Dendriitide ja aksonite kasv - Kasutud neuronid hävitatakse - Suurim dendriitide areng pärast sündi – on vaja kogemusi et ühendused välja kujuneksid - Poole aastaselt on dendriitidega varustatus täiskasvanu tasemel, nende kasv sõltuv keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem - Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes poolkerades, vähem mõjutab see primaarseid motoorseid ja sekundaarseid sensomotoorseid süsteeme Apoptoos - Loomulik rakusurm Sünapsite teke - Pikaajaline protsess, algab lootel aga toimub enamasti pärast sündi. Esimesed sünapsid on juhuslikud, ei ole funktsionaalseid seoseid ja nendest järk-järgult loobutakse. Teismeea lõpus on esimesed sünapsid ära kadunud
(2) välja selgitada, millised on inimeste võimete erinevuste tagajärjed mida teistest paremad võimed inimesele annavad ehk miks ja kuidas on intelligentsus üldse oluline · elukäigu mõttes oluliseim g ehk üldvõimekus (3) mõista, millest inimeste võimete erinevused tulenevad Vaimse võimekuse testide rakendamise valdkonnad · kooliküpsuse hindamine · karjäärinõustamine · sisseastumiskatsed · personalivalik · kliiniline psühholoogia, vaimse alaarengu diagnostika ... Rohkelt segadust määratlemisel Inimesed erinevad oma võime poolest: · mõista keerulisi ideid · kohaneda kiirelt keskkondlike muutustega · õppida kogemusest · mõtelda üldistes kategooriates · jõuda kiiresti probleemide lahenduseni Vaimne võimekus peegeldab suhtelist soorituse taset vaimset pingutust nõudvates tegevustes, mis nõuavad kas taiplikkust, mälu või arutlemisoskust, arusaamist ja reageerimist => individuaalsed erinevused
arengule. Šoti moraalifilosoofide skaalad Karjakasvatus Tööstus/kaubandus Küttimine ja korilus Põllupidamine Metslus Barbarism Tsivilisatsioon Arengutase Aeg Sotsiaalse evolutsooni teooria... ... andis õigustuse kolonialismile - Koloniseeritud rahvad ei suuda end oma alaarengu tõttu ise juhtida. Tõend nt rahvuse ja rahvusriigi puudumine. ...kohustasa koloniste arenemata ühiskondi aitama – nn Valge Mehe Koorem (Rudyard Kiplingi luuletus 1899). Luuletus kirjeldab kohusestt aidata ülejäänud inimkond samadele mõistlikkuse lätetele. - Metslane on lapsik, arenemata. Tõend: puudulik tehnoloogia, jaburad kombed. Herbert Spencer (1820-1903) Väljend survival of the fittest ehk tugevama ellujäämine
meeldivad. 4. Naudingu-või kergendustunne tule süttimisel või selle tagajärgede vaatamisel või neist osa saamisel. 5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või meelepette tõttu või kriitikameele nõrgenemise tagajärjel (n. dementsuse, vaimse alaarengu või joobeseisundi tõttu). 1.4. Kleptomaania (DSM-IV järgi) 1. Korduv suutmatus vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida isik nende- või rahalise väärtuse pärast tegelikult ei vaja. 2. Kasvav pinge vahetult enne varastamist. 3. Varastamise hetkel kogetud naudingu- või kergendustunne. 4. Varastamine ei ole viha või kättemaksu väljendus ja seda ei põhjusta luul või meelepetted. 1.5.Trihhotillomaania ehk juustekiskumismaania (DSM-IV järgi) 1
tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Vaimse alaarengu iseärasusi Kognitiivne tase, mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus. Häiritud on toimetulek mõnes funktsionaalses valdkonnas (suhtlemine, enesehoolitsus, sots. oskused, akadeemilised oskused, töö jne). Kasutades IQ-testi tulemus alla 70 punkti. Saab jagada ka: kerge (IQ 50-69) mõõdukas (IQ 35-49) raske (IQ 20-34) sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid. Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka
- Aju areng ei toimu ühtlase tempoga vaid spurtidena. (piaget arengustaadiumid) - Kasvuspurtidega on seotud kriitilised ja sensitiivsed perioodid, mil vastava funktsiooni edenemine on kõige kiirem - Sensitiivne periood – kogemus mingil ajal mõjutab aju arengut märkimisväärselt, lubab tetud võimeid eelistatult arendada - Kriitiline periood – toob kaasa pöördumatud muutused ajufuntksioonis - Kiire oskuste areng 6-10 aastaseni ja suhteline küpsus juba 10 aastaslet. Vaimse alaarengu iseärasusi Kognitiivne tase mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus. Häiritud toimetulek mõnes sfunktsionaalses valdkonnas nt suhtlemine, enesehoolitsus, sotsiaalsed ja akadeemilised oskused jne. - Põhjuseid ja diagnoose võivad olla mitmeid. Harva isoleeritult, tavaliselt kaasnevad füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. - Populatsioonis 1-3%, 30-50% jääb põhjus ebaselgeks
tegelikult teeb/käitub jne. Kui tahame teada, kuidas asjad päriselt on, siis peaks vaatlust vaatama, samas vaatlus ei anna meiel patsiendi arvamusi ja hoikauid edasi. Ka võimaldab teada saada interjuu, et mida lapsed ise oma olukorras, endast üldse arvavad. Küsitlusmeetod sobib ainult siis, kui nad saavad küsimustes aru, oskavad vastuseid formueleerida (ehk kõnetegevus ja kõneaparaat ehk kognitiivne pool funktsioneerib piisavalt). Nii on see laste (eriti HEV lapsed) puhul. Nt vaimse alaarengu puhul ei võimalda alati teatud vanuses küsimusest adekvaatselt aru saada, ja oma mõttetegevust edasi anda. ka nt autistmiga. Küsitlusmeetod sobib ka hästi ,kui tahame teada, kuidas lapse areng on siiamaani kulgenud, seda saab küsida laüsevanematelt. Samas, neid küsitledes tuleb mõelda, kuidas esitame küsimuse, selliselt, et see annaks vastuse selle kohta, mida teada tahame, seega küsimused peavd olema üsna konkreetsed. Nt kuna ta tegi oma esimesed sammud. Mitte, et räägi oma
ainetes o Kerge astme ÕR tavaõppimise tingimustes õpetaja abi vajavad lapsed o Keskmise astme ÕR ei saa ainult tunnis hakkama, vajavad tunnivälist abi, tavaline õppekava mida võidakse individualiseerida o Väljakujunenud astme ÕR intellekt alla normi, probleemid õppimisel, tavaelus nii väga ei ole. NB! Kasutatakse kerge vaimse alaarengu puhul ka terminit õpiraskus. o Spetsiifilised raskused vaid teatud õpivilumuste (lugemise, kirjutamise või arvutamise) omandamises. Selline eristus ei ole päris ühene. Praktikas võivad spetsiifilised õpiraskused välja näha nagu üldised õpiraskused, nt lugemisoskus kuna seda on vaja kõikides ainetes. Kui laps on hädas lugemisega, jääb hätta ka teistes ainetes kus vaja lugeda. Üldised õpiraskused Probleemsed on:
ärkvelolekut, kuid seejärel läbi retikulaarformatsiooni mõjutab otsmikusagar omakorda toonuse tõstmist ja hoidmist. Toonuse langus mõjutab loomulikult ka kõnetegevust. Kõik inimesed on arvatavasti tunnetanud sõnaotsimise raskusi pärast väsitavat päeva. Patoloogia korral võib verbaalne aktiivsus täielikult puududa või siis reageerib inimene kõnele aeglaselt, läheb üle sosinale ja varsti vaikib täiesti. Ka vaimse alaarengu korral on aju toonus keskmisest madalam. 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise ploki moodustavad kiiru-, oimu- ning kuklasagara välised piirkonnad koos koorealuste moodustistega. Mahukas kattetsoon nimetatud sagarate piiril kindlustab erinevat laadi informatsiooni integreerimise ja ülemineku sümboolsetele skeemidele, sh. keele kasutamise. Ploki funktsioneerimisel ilmneb lateraalsus — ajupoolkerade vahel kehtib funktsioonide jaotus
Translokatsioon võib tekkida ka kahe akrotsentrilise (ühed kromosoomi õlad teistest tunduvalt lühemad) kromosoomi ühinemisel (Robertsoni translokatsioon): kromosoomide tsentromeerid ühinevad üheks ja mittehomoloogilised kromosoomid liituvad. Veistel ühinevad suur (A1) ja kõige väiksem (A29) kromosoom. Fenotüübiliselt seostub Robertsoni translokatsioon veistel sigimishäiretega ja leukoosiga, kitsedel interseksuaalsusega ning lammastel sugunäärmete alaarengu ja steriilsusega. Kromosoommutatsioonid ei teki ainult spontaanselt, vaid neid võib tekitada ka kunstlikult - ioniseeriva kiirguse ja keemiliste ainetega. Kromosoommutatsioonide sagedus sõltub eelkõige kromosoomide füüsikalise ja keemilise oleku muutustest, aga ka kogu organismi füsioloogilisest seisundist. Genoommutatsioonid (heteroploidsus) Kõikidel loomaliikidel on kindel kromosoomiarv - diploidne keharakkudes ja haploidne sugurakkudes
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
lapse eeloskused jäävad kujunemata, jõuab siis kooli ilma igasuguste eeloskusteta lugemises, kirjutamises ja arvutamises. Punasega on märgitud see, et rangelt võttes ei ole sel viisil tekkinud raskused siiski ÕR. Puhtalt keskkonnast tingitud probleemid ei ole õpiraskused. Siin tuleb teha mööndus eriti ränkadele keskkonnaoludele, kui lapsega tõesti üldse ei tegelda, siis on ju võimalik ka see, et laps sisuliselt jääb vaimse alaarengu tasemele. Need lapsed, kes on loomad juures kasvanud või kusagil aastaid kinni olnud. On süüa antud, keegi ei ole lapsega rääkinud, temaga tegelenud. Niisugustest tingimustest pärit laste puhul saab tõepoolest tekitada keskkond aju arengus väga selgeid probleeme, mille tõttu infotöötlus on häiritud. Neid olukordi on suhteliselt vähe ja niisugune leebemat laadi tegelematus lapsega viib selle olukorrani kui tema infotöötluspotentsiaal on tegelikult
Kõige kiirem dendriitide areng 5 – 21 n. pärast sündi. ►täiskasvanu tase umbes 5 – 6 k. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkonnast. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem. Neuroni funktsioneerimiseks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Aksoni tee sihtkohani võib olla blokeeritud *kas traumajärgselt koe armistumine *kas aksoni
Normaalne IQ 70 kuni 130 Kerge alaareng IQ 55 kuni 69 Areng aeglane, tuleb ise toime Mõõdukas alaareng IQ 40 kuni 54 Vajab juhendamist kogu elu jooksul Raske alaareng IQ 25 kuni 39 Võimetu ise toime tulema Sügav alaareng IQ alla 25 Vajab täielikku hooldust 33 % vaimse alaarengu juhtudest seostub Downi sündroomiga, mida põhjustab kromosoomidefekt (21. kromosoomi esinemine kolmes eksemplaris ühe paari asemel). Eeldatavasti annavad intelligentsusesse oma panuse nii pärilikkus kui ka keskkond. Seda tõestab järgmine korrelatsioonide kogum, mis on saadud 111 erineva uurimuse tulemuste sünteesil. Intelligentsuse koefitsiendi korrelatsioonid erinevate perekondlike sidemete puhul (Bouchard, 1981)
eksperdi väide, et süüdistatav ei olnud võimeline oma käitumist kontrollima või juhtima; eksperdi väide, et süüdistatav põeb teatud vaimuhaigust; eksperdi väide, et süüdistataval ei olnud psüühikahäirete (haigusliku psüühika seisund) tõttu tahtevabadust seadusele vastava talitusviisi valimiseks; eksperdi väide, inkrimineeritav tegu kuulub tüüpilise käitumisena süüdistatava vaimuhaiguse (või vaimse alaarengu jne) sümptomaatikasse või tegu oli muul viisil niisugusest seisundist põhjustatud; õiguslik põhimõte, et süüdistatav vaimuhaigena (või vaimselt alaarenenuna) juba kannatab raskete psüühikahäirete all, millele ei tuleks lisada karistust; üldinimlik leid (või eksperdi arvamus), et kui süüdistatav on varem (korduvalt) viibinud psühhiaatrilisel ravil, kuulub ta esmajoones psühhiaatriliste patsientide hulka;
juutidel. Sellesse haigusesse lapsed surevad 34aastaselt, kuna nende kehad pole võimelised lõhustama rasvu. Kui mõlemal vanemal on geneetiline defekt, on nende lastel 1 šanss neljast sündida selle haigusega. 4.DOWNi sündroom. Ei põhjusta mitte vanematelt päritud omadus, vaid häire, mille korral sügoot saab viljastumise momendil 1 üleliigse kromosoomi, põhjustades hiljem vaimse alaarengu ja ebahariliku füüsilise väljanägemise. Downi sündroom on sageli seotud isa ja ema vanusega. Ema vanus Esinemise tõenäosus Esinemise tõenäosus pärast igast rasedusest esimese Downi sündi 29 1 1000st 1 100st 3034 1 600st 1 100st 3539 1 200st 1 100st
derivaat Maniakaalsed seisundid, lastel ja alla 18- depressantidest tingitud teha EKG seisundid. rahutusseisundid aastastel KNS-i depressioon, Rahutusseisundid vaimse alaarengu või noorukitel. Parkinsoni tõbi, vaimse alaarengu dementsuse korral: 2- basaalganglionide korral. 10 mg haloperidooli kahjustus. Kliiniliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
