36 666 0 41 601 491 11 922 13 836 5 100 3 890 0 5 486 246 1 502 1 080 256 0 0 129 507 5 274 21 314 85 688 21 005 0 0 0 3 898 25 033 48 868 13 433 56 249 0 79 427 5 505 12 974 34 486 9 443 3 809 0 6 320 292 862 2 199 959 9 080 0 10 904 0 1 317 4 912 1 240
H Jrk nr Reeperi Nº Klass [m] 1 Nº(44) 71,006 II 2 24 50,138 II 3 204 43,286 II 4 682 42,147 II 5 684 50,912 II 6 688 63,178 II 7 898 45,309 II 8 9461 61,626 II 9 33 66,624 III 10 69 56,614 III 11 311 71,565 III 12 1320 53,656 III 13 1747 38,030 III 14 2419 57,306 III 15 0400 54.876 III
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lü...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
Efore 379 elektroonika NOTE Pärnu OÜ 120 65 elektroonika Rapala Eesti AS 268 59 146 landitehas Ruukki Products AS 145 650 822 1772 Pärnu, metallkatused Henkel Makroflex AS 65 258 470 942 898 Pärnu, ehituskeemia Maxit Estonia 143 304 387 669 699 Häädemeeste, Aravete, betoon Oma Ehitaja AS 57 576 Pärnu Eston Ehitus 68 70 118 160 291 End. Pärnu KEK Renet 75 59 75 147 106 ehitus ELWO 58 58 137 214 Elektriehitus
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 44 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Elektrienergia tootmine ja tarbimine, 2011–2012 (gigavatt-tundi) 2011 2012a Muutus, % Brutotootmine 12 893 12 012 –6,8 Netotootmine 11 667 10 898 –6,6 Import 1 690 2 710 60,4 Läti 815 554 –32,0 Leedu 374 545 45,7 Soome 501 1 611 221,6 Tarbimine 7 155 7 775 8,7
468 453 Laaniste Andres Järvamaa 03:28:52 M21 329 192 Laaniste Mart Järvamaa 03:19:53 M21 384 617 Laanoja Risto Tallinn 03:23:47 M21 722 1217 Laas Indrek Tartu 03:42:24 M21 1014 1832 Laidre Reno Tartu 03:56:22 M21 1627 1424 Laik Indrek Tartu 04:27:19 M21 1990 1082 Laine Allan Harju 04:52:10 M21 1566 2482 Laiv Rauno Valga 04:24:01 M21 919 898 Laks Henri Tallinn 03:52:16 M21 1375 1448 Lamp Enn Harju 04:13:24 M21 2180 1974 Lapidus Aleks Tallinn 05:11:17 M21 1841 2874 Laub Gerd Tallinn 04:41:01 M21 1974 2536 Laudanskis Arnis Läti 04:51:31 M21 2131 2655 Laugmaa Tõnu Tartu 05:04:24 M21 1669 1977 Laul Enno Tallinn 04:29:33 M21 2196 2541 Laul Margo Tartu 05:13:06 M21
saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente). Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus. Pärast lüüasaamist jäid paiseks, võtsid vastu ristiusu (samas on seda lahingut peetud
911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega (hiljem lisandus veel teiste rahvuste elemente). Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus. Pärast lüüasaamist jäid paiseks,
130×12 23,6 30,0 14 3,64 5,15 4,60 472 50,4 3,97 750 5,00 194 37,7 2,54 140×13 27,6 35,0 15 3,92 5,54 4,96 638 63,3 4,27 1010 5,38 262 47,3 2,74 150×12 27,3 34,8 16 4,12 5,83 5,29 737 67,7 4,60 1170 5,80 303 52,0 2,95 150×15 33,8 43,0 16 4,25 6,01 5,33 898 83,5 4,57 1430 5,76 370 61,6 2,93 160×15 36,2 46,1 17 4,49 6,35 5,67 1100 95,6 4,88 1750 6,15 453 71,3 3,14 180×16 43,5 55,4 18 5,02 7,11 6,39 1680 130 5,51 2690 6,96 679 95,5 3,50 180×18 48,6 61,9 18 5,10 7,22 6,41 1870 145 5,49 2970 6,93 757 105 3,49
House Prices and Mortgage Credit: Empirical Evidence for Ireland. – The Manchester School, 2007, Vol. 75, No. 1, pp. 82- 103. 23. Foster, J. B., Magdoff, F. The Household Debt Bubble. New York: Monthly Review Press, 2009, 160p. 24. Garber, P. Famous First Bubbles. – The Journal of Economic Perspectives, 1990, Vol. 4, No. 2, pp. 35-54. 25. Geltner, D. M., Miller, N. G. Commercial Real Estate Analysis and Investments. South-Western Publishing; 1st ed., 2000, p. 898. 26. Gerardi, K., Lehnert, A., Sherlund, S. M., Willen, P. Making sense of the Subprime Crisis. – Brooking Papers on Economic Avtivity, 2008, pp. 69-145. 27. Goetzmann, W. N., Wachter, S. M. Clustering methods for real estate portfolios. - Real Estate Economics, 1995, Vol. 23, No. 3, pp. 271-310. 28. Hastings, A., Nordby, H. Benefits of Global Diversification on a Real Estate Portfolio. – Journal of Portfolio Management, 2007, Special Real Estate Issue, Vol. 33, pp. 53-62. 29
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Pärnu Surju 88 8 140 670 4345 334 Pärnu Suureje 88 5 80 725 3946 824 Pärnu Tali 88 10 138 888 3928 1035 Pärnu Tihemetsa ST 88 12 162 862 4739 1744 Pärnu Thela 88 4 140 417 3813 908 Pärnu Tori NS 88 5 63 890 4453 402 Pärnu Tstamaa 88 3 61 481 3245 898 Pärnu Vahenurme 88 7 123 651 3935 1383 Pärnu Varbla 88 5 106 865 3808 470 Pärnu Vändra 88 8 81 1190 4205 1639 Pärnu Vändra KS 88 8 196 859 6284 1280 Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328
Pärnu Surju 88 8 140 670 4345 334 Pärnu Suurejōe 88 5 80 725 3946 824 Pärnu Tali 88 10 138 888 3928 1035 Pärnu Tihemetsa S 88 12 162 862 4739 1744 Pärnu Tōhela 88 4 140 417 3813 908 Pärnu Tori NS 88 5 63 890 4453 402 Pärnu Tōstamaa 88 3 61 481 3245 898 Pärnu Vahenurme 88 7 123 651 3935 1383 Pärnu Varbla 88 5 106 865 3808 470 Pärnu Vändra 88 8 81 1190 4205 1639 Pärnu Vändra KS 88 8 196 859 6284 1280 Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328
puuduste kohta. 5. Hoiuleandja kohustused ja õigused 5.1. Hoiuleandja kohustub Kaubad nõuetekohaselt markeerima ning pakkima pakendisse, mis väldib Kaupade purunemist või rikkumist kaupade peale- ja mahalaadimisel, teavitama hoidjat kirjalikult ohtliku asja olemusest, ettevaatusabinõudest ning andma hoidja käsutusse dokumendid ja teabe, mida see vajab oma kohustuste täitmiseks, juhindudes LS paragrahv 898 sätetest. 5.2. Hoiuleandja kohustub andma oma esindajale kaupade üleandmiseks ja vastuvõtmiseks nõuetekohase volikirja ning teavitama õigeaegselt kaupade tagasivõtmisest, väljastamisest kolmandatele isikutele. 20 5.3. Maksma hoiutasu käesolevas lepingus sätestatud ulatuses ja korras. 54
2 p˜ogenema, putku pistma 5 minema, jalutama [俗] 3 p˜ogenema l¨oo¨ ma, jooksma panema 鳥 ¨ OKE LO ¨ 11 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 898 74 135 卜文 ✄ ✂象形 ✁Kujutab lindu. 〔説文〕vastandab v¨aidetavalt pikkade sabasulgedega しん 鳥 ja l¨uhikeste sulgedega 隹. Luu- ja pronkskirjas esineb erikujulisi lindusid tihti, ふうじん ちょうせい seotud ilmajumalate 風神 kultusega, samuti taevase t¨ahtkujuga 鳥星. 音符
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
996519 80018 Hummuli vald 897 03001-1 Liivaku 59.39885224.684274 897 Mustamäe 20737 7800438-1Liivaku 58.32346726.803781 20737 Haaslava vald 26181 8400402-1Liivaku 58.15372525.631155 26181 Karksi vald 26182 8400403-1Liivaku 58.15347425.630328 26182 Karksi vald 28694 7800439-1Liivaku 58.32363826.802567 28694 Haaslava vald 869 02404-1 Liivaku 59.39893424.682321 869 Mustamäe Mustamäe 898 03002-1 Liivaku 59.39890024.683606 898 Mustamäe Mustamäe 26624 5900378-1Liivaküla 59.09218826.184562 26624 Väike-Maarja vald 91981 5900377-1Liivaküla 59.09208226.184766 91981 Väike-Maarja vald 1327 12503-1 Liivalaia 59.42806224.749382 1327 Kesklinn 1334 12607-1 Liivalaia 59.42754724.748384 1334 Kesklinn 14742 47024-1 Liivamäe 59.44769224.963686 14742 Jõelähtme vald 14743 47025-1 Liivamäe 59.44765624
128 807 11/23/2010 Medium 32 129 832 4/18/2012 Low 7 130 833 2/12/2009 Medium 1 131 834 5/22/2009 Medium 15 132 835 10/7/2011 Not Specified 18 133 837 6/14/2009 Not Specified 11 134 868 6/8/2012 Not Specified 32 135 868 6/8/2012 Not Specified 31 136 870 6/19/2010 Not Specified 23 137 871 11/14/2011 Low 17 138 896 3/8/2010 Critical 50 139 898 6/2/2010 High 40 140 898 6/2/2010 High 26 141 900 9/30/2009 Not Specified 29 142 902 7/26/2009 Not Specified 10 143 928 3/1/2011 Low 21 144 928 3/1/2011 Low 26 145 929 10/1/2012 High 21 146 929 10/1/2012 High 39 147 930 12/16/2009 Critical 22 148 930 12/16/2009 Critical 11 149 933 8/4/2012 Not Specified 15 150 960 9/20/2009 Medium 46
38 93 16 601 58 75 51 666 83 97 67 690 71 96 54 703 80 90 67 803 166 89 90 793 17 59 108 594 22 65 70 584 90 113 67 948 55 109 16 967 10 110 48 623 125 74 112 776 230 96 86 1120 67 71 53 676 140 74 90 786 130 35 44 867 58 65 77 758 55 87 81 755 22 35 42 718 50 73 95 898 110 71 66 692 111 94 37 979 91 135 55 843 66 66 42 643 57 4 97 700 66 56 64 744 65 53 28 795 63 102 61 502 81 50 50 641 94 12 56 763 98 21 87 720 94 79 68 694 103 120 24 878 28 77 19 591 43 63 101 659 Võrtsjärve veebilanss, mln m3 1983
üksikasjad kantakse ühtsesse protokolli, mis antakse üle vastuvõtva haigla arstile. Komplikatsioonid Patsient intubeeriti söögitorusse. Patsienti pole võimalik intubeerida. Patsienti ei saa intubeerida ega pole võimalik teha talle kunstlikku hingamist – väga eluohtlik olukord. Patsient oksendab enne või pärast intubeerimist või selle ajal. Mansett on kaotanud rõhu (mansett on katki). 898 Patsient on intubeeritud liiga sügavale (paremasse bronhi). Patsient ekstubeerib ennast ise. Patsiendil tekib pingeline õhkrind. Intubatsioonitorus on takistus (nt lima, okse või turseeritus). Teadmiste kontrolli küsimused 1. Nimeta tüüpilised põhjused, miks kiirabiarst viib patsiendi narkoosi 2. Millised vahendid tuleb kiirabiautos valmis seada patsiendi narkoosi viimiseks 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
