usuteaduskonna ning läks Peterburi Jaani koguduse õpetaja Jakob Hurda juurde prooviaastat tegema. Suure töökoormuse ning ebasoodsa tingimuse tõttu halvenes tema tervis veelgi. [7] Samal ajal algas haiguste ahel ka Haavakivide perekonnas. 1891. aastal haigestus luuletaja isa Joosep Haavakivi ning ta toodi Tartusse operatsioonile. Tervenemislootuseta haiglast väljasaadetut põetas Anna oma korteris ning enne, kui jõuti korraldada Joosepi kojuviimist, saabus detsembri keskel surm. Annale mõjus kõige lähedasema surm nii laastavalt, et haigestus ka ise. 1892. aastal sai luuletaja kauaoodatud honorari eest sõita Leipzigi vesiravilasse tervist parandama. Anna soovis ennast täiendada majapidamise alal ning leidis sobiva töökoha Berliini lähedal Fürstenwalde diakonissiasutuses. Õe raske haigestumine tõi ta Eestisse tagasi. Ta põetas õde kaks kuud ning lahkudes nägi õde välja tervem, kuid nädala pärast sai Anna surmateate. [7] 1894
taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski tema aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on temast lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub tugevamaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus
Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud
Oleks hea, kui minust oleks saanud vähemalt korralik koolmeister, kes suudab lapsi seda armastama panna, mida ta ise noores põlves on armastanud ja milles oli siiski palju ilusat." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 163 ). Neist tunnetest kurtis Juulius Anna Neiderile, ta tundis naisega teatavat lähedust, ja talle meeldis rääkida teise haritud inimesega. Anna lohutas Juuliust ja julgustas teda ülikooli lõpetama. Juulius hindas ja oli väga tänulik Annale kõikide sõnade eest. Annast sai tema usaldusisik ja sõber, inimene kellega sai jagada mõtteid ja tundeid. Anna aga ei tulnud Peterburist tagasi niisama, ta ootas last. Meest Annal polnud, tollel ajal oli üksikemaks jäämine ebasünnis, Anna oleks kaotanud peale töö ka ühiskondliku positsiooni ja austuse. Ühel päeval tegigi Emmi Juuliusele ettepaneku võtta Anna laps endale. Nii oleks saanud poiss mõlemad vanemad ja suure armastava kodu. Emmi oli alati tahtnud
Kõik puud ja lilled lõhnasid imehästi. Kui me olime üle esimese aia jõudnud, noppisime igaüks oma lille. Ühest asjast ma küll aru ei saa. Nimelt sellest, miks naer siis ikka kõige hullemini peale tikub, kui tead, et ei tohi naerda. Nii kui me üle aia olime jõudnud, see kohe algaski. Lasse, Bosse ning Olle ronisid meile järele paljalt selleks, et meid kiusata ja naerma ajada. "Ära sa lehmakoogi sisse astu," ütles Bosse Annale. "Siin polegi lehma..." alustas Anna. Aga siis tuli talle meelde, et ei tohi rääkida. Me hakkasime turtsuma - kõik kolmekesi. Poisid aga naersid. "Te ei tohi sedaviisi turtsuda," ütles Lasse. "Pidage meeles, et te naerda ei tohi!" Seepeale me hakkasime veelgi enam turtsuma. Poisid keksisid kogu aeg meie ümber, sikutasid meid juustest ja näpistasid käsivarrest lihtsalt selleks, et meid naerma ajada. Ja meie ei saanud neid eemale peletada, sest me ei tohtinud ju rääkida.
enda hea lõputunnistuse väärilise töö peale. Varsti Irma mõistis, et tema nö. Trump- keskkooli tunnustatud lõputunnistus ei mänginud tema töö otsinguil enam mingit rolli, see ei lugenud mitte kui miskit. Irmal soovitati sõita Londoni, Inglismaale, et seal ta ehk teeks midagi aga siin miskit. Arvati, et selline tark tüdruk ei tea mustast ja ropust tööst mitte kui miskit, niisiis läkski ta tädi Annale appi pesu triikima ja rullima. Lonni ja Anna pidevalt vaidlesid, kaaspärasuse üle. Lonni rääkis tänapäeva maailmast Anna oli omaaja seisukohtadel, Irma muudkui aga kuulas nii üht kui teist. Irma muutus julgemaks ja leidis endale koha kellegi hr. Rudolfi juures- toaneitsina. Lonni nõudis kohe uue koha liike- niisiis mindi kinno. Irma valis kino, kuna see oli kohvikust odavam, Lonnile endale meeldis ka kino rohkem.
kuni Anna Vronskit nende majja ei too, on kõik korras, aga Anna rikub seda tingimust ning nüüd tahab Aleksei lahutada. Samas tunneb Anna, et ta hakkab varsti surema, sest ta nägi unes, et ta sureb Vronski lapse sünnitamisel. Levin ja Kitty saavad pärast pikka aega jälle kokku ja lepivad ära. Levin läheb Kitty juurde ning teeb talle abieluettepaneku, millega Kitty ning tema vanemad nõustuvad. Peagi jääb Anna raskelt haigeks ja arsti sõnul sureb varsti. Surivoodil annnab Aleksei Annale ja Vronskile kõik möödunu andeks, uskudes, et Anna sureb sünnitusel, aga ta jääb ellu. Anna keeldub lahutamast ning sõidab Vronskiga jäädavalt Itaaliasse. Levin ja Kitty peavad pulmad ära, kuid varsti pettub Levin abielus, sest nad tülitsevad Kittyga pidevalt. Pärast pulma kolivad mõneks ajaks maale elama. Vronski ja Anna reisivad mitu kuud mööda Euroopat. Kõik hiljuti toimunud sündmused tunduvad Annale ebareaalsena kui mõni unenägu
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning...
tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski tema aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on temast lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub tugevamaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel
Ta pöördus ümber ja läks peast kukkunud mütsi ülesse tõstmata hipodroomilt minema, isegi teadmata kuhu. Ta tundis end õnnetuna. Esimest korda elus elas ta üle raskeima õnnetuse, parandamatu õnnetuse, ja veel säärase, milles ta ise süüdi oli!" (lk 228) Väga tähtsat rolli Vronski elus mängis armastus. Eriti armastus Anna vastu. Juba Vronski ja Anna esimesel kohtumisel, jättis Anna Vronskile unustamatu mulje. Vronski jättis Anna pärast maha Kitty ja järgnes Annale Peterburgi. Ka Peterburis püüdis Vronski olla Annale võimalikult lähedal ja viibida temaga võimalikult palju ühes seltskonnas. Anna ja Vronski lähedased suhted paistsid silma ka seltskonnas, kuid see ei häirinud Vronskit. ,,Vronski teadis väga hästi, et Betty ja teiste peenesse seltskonda kuuluvate inimeste silmis polnud tal vaja naeruväärseks muutumist karta. Ta teadis väga hästi, et nende inimeste silmis võis olla
Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast. Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid ilma intiimläheduseta. Abielu olevat teostunud alles 1619. Pärast kolme nurisünnitust abielu alguses tundus troonipärija saamine lootusetuna ning Anna jäi abikaasa tähelepanust ilma. Alates 1620. aastast elasid nad eraldi. Hiljem omistati Annale armuafääre kõrgaadlikega, kelle seas olid Henri II de Montmorency ja George Villiers, esimene Buckinghami hertsog. Need on ebatõenäolised, sest kuninganna oli range sotsiaalse kontrolli all. Armulugu Buckinghami hertsogiga moodustab osa Alexandre Dumas vanema romaani "Kolm musketäri" süzeest. Selles asjas pole midagi tõestatud peale nähtavasti armunud Buckinghami meelituste kuningannale. Louis XIII Päikesekuningas Louis XIV
Piisab sellest kui liidame kokku Anna ja Mati poolt soovitud jäätisekogused. Kui ka jäätise pakkuja soovib pakkuda sellise hinnaga kaheksa jäätist nädalas, olemegi leidnud turu tasakaalu. Eelnenud arutelu iseloomustas selliste kaupade pakkumist mida me tarbime individuaalselt. Kui mina seda jäätist juba söön siis samal hetkel sina ei saa seda jäätist süüa. Nüüd vaatame lähemalt ühiselt tarbitavate hüviste pakkumist. Oletame, et nii Annale kui Matile meeldib ilutulestik. Ilutulestik on ühiselt tarbitav hüvis. Järelikult kui Anna vaatab ilutulestikku ei tähenda see, et Mati ei võiks seda vaadata (ja vastupidi). Ilutulestiku suurus on muudetav ning on teada, et nii Anna kui Mati eelistavad suuremat ilutulestikku väiksemale. Praegu on meil kakskümmend neli raketti. Täiendava raketi kasutamine maksab 100 krooni. Anna on nõus maksma 120 krooni ning Mati on nõus maksma 80 krooni täiendava raketi eest
Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust.Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas
Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aegajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema
Normile vastab see, mis on lihtne. Tolstoi hakkab selles tekstis kujutama sümboleid, allegooriat. Sümboolse tähendusega on tegelaste unenäod. Anna ja Vronski hakkavad nägema ühesuguseid unenägusid. 4. osa peatükid 2 ja 3 kirjeldatakse Vronski unenägu. Unenägu peab kirjanduses olema ebaloogiline. Tolstoi on esimene, kes hakkab nii kirjeldama unenägusid. Selleks ajaks on Anna hakanud ilmutama armukadedust. Seltskonnaüritustel nad koos käia ei saa. Anna mees ei anna Annale ka lahutust. Anna näeb unes sama unenägu. Mees unenäos ütleb pr keeles, et peab taguma rauda. Oluline kujund on ka küünal. Küünal sümboliseerib inimese elu. Anna jälgib vahetult enne oma surma küünalt, mis kustub. Ta võtab seda märgina. Kui Anna on surnud, siis see motiiv läheb üle jutustaja kõnesse Anna eluküünal kustus. Tolstoi läheb poeetikas ajaga kaasa. 70ndatel hakkas tekkima tendents tingliku poeetika poole. Tolstoi ei olnud modernist, ta põlgas dekadente. Sellele
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss". Kui isa kinkis raamatuid Illustreerinud E. Maisaar Raamat sisaldab jutukesi ja meenutusi lapsepõlvest. Kui isa kinkis raamatuid jutuke räägib sellest, kuidas lapsed ootasid isa linnast tagasi, sest ta tõi neile alati raamatuid. Annale meeldisid ilusad ja haledad raamatud, aga Juhanile seiklusraamatud. Vahest valmistasid nad ka ise teepakipaberist raamatuid. Jutuke Aino ja Leeni kodus rääkis sellest, et lapsed tahtsid emale head meelt teha, aga tegelikult tegid hoopis vastupidi...parandasid vanu riideid lõigates uusi katki ja kui ema koju tuli, siis ta sai väga tigedaks ja mis edasi juhtus, sellest käesolev jutt enam ei rääkinud... Jaanus Vaiksoo Kellasepaproua
Villiers muinasjutulist elu, mis veel järgnevatel sajanditel äratas tulevastes põlvedes imetlust. 138 Iseteadvana, veendunud oma võimus ja kindel selles, et teiste inimeste üle valitsevad seadused ei küüni temani, sammus ta kõrvalekaldumatult püstitatud eesmärgi poole, kuigi see eesmärk võis olla nii kauge ja silmipimestav, et igal teisel inimesel oleks meeletus sellele mõeldagi. Sel kombel oli tal õnnestunud mitmel korral läheneda ilusale ja uhkele kuninganna Annale, kelles ta oma hiilgava isikuga oli äratanud armastuse. Nagu öeldud, astus Georges Villiers peegli ette, kohendas kübara raskusest maha vajutatud kauneid blonde lokke, silus vurre ja naeratas iseenesele lootusrikkalt ja kõrgilt, süda pakitsemas rõõmust, õnnelikuna ja uhkena kauaoodatud hetke saabumise üle. Sel hetkel avanes peidetud uks seinas ja keegi naine astus tuppa. Buckingham nägi teda peeglist. Hertsog hüüatas -- see oli kuninganna!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
