TALLINNA TEENINDUSKOOL Uurimustöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................4 2. EESMÄRK.........................................................................................................................5 3. RAKVERE LIHAKOMBINAAT......................................................................................6 3.1 Lastevorst.....................................................................................................................6 3.2 Lihakas Lastevorst........................................................................................................6 3.3 Doktorivorst..................................................................................................................7 3.4 Säilitamine.......................
mahus mitmekümneks aastaks. Vajaduse kasvamisel suudetakse käiku tuua ilmselt ka uusi varusid. Tuumakütuse korduvkasutuse tehnoloogiate arendamine võimaldab ilmselt tuumaenergia tootmise mitme järgneva sajandi jooksul. Maailmas kaetakse tuumaenergiaga ca 18% elektrienergia vajadusest, paljudes riikides, nagu näiteks Prantsusmaa, Leedu, Belgia, Slovakkia, on tuumaenergia osatähtsus oluliselt kõrgem. Töötavate tuumareaktorite arv maailmas on ületanud 440 piiri, intensiivne tuumareaktorite ehitus käib Hiinas, Jaapanis, Koreas ning Taivanil, aga ka Venemaal, Slovakkias, Ukrainas ja mujalgi. Tänapäeval ehitatavad reaktorid omavad nii passiivseid kui ka aktiivseid ohutussüsteeme. Passiivsed süsteemid võivad ilma välise juhtimise ja elektritoiteta olla ohutult avariiolukorras pikka aega. Kasutamine maailmas Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks - 80% elektritoodangust
Tallinna Sikupilli Keskkool 4. klass Ariana Kaseleht Neptuun Tiia Kaunis Tallinn 2009 1 Sisukord Avastamine.....................................................................................................................4 Neptuuni andmed...........................................................................................................5 Neptuuni kaaslased ja rõngad.........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemi...
705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Geoloogia Viidumäe loodusliku mitmekesisuse võti peitub paikkonna geoloogilises arengus ja selle tulemusena kujunenud tänapäevases pinnamoes. Jääajajärgne Läänemeri voolis aastatuhandete vältel välja tänase Viidumäe. Läänemere Antsülusjärve staadiumis, ca 8000 aastat tagasi murrutatud ranna-astang on looduskaitseala silmapaistvaim pinnavorm. Astangut ja selle lähiümbrust teatakse mitmete nimede all. Kohalikest
LAHEMAA RAHVUSPARGI SÜND Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Lahemaa rahvuspark paikneb kahe maakonna - Harjumaa ja Lääne-Virumaa ning nelja maastikulise rajooni - Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa territooriumil. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE
Termotööt Tõmbetug Temperat Kestus, Teoreetili Kasutus lus evus Rm, uur, °C min. ne N/mm2 saadud kõvadus Karastamin 550 - 19 e Loomulik 440 20 - 70 Lennukikonstruktsi vanandami ooni ne raskkoormatud osad ja muu tehnika
kakao kogus 4 2 0 100 Det= suhkur 1 4 5 230 Piimapulber 6 5 6 330 Kuidas jaotada toodang, et varud saaksid ammendatud: detx 100 2 0 440 4 230 4 5 1 330 5 6 6 x= 10 Kontroll: 4x+2y=100 100 1x+4y+5z=230 230 6x+5y+6z=330 330 Vastus: Varud saavad ammendavalt jaotatud, kui sokolaadi toodetakse järgmiselt: mõru-1 a meilile: 4
järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga). Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 180 300 440 600 780 Püsikulu 100 100 100 100 100 100 Piirkulu 100 80 120 140 160 180 Tükikulu 200 140 133,3 135 140 146,7 Keskmine 100 90 100 110 120 156 muutuvkulu Olgu toote turuhind 140
200 0,806 4030 27 5,691667 530 6,272877 0,274317 208 0,81 4050 28 5,825 510 6,234411 0,274642 216 0,814 4070 29 5,958333 490 6,194405 0,27521 224 0,817 4085 30 6,091667 475 6,163315 0,27429 232 0,821 4105 31 6,225 455 6,120297 0,275326 240 0,824 4120 32 6,358333 440 6,086775 0,274824 248 0,827 4135 33 6,491667 425 6,052089 0,274523 256 0,83 4150 34 6,625 410 6,016157 0,274422 264 0,833 4165 35 6,758333 395 5,978886 0,274522 272 0,836 4180 36 6,891667 380 5,940171 0,274829 280 0,839 4195 37 7,025 365 5,899897 0,275346
Toidu lisaained Tiiu Liebert'I raamatus selgitatakse, mis on toidu lisaained, milleks neid toiduainetesse lisatakse, kas nad on ohutud. Antakse ülevaade lisaainete jaotamisest rühmadesse ning iseloomustatakse neid rühmi lühidalt. Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E-koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest,...
tootmissüsteemide, komponentide, nimetatud toodetega seotud teenuste ning vajaliku tehnoloogia ja erialaste teadmistega. Masinaehitus annab olulise panuse jätkusuutlikusse arengusse, sest võimaldab tõhusamat tootmist ning seeläbi ressursside kasutamise sõltumatust majanduskasvust. Samas on üheks suurimaks kitsaskohaks tootmismahtude suurendamisel tööjõu nappus. Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstus omab head positsiooni teiste töötleva tööstuse valdkondade seas. Oma üle 440 tootmisettevõtte ja 34 000 töötajaga on sektor veenvalt kinnistanud oma koha Eesti juhtivate tööstusharude seas, millele on omakorda tõhusalt kaasa aidanud ettevõtetevaheline koostöö mitmel alal, samuti ka riiklike tugistruktuuride (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jt.) aktiivne tegevus, investeeringud uutesse kaasaegsetesse tootmisseadmetesse, ettevõtete juhtiva ja tootmispersonali kvalifi katsiooni tõus ning suurem turundusaktiivsus
12.2007 Lisa VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 214 895 53 111 1 Tuletisinstrument 0 5 027 2 Nõuded 44 423 155 734 3 Ettemaksed 2 260 1 359 4 Varud 545 1 562 5 262 123 216 793 Käibevara kokku Kinnisvarainvesteering 440 466 7 Põhivara Materiaalne põhivara 2 105 347 1 364 978 8 Immateriaalne põhivara 10 773 12 113 9 Põhivara kokku 2 116 120 1 377 091 VARAD kokku 2 378 683 1 594 350 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 97 413 37 501 10 Tuletisinstrument 9 478 0 2
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> gl...
Põrandal on isegi säilinud inimese jalajäljed. Reljeefsed savist piisonid - Prantsusmaal, Püreneedes, 1 km sügavusel. Koopa nimi Tuc d'Audoubert, avastati 1912. Cosqueri koopamaalingud. Koopa leidis 1985. a.-l sukeldumise õpetaja Henri Cosquer Kagu- Prantsusmaal 40m sügavusel lahes. 1991. a.-l avastas ta sealt muinasmaalingute galerii. Koopa seinal on kujutatud inimkäsi, geomeetrilisi kujundeid, metsloomi ja kolm pingviini meenutavat lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr. 1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut. MESOLIITIKUM 12-8 000 a.t. * sõjastseenid, jahistseenid, siluetid * rituaalne tants, 8-3 000 a. e. Kr. (Castellon, Hispaania) Aafrikas Tassili kaljud ja koopad Sahara kõrbes. NEOLIITIKUM 8-4 000 a.t. * skulpt. keraamika, pisiplastika
jaanuar (vabariigi päev) Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased , eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80,3 %), muhamedlased (11 %, neist sunniite 8,2 % ja siite 2,8%), katoliiklased (2,4 %), sikhid (11 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud,
Dura Europose kodukirik Üks vanimaid teadaolevaid kristlikke kodukirikuid (Süüria), mis asus Rooma garnisonilinnas, u 3. saj I pool (235 pKr). Tegemist on tüüpilise rooma kõrgklassi elamuga, mille saalitaoline rum oli oletavalt kokkusaamisruum, veel on baptisteerium, mille seintel on säilinud kristlike motiividega maalingud ("Hea karjus", "Kristus ja Peetrus kõndimas veel"). Suurel maalingul on kujutatud kolme Maarjat külastamas Jeesuse hauda (kolmas Maarja halvasti säilinud). Kujutised on tehtud järgides Hellenistic Jewish ikonograafiat, kuid veidi algelisemalt. Rooma Vana Peetri kirik Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielö...
karjatamise jätkumine või siis taasalustamine ja veekogusid apteegikaanidega kaitse alla võtta." Üldkirjeldus Apteegikaanil on kehal 103 ,,rõngast", viis paari silmi (mis tajuvad liikumist ja valgust. Apteegikaani keskmine pikkus on umbes 120 mm, kuid ta võib kasvada ka palju suuremaks (250- 300 mm). Tuntud kaanideuurija G.G.Stsegolevi laboratooriumis on kasvatatud rikkaliku söötmise tingimustes poolteise aastaga apteeikaani 440 mm pikkune hiigelisend.See tõestab, et kaani suurus ei näita alati tema vanust. Muide, varem arvati, et suurimad apteegikaanid on umbes 20-aastased. Nüüd tuleb seda oletust kontrollida. Ravieesmärgil kasutatakse tavaliselt võrdlemisi väikesi, mõne sentimeetri pikkusi apteegikaane. Apteegikaani värvus on väga muutlik, tuntakse palju värvusvorme.Seljapoole taustvärvus võib olla pruun, punakas, rohekasmust, oliivroheline jne.
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10 % deformatsioonil, paindetugevuse ja soojuserijuhtivuse määramine 2.KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli vahtpolüstüreen. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati elektroonilist kaalu KERN 440-55N, täpsus 0,2 g, max 6000 g, joonlauda, hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine. Tiheduse määramiseks mõõteti üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja paksus ning kaal. Katsekehad olid enne mõõtmis olnud vähemalt 6 tundi temperatuuril 23 5ºC. Kehade ruumala arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtude. Katse tulemused on toodud tabelis 4.1. 1 4.1 Tiheduse määramine Katsekeha mõõtmed, cm Ka...
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
1, 7 Variatsioonikordaja: % 1 6 0 1, 0 Dispersioon: 0 b. Kulu söögile variatsioonrida Kulu söögile, Laudade arv xi xifi xi-x (xi-x)2fi 10 30 18 20 360 -16 4608 30 50 11 40 440 4 176 50 70 3 60 180 24 1728 70 90 2 80 160 44 3872 üle 90 2 100 200 64 8192 Kokku: 36 1340 18576 Peamised statistilised näitajad kulu söögile variatsioonrea põhjal (eurodes): Mood: 24,40 Mediaan: 30,00
Gümnaasium Arto Paaseilinna ,, Poodud rebaste mets" Raamatu analüüs Koostas: Juhendaja: Jõhvi 2011 Sissejuhatus: Soome menukirjaniku Arto Tapio Paasilinna (sündinud 20. aprillil 1942 Lapimaal Kittilä vallas) lõõgastav ja võllahuumorimaiguline romaan räägib paadunud röövlist, kes, löönud viluks seljakotitäie kullakange, on sunnitud kinnikukutatud kaasosalise eest Lapi kõnnumaale pagema. Temaga liituvad joomatõvest vaevatud major, elu kaalule pannes sotsiaaltöötajate eest põgenev saamimoor ja rebasekutsikas Viiesajane, kes sündmustele oma filosoofilise hinnangu annab. Teose tegelaskond: Teose tegelased määravad ära kogu teoses sisu. Keskpunktis on inimeste- vahelised suhted...
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad ...
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
102-1 -10 °C 2362 2466 176 288 29,1 102-2 -10 °C 2360 2065 177 289 26,2 30,63 102-3 -10 °C 2356 2546 188 307 32,0 6-1 norm. tin. 2393 2393 253 429 42,9 6-2 norm. tin. 2410 2410 265 450 45,0 44,17 6-3 norm. tin. 2413 2413 263 446 44,6 8-1 norm. tin. 2446 2446 259 440 44,0 8-2 norm. tin. 2464 2464 235 400 40,0 42,33 8-3 norm. tin. 2448 2448 253 430 43,0 20 ºC pöörl. 9-1 2318 2318 147 250 25,0 Õhuga 20 ºC pöörl. 9-2 2332 2332 141 240 24,0 24,17 õhuga 20 ºC pöörl. 9-3 2330 2330 138 235 23,5 õhuga
Mati Teinberg AUTORONGI KOOSTAMINE ISESEISEVTÖÖ Õppeaines: AUTODE KÄITLUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:08.04.2015 Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2014 SISUKORD 1.SÕIDUKI KIRJELDUS....................................................................................................................4 1.1.VEDUK......................................................................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED ....................................................
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2...
qs.a sadama arvestuslik ööpäevane kaubakäive, t; th kauba hoiustamise keskmine aeg laos, öp. qs.a = 580 000 / 365= 1590 valin, th= 4 öp valin, = 1 Eld = 1590 x 4 x 1 = 6360 TEU Merelt-maale 55% ehk 3498 TEU Maalt merele 45% ehk 2862 TEU Ladustamisala maksimaalsete virnade korral: 6360*10m2=63600 m2 Ladustamisala mitte maksimaalse täitumis korrral (konfitesent 0,8) :63600/0,8=79500 Konteineri ladustamispindala :79500*1,4= 111300 =11 Ha 11 /2,5=4,4 = 440 m on lao pikkus Lao pindala 250m x 440m 6. Kraanad 6.1 STS-kraana tehnilised andmed, töötsükkel Kraana pikkus= 35 m Kraana ulatuskaugus= 45 m Tahaulatus= 10 m Tõste kõrgus maapinnast= 25 m Kraana laius = 18,2 m Vertikaalliikumiskiirus= 100 m/min Horisontaalliikumiskiirus = 150 m/min Töötsükkel: Vertikaalliikumine kokku 100 m + Horisontaalliikumine : 100m = 200 m Vertikaalliikumine 1 min + Horisontaalliikumine 40 s + konteineri haaramine 10 s + konteineri
3 2348 2368 395 7 39,5 139 1 2412 2376 420 7 42,0 139 108 2 2410 2363 2369 440 43,2 0 44,0 138 3 2392 2368 435 2 43,5 * Ebaõnnestunud katse 16.03.2012 Assistent Liisma rühma katsetatud katsekehad (reedene rühm, paaritu nädal) Tabel 6
Seega toidulisandina võib seda tarbida ainult arsti järelevalve all. Parimateks niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad. Niatsiini päevane soovitatav kogus on 13–20 mg-ekvivalenti, 15 mg-ekvivalenti niatsiini sisaldub umbes: 50 g nisukliides; 85 g maapähkites; 110 g kuumtöödeldud veise hakklihas või hautatud maksas; 120 g kana või suitsutatud vikerforellis; 440 g keedetud munas; 1,7 liitris piimas. 13 ( http://www.tallegg.ee/uudised/2009-aastal-kasvas-linnuliha-tarbimine-10 ) 2.4 Vitamiin B5 Pantoteenhappe (B5) nimi pärineb kreekakeelsest sõnast pantothen, mis tõlkes tähendab „igalt poolt” ning näitab seda, et pantoteenhapet on võimalik saada peaaegu kõikidest toitudest. B5-vitamiini on vaja:
tegevuskulud 68 051 514 68 041 514 10 000 0 0 0 68 051 514 õppelaenude põhiosa kustutamine 138 440 138 440 0 0 0 0 138 440 erisoodustusmaks õppelaenudelt 94 630 94 630 0 0 0 0 94 630 6 Muud kulud 1 000 1 000 0 0 0 0 1 000 Osa 6. VABARIIGI VALITSUS
määratud auhinna. 1939. aastal valmis samade konstuktorite juhtimisel võimsama, 570 hj mootoriga monoplaan PN-3, mis arendas kiirust kuni 395km/h. Kokku ehitati kondalikus Eestis 1933. aastast alates üle 20 lennuki. TEISE MAAILMASÕJA AEGSED LENNUKID KAUGPOMMITAJA PETLJAKOV NSV liit Esmalend 27. detsember 1936 Tiivaulatus 39 m Pikkus 23,6 m Stardimass 27 000 . . . 32 000 kg Maksimaalkiirus 440 . . . 450 km/h Lennulagi 11 000 m Lennukaugus 3000 . . . 6000 km Meeskonnaliikmed 8 . . . 12 Relvastus 2 kahurit, 4kuulipildujat, 2000 . . . 4000kg pomme Jõuallikas neli vedelikjahutusega kolbmootorit AM-35A Kaugpommitajate väljatöötamist alustati aastal 1934. Juhtivaks
Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim kutseline ...
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaan...
Aine– ja energiavahetus I. Metabolism Metabolism on kõik organismis toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad ise vajalikke orgaanilisi aineid. Sünteesimiseks kasutavad nad valgusenergiat või keemilist energiat. Näiteks: taimed, samblikud, vetikad. Heterotroofid on organismid, kes ise orgaanilisi ühendeid moodustada ei oska ning saavad eluks vajalikud orgaanilised ained toiduga. Näiteks: loomad ja seened. Sapotroofid on (seened) organismid, kes toituvad surnud orgaaniliselt ainest. Näiteks: musttäpphallik. Miksotroof on on organism, kes vastavalt keskkonnale saab oma ainevahetust muuta. Näiteks: roheline silmviburlane, kärbsepüünis. Assimilatsioon on organismis toimuvad sünteesiprotsessid. → saadus: sahhariidid, lipiidid, valgus, nukleiinhaped, jne. → lähteaine: ensüümid, täiendav energia (makroenergilised ühendid) Näiteks: foto...
Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). 2.1 Lahemaa rahvuspargi piirid Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa Põhja-Eesti lubjakiviplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70% pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning Kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal. Teravaks kontrastiks
naiste veres sama alkoholikoguse joomisel ka suurem alkoholisisaldus. · Maks vähendab vere alkoholisisaldust kiirusega 0,15g/l tunnis. See tähendab, et 55 kg kaaluval naisel kulub 2,5 tundi, et vabaneda joogis sisalduvast 10 grammist alkoholist, samas kui 70 kg kaaluv mees vajab selleks 1,5 tundi. · Surmav annus on 6 8 ml 100% etanooli kehakaalu ühe kilogrammi kohta (55 kg kehakaalu korral 330 440 ml). http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1637 OK olgem kained ! Kasutatud leheküljed: http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2548 http://www.arileht.ee/artikkel/372050 http://www.annaabi.com/materjal19516alkoholis%C3%B5ltuvus http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/alkohol.html http://www.annaabi.com/materjal13646alkoholim%C3%B5ju http://www.tmk.edu.ee/~margek/alko.htm
Jooksmine Pärnu Ülejõe Gümnaasium Kristi Heinsalu 12c klass 2010/2011 õ.a Sisukord Jooksmine...........lk 3, 4 Jooksustiilid.......llk 5,6,7 Väga oluline on õige jooksutehnika..lk 8 Treeningutega tuleb alustada ettevaatlikult..................lk 9 Kuldreeglid algajale........lk 10 Valida tuleb õige jooksuriietus...lk 11 Kokkuvõte ............................lk 12 Jooksmine Jooks on liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. See on kontrastiks käimine, kus üks jalg on alati kontaktis maapinnaga. Jooksmine positiivsed toimed organismile: · Jooksmine on lihtne. · Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal. · Jooksmine on suurepärane vahend kehakaalu reguleerimiseks. · Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. · Aitab ära hoida külmetushaigusi. · Loob hea meeleolu. · Võimalik igas...
Sissejuahtus Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam oli Obninski tuumaelektrijaam mis alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud.
valkude lõhustamiseks ja * 115 g hautatud maksas, kasutamiseks, * 120 g küüslaugus või mustsõstramahlas, ·normaalseks kasvamiseks, * 130 g soolalõhes, ·glükogeenist energia * 220 g kanas, tootmiseks, * 440 g banaanides. ·antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks, ·veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks, ·tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, ·B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, ·soolhappe tootmiseks, ·linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja
Kaeraterad on ümbritsetud sõkaldega, kuid ei ole nendega kokku kasvanud. Sõklad moodustavad kaeraterade massist 20...33%. Kaer on isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440 talitritikale 385 talioder 385 suvinisu 660 suvioder (varajased) 660 suvioder (keskvalmivad, hilised) 440 kaer 550 paljas kaer 660 suvitritikale 605 Avaldamise mõjud ??? 1.Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast
70 345 462.5 0.873 71 350 467.5 0.875 72 355 472.5 0.876 73 360 477.5 0.877 74 365 482.5 0.879 75 370 487.5 0.88 76 375 492.5 0.882 77 380 497.5 0.883 78 385 502.5 0.884 79 390 507.5 0.885 80 395 512.5 0.887 81 400 517.5 0.887 82 405 522.5 0.889 83 410 527.5 0.89 84 415 532.5 0.891 85 420 537.5 0.892 86 425 542.5 0.893 87 430 547.5 0.894 88 435 552.5 0.895 89 440 557.5 0.896 90 445 562.5 0.897 91 450 567.5 0.897 92 455 572.5 0.899 93 460 577.5 0.899 94 465 582.5 0.9 95 470 587.5 0.902 96 475 592.5 0.902 97 480 597.5 0.903 98 485 602.5 0.904 99 490 607.5 0.904 100 495 612.5 0.905 101 500 617.5 0.906 102 505 622.5 0.907 103 510 627.5 0.907 104 515 632.5 0.908 105 520 637.5 0.909 106 525 642.5 0.909 107 530 647.5 0.91 108 535 652
Infrapunasaun (1 inimene) - 50 min 100 EEK Infrapunasaun (kogu saun, kuni 5 inimest) - 50 min 400 EEK Parafango kehahooldus - 90min 670 EEK Lõõgastav parafango - 60 min 500 EEK Hooldus isesoojeneva mudaga ühele piirkonnale (seljale, kätele või 440 EEK jalgadele) 1 piirkond MatiSpa kehahooldus tervisekapslis 60 min 670 EEK MatiSpa vett väljutav massaaz - 45 min 460 EEK MatiSpa energiat andev massaaz - 30 min 400 EEK MatiSpa salendav massaaz - 45 min 460 EEK MatiSpa lõõgastav massaaz - 30 min 400 EEK
majandusse ning rahvastikku. Uurimustöö käigus soovin omandada kõrgemaid teadmisi selle kagu-Aasia riigi kohta, kuna praegused teadmised on leebelt öeldes kehvad. Materjali uurimustöö jaoks saan peamiselt kasutades internetti aga samuti ka Viljandi Linnaraamatukogus olevate asjalike raamatute kaudu. Üldandmed · Pealinn: Jakarta(8 389 443 elanikku) · Pindala: 1 919 440 km² · Rahvaarv: 234 693 997 · Rahvastiku tihedus: 143 inimest/km² · Riigikeel: Malay keel · Rahaühik: Ruupia(1 EEK = ~ 930 IDR) · Usk: Valdavalt ,,kergekujuline" islam · Ajatsoon: GMT+8 Geograafiline asend
TSIILI Martin Mark 10D I ÜLDISELOOMUSTUS 1. Üldandmed Tsiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirne...
-2000.aastate perioodil olnud suur majandustõus, mille võtmeks oli madal ettevõtte tulumaks. Sellegipoolest mõjus 2008.aasta finantskriis Iirimaale rängalt ja mõjutab seda siiamaani. Iirimaa arengutase Iirimaa SKT e. Sisemajanduse kogutoodang on 37 300 USA dollarit, seega on riigi majanduse üldine aren hea. Tootmist ja tarbimist näitav energia tarbimine on peaaegu 3500 kg õli inimese kohta. Tuhande inimese kohta on peaaegu 440 autot ja 100 inimese kohta kasutab 63 internetti. Iirimaa sotsiaalsed näitajad- 1000 inimese kohta on 3.1 arsti, 5,2 haiglakohta, 4 väikelaste suremust 1000 sünni kohta. Keskmine eluiga on 80 eluaastat. Seega in Iirimaa kindlasti arenenud riik. Kasutatud materjal: http://www.indexmundi.com/ireland/gdp_per_capita_(ppp).html http://www.tradingeconomics.com/ireland/indicators http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Ireland-INDUSTRY.html
---- (miljard aastat ei olnud elu maal) elu, esimesed rakud 3,5 (2) miljardit aastat tagasi (2 miljardit aastat tagasi on tõendatud) eukarüoodid 1,9 miljardit (esimesed tuumaga rakud, nt protistid jms) hulkraksed 0,7-0,9 miljardit (700-900 miljonit) ---- kambriumi ,,plahvatus" 550 miljonit (20 miljonit a on bioloogia mõttes väga lühike aeg) praeguste organismide eellaste teke (ussid, limused) elu maismaale (taimed: ürgraikad/sõnajalgtaimed) 440 miljont aastat tagasi Organismid hakkasid omandama: Taimed tugikude, juured, lehtedel õhulõhed, kaitse kuivamise eest (vaha kiht) Loomad kopsud, munade koor tugevnes (kaitse kuivamise eest), uus nahakiht (kaitse kuivamise eest). Esimesed kolijad olid lülijalgsed, nt kiilid Loomariik Taimeriik Käsnad u 570 miljonit Vetikad Ainuõõssed }u 540 miljonit aastat
5. tootes rohkem kui 2 ühikut, sest kui Q>2, hakkab ATC kasvama ehk teisisõnu tekib kahanev mastaabiefekt; 28.d; pikal perioodil LR peab ATC olema minimaalne; 29. firma püsikulud on konstantsed ja TFC=80 Toodangu kogus Q (TP) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Muutuvkulud TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Püsikulud TFC 80 80 80 80 80 80 80 80 80 Kogukulud TC=TFC+TVC 80 190 230 260 300 350 420 520 660 Keskmised püsikulud AFC=TFC / Q - 80 40 26 20 16 13 11,43 10 Keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q 0 110 75 60 55 54 56 62,86 72½
..42-päeva vanused linnud kehamassiga 2... 2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni
Kui lüüa kergelt vastu minit eset, näiteks vastu veeklaasi, tekib heli, sest igal esemel on oma kindel loomulik võnkesagedus. Kui selle eseme lähedal tekitada näiteks lauldes samasuguse sagedusega heli, siis hakkab see ese helilainete toimel oma loomuliku sagedusega- võnkesagedusega- kaasa võnkuma. See on resonants. Väga tugev heli võib tekitada nii tugeva resonantsi, et klaas puruneb. Helihark Helihark on u-kujuline metallhark, mis võnkuma panduna tekitab heli sagedusega 440 Hz. Muusikas kasutatakse heliharki helikõrguse etalonina muusikariistade häälestamisel ja laulmisel. Helihark võeti kasutusele Inglismaal. Infraheli, ultraheli Kõige madalamaks heliks, mida inimene uuleb, loetakse 16Hz. Sellel juhul sooritab heliallikas ühes sekundis 16 täisvõnget. Kõrgeimaks heliks, mida inimene kuuleb, loetakse 20000Hz. 8
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet Referaat Tartu SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ERINEVAD TÕUD 2.1. Aberdiin-angus.................................................................................4 2.2. Limusiin..........................................................................................4 2.3. Hereford.........................................................................................4 2.4. Sarolee...........................................................................................4 2.5. Simmental.......................................................................................4 2.6. Soti mägiveis....................................................................................5...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
