vokaalset oskust, kuid suutma, koolitatakse neid oma siiski esitavad laule oskama häält kasutama nii, et professionaalsed see kostaks üle orkestri lauljad. Lauljad ka ka saali kõige tagumiste tantsivad. ridadeni. Kuulsamaid Georges Bizet. Jacques Offenbach Richard Rodgers etendusi: "Carmen" "Orpheus põrgus" "Helisev muusika" G. F. Händel "Julius Ferenc Lehar "Lõbus Jim Jacobs, Warren Caesar" lesk" Casey "Grease"
Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid). · Rajas uue interpretatsioonisuuna (klaverile orkestraalne kõlajõud, mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz · Üks esimesi, kes kasutas väljaspool põhilava pillimehi (e. banda). · Kirjutas orkestratsiooniõpiku. · Ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet · Andekas pianist. · Enimtuntud ooper Carmen. Giuseppe Verdi · Ooper Nabucco. · Ooperikuningas. · Ooperite eripärad: meloodia rikkus, jõuline rütmika, palju librettot, laulja orkestrist üle. Frédéric Chopin · 19. sajandi suurim klaverikomponist. · Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. · Kasutab tihti tempo rubato't. · Muusika põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaverile. Franz Schubert
Minu arvates sobib see selleks väga hästi. Viimasel ajal on televisioonist näidatud aga pizza reklaami, milles, kui ma ie eksi, kasutatakse osa Verdi ooperist "Traviata". Verdi teoseid kasutatakse sageli kõige itaaliapärase reklaamimiseks. Üks näiteid, kus klassikaline teos on ära rikutud on aga meie telekanalites sageli näidatud Ajax´i reklaam, kus võib kuulda eestikeelset õnnelikku laulukest, mis on tehtud Georges Bizet ooperi "Carmen" aaria "Habanera" viisile. Minu arvates ei sobi see sinna üldse. Klassikalise muusika puhul peaks enne selle kasutamist ikka mõtlema, et kas see ikka sobib sinna. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et klassikalise muusika kasutamine tänapäeva meedias võib olla nii hea kui ka halb. Minu arvates sobib klassikaline muusika hästi filmidesse, et muuta neid efektsemaks. Telereklaamides ja mobiilihelinates klassikalise muusika kasutamine peaks aga olema hästi läbi mõeldud
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus,
Armastus tekkis neiu südamesse, Rikkus polnud enam miski Meeski teadis, et langeb igatsusse Ainult kirg kees neis kui tuuleveski Sest nende tunded polnud enam vaos Teie teha pole enam midagi Unistustestki oli saanud vaid kaos See tunne oli kõik ja mitte sedagi! Carmen(Georges Bizet 1838-1875) · tegelasteks lihtrahvas · peaosatäitjaks mustlasneiu · ooperis oli ka kõneteksti · koomiline ooper · 1597a. - esimene ooper · 1598a.-lavastati "Daphne"(J.Peri) · 1637a.-avalik ooperiteater Veneetsias · 17.saj.keskel-ooperi nime kasutuselevõtt · 17.saj-18.saj I pool-barokkooperi hiilgeaeg · 18.saj II pool-ooperi juht positsioon läheb Itaaliast Austriasse. · 1 tõeline ooperihelilooja oli C.Monteverdi · 17-18saj
Referaat Neeme Järvis Muusikaõpetus 6c Gertrud Vahtra Viimsi Keskkool Neeme Järvi on sündis 7. juunil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 19601963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent ja 19631979 selle peadirigent, samas ka 19631975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas kõikjal innukalt eesti muusikat, mida ta teeb siiani paljudes maailma maades. 1971 võitis Järvi I pr...
Kontserdiarvustus TTÜ Puhkpilliorkester ''Klassikaga uude aastasse'' Külastasin 15. Jaanuaril 2017 Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpilliorkestri uusaastakontserdil ''Klassikaga uude aastasse''. Orkester esines Tallinna Tehnikaülikooli aulas ja kokku kestis umbes poolteist tundi. Kavas oli ettenähtud klassikaline puhkpillimuusika. Asutatud on puhkpilliorkester 1950. aasta sügisel ja see on TTÜ esindusorkester. 2014. aasta sügisel alustas orkester oma 65. Hooaega peadirigendiga, Tarmo Kivisilla, juhatamisel. Külalisdirigentdik oli Diana Mäeväli. Kahjuks ei leidnud internetis mõlema nimetatud isiku kohta informatsiooni. Pillimängijate koosluses on TTÜ tudengid, vilistlased ja ka osad õppejõud. ''Klassikaga uude aastasse'' orkestris olid pillideks oboe, saksofon, fagott, metsasarv, bariton, flööt, trompet, tromboon, tuuba, bariton, kontrabass ja nendele lisaks oli ka löökpilliderühm. Pidevalt te...
ROMANTISMI TÖÖLEHT Rühm: Nimi: Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA ROMANTISMIajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1.LEIA VASTUSED Nimeta romantismi tunnuseid.(vähemalt 4) Väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, klassikalisi vorme kasutati vabalt, muusika teemadeks loodus, ajalugu, muistendid, legendid. Määratle romantismi ajavahemik 1820-1880 Nimeta riigid, kus arenes romantism eredamalt Prantsusmaa, itaalia saksamaa 2.TÄIDA LÜNGAD F. Schuberti loomingusse kuulub üle 1000 teose. Tema loomingu põhiosaks on soololaulud. Suurvormidest on Schubert...
Tuntuim habaneera on Salsa populaarsuse tõttu on temast Sebastian Yradieri «La Ameerikas kujunenud palju erinevaid stiile, nende hulgas ka Kuuba. 20. sajandi lõpust Paloma». Sama autori teist on salsa kogunud populaarsust ka Euroopas. habaneerat «El arreglito» Võrreldes muude ladina tantsudega, näiteks rumbaga, tuleb salsa puhul esile just kasutas Georges Bizet tehniline lihtsus. http://www.youtube.com/watch?v=6we18D ooperis Carmen. dK9RQ http://www.youtube.com/ (Kuuba salsa) watch?v=mgcxgK1uXj8 salsa • Salsa on Kariibilt pärit muusikastiil ja tants 4/4 taktimõõdus. • kujunes välja 60.- 70 aastatel. Aitäh kuulamast
7. Nimeta 5 Wagneri ooperit. ''Lendav Hollandlane'' ''Haldjas'' ''Tristan ja Isolde'' ''Parsifal'' ''Armastuse keeld'' 8. Nimeta 10 Verdi ooperit. ''Attila'' ''Traviata'' ''Othello'' ''Falstaff'' ''Korsaar'' ''Maskiball'' ''Rigoletto'' ''Macbeth'' ''Trubaduur'' ''Alzira'' 9. Kelle kirjandusteoseid kasutas Verdi kõige rohkem oma ooperite libretona? William Shakespeare 10. Kes on ooperi ,,Carmen" helilooja ja missuguse kirjandusteose põhjal on ooper valminud? Carmeni helilooja on Georges Bizet, ooper on valminud Merimee samanimelise kirjandusteose põhjal. 11. Kes heliloojatest-romantikutest on esinenud kontserdiga Tartu ülikooli aulas? Tartu Ülikooli aulas esines aastal 1842 F. Liszt 12. Nimeta 3-4 vene heliloojat-romantikut. M. Glinka, A. Skrjabin, P. Tsaikovski 13. Nimeta Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos. Sibeliuse kuulsaim sümfooniline teos on ''Finlandia''. 14. Miks kasutas Chopin oma loomingus poola rahvamuusikat?
sajandil. Niccolo Paganii 7. Nimeta 2 kuulsamat pianisti ja klaverimuusika loojat 19. sajandil. 1) Fryderyk Chopin 2) Ferenc Liszt 8. Mida tähendab mõiste ,,programmiline muusika"? Programmiline muusika muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri 9. Ühenda ooperite autorid õigete ooperite pealkirjadega! Carl Maria von Weber Rigoletto Giuseppe Verdi Lendav Hollandlane Georges Bizet Sevilla habemeajaja Richard Wagner Traviata G. Rossini Nibelungide laul Richard Wagner Nõidkütt Giuseppe Verdi Carmen 10. Tema ooperite muusika on kaunilt meloodiline (bel canto still), suur tähelepanu on ansamblitel ja kooristseenidel, ooperis jagunevad lõpetatud numbriteks. Kes on see muusik, kelle kohta on nii kirjutatud? Giuseppe Verdi 11
Samas on aga klassikaliseid suurmeistriteoseid kasutatud pesuvahendite reklaamides, kasutatud telefonihelinatena, alarmidena, autosignaalidena ja kõige muuna, mis tänapäevastel suurepärase mõtlemisega inimestel pähe tuleb. Käesolevas essees kirjutan sellest, mida arvan mina vanaaegsete meistrite tippteoste kasutamisest tänapäeval. Pean kohe ära ütlema, et kui ma poleks muusikakoolis käinud ja natukenegi rohkem muusikaliselt haritud, siis arvan, et ei paneks väga Mozarti või Bizet teoste ärakasutamist tähele. Kuna aga asi on vastupidine, siis olen üsnagi kindel, et mind häirib see, kui telekat vaadates kuulen midagi sajanditevanust, imelist, kõrvupaitavat, ja pean pettumuseks avastama, et tegu on kõigest Ajax'i reklaamiga. Lisaks on originaalne muusika moonutatud, tehtud elektrooniliselt imelikuks ja naljakaks. Mul on alati tunne, et kui ma leian või kuulen midagi väga vana, siis seda tuleb sügavalt
Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo Volmer, Paul Mägi; samuti erinevate orkestritega, muu hulgas ERSO ja Tallinna Kammerorkest. Soolokontserte on ta andnud mitmetes Eesti kirikutes ja ka välismaal: Saksamaal, Rootsis ja Itaalias.
Nii Carmenil kui tänapäeva naistel on mõningaid ühiseid iseloomujooni Kuulus romantismiajastu helilooja Bizet tõi oma 1875 aastal ilmunud tuntud ooperis, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil Carmen , lavale ooperi, kus hakkab hargnema temperementse mustlasneiu elu koos armukolmanurkade ja meestega, mis lõppesid teose lõpus traagiliselt. Ka tänapäeval võib sageli kohata väga sarnaste joontega armukolmnurki ja naisi, kes mängivad nii meeste kui oma eluga. Ehk kõige domineerivamakas ja sarnasemaks jooneks tänapäeva naiste ja Carmeni
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinna...
"Carmen" Tänapäeval on Georges Bizet'i ooper "Carmen" üks kõige kuulsaim ooper kogu maailmas, kuid see ei olnud alati nii. "Carmeni" esietendus võeti vastu koguni nii halvasti, et Bizet pidi nägema suurt vaeva, et ooperit pärast viiendat etendust repertuaarist maha ei võetaks. Seda skandaalset ooperit käisid vaatamas 10. ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema
(muistendid, legendid). Romantilisi heliloojaid Franz Schubert (1797-1828) - loonud muusikat rohkem kui 120-le Goethe ja Schilleri luuletusele.Tänu temale kujunes saksa Saksamaal iseseisvaks muusikavormiks (soololaul). Robert Schumann (1810-1856) - loonud laule ja klaveripalasid Itaalia romantikud Giuseppe Verdi (1813-1901) Gioacchino Rossini (1792-1868) Niccolo Paganini (1782-1840) Prantsuse romantikud Hector Berlioz (1803-1869) Georges Bizet (1838-1875) Charles Gounod (1818-1893) ROBERT SCHUMANN (1810-1856) Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed.Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.
· Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3) ning 2003. aastal valis TOYP (The Outstanding Young Person of Switzerland) organisatsioon Peebo aasta naiseks Ooperirolle · Benjamin Britten "Kruvipööre" · Giuseppe Verdi "Rigoletto" · Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) · Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) · Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) · Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) · Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) · Kvartett Giuseppe Verdi ooperist "Rigoletto" · http://www.youtube.com/watch?v=0lmDjE3DIpA · Annely Peebo Jõuluöö · http://www.youtube.com/watch?v=cgdYNa0meNw Kasutatud kirjandus · http://www.emic.ee/? sisu=interpreedid&mid=33&id=73&lang=est&action =view&method=biograafia · http://et.wikipedia.org/wiki/Annely_Peebo AITÄH KUULAMAST !
Aaria on tehniliselt keerukas soololaul milles saab laulja oma meisterlikust demonstreerida. Sellele eelneb tavaliselt jutustav kõnelaul retsitatiiv. Mitme tegelase ühislaulu nim. ansambliks. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio ja neli lauljat kvarteti. Koori ül on massitseenides väljandada tundeid. Kogu etendust juhatab dirigent. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Maailmakuulsad ooperid : Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" Operett. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja
Rahvusooper Estonia KOOSTANUD: HELERIN TAMM OTEPÄÄ GÜMNAASIUM 11A.KLASS Rahvusooperi algaastad Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Estonia muusikateater pakub publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi Estonia teatril on aja jooksul olnud palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia Estonia rahvusooper tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012.aastast Vello Pähn. Peadirektor aastast 2009 on Aivar Mäe Balleti kunstiline juht aastast 2009 on Toomas Edur. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkest...
Kontserdiarvustus ‘’Neli kätt Kandle klaveril’’ Käisin 4. novembril kell 19.00 Belgia klaveriduo ‘’B!z Art’’ kontserdil. Kontsert toimus Võru kultuurimajas Kannel. Esinejad olid Geoffrey Baptiste ja Andre Roe. Esinejatel olid püksid nabani ja värvilised triisärgid seljas. Kontsert kestis ligi kaks tundi ja oli kaheosaline. Esimesse osas oli 3 teost: Children’s games op.22 helilooja Georges Bizet, Pupazzetti op.27 helilooja Alfreda Casella ja Mother Goose heliloojaks Maurice Ravel. Teises osas oli samuti 3 teost: 5 Ungari tantsu helilooja Johannes Brahms, Simple gifts from appalachian spring heliloojaks Aaron Copland ja Souvenirs op.28 Samuel Barber. Kokku esitati 6 teost. Mulle ei meeldinud kõige esimene teose valik Children’s games op.22, see kõlas mulle natukene igavana, tavalise ja lapsikuna. Teose esitamise ajal vallandusid saalis köhahood. Teose
MAAILMAKUULSAID OOPEREID. Claudio Monteverdi, “Orfeus” Georg Friedrich Händel, “Julius Caesar”, “Herxes” Wolfgang Amadeus Mozart, “Figaro pulm”, “Võluflööt” Gioacchino Rossini, “Sevilla habemeajaja” Richard Wagner, “Lendav hollandlane” Mihhail Glinka, “Ruslan ja Ludmilla” Modest Mussorgski, “Boriss Godunov” Pjotr Tšaikovski, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” Georges Bizet, “Carmen” Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida” Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame Butterfly” KUULSAID OOPERILAULJAID. Miliza Korjus (1908-1980) Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus
õhutaja, läbinisti soomepärane. [,,Surm" (programmiline sümfooniline süit), ,,Finlandia" (sümfooniline poeem)] Edvard Grieg Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, tõstis Norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele, oli patrioot ja veendunud demokraat, kirjeldas muusikas oma kodumaad. [,,Peer Gynt" (süit), soololaulud, klaveri- ja orkestripalad] Georges Bizet Astus 10-aastaselt Pariisi konservatooriumi, elu kujunes raskeks. [,,Carmen" (ooper)] Mihhail Glinka Klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas, taotles oma loomingus rahvuslikkust teadlikult, lõi muusikat kogu rahvale. [,,Ruslan ja Ludmilla" (eepiline ooper), ,,Ivan Sussanin" (ooper)] Modest Mussorgski Tulihingeline demokraat, ,,Võimsa rühma" liige, tõestas, et muusika on võimeline ühiskondlikes küsimustes kaasa
klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. 9. Chopini looming nokturnid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, ekspromptid 2 klaverikontserti 20 soololaulu 24 prelüüdi (,,Vihmapiiskade prelüüd") 27 etüüdi 10. Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps
Väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel, kelle muusikas pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu. Kuula: Debussy “Fauni pärastlõuna”: http://www.youtube.com/watch?v=EvnRC7tSX50 Debussy “Kuuvalgus”: http://www.youtube.com/watch?v=-LXl4y6D-QI Debussy „Linalakk tütarlaps”: http://www.youtube.com/watch?v=Yu4KObwynSc TUNTUD PR. HELILOOJAD Georges Bizet (oop “Carmen”), Jacques Offenbach (operetid), Gabriel Fauré, Charles Gounod (“Ave Maria” Bachi prelüüdile Cduur), Camille Saint-Säens (“Loomade karneval”), Caesar Franck, Maurice Ravel, Claude Debussy, Pierre Schaeffer, Olivier Messiaen jt. TÄNUD KUULAMAST! Loire jõe oru loss
Retsensioon Detsembris käisin vaatamas ooperit "Carmen" Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps. Tema tunded muutusid kergesti, lõpuks maksis see talle ta elu
TAANI Hans Christian Andersen (kirjanik) Adam Gottlob Oehlenschläger (poeet, dramaturg) PRANTSUSMAA Hector Berlioz (helilooja) Honore de Balzac (romaanikirjanik) Eugène Delacroix (maalikunstnik) Georges Bizet (helilooja) FrançoisRené de Chateaubriand (kirjanik) Théodore Géricault (maalikunstnik) Charles Gounod (helilooja) Alexandre Dumas vanem (kirjanik) François Rude (skulptor)
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
Liblikaid on maailmas umbes 150 000 liiki ja nii on lugu ka ooperitega. Käisin 12.veebruaril, kell 19.00 esmakordselt Estonia teatris ooperit vaatamas. Kõnealuseks ooperiks on Tõnu Kõrvitsa ooper kahes vaatuses “Liblikas”. „Liblikas“ on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Maailmaesietendus oli 13.septembril 2013. Enne ooperisse minekut olin väga elevil, kuna läksin esimest korda siiski pealinna kindla eesmärgiga vaatama nii tähtsat ooperit. Käisin just seda ooperit vaatamas seetõttu, kuna enne ooperit “Liblikas” olin ma näinud vaid ühte ooperit - Jevgeni Oneginit. Ooper “Jevgeni Onegin” oli väga hea, ning kuigi ma polnud sisuga tutvunud, oli eelnevat ooperit mugav vaadata. Kuna eelnev kogemus ooperivallas oli enam kui positiivne ning ooper “Liblikas” on siiski Estonia maja 100.aasta tähistamiseks mõeldud ooper, ning eesti keele õpetajal, olles raamatut lugenud, polnud mitte midagi negatiivset selle te...
Ma olin vapustatud A. Lemba. Klaverikontsert nr. 1( II ja III osa) st. Seda esitas Rahvusvahelise konkursi laureaat Johan Randvere. Ta on tõeliselt andekas, ma lihtsalt vaatasin ja imestasin, kuidas on üldse võimalik nii kiiresti on näppe liigutada ja tal oli see kõik peas. Mul pole lihtsalt sõnu kirjeldamaks kui hästi see noormees mängis ja kui enesekindel ta oli. Ta ei mängind seda mehaaniliselt ära, vaid ta nautis seda ja see jõudis ka publikuni. Dara Savinova laulis G. Bizet Habanera ooperist "Carmen". Tal oli äärmiselt ilus hääl ning ta sobis ideaalselt Carmeni karakteriga kokku. Ma ei saa ka mainimata jätta ta punast kleiti, mis oli ebamaiselt kena. Tema plussiks oli ka see, et ta liigutas ja isegi korra tantsis laval erinevalt teisest naissolistist, kes tundus liiga arg oma aaria jaoks. Mulle ei meeldinud Tuuletants ja Soome tants balletist "Kalevipoeg". Need olid kuidagi kuivad ja igavad ning kavas vale koha peale asetatud
· 2003: "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe, vaim · 2004: "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax · 2004: "Aarete saar" Jim Hawkins · 2005: "Suvi" Tõnisson · 2005: "Lõõmav pimedus" Carlos · 2005: "Anna Karenina" krahv Aleksei Kirillovitsh Vronski · 2006: "Saateviga" Dönci · 2006: "Kolm klaasikest kirsiviina" erinevad rollid · 2006: "Marilyn" Joe DiMaggio · 2007: "Opera Comique" - Georges Bizet Aastatel 1999 kuni 2004 on ta esinenud rollidega ka teiste teatrite etendustes: · 1999: "Hamlet" Laertes (Linnateater) · 1999: "Kolmekrossiooper" Filch (Linnateater) · 2001: "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" Vikont de Bragelonne (Linnateater) · 2003: "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) · 2004: "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) · 2004: "Latern" Sass projektiteater · 2008: Rockooper ,,Ruja" Rannap (Vanemuise suvelavastus)
11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20. „Carmen” Georges Bizet Prosper Merimee samanimeline jutustus Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo Avamäng, Toreadoori kuplee, Habaneera
Naturalistliku ooperi peameistriks loetakse Giacomo Puccinit (1858-1924). MAAILMAKUULSAID OOPEREID Claudio Monteverdi, "Orfeus" Georg Friedrich Händel, "Julius Caesar", "Herxes" Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Gioacchino Rossini, "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner, "Lendav hollandlane" Mihhail Glinka, "Ruslan ja Ludmilla" Modest Mussorgski, "Boriss Godunov" Pjotr Tsaikovski, "Jevgeni Onegin", "Padaemand" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" KUULSAID OOPERILAULJAID Miliza Korjus (1908-1980) Maria Kallas (1923-1977) Janet Baker (1906-1975) Birgit Nilsson Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras KUULSAID OOPERIDIRIGENTE Arturo Toscanini (1867-1957) Wilhelm Furtwängler (1886-1954) Herbert von Karajan (1908-1989) EESTI OOPER
Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Duett 3) Koor 4) Avamäng 5) Intermezzo 6) Retsitatiiv Tuntud heliloojad ja teosed G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″ W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni″, „Võluflööt″ G. Rossini „Sevilla habemeajaja″ C. M. von Weber „Nõidkütt″ R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″ Ajalugu Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja
kõigist perioodidest. Eriline klassitsismi austaja pole, kuid kindlasti halb muusika sealt ei pärine. Romantism mulle üldiselt ei meeldinud üldse. Ei haara väga kaasa, vaid jätab tuimaks. Kuulates tekkis pähe suure teatrisaali kujutis, kus laval mängitakse mingit pingelist draamaetendust. Veel tekkis pähe Tom n' Jerry multikas, kus hiir üritab kassilt juustu varastada ja tekivad vaiksemad hetked ja järsku olukord pingestub ja toimub põgenemine. Viimane kujutis tekkis kuulates Bizet Carmen Arogonaise't. Ehk oleks kuulatavam, kui oleks ka mingi pilt ees, mille taustal romantismi kuulata. Üldiselt mulle klassika väga ei meeldi, kuid igas perioodis on mõni erand. Siiani pole kunagi vabal ajal veel klassikat kuulanud ning arvan, et see jääb nii veel väga pikaks ajaks. Kuid kindlalt on klassikalisel muusikal suures osas mõju tänapäevasele muusikale ja filmidele. Klassika ei sure, vaid see esineb lihtsalt uuendatud või peidetud kujul nüüdsetes kunstiteostes
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. H...
Loobub numbriooperist. Ta kangelased hukkuvad, ühiskond on alatu.Berloiz Fantastilises sümfoonias on tugevalt autobiograafiliste sugemetega programm. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Bizet põhiooper Carmen on sisult väga traagiline mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
