Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk Inimene Otsitav palk Alan Pent 1 152 Aivar Jakobson 1 094 Anton Smirnov 1 552 Rasmus Pruul 817 Ivo Värk 1 470 Aivar Jakobson 1 094 Aivar Teearu 1 634 Mart Kivi 1 094 Mart Metsjõe 1 813 Dmitri Käsper 1 143 Tiina Amos 898 Alari Kaljo 980 Tiiu Tamm 1 405 Janari Kaljo 1 307 Sander Soosaar 931 Annika Männik 1 111 Andrei Kedrov 1 601 Kert Jürgenson 817 Funktsioon INDEX(piirkond; riviindeks; tulbaindeks) Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk_2009 Palk_2010 Palk_2011 Inimene
Hind (kr/tk) Ühik (tk) Aastad Tulud (kr) Maapinna ettevalmistamine 1122 1 0 0 Istikud (2700 tk/ha) 4,15 2700 1 0 Istutamine (kr/tk) 0,75 2700 1 0 Kultuuri hooldamine 898 1 1 0 Istikud (600 tk/ha) 4,15 600 2 0 Kultuuri täiendamine (kr/tk) 0,75 600 2 0 Kultuuri hooldamine 898 1 2 0 Valgustusraie 1643 1 15 0
VAADELDAV VALK: Forkhead box protein O3 Transkriptide võrdlus Homo Sapiens FoxO3 järjestusega Kattuvad Organism Järjestuse ID Pikkus järjestused Identsed alused Tühikud Pan troglodytes Simpans ref|XM_003311514.2| 7946 1 7076/7133(99%) 18/7133(0%) Sumatra Pongo abelii Orangutan ref|XM_002817219.2| 7812 1 7190/7343(98%) 46/7343(0%) Gorilla gorilla gorilla Gorilla ref|XM_004044495.1| 7595 1 7024/7175(98%) 73/7175(1%) Macaca mulatta Reesusmakaak ref|XM_001093593.2| 7300 1 7079/7328(97%) 66/7328(0%) Papio anubis Anubis baboon ref|XM_003898343.1| 7775 1 7094/7353(96%) 60/7353(0%) Dasypus 4216/4873(8...
Merovingian Dynasty Merovech 447-58 Childeric I 458-82 Clovis I 482-511 Childebert I 511-58 Clothaire I 558-62 Charibert 562-66 Sigebert I 562-75 Chilperic I 566-84 Clothaire II 584-628 Dagobert I 628-37 Clovis II 637-55 Clothaire III 655-68 Childeric II 668-74 (St) Dagobert II 674-78 Theuderic III 674-91 Clovis III 691-95 Childebert II 695-711 Dagobert III 711-16 Chilperic II 716-21 Theuderic IV 721-37 Childeric III 743-51 Carolingian Dynasty Pepi...
2 variant / 1 korrus 30 000 402 400 900 898 600 4 130 5 300 KATLARUUM PANNIPAIK 6 400 6 400
KULUD kokku 436 002 309 853 ÄRIKASUM 44 030 105 867 Intressikulud -17 835 -8 652 21 Muud finantstulud ja -kulud -9 520 5 313 21 ARUANDEAASTA KASUM 16 675 102 515 Eesti kroonides 01.01.-31.12.06 Lisa TULUD Müügitulu 331 391 898 20 Põhivara sihtfinantseerimine 9 079 152 20 Tegevuskulude sihtfinantseerimine 10 000 000 20 Muud äritulud 1 440 707 20 TULUD kokku 351 911 758 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 81 098 778 21 Mitmesugused tegevuskulud 11 065 918 21 Tööjõu kulud 84 723 822 21 Põhivara kulum 77 101 026 21
19. Sajandi teisel poolel rajati Nõmmele raudtee, mis kiirendas oluliselt Nõmme arengut. Raudtee ümbrusest on kujunenud Nõmme keskus, kuhu on koondunud toidukauplus, postkontor, apteek, polikliinik, turg, tuletõrjemaja ning pangad, samuti läheb Nõmme keskusest läbi Pärnu maantee. Nõmme keskusest kaugemale jäävad alad on näiteks Rahumäe, Hiiu, Kivimäe ja Männiku. Veebilehekülje tallinn.ee väitel, on seisuga 1. jaanuar 2012 Nõmmel 38 898 elanikku. Veel ligi 150 aastat tagasi võis Nõmmel elamuid olla 300 ringis, mis näitab Nõmme piirkonna kiiret arengut. Nõmme on hea koht elamiseks, sest rohelus on otse akna taga, samas autoga kesklinna sõitmine võib aega võtta vaid 15 minutit ning rongiga saab hõlpsasti Balti jaama sõita. Nõmmel on vaiksed tänavad ei ole suurt ohtu, et lapsed suurele teele auto ette jooksevad. Metsad annavad hea võimaluse suvel marju või sügisel seeni korjamas käia. Metsades on ka
pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel • Puiduklastri moodustavad metsa langetamine, materjali metsast väljavedu ja metsamaterjali esmane töötlemine • Saksamaal tõenäoliselt paremini arenenud Puiduga varustatus • Saksamaa – 11 076 ha, pindala muutumine: -0,3% • Mongoolia – 10 898 ha, -0,7% • Kenya - 3 467 ha, -0,3% 157 ha, -0,1% Sari 1 • Soome – 2280% 70% 60% 50% 40% Sari 1 30% 20% 10% 0% Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammiku Metsatüübid
Riik Populatsioon Immigratsioon Sünnid Hiina 1 336 450 000 3852000 181 340 000 India 1 178 436 000 5700000 26913000 Ameerika Ühendriigid 308 898 000 38355000 4399000 Indoneesia 231 369 500 160000 4220000 Brasiilia 192 651 000 641000 3105000 Pakistan 169 010 500 3254000 5337000 Bangladesh 162 221 000 1032000 3430000 Nigeeria 154 729 000 971000 6028000 Venemaa 141 927 297 12080000 1545000 Jaapan 127 430 000 2048000 1473000
Katla kasutegurid Vedelkütus 93 Turbabrikett 80 Põlevkiviõli 90 Kivisüsi 77 Gaas 93 Pellet 90 Küttepuit 80 Elekter Rahaline kulu aastas 0,1548*9000 = 1393 Looduslik gaas Rahaline kulu aastas 0,53695*1030=553 Põlevkiviõli Rahaline kulu aastas 495 Kerge kütteõli Kütuse hind: 1 euro liiter -> 1000 eurot/m3 Kerge kütteõli tihedus on umbes 898 kg/m3 Rahaline kulu aastas 926 Kivisüsi Rahaline kulu aastas 313 Turbabrikett Rahaline kulu aastas 358 Puitgraanul Rahaline kulu aastas 431 Tükkturvas Rahaline kulu aastas 286 Küttepuit Aastaline rahaline kulu 281
SOOME Riigi rahvastik Rasamus Pertel 10.A Riigi rahvaarvu iseloomustus Riigis elab 5 476 922 inimest Rahvaarvult on Soome maailmas 119. kohal Umbes sama palju inimesi elab Norras, iirimaal ja Slovakkias Võrreldes teiste riikidega on Soome rahvaarvult suhteliselt keskmises positsioonis. Riigi rahvaarvu muutumise analüüs Vaadeldud aja jooksuksul on riigi rahvaarv ainult tõusnud ja kui uskuda graafikut siis tõuseb ka edasi Kasvutempo on suhteliselt ühtlane, aga käesolevast aastast kuni aastani 2025 pidi tempo langema. Riigi rahvaarvu muutumi...
oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8 tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 677,8 tuhat/ha ja aastal 2004 oli põllumaa pindala 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal). Aastal 2005 hakkas põllumajandusmaa pindala taas tõusma. aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku kasutatav 792 409 882 322 898 532 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907 põllumajandusmaa Põllumaa 519 348 591 821 559 105 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100 Viljapuu- ja marjaaiad 14 830 11 096 8 923 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266 Looduslik 236 277 230 974 193 620 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605 (püsi)rohumaa Põllumajandusmaa kasutust mõjutanud tegurid
T deltaH deltaS deltaG K Log(K) K kJ J/K kJ 298 109.536 136.886 68.744 8.90E-13 -12.051 398 109.824 137.75 54.999 6.04E-08 -7.219 498 109.749 137.593 41.227 4.74E-05 -4.325 598 109.436 137.026 27.494 3.97E-03 -2.402 698 108.963 136.298 13.827 9.23E-02 -1.035 798 108.393 135.536 0.236 9.65E-01 -0.015 898 107.769 134.799 -13.281 5.92E+00 0.773 998 107.107 134.101 -26.725 2.51E+01 1.399 1000 107.094 134.088 -26.994 2.57E+01 1.41 Formula FM Conc. Amount Amount Volume g/mol wt-% mol g l or ml COCl2(g) 98.916 100 1 98.916 22.414 l g/mol wt-% mol g l or ml CO(g) 28.01 28.317 1 28.01 22.414 l
Selle aasta 31. märtsil oli tööturuametis registreeritud 54 979 töötut, mis moodustab 8,4% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga, teatas tööturuamet. Võrreldes 28. veebruariga on registreeritud töötuid 8568 inimese ehk 18,5% võrra rohkem. Võrreldes 2008. aasta 31. märtsiga kasvas töötute arv 220%. Märtsikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 58 093 töötut, märtsis rakendus 1528 töötut. Uute töötutena registreeriti 11 898 inimest. 31. märtsil oli Tööturuametis registreeritud 9445 noort töötut (vanuses 16-24 aastat) ning vanemaealisi töötuid 14 188 (üle 50-aastased). 31. märtsil arvelolnud töötutest 56,3% olid mehed. Registreeritud töötus oli kõrgeim Võrumaal (13,2% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga), Ida-Virumaal (12,7%), Valgamaal (11,9%) ning Põlvamaal (10,5%). Kõige madalam on töötuse tase Tartumaal (6,7%), Hiiumaal (7%) ning Harjumaal (7,2%).
kasv suhteliselt väike. 2010 III kvartali keskmine brutokuuplak ja kuutööjõukulu töötaja kohta Kõige suurema keskmise brutopalgaga valdkonnad eestis on 'finants- ja kindlustustegevus' ning 'info ja side', vastavalt 19 753 ja 19 731 krooni kuus. Nendes 5 valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 27 041 ja 26 898 krooni. Kõige madalama keskmised palgaga valdkonnad on 'muud teenindavad tegevused' ja 'majutus ja toitlustus', vastavalt 7 627 ja 7828 krooni kuus. Tööjõukulud on 10 386 ja 10 572 krooni kuus töötaja kohta. Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 11 874 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 16 068. Üldiselt võib öelda, et igast keskmisest palgast saab 2/3 inimesi väiksemat ja 1/3 suuremat palka. Täpselt keskmist saavad väga vähesed
Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.-3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan lehe, Articles, otsin kahe võtmesõna järgi. Saan tulemusi 17. Abstract, La alfabetización informacional en las universidades españolas. Niveles de incorporación a partir de la información publicada en los sitios web desusbibliotecasCRAI,UribeTirado http://www.doaj.org/doaj?func=abstract&id=1037101&q1=Information%20Li te...
2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL TEGEVUSALA NETOKUUPALK NETOKUUPALK 2012 2016 Tegevusalade keskmine 706 924 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 604 857 Mäetööstus 898 1092 Töötlev tööstus 688 895 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 1049 1276 varustamine Veevarustus, kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 718 926 Ehitus 748 901 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja 667 831 mootorrataste remont
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: JUURDEPÄÄS ARVUTIVÕRKU JA VÕRGU PÕHIPARAMEETRID Aruanne Täitjad: Tanel Sarri 062382 Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1.Uurisime järgmisi käske: Pärast sisselogimist sattusime kataloogi /home/tudeng2 Kataloogid pwd- näitas (printis) kataloogi nime, kus hetkel asusime dir- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kasutatav ka windowsis) ls- näitas kataloogis asuvate failide nimesid(kuvab failide nimed värviliselt, et paremini eristada) cd- avab uue kataloogi(peab lisama kataloogi nime, cd+kataloogi nimi) Käsud kataloogide ja failidega mkdi...
Ennustatakse kasvu eksootilistres kodlähedastes paikades, kruiisidel ja kultuurireisidel. Üha enam hakkab reisima vanemad inimesed ja suurt rolli asukoha valikul hakkab mängima elmaus ja kogemus antud koha valimisel. Samuti väheneb reiskorraldajate osatähtsus sest iseseisev internetipõhine reisikorraldus suureneb. 11. UNWTO ja Eesti turismistatistika: Reisijate arv, turismitulud 2007 aastal Ööbimisega külastajate saabumised: Maailmas 898 milj. 6,1% Euroopas 480,1 milj. 4,2% Aasia, vaikse ookeani riigid 184,9 milj 10,2% P,L-Ameerika riigid 142,1 milj. 4,7% Aafrika 44,2 milj. 7,9% Lähis-Ida 46,4 milj. 13,4% Eesti 1,9 milj. 2,1% Eestisse reisis eelnevaga vähem : Soome -6% Rootsi -15% Saksamaa -3% Venemaa -16% 12. Turismi probleemid ja tugevad küljed Eestis
talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 585 634 685 739 792 845 898 950 1003 1056 km/t Kiirus 11 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 km/t Kiirus 12 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 km/t Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5
Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Energialiik Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on ,,Kolm karu", mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus riigis on väike - alla 10%. Hiinas toodetakse suhteliselt vähe tuuleenergiat, mille installeeritud võimsus on ca 450 MW. Transport Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395 410 km (nendest 25 130 km kiirteid) ning asfalteerimata 1 369 812 km teid; veeteid 121 557 km. Suurimad sadamad on Dalianis, Guangzhouis, Nanjingis, Ningbos, Qingdaos, Qinhuangdaos, Sanghais. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. 3 Hiina kaart USA ÜLDANDMED Pinnamood
Kuid palju süüakse saadusi merest ja veekogudest kalu, vetikaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Haritava maa pindala piirkonniti on 0,18 ha elaniku kohta. Siin on kaks tabelit Hiina põllumajanduse kohta: 4 Transport Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395 410 km (nendest 25 130 km kiirteid) ning asfalteerimata 1 369 812 km teid; veeteid 121 557 km. Suurimad sadamad on Dalianis, Guangzhouis, Nanjingis, Ningbos, 5 Qingdaos, Qinhuangdaos, Sanghais. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. Tekstiili- ja rõivatööstus
jp http://togathernomoss.files.wordpress.com/2012/02/people_china_z1.jpg Kapsapõllud Hiina http://wwwdelivery.superstock.com/WI/223/4149/PreviewComp/SuperStock_4149-2790.jpg rannad Huvitavad faktid Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395 410 km (nendest 25 130 km kiirteid) ning asfalteerimata 1 369 812 km teid; veeteid 121 557 km. Suurimad sadamad on Dalianis, Guangzhouis, Nanjingis. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. Hiinas hakati esmakordselt kasutama siidi, teed, püssirohtu ja palju muud. Hiina kultuur ulatub kuni 5000 aasta arenguni ja on üks vanima ning väljapaistvama kultuuriga
OMAKAPITAL KOKKU 32 623 340 30 992 915 31 029 879 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 46 KOKKU 712 919 45 182 892 43 207 198 KASUMIARUANNE, kroonides Müügitulu kokku 18 351 999 17 905 692 14 456 121 Müügitulu tegevusalade lõikes Hotellid 7 896 866 7 117 612 5 084 068 Restoranid 5 771 611 4 963 745 3 535 898 Toiduk, jookide ja tubakat. jaemüük95 539 128 727 163 185 Meditsiinitehnika rent ja müük 1 499 475 2 769 137 3 162 200 Eriarstiabi osutamine 351 217 605 253 514 825 Medical SPA 909 614 1 122 283 773 953 Iluteenused 606 410 470 045 191 803 Nõupidamiste korraldamine 1 221 267 728 890 1 030 189
Äärmuslik t° 16.10.2000 Määramata Maalihe 09.03.1994 Määramata 10 Kokkuvõte Kõrgõzstani vabariik asub Kesk-Aasias, selle pealinn on Biskek. Riigi pindala on umbes 198 500 km². Riiklikud keeled on kirgiisi- ja vene keel. Kirgiislased, kellest moodustub umbes 69,5% riigi populatsioonist, on türgi- mongoolia rahvas, kelle algne kodumaa oli arvatavasti Siberis. Riigi rahvaarv on umbes 5 213 898 inimest 2006. aasta juuli seisuga. 75% rahvastikust on moslemid. Väiksem osa on ka kristlasi ja on ka säilinud mõningad animalistlikud traditsioonid. Arvatakse, et Kirgiislaste esivanemad, keda arvatakse põlvnevat Mongolitest ja Kiptsakitest, asustasid Tuva regiooni Venemaal. 19. sajandi alguses kuulus Kõrgõzstani ala Kokandi khaaniriigile. 1876. aastal liideti territoorium Vene impeeriumiga, mis kandis sellel ajal nime Kirgiisia. Nõukogude
4 28 28,8 13,2 1 900 28,3 17008,15 24,22 5 25,6 26,4 12,3 1 934 27,0 9306,42 13,25 6 19 19,6 8,9 1 890 28,7 19711,73 28,07 7 19,2 20,2 9,2 1 935 27,0 9115,43 12,98 8 9 9,4 4,8 2 158 18,6 2030 23,39 16459,11 23,44 111,07 4,19 9 15,7 16,1 7,4 1 898 28,4 17314,14 24,66 10 27,4 28,2 13,1 1 924 27,4 11204,14 15,95 11 16,9 17,6 7,9 1 889 28,7 19937,57 28,39 12 32,7 33,8 15,1 1 867 29,6 26666,80 37,97 13 13,6 14 6,3 1 871 29,4 25378,65 36,14 14 24,2 25 11,1 1 856 30,0 30337,67 43,20
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
2009 3 322 5 232 7 119 Eesti Töötukassa Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis 01.01.2 01.01.2 01.01.2010 008 009 Vanuse- Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised Kokku Mehed Naised 8 grupp 04 2 937 1 513 1 424 3 018 1 560 1 458 3 088 1 596 1 492 59 2 898 1 500 1 398 2 941 1 513 1 428 3 027 1 541 1 486 10 14 2 608 1 374 1 234 2 574 1 359 1 215 2 655 1 406 1 249 15 19 4 246 2 173 2 073 3 672 1 885 1 787 3 156 1 596 1 560 20 24 5 288 2 735 2 553 5 190 2 731 2 459 5 104 2 691 2 413 25 29 4 377 2 256 2 121 4 436 2 297 2 139 4 494 2 365 2 129
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7 4.1 Uurimistöö eesmärk.................................................................................................7 4.2 Uurimistöö ülesanded..............................................................................................7 5. ...
Kasutus Jämepead on kasutatud taimevohamise takistamiseks aga ka toiduks. Kala liha on valge ja tugev. USA's on tänu seostamisega karpkalaga toiduks kasutamine väike. Kuigi jämepeal on palju vähem fileesiseseid roodusid kui karpkalal. Enamasti on sööjateks erinevad etnilised grupid, eriti hiinlased. Hiinas kasutatakse jämepead laialdaselt toiduks. Aastane töönduslik väljapüük 1000- 2000 tonni ringis (peamiseks püüdjaks Iraan). Kalakasvatuste aastane toodang 2012. a 2 898 816 tonni (peamiseks tootjaks Hiina). Toodangu kogukaalult 7-ndal kohal maailmas. Jämepead kasvatatakse ka Eestis Härjanurme kalatalus vähesel määral kaubakalaks ning noorkala müügiks. Pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix) Pakslaup või ka hõbekarp on karpkalalaste sugukonda kuuluv kala. Keha on külgedelt kokku pigistatud ja lai. Pea soomusteta ja madalal asetsevate silmadega. Joonis 3. Pakslaup. http://upload.wikimedia
45 403862 4174 403862 17062 403862 1091 8620 2468 8620 3843 8620 93 153716 5116 153716 3331 153716 1411 31967 1954 31967 2920 31967 1167 31204 2967 31204 3836 31204 608 24734 2391 24734 4494 24734 934 61154 3299 61154 3745 61154 778 28026 1664 28026 3046 28026 676 84388 2853 84388 4410 84388 700 35503 2000 35503 3573 35503 555 31835 3124 31835 4318 31835 898 53921 2766 53921 2853 53921 209 99558 2825 99558 9934 99558 880 31068 2230 31068 3034 31068 1280 48604 2736 48604 4028 48604 1020 34178 2562 34178 3487 34178 366 162879 2014 4474 162879 6105 162879 36 403862 4446 403862 17941 403862 849 8620 2468 8620 3746 8620 86 153716 4738 153716 3381 153716 1477 31967 1843 31967 2792 31967 1154 31204 2903 31204 3927 31204
Riigi teised osad on Wales, kus räägitakse veel oma põlist kõmri keelt; kõrge rahvusteadvusega Sotimaa ja väljaspool Suurbritanniat asuv Põhja-Iirimaa. Walesil, Sotimaal a Põhja-Iirimaal on oma autonoomne valitsus- need osalevad iseseisvana rahvusvahelistel võistlustel. INGLISMAA Pindala: 130 360 km2 Rahvaarv: 48 378 000 Pealinn: London SOTIMAA Pindala: 78 769 km2 Rahvaarv: 5 111 000 Pealinn: Edinburgh WALES Pindala: 20 767 km2 Rahvaarv: 2 898 000 Pealinn: Cardiff PÕHJA-IIRIMAA Pindala: 14 121 km2 Rahvaarv: 1 610 000 Pealinn: Belfast Suurimad linnad (elanike arv, sulgudes koos linnastuga) 1. London- 3 205 000 (7 620 000) 2. Birmingham- 1 017 000 3. Leeds- 724 000 4. Glasgow- 688 000 5. Sheffield- 530 000 Suurbritannia impordib 1. Liiklusvahendeid 2. Tööstusseadmeid 3. Teabevahendeid 4. Paberit ja paberitooteid Suurbritannia ekspordib · Tööstusseadmeid
01.2010 otsust ning revisjoni jätkamise teatet tühistada ja keelata korduvat revisjoni, kuid see jäeti kohtulahenditega rahuldamata. PMTK määras 7.09.2010 maksuotsusega Bauhof Group AS-le tasumiseks maksusummad kokku 2 371 504 krooni, milles sisaldus käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksuvõlgu. Kuna äriühingud olid osaliselt eelnimetatud summad riigieelarvesse tasunud, siis kohustas maksuhaldur Bauhof Group AS-i tasuma 1 898 723 krooni. 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused OÜ Sevenfold ja OÜ MP-Logistics väljastasid iga kuu Bauhof Group AS-le juhtimisteenuste eest arveid. Arvete väljastamise aluseks olid 16.12.2005 sõlmitud konsultatsiooniteenuste osutamise lepingud. Nii OÜ Sevenfold juhatuse liige ja osanik M.V kui ka OÜ MP-Logistics juhatuse liige ja osanik M. P. olid 2006.aastal Bauhof Group AS-i juhatuse liikmeteks, kes said ka palka summades 20 000 ja 16 000 krooni
Kokku eurodes rahavood 1 380 2 155 -775 -36% põhitegevusest Rahavood -5 809 -2 864 2945 102,80% investeerimistegevusest Materiaalse ja -1 775 -1 096 679 61,90% immateriaalse põhivara soetus Laekunud põhivara 30 16 14 87,5% müügist Laekunud 137 1 109 -972 -87,60% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud -4 206 -2 898 1308 45,20% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid 5 5 Rahavood 4 215 1 211 3004 248,1% finantseerimistegevuses t Saadud laenud 5 325 3 638 1687 46,40% Laenude tagasimaksed -928 -2 215 1287 58,2% Makstud intressid -182 -212 30 -14,15% Puhas rahavoog -214 502 288 -57,40% Raha ja selle 2 303 1 801 502 27,90%
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
, cylinder 1 2 12214/1P50FMG Guide, intake valve 1 3 12215/1P50FMG Guide, exhaust valve 1 4 12220 Gasket comp., cylinder head 1 5 12270/1P50FMG Gasket comp., chain chamber 1 6 17311/1P50FMG Pipe, inlet 1 7 17332/1P50FMG Gasket, inlet pipe 1 8 GB/T 898 Bolt M6×32 2 9 GB/T 29.2 Bolt M6×23 1 10 15441/1P50FMG Bush, cylinder block oil 1 11 17321/1P50FMG O-ring II, inlet pipe 1 12 17331/1P50FMG Insulator, inlet pipe 1 13 12216/1P50FMG O-ring, guide 2
, cylinder 1 2 12214/1P50FMG Guide, intake valve 1 3 12215/1P50FMG Guide, exhaust valve 1 4 12220 Gasket comp., cylinder head 1 5 12270/1P50FMG Gasket comp., chain chamber 1 6 17311/1P50FMG Pipe, inlet 1 7 17332/1P50FMG Gasket, inlet pipe 1 8 GB/T 898 Bolt M6×32 2 9 GB/T 29.2 Bolt M6×23 1 10 15441/1P50FMG Bush, cylinder block oil 1 11 17321/1P50FMG O-ring II, inlet pipe 1 12 17331/1P50FMG Insulator, inlet pipe 1 13 12216/1P50FMG O-ring, guide 2
TartuWaldorf School FINLAND Report Johan Mähar Tartu 2008 Contents p. 1. Introduction....................................................................................................1 2. Nature and geography.....................................................................................2 3. Position and size.............................................................................................2 4. Climate..............................................................................................
03.2013 Keskmiselt Tootliku metsamaa pindala Metskondade Üldpindala tootlikku arv: 36 kokku: Err:508 metsamaad: 12 273 8 646 Kagu regioonide hulk: 20 9 500 11 969 17 898 19 366 9 272 10 557 9 341 13 512 9 482 10 140 11 671 15 330 11 176 11 803 7 305 10 327 8 523
6 Muud kulud 146 750 146 750 0 0 0 0 146 750 Osa 3. RIIGIKONTROLL RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 65 898 526 65 898 526 0 0 0 0 65 898 526 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja 200 000 200 000 0 0 0 0 200 000 renoveerimine (ü) 74000056
VTl 2 400 tk 22 968 9,57 20 6.2. MÜÜGIKULU EELARVE(realiseeritud toodangu maksumus) VTa + plaani perioodi jooksul VTl = müügimaksumus juurde tulevad kulud 14 000+ mat. 205 600*0,5=102 800-22 968=482 724 palk 286 812 tootm.üldkulu 102 080 ehk kaalutud (1 000*14)+(51 400*9,57) 14 000+491 898 keskmine= 1 000+51 400 = 52 400 = 9,65 482 724: 50 000=9,65 7. INVESTEERINGUTE EELARVE Ettevõttel oli aruande aasta lõpuks 300 000 kr eest tootmisseadmeid ja 150 000 kr eest mitte tootmisseadmeid. Ettevõttel oli ka maad 90 000 kr väärtuses. Plaanivälise esimeses kvartalis kavatsetakse osta uus arvuti 15 000 kr eest ja laserprinter 10 000 kr eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 20% aastas. 7.1. AMORTISATSIOONIKULUDE EELARVE
..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140 9 Rahvaarv vanusrühmade järgi, 1. jaanuar 2012 Aasta Kokku 014 1564 65+ Vanus teadmata 2012 1 318 005 206 130 882 294 229 494 87 2011 1 320 976 204 308 889 289 227 285 94 2010 1 323 323 201 603 893 581 228 028 111 2009 1 324 260 199 164 896 336 228 640 120 2008 1 325 408 197 382 898 283 229 612 131 2007 1 327 484 198 335 900 773 228 220 156 2006 1 333 028 201 422 907 240 224 171 195 2005 1 339 168 207 369 909 763 221 775 261 2004 1 344 526 215 124 910 986 218 109 307 2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441 IIVE 2012. aastal registreeriti Eestis 14 056 elussündi ning 15 450 surma, loomulik iive oli seega -1394
02.1999 11880 14 256,00 10 Hiir 10.03.1999 390,00 kr 468,00 61 957,00 kr 74 348,40 Keskmised 6 195,70 kr 7 434,84 ihind Kogus Tulu 16 9 120 8 11 200 2 5 040 3 2 898 16 9 120 10 26 200 8 4 331 6 4 500 5 11 880 28 2 184 102 86 473 Täida järgnev tabel vajalike andmetega Harjutus 13 Nimi Brutopalk Töötuskindlustus- Kogumispensioni Sotsiaalmaks makse töötajale 2% makse 33%
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
III klass Mehed 454 55 12% Naised 179 98 55% Lapsed 76 23 30% Kokku 709 176 23% Reisijaid kokku 1308 493 38% Meeskond 898 210 23% Kokku pardal 2206 703 32% Kõigest viis päeva peale ,,Titanicu" uppumist pakkus J. J. Astori poeg, et uppunud laev üles otsida ja vrakk lõhkekehadega õhata, päev hiljem tuli tal oma ebareaalsest plaanist loobuda, sest ta isa laip oli leitud. Laev asub rahvusvahelistes vetes, nii, et kõik võivad sinna sukelduda
energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne
see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5
622 978 623 576 624 896 627 508 630 142 616 411 619 872 621 240 2 035 196 2 038 514 2 041 941 2 045 177 2 048 619 2 052 722 2 057 284 2 059 794 Serbia 7 490 918 7 470 263 Turkey 69 770 026 70 692 009 Albania 3 102 781 3 119 548 Andorra 67 159 72 320 Belarus 9 898 590 9 849 062 Bosnia and Herzegovina 3 830 349 3 837 414 Kosovo 1 985 000 2 016 000 Moldova 3 618 312 3 607 435 Monaco : 32 828 Russia 145 166 731 144 168 205 San Marino : 29 241 Ukraine 47 823 108 47 442 079 Armenia 3 210 300 3 212 200
rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt, korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. Läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema. UNGARLASED: 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega- kohalike avaaride, sllavlastega. Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955. Saavad Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus lüüa. Pärast lüüasaamist jäid paikseks, võtsid vastu ristiusu. Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, mida loetakse Ungari riigi alguseks.
Hiinas kasvatatakse peamiselt kaera, nisu, maisi, otra, riisi, kartulit, hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli, teed, veiseid, sigu ja lambaid. Kuid palju süüakse saadusi merest ja veekogudest kalu, vetikaid. Palju süüakse ka riisi. Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Haritava maa pindala piirkonniti on 0,18 ha elaniku kohta. Transport Hiinas on rongiteid 71 898 km; maanteid 1 765 222 km, millest asfalteeritud 395 410 km (nendest 25 130 km kiirteid) ning asfalteerimata 1 369 812 km teid; veeteid 121 557 km. Suurimad sadamad on Dalianis, Guangzhouis, Nanjingis, Ningbos, Qingdaos, Qinhuangdaos, Sanghais. Mereliiklus on Hiinas väga hästi arenenud. Hiinas on 472 lennujaama. Suurimad on Pekingi ja Shanghai omad. Tekstiili- ja rõivatööstus Hiinas on tekstiili- ja rõivatööstus väga hästi arenenud. Paljud rahvusvahelised firmad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
