Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"440" - 561 õppematerjali

440 – 448. 40. Vanegas J.A., DuBose J.R. and Pearce A.R. (1996), “Sustainable Technologies for the Building Construction Industry”. Proceedings, Symposium on Design for the Global Environment, Atlanta.
thumbnail
1
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur.

Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur. Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda ajaloos. Pärast sõda olid riigid esmakordselt üleilmse sõja järgses olukorras ning puudus varasem kogemus sellisel ajal käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias pär...

Ajalugu → Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti keele olevik ja tulevik

Eesti keele olevik ja tulevik Rääkides riigi tunnustest, on loetelus kindlal kohal emakeel. Too on hindamatu vara, mille eest on uhke seista ning millesse tuleb austusega suhtuda. See on kahtlemata üheks eredamaks täheks nimekirjas, sest paljudel puudub õnn omada keelt, mille kõnelemisprotsent on kõrge vaid kodukohas. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse ­ kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ? Maailmas on palju rahvaid ja hõime, kelle kultuur on hääbumas või on juba hääbunud keele väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub oma riik ­ maa kus kehtiksid neile omased seadused, kus võimustruktuur ja valitsemine toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on vähenemas, s...

Eesti keel → Eesti keel
222 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Paralleelülekandega loendur, labor nr. 3, arvutid

Labor nr 3 Paralleelülekandega loendur mooduliga 9, -1 $ 3 0.000005 150 200 440 200 400 1 2 5 w 176 472 176 304 0 4.621633621589249 50 5 50 w 248 472 192 472 0 w 176 304 192 304 0 193 296 216 328 216 0 0 w 192 464 192 440 0 150 192 176 192 136 1 4 0 193 296 344 344 344 0 0 w 392 472 392 440 0 w 392 216 392 184 0 193 296 472 312 472 0 5 w 192 472 192 464 0 w 392 184 200 184 0 193 296 88 312 88 0 5 150 200 304 200 272 1 3 0 w 200 184 200 176 0 L 248 552 168 552 0 1 false w 392 344 392 312 0 w 176 304 176 176 0 50 w 208 304 208 312 0 w 208 312 224 312 0 w 248 552 248 472 0 w 192 472 176 472 0 w 224 312 392 312 0

Infoteadus → Loendus
44 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

ALU A - B, shr A, set A, B, A xor B

$ 3 0.0 21.593987231061412 74 5.0 50 152 936 440 960 440 1 4 0.0 150 904 408 904 424 1 2 0.0 150 904 472 904 456 1 2 0.0 150 872 464 872 448 1 2 0.0 150 872 416 872 432 1 2 0.0 w 904 424 936 424 0 w 872 432 936 432 0 w 872 448 936 448 0 w 904 456 936 456 0 w 904 328 936 328 0 w 872 320 936 320 0 w 872 304 936 304 0 w 904 296 936 296 0 150 872 288 872 304 1 2 0.0 150 872 336 872 320 1 2 0.0 150 904 344 904 328 1 2 0.0 150 904 280 904 296 1 2 0.0 152 936 312 960 312 1 4 0.0 w 904 208 936 208 0 w 872 200 936 200 0 w 872 184 936 184 0 w 904 176 936 176 0

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
255 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Heli

Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallikateks. Enamasti on nende võnkumine suure sagedusega ja väikse amplituudiga ,mistõttu me ei märkagi heliallikate võnkumist. Heliallikaks võib olla Häälepael, võnkuv joonlaud, pilli keel, helihark jne. Helihark tekitab kindla sagedusega heli. Seda kasutavad koorijuhid ja on ka füüsika katsevahend. Paljudel juhtudel on helihark valmistatud sagedusele 440 Hz, mis vastab esimese oktavi la-le. Õhus levib heli pikilainena. Vabas ruumis levib heli kerakujuliste lainetena. Mida kaugemale heliallikast ,seda suuremale pinnale võnkumise energia jaotub. Heliallikast eemaldumisel kuuleme heli üha nõrgemalt ,sest mida kaugemale heliallikast ,seda vähem energiat kõrvadesse langeb. Heli suunamiseks kasutatakse ruuporit. Ruuporiga suurendatakse heli kuuldavuse kaugust. Lihtsa ruupori võib moodustada peopesade abil.

Füüsika → võnkumine ja lained
3 allalaadimist
thumbnail
20
xlsx

Lineaarne planeerimine

Sihifunktsioon z=10x1+15x2+25x3+35x Käpikud - x1 Sokid - x2 Sall - x3 Kampsun - x4 Tingimused: x1 ≥ 0 ; x2 ≥ 0 ; x3 ≥ 0 ; x4 ≥ 0 Käpikud Villased sokid Sall Kampsun 0 170 140 440 Sihifunktsioon z= 21450 (Answer report) Antud tulemustest on näha, et optimaalne on toota villaseid sokke, salle Tooteid on antud lõngaga võimalik valmistada vastavalt villaseid sokke(x2) 170 tükki 440 tükki. Ettevõtte kasum on sellise tootmise puhul 21450 Seejuures kulutatakse ära jääb üle 97 kg. (Sensivity report) Antud tabeli rida(variable cells: final value) näitab, kui palju on optimaaln villaseid sokke 170, salle 140 ja kampsuneid 440

Majandus → Optimeerimismeetodid...
48 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

w 1248 560 1216 544 0 w 1216 528 1216 544 0 M 1128 600 1128 656 0 2.5 150 1080 504 1080 528 1 2 0 150 1112 504 1112 528 1 2 0 150 1144 504 1144 528 1 2 0 150 1176 504 1176 528 1 2 5 152 1128 560 1128 600 1 4 5 w 1144 528 1144 544 0 w 1112 528 1112 544 0 w 1112 544 1120 560 0 w 1144 544 1136 560 0 w 1144 560 1176 544 0 w 1176 528 1176 544 0 w 1112 560 1080 544 0 w 1080 528 1080 544 0 w 1168 504 1168 424 0 w 1632 64 1632 424 0 w 1624 96 1624 432 0 w 1136 504 1136 432 0 w 1616 128 1616 440 0 w 1104 504 1104 440 0 w 1608 160 1608 448 0 L 240 80 240 16 0 1 false 5 0 L 256 80 256 16 0 1 false 5 0 L 336 80 336 16 0 1 false 5 0 L 320 80 320 16 0 0 false 5 0 L 400 80 400 16 0 0 false 5 0 L 416 80 416 16 0 1 false 5 0 L 480 80 480 16 0 1 false 5 0 L 496 80 496 16 0 1 false 5 0 w 480 88 480 80 0 w 400 96 400 80 0 w 320 104 320 80 0 w 240 112 240 80 0 w 1072 88 1072 184 0 w 1152 408 1152 504 0 w 1064 96 1064 192 0 w 1632 64 1520 64 0 w 1608 160 1520 160 0

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 184 128 120 128 0 0 false 5 0 L 184 80 120 80 0 1 false 5 0 L 184 48 120 48 0 0 false 5 0 154 240 48 304 48 1 2 5 154 360 56 424 56 1 2 5 150 288 96 336 96 1 2 0 150 288 136 336 136 1 2 0 150 288 176 336 176 1 2 0 152 384 136 440 136 1 3 0 w 184 24 360 24 0 w 360 24 360 40 0 w 360 40 360 48 0 w 184 24 184 48 0 w 208 80 184 80 0 w 184 64 184 72 0 w 184 64 200 64 0 w 184 72 184 80 0 w 200 64 200 40 0 w 200 40 240 40 0 w 160 64 160 128 0 w 160 64 160 56 0 w 160 56 240 56 0 w 160 128 184 128 0 w 304 48 344 48 0 w 344 48 344 64 0 w 344 64 352 64 0 w 352 64 360 64 0 I 216 104 256 104 0 0.5 w 288 88 256 88 0 w 256 88 256 104 0 w 208 80 208 104 0 w 208 104 216 104 0 w 184 128 264 128 0 w 264 128 264 104 0 w 264 104 288 104 0

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
54 allalaadimist
thumbnail
44
xlsx

Tisleri eriala lõputöö tehnoloogiakaardid

Kokku: 43,62 Spetsifikatsioon Detail Detaili mõõtmed mm jrk.n nimetus arv materjal pikkus laius paksus r 1 Pealmine plaat 1 tootmisjääk 500 420 20 2 Vaheplaat 1 tootmisjääk 400 440 20 3 Põhjaplaat 1 tootmisjääk 380 440 20 4 Sahtli esipaneel 1 tootmisjääk 435 120 20 5 Sahtli küljed 2 tootmisjääk 350 120 20 6 Sahtli esi- ja tagatükk 2 tootmisjääk 450 120 20 7 Ukse küljelatid 2 tootmisjääk 520 100 20

Materjaliteadus → Puiduõpetus
70 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Dodge Chargers 1966-1974 - referaat

· 383cid V8 335bhp · 426cid V8 Hemi 425bhp@5000rpm, 490lb-ft@4000rpm Jõudlus: 426cid Hemi V8 425bhp: 0-60 in 6.4 sec, 1/4 mile in 14.16 sec @ 96.15mph. · 1967 Dodge Charger R/T: 1967. aastal lisandus Chargeri mootorivalikusse 440 Magnum, mis oli R/T standardmootor ning ühtlasi ka Chrysleri suurim mootor ja see pani välja 375bhp. See oli odavam kui Hemi, suutis viimasega sammu pidada kuni 60mph ning oli lihtsamalt tuunitav ja tänaval võisteldav. Toodetud: 15 788 Mootorid:

Auto → Autokool
61 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Loendur, mooduliga 10, 1

193 392 160 424 160 1 5 193 392 240 416 240 1 0 193 392 320 400 320 1 0 150 216 304 216 264 1 2 0 150 216 192 216 168 1 2 0 150 216 104 216 80 1 2 0 150 280 240 312 240 1 2 0 152 296 72 328 72 1 2 0 I 136 168 136 216 0 0.5 150 576 168 616 168 1 3 0 w 216 264 216 248 0 w 216 248 280 248 0 w 136 216 136 232 0 w 136 232 280 232 0 w 312 240 392 240 0 w 216 248 216 216 0 w 216 216 208 216 0 w 208 208 208 192 0 w 224 192 224 208 0 w 208 208 208 216 0 w 224 208 448 208 0 w 448 208 448 240 0 w 448 240 440 240 0 w 216 168 216 160 0 w 216 160 392 160 0 w 440 160 448 160 0 w 448 160 448 136 0 w 448 136 232 136 0 w 232 136 224 136 0 w 224 136 224 104 0 w 216 160 216 120 0 w 216 120 208 120 0 w 208 120 208 104 0 w 216 80 296 80 0 w 296 64 136 64 0 w 136 64 136 168 0 w 136 64 136 40 0 w 136 40 616 40 0 w 616 40 616 168 0 w 440 320 440 304 0 w 440 304 224 304 0 w 208 304 208 320 0 w 208 320 392 320 0 w 208 320 208 376 0 w 328 72 384 72 0 w 384 72 384 80 0 w 384 80 392 80 0 w 392 96 360 96 0

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
14 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Arvutid I - Labor nr. 2

w 1064 200 1064 208 0 w 1080 200 1064 200 0 w 1080 208 1072 208 0 152 1080 192 1096 192 1 4 0 w 1072 272 1056 272 0 w 1072 304 1072 272 0 w 1080 304 1072 304 0 w 1064 304 1056 304 0 w 1064 312 1064 304 0 w 1080 312 1064 312 0 w 1072 368 1056 368 0 w 1072 336 1072 368 0 w 1064 336 1056 336 0 w 1064 328 1064 336 0 w 1080 328 1064 328 0 w 1080 336 1072 336 0 152 1080 320 1096 320 1 4 0 w 1072 400 1056 400 0 w 1072 432 1072 400 0 w 1080 432 1072 432 0 w 1064 432 1056 432 0 w 1064 440 1064 432 0 w 1080 440 1064 440 0 w 1072 496 1056 496 0 w 1072 464 1072 496 0 w 1064 464 1056 464 0 w 1064 456 1064 464 0 w 1080 456 1064 456 0 w 1080 464 1072 464 0 152 1080 448 1096 448 1 4 0 M 1096 64 1120 64 0 2.5 M 1096 192 1120 192 0 2.5 M 1096 320 1120 320 0 2.5 M 1096 448 1120 448 0 2.5 x 117 45 133 48 0 24 A L 224 8 160 8 0 0 false 5 0 L 232 32 160 32 0 0 false 5 0 L 240 56 160 56 0 0 false 5 0 L 248 80 160 80 0 0 false 5 0 w 1032 560 1032 504 0 w 1040 504 1032 504 0

Informaatika → Informaatika
29 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Informaatika II praktikum

w 1064 200 1064 208 0 w 1080 200 1064 200 0 w 1080 208 1072 208 0 152 1080 192 1096 192 1 4 0 w 1072 272 1056 272 0 w 1072 304 1072 272 0 w 1080 304 1072 304 0 w 1064 304 1056 304 0 w 1064 312 1064 304 0 w 1080 312 1064 312 0 w 1072 368 1056 368 0 w 1072 336 1072 368 0 w 1064 336 1056 336 0 w 1064 328 1064 336 0 w 1080 328 1064 328 0 w 1080 336 1072 336 0 152 1080 320 1096 320 1 4 0 w 1072 400 1056 400 0 w 1072 432 1072 400 0 w 1080 432 1072 432 0 w 1064 432 1056 432 0 w 1064 440 1064 432 0 w 1080 440 1064 440 0 w 1072 496 1056 496 0 w 1072 464 1072 496 0 w 1064 464 1056 464 0 w 1064 456 1064 464 0 w 1080 456 1064 456 0 w 1080 464 1072 464 0 152 1080 448 1096 448 1 4 0 M 1096 64 1120 64 0 2.5 M 1096 192 1120 192 0 2.5 M 1096 320 1120 320 0 2.5 M 1096 448 1120 448 0 2.5 x 117 45 133 48 0 24 A L 224 8 160 8 0 0 false 5 0 L 232 32 160 32 0 0 false 5 0 L 240 56 160 56 0 0 false 5 0 L 248 80 160 80 0 0 false 5 0 w 1032 560 1032 504 0 w 1040 504 1032 504 0

Informaatika → Arvutid
8 allalaadimist
thumbnail
11
txt

Arvutid 2 labor

w 1160 632 1160 640 0 w 1160 640 1064 640 0 w 1064 640 1064 632 0 w 1064 640 1064 672 0 w 1504 512 1424 512 0 w 1376 0 1368 0 0 w 1368 592 1192 592 0 w 1192 592 1192 600 0 w 1368 592 1368 408 0 w 1368 408 1368 272 0 w 1368 272 1368 136 0 w 1368 136 1368 0 0 w 1376 136 1368 136 0 w 1376 272 1368 272 0 w 1376 408 1368 408 0 w 1376 32 1360 32 0 w 1376 168 1360 168 0 w 1376 304 1360 304 0 w 1376 440 1360 440 0 w 1360 32 1360 168 0 w 1360 168 1360 304 0 w 1360 304 1360 440 0 w 1360 440 1360 584 0 w 1360 584 1152 584 0 w 1152 584 1152 600 0 w 1376 64 1352 64 0 w 1376 200 1352 200 0 w 1376 336 1352 336 0 w 1376 472 1352 472 0 w 1376 504 1344 504 0 w 1376 232 1344 232 0 w 1376 96 1344 96 0 w 1352 64 1352 200 0 w 1352 200 1352 336 0 w 1352 336 1352 472 0 w 1352 472 1352 576 0 w 1352 576 1112 576 0 w 1112 576 1112 600 0 w 1344 96 1344 232 0 w 1344 232 1344 368 0

Informaatika → Arvutid ii
24 allalaadimist
thumbnail
10
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

$ 3 0.000005 382.7625821439906 83 5 50 I 256 560 328 560 0 0.5 w 256 600 264 600 0 w 256 560 256 512 0 w 256 512 384 512 0 I 296 600 360 600 0 0.5 w 416 560 328 560 0 w 416 560 416 616 0 w 440 560 416 560 0 w 416 616 416 656 0 w 440 656 416 656 0 w 440 576 360 576 0 w 440 616 360 616 0 w 360 576 360 600 0 w 360 616 360 600 0 w 384 512 384 600 0 w 384 600 384 696 0 w 440 696 384 696 0 w 440 600 384 600 0 w 296 600 264 600 0 w 264 600 264 528 0 w 400 528 264 528 0 w 440 680 400 680 0 w 440 640 400 640 0 w 400 528 400 640 0 w 400 640 400 680 0 x 61 146 77 149 0 24 A x 64 537 80 540 0 24 B x 52 177 78 180 0 24 a0 x 54 210 80 213 0 24 a1 x 51 249 77 252 0 24 a2 x 52 278 78 281 0 24 a3 x 55 690 81 693 0 24 b3 x 53 647 79 650 0 24 b2 x 50 610 76 613 0 24 b1 x 48 569 74 572 0 24 b0 w 96 240 192 240 0 w 96 272 232 272 0 w 136 384 136 424 0 w 168 344 168 384 0 w 1616 208 1576 208 0 w 1616 200 1616 208 0 w 1624 200 1616 200 0 w 1624 240 1576 240 0 w 1624 208 1624 240 0

Informaatika → Sissejuhatus...
59 allalaadimist
thumbnail
9
txt

Aritmeetika-loogika seade(ALU), F0 = A pluss B, F1 = shr A, F2 = inv B, F3 = A nor B

w 1064 648 1064 600 0 150 1224 104 1232 104 1 2 0.0 150 1224 136 1232 136 1 2 5.0 150 1224 168 1232 168 1 2 0.0 150 1224 200 1232 200 1 2 0.0 150 1224 336 1232 336 1 2 0.0 150 1224 304 1232 304 1 2 0.0 150 1224 272 1232 272 1 2 0.0 150 1224 240 1232 240 1 2 0.0 150 1224 512 1232 512 1 2 0.0 150 1224 544 1232 544 1 2 0.0 150 1224 576 1232 576 1 2 0.0 150 1224 608 1232 608 1 2 0.0 150 1224 472 1232 472 1 2 0.0 150 1224 440 1232 440 1 2 0.0 150 1224 408 1232 408 1 2 5.0 150 1224 376 1232 376 1 2 0.0 152 1264 152 1272 152 1 4 5.0 152 1264 288 1272 288 1 4 0.0 152 1264 424 1272 424 1 4 5.0 w 1232 104 1256 104 0 w 1256 104 1256 136 0 w 1256 136 1264 136 0 w 1232 200 1256 200 0 w 1256 200 1256 168 0 w 1256 168 1264 168 0 w 1232 168 1248 168 0 w 1248 168 1248 160 0 w 1248 160 1264 160 0 w 1232 136 1248 136 0 w 1248 136 1248 144 0 w 1248 144 1264 144 0 w 1232 240 1256 240 0

Informaatika → Arvutid i
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laboratoorse töö „KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA“

.............................................. Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Töö eesmärk Koormusega sobitamata liinilõigule lühisliini pikkuse arvutamine. Töö teostus: 1. B) Lülitasime lühise liini lõppu C) Fikseeritud kahe järjestikuse pinge miinimumide asukohad olid: x1= 483 mm ja x2= 703 mm. D) arvutatud lainepikkus: =2(x2-x1)= 2(703-483)= 440 mm 2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu Pinge max ja min koht liinil: Umax= 90 V ja Umin= 8,5 V U max 90 B) Seisulainetegur SWR = = = 3,254 U min 8,5 D) Koormusega liinil leitud miinimumkoht, mis asetseb punktide x1 ja x2 vahel: x3= 650 mm x2-x3= 703- 650= 53 mm E) Minimaalne aktiivtakistus: x/= 53/440= 0,12

Informaatika → Laineväljad
46 allalaadimist
thumbnail
18
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 2 (4 BIT ALU)

152 1624 200 1648 200 1 4 0 150 1592 240 1592 216 1 2 0 150 1560 232 1560 208 1 2 0 150 1592 160 1592 184 1 2 0 150 1560 168 1560 192 1 2 0 150 1560 288 1560 312 1 2 0 150 1592 280 1592 304 1 2 0 150 1560 352 1560 328 1 2 0 150 1592 360 1592 336 1 2 0 152 1624 320 1648 320 1 4 0 w 1624 312 1560 312 0 w 1592 304 1624 304 0 w 1624 328 1560 328 0 w 1624 336 1592 336 0 150 1560 408 1560 432 1 2 0 150 1592 400 1592 424 1 2 0 150 1560 472 1560 448 1 2 0 150 1592 480 1592 456 1 2 0 152 1624 440 1648 440 1 4 0 w 1624 432 1560 432 0 w 1592 424 1624 424 0 w 1624 448 1560 448 0 w 1624 456 1592 456 0 150 1360 536 1384 536 1 2 0 150 1376 568 1400 568 1 2 5 150 1376 632 1400 632 1 2 0 150 1360 600 1384 600 1 2 0 L 1336 696 1336 712 0 1 false 5 0 w 1336 680 1336 696 0 I 1280 672 1280 648 0 0.5 w 1296 680 1280 680 0 w 1280 680 1280 672 0 I 1320 672 1320 648 0 0.5 w 1320 672 1320 680 0 w 1320 680 1336 680 0 w 1296 680 1296 624 0 w 1336 680 1336 640 0 w 1280 648 1280 624 0 w 1280 528 1360 528 0

Informaatika → Arvutid
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kulude arvestuse KODUTÖÖ nr.1

KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.-

Majandus → Kulde arvestus
247 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Minu lemmikauto Dodge charger

seeriasõiduk USA-s, millel oli pakkuda antitiib. David Pearson võitid NASCAR-i meistrivõistlused 14 esikoha viimistlused. 1967 chargeri antitiib Kuna Chargeril oli suur müügiedu, hoolimata sellest et ta võeti kasutusele aasta keskel, olid muutused piiratud aastani 1967. Väljas oli uus monteeritud poritiib ja omakorda esitleti signaale, mis oli peakisteks erinevusteks 1966 ja 1967 aasta chargeri vahel. Vinüülkatus muutus ka kättesaadavaks. Mootorite valikutele lisati 440 Magnum ja 361 in ³ mootori asendati 383 ³ mootor. 440 oli konservatiivselt hinnatud 375 hobujõudu (280 kW) koos ühe 4- silindrilise karburaatoriga. 318 2-silindriline A oli baasmootor ja järnes sellele moodsam Chrysler La mootor aastal 1968 kiilukujulise põlemiskambritele vananenud 1967 disain. 383 4-silindriline ja 426 Street Hemi jättis võimalusi. 1968-1970 Alates 1968. aastast ümbritseb külgprohviili kaarena poritiivad ja tagakülje plaadid. Esi-ja

Auto → Auto õpetus
41 allalaadimist
thumbnail
8
xls

Majandusmatemaatika I kodune töö 6

Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a) kulufunktsioon; p1= 7000 b) nõudlusfunktsioon; g1= 40 c) kasumifunktsioon; c1= 22000 d) kogus, mille korral kulud on 44000 €. 33000-22000 11000 a= 65-40 = 25 = 440 b-y-ax = 22000-440*40= 4400 a) kulufunktsioon; C(q)=440q+4400 40-440 -400 a= 40-65 = -25 = 16 b= 40-16*40 = -600 b) nõudlusfunktsioon; p(q)=16q+600 P=R-C R=pq=q(16+600)=16q2+600q

Majandus → Majandusmatemaatika I
20 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid 1 kodutöö 2

w 344 296 344 288 0 w 344 288 368 288 0 w 392 280 416 280 0 w 264 296 264 360 0 w 264 360 288 360 0 w 264 360 264 384 0 w 264 384 288 384 0 154 368 416 400 416 1 2 0.0 154 456 448 472 448 1 2 5.0 150 336 496 352 496 1 2 5.0 150 336 528 360 528 1 2 5.0 w 184 288 160 288 0 w 184 288 184 408 0 w 184 408 184 424 0 w 184 424 368 424 0 w 168 528 128 528 0 w 168 528 184 528 0 w 192 528 184 528 0 w 192 528 192 408 0 w 192 408 368 408 0 w 400 416 424 416 0 w 424 416 424 440 0 w 424 440 448 440 0 w 304 320 328 320 0 w 304 352 336 352 0 w 336 352 336 344 0 w 304 392 328 392 0 w 328 392 328 368 0 w 416 344 416 384 0 w 416 384 320 384 0 w 320 384 320 448 0 w 320 448 416 448 0 w 416 448 416 456 0 w 416 456 456 456 0 w 472 448 488 448 0 w 456 440 448 440 0 152 360 328 392 328 1 3 5.0 w 392 328 416 328 0 w 416 344 416 328 0 w 328 320 360 320 0 w 336 344 336 328 0 w 336 328 360 328 0 w 328 368 352 368 0 w 352 368 352 336 0 w 352 336 360 336 0 w 184 424 184 448 0

Informaatika → Informaatika
25 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Elekrtiajamite kontrolltöö

= 1,1 ... 1,2 × 1,1 × 3,0 = 3,3 × 2 3.34 × 2 VASTUS: pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment on: 3,34 kgm2 ÜLESANNE Nr. 2 (Variant 7) 1) Arvutada rööpergutusega alalisvoolumootori käivitusreostaat eeldusel, et mootor on käivitamise hetkel koormatud momendiga Tst=0,85Tn . 2) Arvutada mootori pidurdustakisti vastulülituspidurduseks nimikiiruselt ankruvoolu suuna muutmisega. Mootori nimiandmed: Nimipinge Un= 440 V Nimivõimsus Pn= 42,0 kW Nimipöörlemissagedus nn= 1000 min-1 Nimivool In= 172 A Nimikasutegur n= 84,5 % LAHENDUS Leiame niminurkkiiruse × = 30 ×1000 = = 104,7 -1 30 Arvutame ankruahela takistuse 0,5 × × (1 - ) 440 0,5 × × 1 - 0,845 = 0,198 172 , et saaksime leida ideaalse tühijooksu nurkkiiruse 0 , tuleb enne arvutada mootori

Elektroonika → Elektriajamid
51 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

w 1112 248 1128 248 0 w 1128 248 1128 208 0 w 1128 208 1144 208 0 w 1112 296 1152 296 0 w 1152 296 1152 320 0 w 1112 328 1152 328 0 w 1112 360 1112 344 0 w 1112 344 1152 344 0 w 1112 392 1136 392 0 w 1136 392 1136 352 0 w 1136 352 1152 352 0 w 1112 432 1168 432 0 w 1168 432 1168 456 0 w 1112 464 1168 464 0 w 1112 496 1112 480 0 w 1112 480 1168 480 0 w 1112 528 1128 528 0 w 1128 528 1128 496 0 w 1128 496 1168 496 0 w 1168 496 1168 488 0 w 800 504 1000 504 0 w 800 536 992 536 0 w 1000 504 1000 440 0 w 1000 440 1040 440 0 w 1000 440 1000 304 0 w 1000 304 1040 304 0 w 1000 304 1000 160 0 w 1000 160 1040 160 0 w 1000 160 1000 24 0 w 1000 24 1040 24 0 w 992 536 992 472 0 w 992 472 1040 472 0 w 992 472 992 336 0 w 992 336 1040 336 0 w 992 336 992 192 0 w 992 192 1040 192 0 w 992 192 992 56 0 w 992 56 1040 56 0 w 800 568 984 568 0 w 984 568 984 512 0 w 984 512 1016 512 0 w 1016 512 1016 504 0 w 1016 504 1040 504 0 w 984 512 984 368 0 w 984 368 1040 368 0 w 984 368 984 224 0

Informaatika → Arvutid
59 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Arvutid II labor

w 1016 488 1032 488 0 w 1000 464 1016 464 0 w 1016 464 1016 472 0 w 1016 472 1032 472 0 w 1000 528 1024 528 0 w 1024 528 1024 496 0 w 1024 496 1032 496 0 M 1040 72 1072 72 0 2.5 M 1040 208 1072 208 0 2.5 M 1040 344 1072 344 0 2.5 M 1040 480 1072 480 0 2.5 w 24 184 24 368 0 w 40 200 40 368 0 w 56 336 56 392 0 w 80 80 80 296 0 w 96 224 96 384 0 w 112 248 112 376 0 w 528 368 552 368 0 w 536 392 568 392 0 w 544 416 584 416 0 w 560 440 600 440 0 w 128 360 128 440 0 w 112 384 112 424 0 w 96 416 96 456 0 w 80 424 80 448 0 w 56 392 56 432 0 w 40 424 40 456 0 w 24 400 24 456 0 w 8 432 8 456 0 w 584 392 592 392 0 w 616 440 616 392 0 w 8 456 8 528 0 w 24 456 24 520 0 w 40 456 40 512 0 w 56 456 56 504 0 w 80 456 80 488 0 w 96 456 96 480 0 w 112 456 112 472 0 w 128 456 128 464 0 w 592 392 592 376 0 w 600 416 600 384 0 w 24 400 152 400 0 w 96 416 152 416 0 w 112 456 112 424 0

Informaatika → Arvutid
7 allalaadimist
thumbnail
14
txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

w 640 216 656 216 0 w 208 216 208 296 0 w 224 232 224 312 0 w 240 232 240 328 0 w 256 216 256 344 0 w 240 328 672 328 0 w 704 248 720 248 0 w 720 248 720 232 0 w 1232 424 1408 424 0 w 256 344 672 344 0 w 672 344 688 344 0 w 1168 552 1216 552 0 w 272 248 272 360 0 w 272 360 736 360 0 w 288 248 288 376 0 w 288 376 736 376 0 w 1152 760 1216 760 0 w 176 264 176 408 0 w 192 408 1016 408 0 w 208 296 208 424 0 w 224 424 1104 424 0 w 240 328 240 440 0 w 256 440 1032 440 0 w 272 360 272 392 0 w 272 392 272 456 0 w 736 376 752 376 0 w 496 280 512 280 0 w 1360 632 1360 488 0 w 1360 488 1472 488 0 w 1360 488 1360 296 0 w 1552 616 1552 488 0 w 1552 488 1504 488 0 w 1552 488 1552 296 0 w 1088 328 1328 328 0 w 1328 328 1328 136 0 w 1328 136 1408 136 0 w 272 456 272 472 0 w 272 472 272 520 0 w 288 456 288 376 0 w 240 520 240 568 0 w 240 520 240 440 0 w 256 440 256 344 0 w 208 568 208 424 0 w 224 424 224 312 0 w 176 408 176 616 0

Informaatika → Programmeerimine - python
97 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit summator

w 792 248 816 248 0 w 816 280 792 280 0 w 792 280 792 248 0 w 744 208 744 264 0 w 744 264 816 264 0 w 816 312 744 312 0 w 744 264 744 312 0 w 744 312 744 392 0 w 744 392 696 392 0 w 888 152 888 176 0 w 888 176 776 176 0 w 776 176 776 224 0 w 776 224 864 224 0 w 864 224 864 216 0 w 864 216 872 216 0 w 776 224 776 296 0 w 776 296 816 296 0 w 816 328 776 328 0 w 776 328 776 296 0 M 936 208 984 208 0 2.5 w 904 480 872 480 0 w 904 456 904 480 0 w 904 448 872 448 0 w 904 416 872 416 0 w 904 440 904 416 0 152 904 448 952 448 1 3 0.0 150 824 480 872 480 1 2 0.0 150 824 448 872 448 1 2 0.0 150 824 416 872 416 1 2 0.0 154 800 368 864 368 1 2 0.0 154 864 376 920 376 1 2 0.0 M 920 376 992 376 0 2.5 w 752 200 696 200 0 w 752 200 752 360 0 w 752 360 800 360 0 w 704 424 696 424 0 w 752 424 704 424 0 w 952 288 952 344 0 w 952 288 944 288 0 w 952 344 784 344 0 w 776 344 776 392 0 w 784 344 776 344 0 w 776 392 856 392 0 w 856 392 856 384 0 w 856 384 864 384 0 w 776 392 776 440 0

Informaatika → Arvutid i
91 allalaadimist
thumbnail
9
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (c)

w 336 344 336 392 0 w 336 392 160 392 0 w 160 392 160 408 0 w 344 304 344 400 0 w 344 400 288 400 0 w 288 400 288 408 0 w 312 376 312 400 0 w 312 400 280 400 0 w 280 400 280 408 0 w 248 376 248 392 0 w 248 392 264 392 0 w 264 392 264 408 0 w 176 376 176 392 0 w 176 392 256 392 0 w 256 392 256 408 0 w 280 376 280 392 0 w 280 392 192 392 0 w 192 392 192 408 0 w 216 376 216 392 0 w 216 392 184 392 0 w 184 392 184 408 0 w 128 376 128 392 0 w 128 392 168 392 0 w 168 392 168 408 0 w 176 424 176 440 0 w 272 424 272 440 0 x 240 438 253 444 0 24 L x 142 441 161 447 0 24 G x 49 408 65 414 0 24 E x 352 190 473 196 0 24 comparator L 416 624 416 656 0 1 false 5.0 0.0 L 464 632 464 656 0 1 false 5.0 0.0 I 440 616 440 600 0 0.5 I 496 616 496 600 0 0.5 w 440 616 440 624 0 w 440 624 416 624 0 w 496 616 496 632 0 w 496 632 464 632 0 w 464 632 464 600 0 w 416 600 416 624 0 150 392 568 392 560 1 2 0.0 150 424 568 424 560 1 2 0.0 150 456 568 456 560 1 2 0.0 150 488 568 488 560 1 2 5.0

Informaatika → Informaatika
156 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Paralleelülekandega loendur mooduliga 10, -1

w 728 368 704 320 0 w 704 376 672 320 0 150 672 200 672 232 1 2 0.0 150 704 200 704 232 1 2 0.0 150 736 200 736 232 1 2 0.0 150 768 200 768 232 1 2 5.0 154 672 288 672 320 1 2 0.0 154 704 288 704 320 1 2 0.0 154 736 288 736 320 1 2 0.0 154 768 288 768 320 1 2 5.0 w 808 248 776 248 0 w 776 248 776 288 0 w 864 272 744 272 0 w 744 272 744 288 0 w 800 40 800 264 0 w 800 264 712 264 0 w 712 264 712 288 0 w 832 336 832 256 0 w 832 256 680 256 0 w 1272 440 1272 456 0 w 984 504 984 520 0 150 400 136 400 176 1 2 0.0 150 264 136 264 176 1 2 0.0 150 144 136 144 176 1 2 0.0 150 32 136 32 176 1 2 0.0 153 432 136 432 176 1 2 5.0 153 296 136 296 176 1 2 5.0 153 176 136 176 176 1 2 5.0 153 64 136 64 176 1 2 5.0 w 392 88 392 96 0 w 392 96 440 96 0 w 440 96 440 120 0 w 440 120 440 136 0 w 440 120 408 120 0 w 408 120 408 136 0 w 376 56 376 104 0 w 376 104 392 104 0 w 392 104 392 136 0 w 392 104 424 104 0 w 424 104 424 136 0

Informaatika → Informaatika
149 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: Tootmiskulud

02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Näide: Toodangumaht q FC VC TC 0 200 0 200 1 200 100 300 2 200 150 350 3 200 180 380 4 200 220 420 5 200 270 470 6 200 340 540 7 200 440 640 8 200 580 780 TC = FC + VC q FC VC TC 0 200 0 200 LÜHIPERIOODI KULUD 1 200 100 300 2 200 150 350 3 200 180 380 Näide: 4 200 220 420 5 200 270 470

Majandus → Mikro- ja makroökonoomia
66 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Ettevõtte majandusõpetuse äriplaan

LAEKUMINE Müügitulu 182 707 272 158 375 010 Käibemaksu tagastamine 0 -16 105 -44 477 Laen 50 000 0 0 LAEKUMINE KOKKU 232 707 256 053 330 533 KASUTAMINE PÕHI- JA VÄIKEVAHENDITE SOETUS Seadmed, masinad (arvuti) 17 280 6 000 5 900 MATERJAL JA TEENUSED Arenduskulud 1 440 1 440 2 400 RENDIKULUD Rent 12 980 14 160 14 160 TRANSPORDIKULUD Kütus 7 200 7 560 7 938 Sõidukite kindlustus 540 567 595 IT ja SIDEKULUD GSM 3 300 6 900 7 200 Serveri rent 2 521 2 750 2 750 MAKSUD

Majandus → Ettevõtemajandus
21 allalaadimist
thumbnail
16
txt

Arvutid II labor

w 224 360 224 352 0 w 192 336 176 336 0 w 176 336 176 360 0 w 160 336 168 336 0 w 168 336 168 360 0 w 152 264 152 400 0 w 136 256 136 400 0 I 136 408 136 432 0 0.5 150 136 456 136 472 1 2 0 150 168 456 168 472 1 2 0 150 208 472 208 488 1 2 0 w 136 400 136 408 0 w 136 432 128 432 0 w 128 432 128 456 0 w 152 400 152 432 0 w 152 432 144 432 0 w 144 432 144 456 0 w 152 432 160 432 0 w 160 432 160 456 0 w 176 456 176 384 0 w 176 384 192 384 0 w 200 472 200 384 0 w 200 384 192 384 0 I 216 440 216 456 0 0.5 154 248 392 272 392 1 3 0 w 136 400 248 400 0 w 248 392 152 392 0 w 248 384 200 384 0 w 216 400 216 440 0 w 216 456 216 472 0 152 160 512 160 552 1 3 0 w 136 472 136 504 0 w 152 512 136 512 0 w 136 512 136 504 0 w 160 512 160 480 0 w 160 480 168 480 0 w 168 480 168 472 0 w 168 512 168 496 0 w 168 496 208 496 0 w 208 496 208 488 0 154 160 600 208 600 1 3 0 w 64 256 72 608 0 w 160 608 72 608 0 w 80 264 80 600 0 w 80 600 160 600 0 w 160 592 160 552 0 w 64 192 64 40 0

Informaatika → Arvutid
27 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tehnilise mehaanika II 5labor

lugem kgf kN mm 10 60 0,59 21,92 0 0 20 160 1,57 21,84 0,08 0,004989 30 250 2,45 21,80 0,12 0,010177 40 350 3,43 21,64 0,28 0,016953 50 440 4,32 21,52 0,40 0,02427 60 530 5,2 21,40 0,52 0,032927 70 630 6,18 21,21 0,71 0,044802 80 730 7,16 21,00 0,92 0,059981 90 830 8,14 20,68 1,24 0,080064

Mehaanika → Tehniline mehaanika ii
75 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Château de Chambord

Maurice) Samuti on lossis 17.sajandist pärit mitmeid uhkeid seinavaipe. lossi ümbrus Lossi ümbritseb rangelt nelinurkne pargiala pindalaga üle 55km2. Sealsetes metsaavarustes jalutavad ringi hirved ja metssead. 1. Château de Chambord 2. ametlikud aiad 3. Cosson´i jõgi 4. Chambord´ i küla 5. Chambord´i mets 6. parkla Paegune seis Lossi ümbruse pindalast (55km2) on külastajatele avatud 15km2. 440 ruumist on aga 90 külastamiseks avatud. Muuseum : Jahindus ja Loodus (Hunting and Nature) Chambord i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal külastab lossi ligi 800 000 turisti. eripära, iseloomulikud detailid Kõige silmapaistvamad osad on keerdtrepp ja katusejoon- üllatavalt harmooniline segu kuplitest, tornikiivritest, tornikestest ja korstnatest Keerdtrepi nikerdatud ornament on tunnistatud

Kultuur-Kunst → Antiikarhitektuur
6 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Tehniline mehaanika II Labor 5 - Saleda puitvarda survekatse

10 60 0,59 22,10 0 0 20 160 1,57 22,16 0,06 0,05 30 250 2,45 22,21 0,11 0,09 40 350 3,43 22,24 0,14 0,16 50 440 4,31 22,27 0,17 0,22 60 530 5,19 22,27 0,17 0,30 70 630 6,17 22,25 0,15 0,40 80 730 7,15 22,15 0,05 0,53 90 830 8,13 22,02 -0,08 0,69

Ehitus → Ehitusmaterjalid
51 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Dupleksfiltri amplituudsageduskarakteristikud - Labor nr 1

Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda saatja ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadusetega. Töö käik: Koostasime mõõteskeemi Ühendades generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise, mõõtsime võimsuse P0= -1,74 dBm Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfiltri ja mõõtsime väljundvõimsused P1 (dBm) vahemikkus 440 -500 MHz, see järel vahetasime analüsaatori ja koormuse kaabli otsad ja mõõtsime uued väljundvõimsused P2 vahemikkus 440-500 MHz. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid S21=P1-P0 ja S21=P2-P0 ja joonestasime ülekandekarakteristiku graafikud. S21 port1 0 0 6 2

Informaatika → Antennid ja rf elektroonika
56 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kodune ülesanne nr. 3

Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a)kulufunktsioon; C(q)=440q+4400 b) nõudlusfunktsioon; p(q) = -52q+9080 c) kasumifunktsioon; P(q) = -52q2+8640q-4400 d) kogus, mille korral kulud on 44 000 eurot; q=90 Hind/euro Kogus/tk Kulud/euro 7000 40 22000 5700 65 33000 a)Kulufunktsioon; == = 440 b = y1-ax1 b = 22000-440*40 = 22000-17600 = 4400 C(q) = 440q+4400 Vastus: C(q) = 440q+4400 b) Nõudlusfunktsioon; p(q) = ax+b = = -52 b = y2-ax2 b = 5700-(-52)*65 = 5700+3380 = 9080 p(q) = -52q+9080 Vastus: p(q) = -52q+9080 c) Kasumifunktsioon; P(q) = R(q)-C(q) R(q) = pq = q(-52q+9080) = -52q2+9080q P(q) = -52q2+9080q-440q-4400 = -52q2+8640q-4400 P(q) = -52q2+8640q-4400 Vatus: P(q) = -52q2+8640q-4400 d) Kogus, mille korral kulud on 44 000 eurot C(q) = 44000 440q+4400=44000

Matemaatika → Matemaatika ja statistika
142 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I: 4-bitine Loendur 15 1

$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 193 872 176 904 176 3 0 193 872 272 888 272 3 5 193 872 368 880 368 3 5 193 872 464 880 464 3 5 L 744 656 744 712 0 1 false 5 0 w 744 568 744 656 0 w 744 464 744 568 0 150 752 440 752 400 1 2 5 150 752 320 752 280 1 2 5 150 752 240 752 200 1 2 5 150 752 136 752 88 1 2 0 w 744 464 744 440 0 R 800 624 800 720 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 800 624 800 480 0 w 872 480 800 480 0 w 800 480 800 392 0 w 800 392 800 384 0 w 872 384 800 384 0 w 800 376 800 288 0 w 872 288 800 288 0 w 800 376 800 384 0 w 800 288 800 192 0 w 872 192 800 192 0 L 848 632 848 712 0 0 false 5 0 w 848 592 848 632 0 w 848 496 848 592 0 w 848 496 872 496 0 w 848 400 848 496 0 w 848 400 872 400 0 w 848 304 848 400 0 w 848 304 872 304 0 w 848 208 848 304 0 w 848 208 872 208 0 w 920 464 944 464 0 w 920 368 944 368 0

Informaatika → Programmeerimine - python
36 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Rahanduse alused I - kodutöö nr.2

. Diana Brodskaja 3 : 2009. 2010. ' 2010. '' 4 000 000 + 20% 4 800 000 4 800 000 2 800 000 + 20% 3 360 000 3 360 000 (80% ) 1 000 000 1 000 000 1 000 000 ( .. 300 000) 200 000 440 000 440 000 (10%) 90 000 90 000 113 500 110 000 350 000 326 500 30% 33 000 105 000 97 950 77 000 245 000 228 550 (100000 0,3 30 000 0,4 EUR 40 000 40 000 EUR) 47 000 205 000 188 550 :

Majandus → Rahanduse alused
177 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Matemaatika kodune

Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a) kulufunktsioon; b) nõudlusfunktsioon; c) kasumifunktsioon; d) optimaalne tootmismaht ja vastav kasum. Olgu meil esimese tootmismaht x1 = 40 ning toomiskulud y1 = 22 000. Teine tootmismaht x2 = 65 ning toomiskulu y2 = 33 000. a) Kulufunktsioon lineaarsel kujul, kus q ­ toodete arv, c ­ ühe toote valmistamise muutuvkulu, C F - püsikulud. C(q) = cq + C F , == = 440 C F = y1-cx1 C F = 22000-440*40 = 22000-17600 = 4400 C(q) = 440q+4400 Vastus: C(q) = 440q+4400 b) Nõudlusfunktsioon lineaarsel kujul, kus p ­ hind ja a,b ­ kordajad. p(q) = aq + b = = -52 b = y2-ax2 b = 5700-(-52)*65 = 5700+3380 = 9080 p(q) = -52q+9080 Vastus: p(q) = -52q+9080 c) Kasumifunktsioon, kus R(q)- tulufunktsioon. P(q) = R(q)-C(q) R(q) = pq = q(-52q+9080) = -52q2+9080q

Matemaatika → Matemaatika
52 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Arvutid 1 Kodutöö nr2

0 0.0 L 200 112 200 56 0 0 false 5.0 0.0 w 24 128 24 112 0 w 40 136 40 112 0 w 56 144 56 112 0 w 72 152 72 112 0 w 152 168 152 112 0 w 168 176 168 112 0 w 184 184 184 112 0 w 200 192 200 112 0 150 224 224 264 224 1 2 0.0 150 224 256 264 256 1 2 0.0 150 224 288 264 288 1 2 0.0 152 288 256 320 256 1 3 0.0 I 88 216 128 216 0 0.5 154 232 328 264 328 1 2 0.0 154 288 336 320 336 1 2 0.0 154 288 488 320 488 1 2 0.0 154 232 480 264 480 1 2 0.0 I 88 368 128 368 0 0.5 152 288 408 320 408 1 3 0.0 150 224 440 264 440 1 2 0.0 150 224 408 264 408 1 2 0.0 150 224 376 264 376 1 2 0.0 154 288 648 320 648 1 2 0.0 154 232 640 264 640 1 2 0.0 I 88 528 128 528 0 0.5 152 288 568 320 568 1 3 0.0 150 224 600 264 600 1 2 0.0 150 224 568 264 568 1 2 0.0 150 224 536 264 536 1 2 0.0 154 296 784 328 784 1 2 0.0 154 232 792 264 792 1 2 0.0 I 88 688 128 688 0 0.5 152 288 728 320 728 1 3 0.0 150 224 760 264 760 1 2 0.0 150 224 728 264 728 1 2 0.0 150 224 696 264 696 1 2 0.0 w 88 216 24 216 0 w 24 128 24 216 0

Informaatika → Arvuti
26 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Sagedusmuundur micromaster mm440

Võrumaa kutsehariduskeskus Õppetool: Mehhatroonika Õpperühm: MH-09 Sagedusmuundur MICROMASTER 440 Sagedusmuunduri programmeerimine Väimela 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MICROMASTER 440................................................................................................................ 4 Ülesande kirjeldus:..................................................................................................................4 Sagedusmuunduri mälu kustutamine:..................................................................................... 5 Mootori konfiguratsioon:..................................................................................................

Mehaanika → Mehhanismide elektrisüsteemid
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika KT Heli

kiirus suureneb. Heli valjudust mõõdetakse detsibellides (dB), mida suurem on laine amplituud, seda valjem on heli. Heli kõrgus sõltub sagedusest – mida sagedam, seda kõrgem heli. Madalaim bass 64 hz, kõrgeim sopran 1300 hz, hea klaver 27- 4096 hz, inimene on kõige tundlikum häälele 20 hz Valjeim heli mida inimene talub 180 dB, peale seda muutub kõrvakile võnkumine liiga suureks ning see rebeneb katki. Helihark annab la noodi, 440 hz(inimesele kõige meeldivam heli), 8-12 hz- inimesele kõige ebameeldivam heli(infraheli) Müra – ebakorrapärased võnkumised, võib mõjuda tervisele halvasti Muusika – harmoonilised võnkumised Stereo – ruumilise heli efekt Kõige paremini levivad kk-s madalad helid. Heli väheneb pöördruudu järgi 1/r**2 Kaja (tekib kui heli hilineb 01 sek)– eriline heli peegeldumine; heli peegeldavad kõvad ja siledad pinnad, summutavad pehmed pinnad

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
24
xlsx

Sissepõlemis mootori kodutöö

390 7,11 6,8068 0,1241 0,0186 0,1809 0,0321 0,1487 0,0004504 400 9,15 6,9813 0,1598 0,0238 0,1764 0,0284 0,1480 0,0004755 410 10,93 7,1558 0,1907 0,0284 0,1710 0,0238 0,1472 0,0005057 420 12,38 7,3304 0,2160 0,0321 0,1650 0,0186 0,1464 0,0005397 430 13,45 7,5049 0,2347 0,0349 0,1585 0,0127 0,1458 0,0005761 440 14,11 7,6794 0,2462 0,0365 0,1518 0,0064 0,1454 0,0006134 450 14,33 7,8540 0,2501 0,0371 0,1452 0,0000 0,1452 0,0006503 460 14,11 8,0285 0,2462 0,0365 0,1389 -0,0064 0,1454 0,0006856 470 13,45 8,2030 0,2347 0,0349 0,1331 -0,0127 0,1458 0,0007184 480 12,38 8,3776 0,2160 0,0321 0,1279 -0,0186 0,1464 0,0007477

Masinaehitus → Sisepõlemis mootorite teooria
56 allalaadimist
thumbnail
11
docx

SFM protokoll

TalTech Keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja(d): Õppejõud: Töö teostatud (kuupäev): 1 Töö eesmärgid I osa eesmärgid: 1. Aine spektri mõõtmine ja iseloomustamine. Neeldumismaksimumide ja neeldumismiinimumide kindlaks määramine. 2. Uurimine, kas aine spektrinäitu saab ennustada teades aine värvi. 3. Uurimine, kas aine spektrinäit sõltub keskkonna pH-st. 4. Uurimine, kas aine värv on mono – või polükroomne kasutades spektrinäitu. II osa eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontroll-lahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit y=ax+b ning paranduskoefitsienti R2 . 3. Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivseks analüüsiks (k...

Keemia → Instrumentaalanalüüs
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Dupleksfiltri amplituudsageduskarakteristikud“

418 -67,94 -1,66 -67,77 -1,49 420 -49,63 -2,54 -49,46 -2,37 426 -3,05 -73,81 -2,88 -73,64 430 -2,56 -76,45 -2,39 -76,28 432 -8,23 -57,25 -8,06 -57,08 434 -18,62 -46,95 -18,45 -46,78 436 -26,13 -39,44 -25,96 -39,27 438 -31,94 -34,82 -31,77 -34,65 440 -36,7 -31,44 -36,53 -31,27 442 -40,71 -28,72 -40,54 -28,55 444 -44,27 -26,48 -44,1 -26,31 446 -47,45 -24,58 -47,28 -24,41 448 -50,58 -22,95 -50,41 -22,78 450 -53,51 -21,55 -53,34 -21,38 452 -55,89 -20,31 -55,72 -20,14 454 -58,68 -19,2 -58,51 -19,03

Informaatika → Antennid ja rf elektroonika
23 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

География России

: , 10. 150 000 000 . 9 . (17 075 400 ² 11,46 % , 12,65 % .) 2 . ­ . ­ . . ­ , , , . ­ , . 1671 . 77 % . ­ . -- 440 . ². 3 . ­ . - . , .

Keeled → Vene keel
19 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil

sisse ka algus, tuleb keskmine tulemus hoopis teine. Eesmärk oli siiski leida keskmine sagedus võimalikult stabiilsel alal. Joonis. 1 Programmiga „Praat” keskmiste sageduste mõõtmine. Helisalvestus pikkusega 10,25 sekundit (horisontaaltelg), mille jooksul on mängitud helirida üks kord üles ja alla (vt 9 helikõrguste graafikut joonise alumises pooles). Paremal pool on vahemik pooltoonides 440 Hz a1 suhtes (-8 kuni 6). Joonisel halli/roosa alaga piiratud vahemikus mõõdetakse keskmist sagedust, mis on teisendatud pooltoonideks 440 Hz sageduse suhtes. Seega erinevus vastava astme etalonväärtusega on 0,128 pooltooni ehk 12,8 senti. Joonis 2. Programmis „Praat” helikõrguse keskmise sageduse mõõtmise tehnika. Horiontaalteljel on kujutatud aeg sekundites ning vertikaalteljel helikõrgus pooltoonides 440 Hz suhtes

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Arvutid I, labor 2, 4bit lahutaja

0 154 752 336 824 336 1 2 5.0 154 824 344 896 344 1 2 5.0 M 896 344 976 344 0 2.5 w 680 136 648 136 0 w 680 136 680 328 0 w 680 328 752 328 0 w 648 344 648 360 0 w 752 344 648 344 0 w 920 256 920 304 0 w 920 312 744 312 0 w 744 312 744 360 0 w 744 360 824 360 0 w 824 360 824 352 0 w 680 328 680 376 0 I 680 376 736 376 0 0.5 w 736 376 768 376 0 w 768 376 776 376 0 w 736 376 736 408 0 w 736 408 776 408 0 w 752 344 752 392 0 w 752 392 776 392 0 w 752 392 752 440 0 w 752 440 776 440 0 w 920 312 920 304 0 w 744 360 744 424 0 w 744 424 776 424 0 w 776 456 744 456 0 w 744 424 744 456 0 w 856 608 824 608 0 w 856 584 856 608 0 w 856 576 824 576 0 w 856 544 824 544 0 w 856 568 856 544 0 152 856 576 904 576 1 3 0.0 150 776 608 824 608 1 2 0.0 150 776 576 824 576 1 2 0.0 150 776 544 824 544 1 2 0.0 154 752 496 856 496 1 2 0.0 154 856 504 928 504 1 2 0.0 w 656 168 648 168 0 w 656 168 656 480 0 w 656 480 656 488 0 w 656 488 752 488 0

Informaatika → Arvutid i
34 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Berliin

Saksamaa pealinn Suurim linn Saksamaal Elanikke : 3 440 400 (31.03.2010) Välismaalasi sellest u miljon Pindala: 891,85 km² 12.linnarajooni Haveli jõgi, Spree jõgi Klaus Wowereit Kust on tulnud nimi Berliin ? berl = bär 1244.aastal mainiti esimest korda 19431945 pommirünnakud Berliinile 7.oktoober 1949 kuulutati IdaBerliin Saksamaa DV pealinnaks. 13.august 1961 ehitati Berliini müür Kunst Haus Tacheles, Tresor, Ufo, EWerk, KitKatClub and Berghain. Love Parade Berliner Festspiele

Ajalugu → Saksa ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun