veeni seinale. Suured veenid (alumine ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid) sein õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne. Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein on katki. Veri liigub soontes lainetena pulseerides, iga selline laine vastab ühele südame kokkutõmbele. Südame vatsakeste kokkutõmbel paisatakse veri aorti ja kopsutüvesse, mille elastsest sidekoest sein venib korraks välja ning tõmbub surve alanedes (vatsakeste diastol) jälle kokku, tõugates nii pulsilainet edasi, samamoodi käituvad ka suuremate arterite seinad. Pulssi saab palpeerida (katsuda) seal, kus arterid on otse naha all, kõige sagedamini kasutatakse pulsi palpeerimiseks kodarluuarterit randmel. Pulsi järgi ei määrata ainult südame löögisagedust, kogenud meedik saab pulsilaine eripäradest palju informatsiooni südame ja arterite seisundi kohta.
10/-33 sekundit pärast Suurt Pauku tekivad kvargid,10/-5 sekundit pärast Suurt Pauku hakkavad kvarkide kolmikud moodustama prootoneid ja neutroneid algab kvarkide 10/40 aastat vältav vangipõli. Vesiniku ja heeliumi tuumade süntees on 1-3 minutit pärast Suurt Pauku lõppenud. Esialgne universum oli footonite ajastulkiirgusdominante, täidetud valguskiirgusega, mis lõppes 300000 aasta pärast. Sellele järgnes siiani kestev ainedominantne ajastu, mis sai alata temperatuuri alanedes aatomite tekkimisega 500 000 aastat pärast Suurt Pauku. Tähtede evolutsioon algas esimeste tähtede tekkimisega 200-400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Esimeste tähtede mass ületas Päikese oma 100-1000 korda, kuid nende eluiga vältas kõigest 3 miljonit aastat. Selle aja jooksul sünteesiti nendes tähtedes raskemad elemendid, nagu hapnik, lämmastik, süsinik, raud jne.Kui täht lõpuksplahvatas supernoovaks muutudes, paiskas ta
tõttu langeb siis järsult heintaimede toiteväärtus. Mõnel suvel on võimalik heina teha ka ädalast augusti algul või juuli lõpul Sademete ja kuiva ilma perioodid vahelduvad Eestis sageli, nii et niitmise, kaarutamise, kogumise, veo, ja hoidlassepaneku võimsus peaks võimaldama varuda kogu hein ühe nädala jooksul. Niitmine katkestab toitainete juurdevoolu taimesse ja veel elavad taimerakud hakkavad elutegevuseks kasutama taimedes leiduvaid toitaineid. Niiskusesisalduse alanedes need nn. hingamiskaod pidevalt kahanevad ja lakkavad kõrrelistel 50-45%-lise ning liblikõielistel 65- 60 %-lise niiskusesisalduse juures, kui taimed lõpetavad oma elutegevuse. Üldjoontes arvestatakse, et toitainete kaod veel elavate taimerakkude korral on 1-2 % ööpäevas. Heintegemise ladusaks kulgemiseks ja kuivatamisega kaasnevate kadude vähendamiseks tuleb võimalikult lühendada kuivatamisaega ja võimalusel valida vähem kuivamist nõudev varumisviis
Sellega vähendatakse eesvoolu väljakantavate biogeenide kogust. Soomes on uuritud settebasseini mõju biogeenide peetusele settebassein vähendas nii üld- kui ka fosfaatfosforit 6%, üld- ja nitraatlämmastikku 3%, ammooniumlämmastikku 7%. Seega settebasseini efekt biogeenidele on väike .Heljumi ja biogeenide liikumist vooluvees süvenduse ajal on uuritud mitme teadlase poolt (Soomes, Eestis), kus on leitud, et org. aine väljakanne oli suurim kuivendusaastal, alanedes hiljem. Keskkonnakaitseliste abinõude osas ei võiks kõiki kulutusi jätta maaomaniku kanda. Toetuste aluseks võiks olla alljärgnevad põhjused:*Euroopa Ühenduse majanduspoliitika;*Kogu väljakantav biogeenide kogus ei pärine konkreetse maaharija majanduslikust tegevusest ning tema osa pole täpselt mõõdetav;*Taimetoitainete väljakannet põhjustavad ekstremaalsed looduslikud tegurid, mis pole prognoositavad;*Kuivendus parendab keskkonnaseisundit suuremal alal, olles kasulik
20 20 20 20 20 -10% Reaalne -15% intressimäär -20% -25% -30% Aastad Joonis 4.2. Reaalne ja nominaalne tähtajalise hoiuse intressimäär (Eesti Pank, autori arvutused) Jooniselt 4.2 on näha, et nominaalse intressimäära alanedes on reaalne intressimäär tõusnud. Selle põhjuseks on vähenenud inflatsioon Eestis, mis on pannud pankasid nominaalset intressimäära alandama. Tänase päevani kohtab Eestis veel ekslikku seisukohta, et 1990. aastate keskel tasus investeerida panga tähtajalistesse hoiustesse, sest intressimäärad küündisid isegi üle 10%. Tuleb tähele panna, et tegemist oli nominaalse intressimääraga, aga rahandusotsused tuleb teha tegeliku intressimäära järgi. Jooniselt 4.2 selgub, et alles 1998
korrosioonikindlusega. kümneid tunde, jahutatakse õhu käes või koos Deformeeritavatest vanandatavatest sula- ahjuga. Rekristalliseeriv lõõmutamine viiakse läbi mitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), sõltuvalt sulami koostisest temperatuuril 350…500 mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustu- °C kestusega kuni paar tundi kalestumise vuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes kõrvaldamise ja tera peenendamise eesmärgil. (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel (sele 1.42) tõuseb duralu- o miiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad T, C 450 aga plastsusnäitajad. V a n a n d a ta v a d
2. q =6000 - 0,5 p, kus q - m2/a ja p on hind kr/m2 3. graafik 3. NÕUDLUSSEADUS Nõudlus ei ole inimese vajadus vaid efektiivne nõudlus antud hinnajuures antud ajamomendil. Seadus: nõutava kauba hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos. Hind tõuseb kaupa nõutakse vähem. Hind langeb kaupa nõutakse rohkem. Eeldus: madalama hinna juures on tarbijad võimelised kaupa rohkem tarbima. Elamu hinna alanedes ehitatakse suurem maja. Üürikorterist eramusse. Nõudluskõver on langev kõver: vasakult paremale alla. Elamu m2 hind tuh. kroonides Nõutav elamu pirina m2 kogus aastas 12 0 10 1000 8 2000
koguseid. Pakkumise hinnaelastsuskoefitsient arvutatakse samamoodi kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsientki, ainuke vahe on selles, et kogustena käsitletakse pakutavaid, mitte nõutavaid koguseid. Kui hüviste tootmiseks kasutatakse ressursse, mis väga hästi sobivad ka paljude teiste hüviste tootmiseks, siis sellise kauba pakkumine on väga elastne. Põhjus peitub selles, et kui ressursse saab kasutada ka teiste hüviste tootmiseks, siis hetkel pakutavate hüviste hinna alanedes hakkavad tootjad tootma hüviseid, mille eest on võimalik kõrgemat hinda küsida ning suuremaid kasumeid teenida. Kui aga hüviste tootmiseks kasutatakse väga unikaalseid ressursse, on pakkumine väheelastne. Kui analüüsida aja mõju tuleb eristada kolme erinevat perioodi: hetkeline periood, lühiperiood ja pikk periood. Hetkelisel perioodil ei suuda firma muuta tootmisressursside mahtu ning seetõttu ka toodangu mahtu ning sageli on firmade pakkumiskõver vertikaalne.
Selle rõhu ja suuskade libisemisest tekkiva hõõrdumise tõttu tõuseb veidi temperatuur suusatalla lumega kokkupuutepunktides ning tekibki üliõhuke libisemist soodustav veekile. Eriti soodne on kile teke temperatuuril -2…-10 kraadi (parimaks loetakse libisemist -4 juures). Temperatuuri -2 ja soojema korral tekib liiga paks, libisemist halvendav veekile. -10 ja külmema juures veekile teke peaaegu lakkab ja libisemine halveneb. Temperatuuri alanedes lumeosakesed kõvenevad, hõõrdumine lume ning suusa vahel halveneb ja temperatuuril -70…-80 kraadi libiseb suusk lumel sama halvasti kui mööda liiva. Peale õhutemperatuuri mõjutab libisemist soodustava veekile teket lumetera suurus ja kuju. Sadaval ja värskel lumel libiseb suusk mööda suurt hulka lumekristallide tahkeid ja nõeljaid otsi, mis kraabivad suusamääret. Suusa ja lume puutepunktide pind on suur ja erirõhk igas punktis väike, temperatuuritõus ja veekile teke takistatud
Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Anabioos (kr. anabiosis taaselustumine) organismi seisund, milles eluprotsessid on sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi ei ole. Anabioosis on sageli mikroobid ja ainuraksed, nad elavad nõnda üle ebasoodsaid elutingimusi. Paljudel organismidel kuulub anabioos normaalsesse arengutsüklisse (seemned, eosed). Anabioosis (peamiselt tugevasti jahtununa) säilitatakse ka elusvaktsiine, bakteri- ja seenekultuure.
lihtne bimetallregulaator (temperatuuri releetoimeline regulaator) on näidatud Joonis 2.4. Bimetallregulaator koosneb kahest erineva joonpaisumisteguriga metallilehest, mis 9 soojenedes paisuvad erinevalt. Selline regulaator sobib näiteks elektriradiaatorisse. Temperatuur tõus tingib elemendi kahe erineva metalli erineva deformatsiooni, mistõttu regulaator üks hetk katkestab ahela. Temperatuuri alanedes laskub kontak jällegi endisesse asendisse ning vooluahel suletakse. Joonis 2.4. Bimetallregulaator [3] Automaatsüsteemides ei ole täiturmehhanismide stabiilne juhtimine muutlikus keskkonnas regulaatorita võimalik. 2.2.2. Protsess Protsess (process) on üldistatult seade, mida üldse soovitakse juhtida. See on ainuke osa automaatjuhtimissüsteemist, mille parameetreid ei saa muuta, mistõttu moodustab see
Transport- ja siirdehilistumise ajad on määratavad graafiliselt. Summaarne hilistumise aeg sõltub aurustumise intensiivsusest ja moodustab 100 kuni 150 s. Trumli nivoo muutumine tingituna auru tarbimise muutumisest Auru tarbimise muutumine stabiilse kütusekulu juures toob kaasa auru rõhu muutumise katla trumlis ja katla järel. Auru tarbimise suurenemisel alaneb mõnevõrra auru rõhk, mis tingib auru erimahu suurenemise vee ja auru segus. Peale selle väheneb rõhu alanedes ka vee keemistemperatuur tsirkulatsioonikontuuris ja vees akumuleerunud soojuse arvel toimub täiendav aurumoodustumine. Selle tagajärjel suureneb aurusisaldus vee ja auru segus ning nivoo hakkab tõusma. Teatud aja möödudes hakkab mõju avaldama materiaalne ebabilanss toitevee kulu ja aurukulu vahel ning nivoo hakkab muutuma kiirusega, mis on määratud materiaalse ebabilansi ja aurustuspinna suurusega katla trumlis.
Osa auru molekulidest pöördub tagasi vedelikku. Kui vedelikust väljuvaid ja sinna tagasi pöörduvaid molekule on ühepalju, muutub vedeliku kohal olev aur küllastunuks ja tema rõhku nimetatakse küllastunud auru rõhuks antud temperatuuril. Kui aur vedeliku kohal on küllastunud, hakkab vedelik keema. Muutes veeldatud gaasi sisaldavas mahutis rõhku, saab muuta gaasi keemistemperatuuri. Rõhu suurenedes keemistemperatuur tõuseb, rõhu alanedes väheneb. Veeldatud gaaside auru rõhku väljendatakse baarides. 1 baar = 105 Pa = 100 kPa. Kõik rõhu mõõtmiseks kasutatavad riistad mõõdavad ümbritseva õhu ja mahuti õhu rõhkude vahet. 8.4.2. Veeldatud gaaside tihedus Vedeliku tiheduse all mõistetakse ühe ruumalaühiku vedeliku massi kilogrammides. Ruumalaühikutena kasutatakse dm3, m3, liiter. Veeldatud gaaside omaduste tabelis antakse harilikult veeldatud gaasi suhteline tihedus,
00 3.00 13.00 Tabelist näeme, et sõltumata tootmismahu muutumisest 1000 tootelt 5000 tootele (juhul kui toode meeldib tarbijale ja nõudlus kasvab) püsikulud ei muutu vaid jäävad absoluutsummas 15 000 € tasemele (vt veerg 2). Küll aga muutuvad muutuvkulud suurenedes 10 000 eurolt (1000 tk tootmisel) 50 000 eurole (5000 tk tootmisel) (vt veerg 3). Ühiku kohta jääb aga muutuvkulu konstantseks – 10 € ühiku kohta (vt veerg 5). Samas muutub aga püsikulu ühiku kohta, alanedes 15.00 eurolt (1000 tk tootmisel) 3.00 eurole (5000 tk tootmisel) (vt veerg 6). Näeme, et püsikulu võib alaneda kuni 5 korda kui kasutame püsikulusid efektiivsemalt, suurendades tootmismahtu 1000 ühikult kuni 5000 ühikule. Kuid tootmismahu suurendamiseks peab olema turunõudlus vastavate toodete vastu. Tootmismahu suurenedes alaneb tooteühiku kogukulu (vt veerg 7) 25 eurolt 13 eurole ehk ligi kaks korda. Seda tänu sellele, et
elupaik), haigustekitajad. ERINEVAD SUHTE TÜÜBID! Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Ökoloogilise teguri toime organismile. Teguri mõju sõltub selle intensiivsusest ja organismi omadustest. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. Enamik taimede kasv pidurdub juba 4kraadi juures. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Ökoloogiline amplituud jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri mõju kogu amplituudi vahemikus pole organismile sama- teguri
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Kui hüviste tootmiseks kasutatakse ressursse, mis väga hästi sobivad ka paljude teiste hüviste tootmiseks, siis sellise kauba pakkumine on väga elastne. Põhjus peitub selles, et kui ressursse saab kasutada ka teiste hüviste tootmiseks, siis hetkel pakutavate hüviste hinna alanedes hakkavad tootjad tootma hüviseid, mille eest on võimalik kõrgemat hinda küsida ning suuremaid kasumeid teenida. Kui aga hüviste tootmiseks kasutatakse väga unikaalseid ressursse, on pakkumine väheelastne. Ø Aeg Kui analüüsida aja mõju firmade tootmis- ja pakkumisotsustele, tuleb eristada kolme erinevat perioodi: hetkeline periood, lühiperiood ja pikk periood. Hetkelisel perioodil
Näit. 50Ks 30Lm 20Lv 50% kaske 30% mustleppa 20% valgeleppa ehk 50% puistu koosseisust tagavara järgi moodustab kask, 30% sanglepp ja 20% hall lepp. Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: Mä - mänd Ku - kuusk Nu - nulg Lh - lehis Ks - kask Hb - haab Ta - tamm Lm - must lepp Lv - valge lepp Sa - saar Ja - jalakas Liigid koosseisuvalemis järjestatakse osatähtsuse alanedes. Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks. Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsient erineb kahe ühiku võrra. 4.Puistu vanus -Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele kaaspuuliigile vanust märgitud, tähendab see, et kaaspuuliigi vanus on sama või lähedane sellele
Viimasel 25-el aastal on elektrolüüsiks kasutuselevõetud täiesti uued tehnoloogiad. On selge, et elektrienergiaga toodetud vesinik pole kunagi konkurentsivõimeline metaanist toodetava vesinikuga. Kütuseelement annab siin võrreldes teiste meetoditega suhteliselt odava lahenduse energia salvestamiseks (akumuleerimiseks) vesiniku näol. Seega võib kütuseelementide ja elektrolüüserite kasutuselevõtt nende töökindluse ja hinna alanedes mõjuda positiivselt ka alternatiivsetel allikatel baseeruva energia tootmisele. Kuigi vesinik on kütuseelemendile kõige sobivam kütus, katsetatakse ka metanooli ja maa- gaasi kasutamisega kütuseelemendi kütusena. Ka sel juhul muudetakse kütus kas kütuse- elemendi sees või eraldi asuvas muunduris vesinikuks. Tabel 6.9 Kütuseelementide põhiandmed Tüüp Tempera- Elektro- Kütus Oksü- Elektriline Märkused
5Mg1 93,6 K+KV 335 380 13 125 konstruktsioonid. Rp0,2, N/mm2; Rm, N/mm2 L – lõõmutatult, Kal. – kalestatult, K+LV – karastatult ja loomulikult vanandatult, K+KV – karastatult ja kunstlikult vanandatult 24 Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg- sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes. Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel tõuseb märgatavalt duralumiiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad aga plastsusnäitajad. Valusulamid Alumiiniumi valusulamite tüüpilised esindajad on Al-Si-sulamid – silumiinid, mis ei moodusta ega mille koostises ei ole keemilisi ühendeid. Enam kasutatakse Al- valusulameid, mis sisaldavad 10 ... 13% Si. Üldjuhul on eutektstruktuur jämeteraline, tehes sulami hapraks. Sulami struktuuri peenendamiseks sulameid modifitseeritakse –
sellised sulamid on masina- ja aparaadiehituses Deformeeritavatest vanandatavatest sula- teraste järel üks põhilisemaid konstruktsioonimater- mitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), jale. Tugevuse tõstmise eesmärgil sulameid karas- mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustu- tatakse ja seejärel vanandatakse kas loomulikult vuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (s.o. toatemperatuuril) või kunstlikult (s.o. kõrgen- (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva datud temperatuuril). Seejuures saavutatakse tuge- vanandamise tulemusel (sele 1.42) tõuseb duralu- - 31 - miiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad o aga plastsusnäitajad. T, C
Puhtpuistuks määratakse puistu siis, kui kõrvalliike on vähem kui 10 % tagavarast. Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: Mä - mänd Ku - kuusk Ts - ebatsuuga Nu - nulg Lh - lehis Ks - kask Hb - haab Ta - tamm Lm - sanglepp Lv - hall lepp Sa - saar Ja - jalakas To - teised okaspuud Tl - teised lehtpuud Liigid koosseisuvalemis järjestatakse osatähtsuse alanedes. Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks. Puuliigid, mille tagavara on alla 10 % I rinde tagavarast märgitakse + NB!!! Puistu eraldatakse, kui koosseisukoefitsent erineb kahekümne protsendi võrra. NB!!! 4.Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
