mootri joonised
Retsensioon ooperist ,,Armujook" Helilooja Gaetano Donizetti Toimumise koht ja aeg: Rahvusooper Estonia, Laupäev, 3. Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. Pärast õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja ...
Tööülesanne 12.klassile H.Hesse ,,Laulik" ja A.H.Tammsaare ,,Kandlemängija" 1) ,,Laulikus" ja ,,Kandlemängijas" oli nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni. Sarnaselt lõppesid muusikute saatused: helide kunst hukutas nad mõlemad, kuigi nad leidsid, et muusika toob palju rõõmu. Nimelt tundis Tammsaare kandlemängija ennast õnnelikuna siis, kui sai inimestele esineda, ent hetkel, mil mõistis, et keegi muusikat nii kõrgelt ei hinda, et lihtsalt seda nautida, pööramata tähelepanu esitajale, kes oli rahva silmis kõigest ,,kerjus", pettus ta kõigis, kuni kohtas rändurit, kes oli arvatavasti jumala ainus poeg, Jeesus Kristus, kes ta endaga kaasa võttis kandlemängija suri. Kandlemängija oli oma elus kohanud mõjuvõimast persooni, kes oli andnud talle võime ja käsu esineda rahvale, sarnaselt oli ka Lauliku elus tema saladuslik meister, kes õpetas talle luulekunsti ja erinevaid pille, kuni mööd...
Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tame, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele...
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..." (Hermann Hesse) Aastal 1766 hakkas Põltsamaal ilmuma Peter Ernst Wilde väljaandel Eesti esimene lehekene ,,Lühhike öppetus". Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes v...
REFERAAT Skorpionid Koostaja: Klass: 8.a Juhendaja: 2011 SISUKORD 2 SKORPIONID Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast. Pearindmikul on üks paar suuri keskel paiknevaid silmi ja 5 paari väikesi külgmisi ...
hoiakuid seoses antud spordiklubis sportimisega. Selleks, et uuring täidaks oma eesmärki, on väga oluline Teie abi, sest nii aitate Te kaasa spordiklubi mugavamaks, kaasaegsemaks ning kliendisõbralikumaks muutmisel. Teie vastused on konfidentsiaalsed ning kasutatakse ainult antud uuringu raames. Küsitlusele vastamine võtab orienteeruvalt 8 minutit. Vastanute vahel loosime välja 3 spordiklubi aastast treeningpaketti väärtusega 750 eurot. Vastamiseks tõmmake palun Teile sobivale variandile ring ümber (mõne küsimuse puhul on võimalik valida ka mitu varianti). Kui mõni küsimus on arusaamatu või Te soovite midagi täpsutada, siis palun võtke meiega ühendust jaluses olevate kontaktandmete kaudu. TÄNAME TEID VASTUSTE EEST! 1. Kas Te hoolite enda tervisest? Jah 1 Ei 2 2. Kas Te tegelete spordiga? Jah 1 Ei 2
28 2500 -$20 625 -$10 625 -$625 $9 375 $19 375 $19 375 $19 375 $19 375 $19 375 29 3000 -$25 250 -$15 250 -$5 250 $4 750 $14 750 $24 750 $24 750 $24 750 $24 750 30 3500 -$31 125 -$21 125 -$11 125 -$1 125 $8 875 $18 875 $28 875 $28 875 $28 875 31 4000 -$35 200 -$25 200 -$15 200 -$5 200 $4 800 $14 800 $24 800 $34 800 $34 800
Liis Peet PS-1.kursus-kaug Ülesanne 1 Ettevõte müüb praegu 10 000üh hinnaga 285kr tk. Üh muutuvkulu on 185kr. Püsikulud moodustavad 750 000kr. Vabad tootmisvõimalused on olemas. Samaaegselt pakutakse tellimust 15 000 tootele tükihinnaga 195kr. Kas tellimus võtta töösse? Püsikulud 750 000 Muutuvkulud 185* 10 000= 1 850 000 Kulud kokku 1 850 000+ 750 000= 2 600 000 Tulud 10 000* 285= 2 850 000 Kasum 2 850 000- 2 600 000= 250 000 2. pakkumisel 195- 185= 10kr tulu tk 15 000* 10= 150 000 kr müügitulu (1.juhul 285-185=100kr tulu tk, puhas müügitulu kokku 100* 10 000= 1 000 000kr) 1 000 000+ 150 000= 1 150 000 müügitulu nüüd 1 150 000- 750 000(püsikulud)= 400 000kr kasum Jah, tasub toota. Ülesanne 2.
Hoone soetusmaksumus 550 000 akum kulum -256 250 293 750 Hoone müügihind 700 000 31.10.2007 Hoone ja maa ost Turuhinnaks hinnati maad 115 tuh ja hoonet 230 tuh Hoone 200 000 Hoone soetusmaksumus:
Vastus: U = ( -27,6800 ± 0,0016 ) V 3 U(V) U(V) 0 ± 0,00060 10 ± 0,00095 20 ± 0,00130 30 ± 0,00165 40 ± 0,00200 50 ± 0,00235 60 ± 0,00270 70 ± 0,00305 80 ± 0,00340 90 ± 0,00375 100 ± 0,00410 3. Sama multimeetriga mõõdeti vahelduvsignaali sagedusega 47 kHz. Näit piirkonnal 750 V oli 731,5178 V. Andmed: 4 Sagedus: f = 47 kHz Mõõtepiirkond: m = 750 V Näit: U = 731,5178 V Viga: ± ( 0,09 + 0,05 ) Mõõtmise piirviga: U viga m viga U = ± U + m 100 100 731,5178 0,09 750 0,05 U = ± + = ±1,03337V
2 * 0,125 = 0,25 = 25% 20X8 aasta kulu saab esimesest kasutusaastast 9 kuud ja teisest kasutusaastast 3 kuud. 1.kasutusaasta jääk on sama, mis soetusmaksumus ehk siis 212 000 krooni. Seega esimese aasta kulu on 212 000 * 0,25 = 53 000 krooni. Esimese kasutusaasta kulu saab aga olla ainult 9 kuud, sest esimene kasutusaasta on vahemikus 1.oktoober 20X7 30.september 20X8. Seega 20X8.aasta kulu (9 kuud) on: (53 000 / 12) * 9 = 39 750 krooni 2.kasutusaasta jääk on seega 212 000 53 000 = 159 000 krooni ja sellest lähtuvalt on 20X8.aasta kulu (3kuud): 159 000 * 0,25 = 39 750 krooni 39 750-st = 9937,5 20X8 aasta kulu kokku: 39 750 + 9937,5 = 49 688 krooni Ü-10.4 Masin, mille soetusmaksumus oli 30 000 krooni ja akumuleeritud kulum eelmise aasta 31. Detsembriks 15 000 krooni, otustati maha kanda 1.juulil. depretsiatsioonimäär on 10% aastas.
Õppeülesanne 3 Aire Ilves RK32 Ühiskonnas on kaubaturul nõudlus ja pakkumine tasakaalus. Seega, kui meil on teada, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 0,2q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2q. Leidke kauba W tasakaaluhind ja kogus! Nõudlus: p = 10-0,2q Pakkumine: p = 2+ 0,2q Õppeülesanne 4 Aire Ilves RK32 Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis kui suur on panga nõudehoiuste suurus? 750 000 000 EEK 15 % X - 100% X = (750 x 100) / 15 = 5 000 000 000 EEK V: Nõudehoiuste suurus on 5 000 000 000 EEK Õppeülesanne 5 Aire Ilves RK32 Oletame, et Icelandia riigis on 20% rahvastikust alla 16 aasta vanad või pensionieas. Riigi kogu tööealisest elanikkonnast moodustavad 50% mehed ja 50% naised. Naiste tööjõus osalemise määr OM on 75% ja meeste oma 85%
Variable Cells Cell Name Original Value Final Value Integer $C$29 X väärtused A 0 200 Contin $D$29 X väärtused B 0 0 Contin $E$29 X väärtused C 0 1200 Contin $F$29 X väärtused D 0 750 Contin $G$29 X väärtused E 0 400 Contin $H$29 X väärtused F 0 0 Contin $I$29 X väärtused G 0 0 Contin Constraints Cell Name Cell Value Formula Status Slack $J$20 R1 arvutuslik 415 $J$20<=$L$20 Not Binding 85
Kokku(€) 200 400 80 70 70 300 200 90 9 Põlvekaitsmed Müügikogus 20 15 16 16 15 30 26 16 2 Hind(€) 25 25 25 25 25 25 25 25 2 Kokku(€) 500 375 400 400 375 750 650 400 50 (Võrk)pall Müügikogus 10 11 6 7 6 13 12 12 1 Hind(€) 70 70 70 70 70 70 70 70 7 Kokku(€) 700 770 420 490 420 910 840 840 70 7 Tabel 5. 1.aasta müügiprognoos
Pulma eelarve Pulm on väike, umbes 100 külalist. Peokoht on kuskil erarannas, kus on majutamise võimalus 2000 Toitlustuses on kõik. Soe toit, maiustused ja näksid. Eriliselt palju on pitsat, pannkooke ja jäätist - 3000 Alkoholi on palju: viin, rumm, sampus, vahuvein 3500 Tort on suur ja hea, pähklikreemi ja sokolaadiga. Võiks olla üle meetri - 750 Pulmakleit 2000 Ülikond on stiilne ja mugav. Peab olema Armani ülikond 1500 Sõrmused 4000 Kaunistused, kõik lilledega seonduv 2000 Fotograafi teenus 2päeva - 1500 Pulmavanem - 1500 DJ ja hea muusika, võimalusel välismaa laulja - 3000 Meelelahutuseks on ka videomängud lastele, piljardi lauad, lauatennised 3000 Kutsed - 500 Pulmaautoks Audi R8 50 000 Kokku: 76 750
example when buying track maintenance or vehicles from Finland. Railways in Estonia today are used mostly for freight transport, but also for passenger traffic. Passenger transport is most frequent near Tallinn, centred on the main Balti jaam. RAILWAY MUSEUMS IN HAAPSALU AND LAVASSAARE Four museums lines and some industrial peat railways remain in Estonia. The Lavassaare railway museum houses a large collection of steam and diesel locomotives with a 2 km long 750 mm gauge railway. There is a museum with a 750 mm gauge, 500 m long line in Avinurme which houses one locomotive and a collection of wagons. An underground museum with a short electric line is located in Kiviõli in the Northeast-Estonian industrial area. A former military railway line with a 750 mm gauge is located on Naissaar Island in the northern Estonia. . KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Staatika ja kinemaatika Kodutöö nr. 1 Variant nr. 1(5) Üliõpilane: Ül.kood: Rühm: Kuupäev: 30.09.14 Õppejõud: Leo Teder 2014 F x =F cos 60 °=1500 0,5=750 N F y =F sin60=1500 0.866=1299,01 N Q=q BC=4000 0,4=1600 N F x =0 X A-Q-F x =0 F y =0Y A -F y + N D =0 3 BD M A =0N D BD -M -Q AB -F x AB-F y =0 4 2 Toereaktsioonide arvutused 3 BD M +Q AB + F x AB+ F y X A =Q+ F x =1600+750=2350 N 4 2 N D= =¿ ...
PERE TOIMETULEK JA EELARVE Vastavad vaid need kellel on pere olemas ja vähemalt kaks last. Tulemuseks soovin teada saada kuidas suhtuvad pered sissetulekusse ja kuidas nad hoiavad kokku. 1. Kui suur on Teie pere ❏ 200 - 350 sissetulek? ❏ 350 - 500 ❏ 500 - 750 ❏ 750 - 900 ❏ 900….. 2. Kas Teie pere tuleb välja oma ❏ Jah tuleme sissetulekuga? ❏ Enam vähem ❏ Mitte kuigi hästi ❏ Alati võiks paremini 3. Kuidas Teie saaksite parandada oma eelarvet? 4
vana testament. Kristlus jumal Jeesus, poeg jeesus kristus, sümbol rist 2 miljardit, harud katoliiklus õigeusk ja protestantlikud kirikud, paik iisrael, rooma kus on paavst, pühakiri heebrea keel, vana-, uus testament. Islam jumal allahh, prohvet muhamed 6 7 saj. Pkr, dikteeris pühakirja koraan (araabia keel), sümbol täht ja kuu, 1 miljard, paik meka (muhamedi sünnikoht), saudia araabias, pühamu kaaba, Hinduism jumalal on mitu kuju ja nime, sümbol püha silp OM, esimene heli, 750 mln hindut, paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanisaad, puraana, eepos mahabharata ja ramajana, sanskriti keel. Budism siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka (kolmikkorv), mahajaana suutrad. Taoism hiina keelest tulnud dao tähendab teed või kulgu, sümbol yin ja yang väljendab
62 tuhat eurot. (NPV >0). Järelikult on projekti tasub investeerida. 2. Kasumiindeks: PI = 3050.6177 / 2278 = 1.339 Kuna kasumiindeks on suurem, kui üks, siis iga sissemakstud euro loob uue väärtuse 1.339 eurot. 3. Tasuvuse aeg T = 4aastat + [(2278 - 1474.3) / 846.8] = 4.95a Kumulatiivne tasuvusaeg on 4.95 aastat. Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on tulutoov ja sellesse tasub investeerida. Olulised suhtarvud 1) Kogu kapitali puhas rentaablus ROA = 2584.2 / 750 * 100 = 344.56% Äriplaani tasuvuse hindamine 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibest 2584.2 / 11043 * 100 = 23.4% 3) Omakapitali puhasrentaablus ROE = 2584.2 / 750 * 100 = 344.56% Kokkuvõte: Antud äriplaan tasub end ära 4.95 aastaga ning on tulutoov, seega sellesse projekti tasub investeerida.
Tunnus Anorgaaniline ühend Orgaaniline ühend 1. keemiline side Iooniline side Kovalentne side 2. Sulamistemp. Üle 350 kraadi alla 350 kraadi 3. Keemistemp. Üle 750 kraadi alla 750 kraadi 4. Lahustuvus a)vees hästi halvasti b)orgaanilistes ainetes halvasti hästi 5. Süttivus halvasti süttivad 6. Elektrijuhtivus enamasti juhivad enamasti ei juhi Süsiniku aatomi ehitus: Asub II perioodis. IV A rühmas. Prootonite arv 6. Neutronite arv 6. Elektronide arv 6.
nimetus söök hind 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 müüdav 60 40 100 50 100 150 160 150 180 100 60 40 kogus summa 200 500 250 500 750 800 750 900 500 300 200 5950 300 terve 4. toote maja (20 nimetus inimest) hind 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 müüdav 2 3 1 1 3 5 2 5 2 2 0 1 kogus
Raudtee Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski TallinnaTosno liin. Järgmisena, 1876. aastal avati TapaTartu raudtee, 1889. valmis ValgaPihkva liin. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool Standardid
Müügitulu 170 000 680 Muutuvkulud 117 500 470 Piirkasum 52 500 210 Püsivkulud 31 200 Ärikasum 21 300 2. Lahenduskäik: Priimuste läbimüügi suurendamine 10% ehk 250 + 10% = 275 Müügitulu = 680 x 275 = 187 000 Muutuvkulu = 470 x 275 = 129 250 Ärikasum = 680 x 275 470 x 275 31 200 = 187 000 129 250 31 200 = 26 550 Piirkasum = ärikasum + püsivkulud ; 26 550 + 31 200 = 57 750 ( 210 ühiku kohta ) Piirkasumimäär = piirkasum / müügikäive ; 57 750 / 187 000 = 0,3088 ehk ligikaudu 31% Vastus: Piirkasumimäär on ligikaudu 31 %. Priimuste eesarvestatud kasumiaruanne : Kokku Ühiku kohta Müügitulu 187 000 680 Muutuvkulud 129 250 470 Piirkasum 57 750 210 Püsivkulud 31 200 Ärikasum 26 550 3. Lahenduskäik:
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb
300 1884.956 13.8 6.71 1.25 400 2513.274 22.5 8.04 2.69 500 3141.593 37 10.52 5.5 600 3769.911 84.8 15.22 11.53 I/sqrt2 60.81118 650 4084.07 85.8 17.61 15.82 680 4272.566 86 17.75 17.35 700 4398.23 85.7 17.21 17.77 720 4523.893 82.9 16.19 17.69 750 4712.389 75.5 14.17 16.8 800 5026.548 61.8 10.88 14.72 900 5654.867 43.2 6.79 11.58 1000 6283.185 32.6 4.63 9.76 1100 6911.504 26.4 3.42 8.7 1200 7539.822 22.2 2.66 8.02 1300 8168.141 19.2 2.13 7.54 1500 9424.778 15.2 1.47 6.94
Treeningkoormuste mõju erinevatele organsüsteemidele NIKA NEDOSEIKINA Treeningkoormus Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis: 1. Ühekordne kehaline toime 2. Pikemaajaline treening Koormuse mahtu mõõdetakse: 3. Kulunud ajaga 4. Läbitud vahemaa pikkus 5. Sooritatud korduste arv 6. Tõstetud raskuste kogusumma KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES Kõige tähelepanuväärsemad muutused Peamised ühendid töötavates lihastes: 1. Fosfokreatiin 2. glükogeen ja triglütseriidid . Piimhappe . Energiavarude vähenemine ja metaboliitide kuhjumine töötavates lihastes on peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse väsimuse SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL v Puhkeseisundis on enamikul inimestest 6070 lööki minutis v Kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja veidi enamagi löögini minutis v Puhkeseisundis on aga treenitud inimese südame löögisagedus tavaliselt ma dalam k...
Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40 ja automaatne multimeeter E7-12, takistustermomeeter TCP-1079 Pt 100, elektrilised komponendid. Töö käik 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Nominaalväärtused ja tolerantsid: R1n 750 ± 5 % = (750 ± 37,5) R2n = 190 ± 2% = (190 ± 3,8) Mõõtmiste tulemused: R1=739 R2=190 R = ± [0,15 + 0,05*((Rmp / R) 1)] % R1 = ± 1,45 % = ± 10,7 R2 = ± 5,36 % = ± 10,19 R1 = 739 ± 10,7 R2 = 190 ± 10,19 Tegelik väärtus on tolerantsiga lubatud piires. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutatava takistustermomeetri Pt100 takistus temperatuuril 0°C on Ro=100 ning materjal on omadusega W100=1,3910. Rt =110,97 (Termoresistor) Rj =0,17 (Juhe) Rt+j = 111,14 Temperatuur:
100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3.3 Katse tulemus Betoonisegu koostis 3 liitri valmistamiseks. Tabel (1) Katse CEM I 42,5 Liiva Liiva Killustiku Killustiku Vee W=V/Ts nr Tsemendi fraktsioon, mass, fraktsioon, mass, [g] mass, mass, [g] [mm] [g] [mm] [g] 1 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 2 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus, [g]. 3.4 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95. Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel (2) Survetugevus
ISESEISVAD TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 1.ISESEISEV TÖÖ NR.1.................................................................................................... 3 1.1Ülesanne................................................................................................................ 3 1.2Lähteandmed......................................................................................................... 3 1.3Lahendus................................................................................................................ 3 1.4Vastus..................................................................................................................... 4 2.ISESEISEV TÖÖ NR. 2.......................
Tv1 = 1873 /2 = 936,5 m3/h ~936 m3/h 4. Caterpillari ja Komatsu buldooserite tootlikkuste diagrammidelt leiame: Tootlikuse graafikutest järeldatuna on kõige mõistlikum rentida Caterpillari masinatest D11R CD Utüüpi buldooser ja Komatsu masinatest D575A SU hõlmaga. Milline masin neist sobib paremini: Masinate võrdlemiseks määrame nende lõiketerade süvistumisvõime SV: 1) D11R CD võimsus 682 kW lõiketera pikkus 6,7 m siis SV = 682 / 6,7 = 101,8 kW/m; 2) D575A võimsus 750 kW lõiketera pikkus 7,4 m siis SV = 750 / 7,4 = 101,4 kW/m; Tulemustest nähtub, et masinate agressiivsus on võrdeline, st et need masinad suudavad sama effektiivselt tööd teha. Kuna tootlikkused on masinatel lähedased, tuleks nüüd enne lõpliku otsuse tegemist reaalsetes oludes vaadata nende masinate renditunni hinda ja tingimusi, kui masinad on renditavad erinevatest firmadest, eriti arvestades asjaolu, et masinad on suhteliselt võrdse võimsusega.
ning kõrgus 1,2m, siis silindri ruumala on V A h , seega V 0,0123 1.2 0,01476m 3 14,8l ... mis tähendab, et pumba tootlikkus peab olema 4% mahuliste süsteemi kadude korral 14,8 q 15,42l / min 0,96 Ülesanne 6 Läbi drosseli voolab vedelik tihedusega ρ = 750 kg/m3. Milline on vedeliku vooluhulk läbi drosseli l/min, kui rõhkude vahe drosseli ees ja järel on Δp = 50 bar. Drosseli avanenud ristlõike pindala A = 4mm2. Vooluhulga tegur μ=0,65 Vastus Δp = 50bar = 50x105 Pa 2p (Näite 1 ja 2, lk. 26, põhjal q A 2 A = 4mm = 0,4x10 m -5 2 hüdraulika õpikust) μ = 0,65 ρ = 750 kg/m3
Kodused ülesanded Varjant 14 Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm AT-21a Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2012 Ülesanne 2. (Varjant 14) Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 750 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,26 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 15m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [N/m2] h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus 9,81[m/s2 ] Kui vedeliku pinnale mõjub mingi välisrõhk, siis on hüdrostaatiline rõhk vedeliku mingis punktis selle mõjuva välisrõhu võrra suurem: p = p + hg
Meil on võll läbimõõduga 40mm, karastustemperatuur on umbes 810-850 oC. Kuumutuskestuse tabelist vaatan, et temperatuur elektriahjus on 800 oC ja sellele võrdub 1min/mm.Soolavannis 800 oC – 0,25min/mm ja pliivannis 800 oC – 0,1min/mm. Arvutan : elektriahjus - 40mm×1,0 min/mm = 40min , soolavannis 40mm×0,25 min/mm = 10min ,pliivannis 40mm×0,1 min/mm = 4min. 2) C125 on teras süsinkusisaldusega 1,25%. Karastustemperatuuri valisin 710 - 750 oC piirides, võtsin andmeid karastamise graafikust. Teraste kõvadus leidsin graafikutelt, kus on näidatud karastatud teraste kõvadust sõltuvalt C-sisaldusest. Saadud kõvadus HRC võrdub 45..65. Kõvadust leidsin,ja kõvaduse järgi leidsin noolutustemperatuurit 170...250(tabel: Noolutusviisid ja nende kasutusalad). C40E on mittelegeeritav teras, selle jahutuskeskonnad on vesi,õli,õhk.
Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 100 p/min, kasutatav põhikütus IFO Qa = 40500 kJ /kg ps - 0,25 MPa , t0 - 25 0C , tmv. - 250C , p0 0,825 ×105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga kõrgema kütteväärtusega kütusele Qa- 42500kJ/kg 7. Hannes Karu Mootori prototüüp : Wärtsila 16 V 32 LNE Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 750 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 41500 kJ /kg 8. Jevgeni Firsov Mootori prototüüp : Wärtsila VASA 9R32 n = 750 p/min; Mootori prototüübi ja projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal : n- 650 p/min, kasutatav kütus IFO 380 Q a- 41000kJ/kg ,
isead med 2x40 80 400 240 0,64 19,2 230,4 Valgu 5x60 300 1500 900 2,4 72 864 5 3 stid 3x10 300 1500 900 2,4 72 864 0 Elektr 2 kW 2000 1,5 - 3000 - 3 90 1080 ipliit Külmi 250 250 4 3 1000 750 1,75 52,5 630 k TV 100 100 3 2 300 200 0,5 15 180 Raad 25 25 2 3 50 75 0,125 3,75 45 io Arvuti 80 80 4 - 320 - 0,32 9,6 115,2 komp lekt Pesu 330 330 1 - 330 0,33 9,9 118,8 masi n Triikr 750 750 1 - 750 0,75 22,5 270 aud
105 1 7 50 11 242 35 21 441 45 31 961 2380 280 xi f i xi-x (xi-x)2*fi 225 -375 140625 750 -225 101250 4725 -75 50625 2700 75 22500 1650 225 101250 1950 375 281250 12000 697500 ele)/9 onkõrgeim xi xi f i xi-x (xi-x)2*fi 25 125 -14.5 1051.3
, . . « » M , , . « » - , . , , , , . , , Ecological . Footprint? Ecological : Footprint WWF International 10 « », . ! Footprint Quiz « » , , « » , «The Footprint of Nations» RIO+5. . 4 2006 eisuga Eesti 6,5 ha/a, 7. kohal Araabia , Ühendemiraadid (11,9ha/a), Ameerika 0.8. Ühendriigid (9,6ha/a), Soome (7,6ha/a), Kanada (7,6ha/a), Kuveit (7,3ha/a), Austraalia (6,6ha/a). ? Leedu oli 24.kohal (4,4ha/a) ja Läti oli 44.kohal ...
Joonis 1. Kaheastmelise Transistorvõimendi põhimõtteskeem 2. Võimendi toitepingeks E valisime 8 V. 3. Võimendi kollektortakisti R3 ja R7 arvutasime alljärgnevalt: E - U C 0 8 - 5,34 R3 = R7 = = = 1330 Ic 0,002 4. Emittertakisti R4 ja R8 väärtuse arvutasime järgmiselt: U 1,5 R4 = R8 = E 0 = = 750 Ic 0,002 5. Seega baasipingejaguri alumise õla takistus R2 peab rahuldama võrratust 0,1h21E R4 E 0,1 200 750 8 R2 E - U E 0 - U BE 0 = 8 - 1,5 - 0,63 20k 6. Pingejaguri ülemise õla R1 ja R5 takisti arvutasime alljärgnevalt: E 8
Kultuurkapital 17,0 miljonit krooni Euroopa Liidu struktuurifondid 20,0 miljonit krooni EOK ja kultuuriministeeriumi kogutud andmete ja ekspertarvamuste kohaselt mõõdetakse kulutusi spordile suurusjärgus 1,5 miljardit krooni aastas (2005. aasta), sh: riigi keskvõim 300 miljonit krooni, kohalikud omavalitsused 750 miljonit krooni, erasektor ja sponsorid 450 miljonit krooni. 2005. aasta näitel: KOVidelt sporti suunatud raha ~ 750 miljonit krooni, s.o 4,32% KOVi eelarvetest. KOVide spordirahast 48% spordiinvesteeringuteks, 17% spordirajatiste ülalpidamiskuludeks, 20% spordiklubide toetusteks, 8% spordikoolide ülalpidamiseks ja 7% ürituste korraldamiseks, projektitoetusteks.
Ranniksekvoia on ainuke okaspuu, mis ajab juurevõsusid, kui puu maha raiuda. Lähestikku kasvavate puude juured põimuvad tihedalt omavahel läbi, pakkudes üksteisele tugeva kaitse tuulte vastu. Seemned satuvad harva viljakale pinnasele, sest maapind on kaetud okaste ja lehtedega; ainult tulekahjud ja üleujutused loovad neile soodsad tingimused. Pahkjate moodustiste all on uinunud pungad, mis vajadusel võrseid ajama hakkavad. Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30...65 kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani rannikust, California keskosast kuni Oregoni piirini. Vahetu ookeani rannik on puu jaoks liiga liivane, tuuline ja soolane. Suurem osa levialast jääb merepinnast kõrgusele 30...750 meetrit, kuid harvemini kasvab ranniksekvoia ka meretasapinnal või kuni 920 meetri kõrgusel. Eelistatav kasvuala on mägedes, eriti aga nendevahelistes sügavates orgudes, kus tänu sagedasele udule võib leida kõige kõrgemaid ja
probleem.xlsx]Sheet1 Report Created: 11.11.2012 22:13:35 Variable Cells Final Reduced Objective Allowable Allowable Cell Name Value Cost Coefficient Increase Decrease $B$14 muutujad x1 0 -86 1200 86 1,0000E+030 $C$14 muutujad x2 6 0 1700 1,0000E+030 64 $D$14 muutujad x3 0 -29 750 29 1,0000E+030 $E$14 muutujad x4 16 0 1000 1,0000E+030 67 Constraints Final Shadow Constraint Allowable Allowable Cell Name Value Price R.H. Side Increase Decrease $H$14 valge v 254 0 370 1,0000E+030 116
, , . 60 . . H 4 8 . x o o. T : 1. - . 25 27 . 1800 o . 80%. . 2. - 1800 3500 . , o . , , . 3. - a . . . . , . 50% . 6 . 1500 , 750 - , 100 - , 400 - , 100 - 60 .
ά – ladustmistegur 1. Fiideriga liigub aasta jooksul 356 250 TEU. Merelt – maale liigub 25% ja maalt – merele 75% kaubavoost, arvutame et: Fiiderlaev toob maalt – merele 356 250 × 0,75 = 267 187 TEU Fiiderlaev toob merelt – maale 356 250 × 0,25 = 89 063 TEU 5 2. Raudteega liigub 118 750 TEU. Raudtee samuti teenindab kaupa mõlemas suunas. Raudtee – Ladu (maalt – merele) 118 750 × 0,75 = 89 063 TEU Ladu- Raudtee (merelt-maale)118 750 × 0,25 = 29 687 TEU QLv −Ld Laev-Ladu e = 118 750 × 0,9 = 106 875 TEU-op Ld− Lv Ladu -Laev Qe = 356 250 × 0,9 = 320 625 TEU-op QLd− Fi Ladu-Fiider e = 267 187 × 0,9 = 240 468 TEU-op
Islamimaailm Õp Andre Pettai [email protected] Temaatika 1. Islamimaade varane ajalugu 2. Islam usk ja kultuur Araabia Islamimaailm Religioon Järgijaid (mln) Riik Mittereligioosne elanikkond (%) kristlus 2200 Eesti 75 islam 1500-1600 Rootsi 65 Tsehhi 64 hinduism 900-1000 Vietnam 63 budism 400-500 Taani 61 ülejäänud 850 religioonid Albaania 60 mittereligioossed 1100 Suurbritannia 52 eligioossus tänapäeval Kümme suurima moslemite arvuga riiki 1. Indoneesia 1. 209 000 000 2....
375 Tihendatud killustikalus 200mm + 0,00 - 510 -0,560 750 Taavi Tammekivi EAEI - 33, 092583 [Academic use only]
4. 400 2513,27 0,78 3,70 2,96 1,80 5. 500 3141,59 0,54 3,38 2,14 6. 600 3769,91 1,24 5,01 3,39 1,60 7. 650 4084,07 1,56 5,36 5,55 1,40 8. 700 4398,23 0,88 3,40 3,25 1,20 9. 750 4712,39 0,66 3,08 2,71 1,00 10. 800 5026,55 0,65 3,09 2,63 11. 850 5340,71 0,60 3,16 2,59 0,80 12. 900 5654,87 0,44 2,70 2,09 0,60 13. 950 5969,03 0,40 2,63 1,81 0,40 14. 1000 6283,19 0,54 3,60 2,24
Re= 600 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm= 900 N/mm2 ja külmhapruslävi Tkhl= -70 C ning kõvadus HRC 35. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgmisele situatsioonile. Kirjeldatud detail deformeerub plastselt ja muutub seetõttu tööks kõlbmatuks. Selgitage deformeerumise põhjus ja andke soovitus selle vältimiseks! (lühidalt 1..4 lauset). Student not answered Response: Sample Sidur rakendub 75 000 N jõu juures, mis tekitab vardas 750 N/mm2 pinge. Correct Pinge ületab voolavuspiiri 600 N/mm2, millest alates hakkab detail plastselt Answer deformeeruma. Deformeerumise vältimiseks saab muuta: materjali mehaanilisi omadusi (voolavusspiir suurem 750 N/mm2), suurendada detaili ristlõiget (tekkiv pinge väiksem 600 N/mm2), ülekoormussiduri maksimum jõud viia alla 60 000 N. Score: 0/10
Põhivara soetus -9 000 000 0 0 0 Muutus puhtas käibekapitalis -500 000 0 0 0 Projekti puhtad rahavood -9 500 000 4 500 000 4 500 000 4 500 000 Diskonteerimistegur 1 0,8696 0,7561 0,6575 Diskonteeritud rahavood -9 500 000 3 913 200 3 402 450 2 958 750 NPV 774 513 PI 1,08 3 000 000 IRR 19,86% 2 500 000 MIRR 18,04% 2 000 000 ARR 47,37% 1 500 000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
