Elu areng Maal Elu vees Eluvormid eelised Elu veest maismaale Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal Elu areng Maal Elu vees Eluvormid Prokarüoodid (3 miljardit aastat tagasi) Eukarüoodid (2 miljardit aastat tagasi) Fotosünteesivad proküraoodid Hulkraksus (1 mijardit aastat tagasi) Elu areng Maal Taimeriigi evolutsion maismaal Ürgraikad (sõnajalgtaime) 410 440 miljonit aastat tagasi Paljasseemnetaimed 300-350 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud sõnajalgtaimed 280-360 miljonit aastat tagasi Katteseemnetaimed 100-130 miljonit aastat tagasi Elu areng Maal Loomariigi evolutsioon masimaal Lülijalgsed 400 miljonit aastat tagasi Kahepaiksed 395-345 miljonit aastat tagasi Roomajad 280-300 miljonit aastat tagasi Imetajad 200 miljonit aastat tagasi Linnud 150 miljonit aastat tagasi Inimene
mehi 5,533,114 naisi 5,628,221 meeste eluiga 77.11 aastat naistel 82.37 aastat Male-Mehed Female-Naised 2010 Oletatav Rahvastiku poliitika Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul , kui vanem on töötanud vähemalt 50 päeva eelmise kalendriaasta kohta, mis lopes kolm kuud enne lapse sünd. Makstav summa on 626 eurot .Ja seda makstakse 30 korda. Rasedus-ja sünnituspuhkus on kohustuslikud. Naised kes pole ennem vajaliku aja töötanud saavad rahalist abi .Umbes 440 eurot millest pool makstakse enne ja pool pärast lapse sündi.Üks aasta on naise töö kaitsud.Rasedad ja hiljuti sünnitanud naistel on keelatud öises vahetuses töötada kuni 1 aasta pärast lapse sündi. Koolikohustus hakkab 6 aasaselt. Kolmanda ja neljanda lapse pealt on lisatoetused 131 eurot kuus.Pered saavad tulumaksu vähendust laste pealt ühe lapsega 88 eurot, kahe laposga 205 eurot, kolme lapsega 616 eurot, nelja lapsega 939 eurot
Sissejuhatus Meriliiliad ehk krinoidid kuuluvad okasnahksete (Echinodermata) hõimkonda, varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Neid arvatakse esinevat Kesk-Kambriumis, kindlaid esindajaid on teada Ordoviitsiumist. Meriliiliad on taime meenutava kujuga loomad- sellest ka nimetus meriliiliad [1, 2]. Töös uuritavad lubjakivil olevad meriliiliate fosiilid on pärit Kalana karjäärist. Eksemplaride oletatavaks vanuseks on 435-440 miljonit aastat. Arvatavasti on tegemist üheainsa liigiga seni kirjeldamata perekonnast, mille nimetame siinkohal Kalanacrinus’eks. Siiani ei ole Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnas detailselt mõõdetud Kalanast leitud meriliiliate kivistisi, küll aga on leiud märgistatud ja sorteeritud Viirika Mastiku poolt. Detailne liigikirjeldus aitab mõista liigi üldist morfoloogiat. Käesolevas töös antakse ülevaade Kalana Lagerstätte’st leitud meriliiliate ehk krinoidide fossiilidest. Meriliiliad Me...
a 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 n 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 o 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 v 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 Kokku 90 50 10 60 10 10 60 10 50 90 440 Jan Tumanov 95161 AAAB10 ### J a n x x x x x x x a b Kokku T 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 5 0 49 u 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 1 6 51 m 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 8 7 59 a 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 5 0 49
320 37,9 227 340 39,6 238 360 41,3 248 380 43,1 258 400 44,7 268 420 46,4 278 440 48,1 288 460 49,7 298 480 51,3 308 500 52,9 317 LEHMAD 400 42,3 254 450 46,2 277
10 397 948.3 kr 10 397 948.3: 10,7 = 971 770kr 971 770 :35872,2 = 27 kr 9. Tehnoloogiline käive vabad em. tiined emised imet. em./põrsad üleskasvat. nuumik Kuu 1k 2k 3k 4k 2kuu 3kuu 4kuu 5kuu 6kuu Formatted Table realis. Jaan 440 440 299 285 294 3099 3230 2690 2399 2530 4331 Formatted: Font: Not Bold, Font 2059 color: Auto veeb 292 292 361 299 285 2668 3069 3200 2680 2380 3515 4331
Vana kreeka olümpiamängud Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1168 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas ühe sõnaga, ...
eriti suurte pöörete pideval kasutamisel on vähem vastupidav kui 4bolt. 4bolt raamlaagri kinnitusest on olemas veel üks variant, nn. 'splayed 4bolt', kus välimised poldid on sisemistega võrreldes nurga all. See on tavalisest 4bolt süsteemist veelgi kindlam. Ploki tugevust mõjutab ka lihtsalt metalli hulk, mis nimetatud piirkonnas tugevduseks on. Siinkohal on eelis nn. longskirt plokil, nagu Chevy uus LS1 ja Mopari 440 ja Hemi plokid. Selline lahendus võimaldab raamlaagrites kasutada ka ristpolte (crossbolted mains), mis tagab raamlaagrite tugevaima kinnituse. Selle tõttu on näiteks nimetatud Mopari plokid kõige tugevamad stock plokid, mis on veidi modifitseeritult võimelised toime tulema ka 900 hobujõuga. Allpool on kokkuvõtvalt välja toodud raamlaagri erinevad kinnitusviisid, kriipsud tähistavad kinnituspolte:
RAIKKÜLA S1rk TEHNOLOOGILINE LIIV DOLOMIIT GAUJA D2gj SAVI 440 JUURU S1jr Kesk BURTNIEKI D2br SAVI PORKUNI O3pk ORDOVIITSIUM ARUKÜLA D2ar PIRGU O3prg
Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago...
6. Graafiku koostamine kumulatiivsete kulukatete põhjal. 7. Graafiku vaatlus ja analüüs ning järelduste tegemine. ABC joonise alustabel Kumulatiivne Tooted Käive () Kulu () Kulukate () kulukate () Liha 12900 9700 3200 3200 Kala 10000 9200 800 4000 Piim 8610 8170 440 4440 Leib 5000 4750 250 4690 Sai 4450 4350 100 4790 Jahu 1200 1100 90 4880 Puuvili 700 650 50 4930 Köögivili 400 360 40 4970 Õli 250 230 20 4990
osakapitali vähendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele b. osakapitali suurendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele c. kuulutada välja osaühingu pankrot d. osanikul vastutada ühingu kohustuste eest oma isikliku varaga e. osaühing likvideerida Question 5 Marta brutopalk on 10 000 krooni, Marta maksab kogumispensioni makseid ning rakendatakse tulumaksu arvutamisel maksuvaba miinimumi. Leia tööandja poolt tasutavate maksude suurus a. 2 048 krooni b. 3 440 krooni c. 4 868 krooni d. 5 488 krooni Question 6 Jaanuaris maksti netodividende summas 120 000 krooni. Leia tulumaksukohustus a. 20 000 krooni b. 25 200 krooni c. 31 899 krooni d. 25 000 krooni Question 7 Masina eest tasuti 1 000, tema kohaletoimetamise eest 10, tollimaksu tasuti 8, masina paigaldamise eest tasuti 12, kuna masina eest tasumisega jäädi hiljaks, tasuti leppetrahvi 5, masina kindlustamise eest tasuti 15. Masina soetusmaksumus on a. 1 035 b
1. Projekteerida rihm- või kettülekanne. Kui õppekoodi viimane number A on paarisarv – projekteerida rihmülekanne, kui A on paaritu arv – projekteerida kettülekanne. Lähteandmed valida tabelist õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 T, Nm 400 420 440 460 480 500 510 530 540 550 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 nM, min-1 30 39 46 52 58 65 70 78 84 95 nT, min-1 25 28 27 26 29 54 43 46 38 50 2. Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest
The Boston Celtics Jürgen Ulla Introduction The Boston Celtics are a National Basketball Association team situated in Boston, Massachusets. They play in the Atlantic Division of the Eastern Conference. Boston Celtics was founded in 1946. They play their home games at the TD Garden, which they share with the Boston Bruins of the NHL. Their mascot is "Lucky the Leprechaun". Rivalries Los Angeles Lakers The rivalry between the Boston Celtics and Los Angeles Lakers involves the two most storied basketball franchises in NBA history. It has been called the best rivalry in the NBA. The two teams have met a record twelve times in the NBA Finals, starting with their first Finals meeting in 1959. Philadelphia 76ers The Celtics76ers rivalry is a rivalry between the Celtics and Philadelphia 76ers. The two teams have the most meetings in the NBA Playoffs, playing each other in 19 series with the C...
The United States and its economy are known to be one of the thriving and strongest in the world. It represents 16.6% of the world’s total GDP. The estimated worth of USA's GDP is estimated to be around 17.5 trillion dollars and dollar being the third currency in the world and the official currency of the US. They also manage a 5% growth every quarter. So how do they manage it? There are three main sectors that contribute to the USA's GDP. First is services that is 80% of the total GDP. The output of services in 2014 was 13,8 billion dollars witch was the nr.1 in front of European Union’s output witch was 13,4. The second contributing sector is the industry sector which provides 19% of the country’s GDP. In this area USA has fallen behind and has to accept the third position in the world’s total industry's output. First in industry’s output last year was European Union who had 4,6 billion dollar output, not far was China who ha...
Tingimata aga pingetel Ur (rakendumine), Ue (ennistumine) ja Ut (tööolukord). Joonestada sõltuvuse graafik ja teha vastavad järeldused. Vahelduvvoolureleedel on vool vahetult enne rakendumist suurem kui mähise nimivool, seetõttu ei tohi releed kaua hoida selles olukorras. Relee võib termilise ja mehaanilise ülekoormuse tõttu rikneda. Relee mähise nimipinge määramisel (kui see ei ole antud) lähtuda nimipingete reast: alalispingel 6, 12, 24, 36, 48, 110, 220, 440 V, vahelduvpingel 6, 12, 24, 36, 48, 127, 230, 400 V. Mähise nimipingeks valida esitatud reast lähim. Voltmeetri ühendamisel vahetult relee mähisele on vaja mähist läbiva voolu määramisel arvestada voltmeetri vooluga. Seega relee mähise vool U Im I , Rv kus I on ampermeetri näit, A,
Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine. Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, ehk kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Elu hällid - Soe lomp(Darwin) – elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes – org. Molekulide kontsentratsioon Kuum katlake(Wächtershäuser) – anorg. CO2 sidumine org. Ühenditeks püriidi pinnal(kõrge temp) Jääkamber(MillerLe...
piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute sumbuvusest tingitud vigu uuritava seadme mõõtmistel? 6. Leida lainepikkus sagedustel 440 ja 500 MHz =c/f 1) 0,68m 2) 0,6 m 7. Järgmiste ühikute teisendamine: dBmmW 10log(mW) ja 10(dBm/10) dBP1/ P2 ,U1/ U2 2 ANTENNI SISENDTAKISTUSE MÄÄRAMINE 1 Mis on antenni sisendtakistus? Milleks on vaja seda määrata? Antenni sisendtakistus Z on takistus, mida antenn avaldab oma sisendahelale. See on kompleksne suurus, sest koosneb nii aktiiv- kui ka reaktiivosast ning sõltub sagedusest. 2 Kuidas mõõta koormuse komplekstakistust liini abil? 3 Seisulaine mõiste
Seega kuulub ta nn. tsükliliste harjutuste hulka. Jooksu tähtsus on selles, et teda kasutatakse laialdaselt kergejõustikus ja teistel spordialadel tähtsa treeninguvahendina kiiruae ja vastupidavuse arendamiseks ning organismi ettevalmistamiseks neile suurtele koormustele, milleta pole võimalik tänapäeva sportlase treening. Kiirjooksu e. sprindi mõiste alla mahuvad 60, 100, 200 ja 400 m jooks, Inglismaal, USA-s, Austraalias ja veel mõnel maal vastavalt 60, 100, 220 ja 440 jardi jooks, Meetri-ja jardidistantside erinevus meetrites ja läbimise ajas (sama tempo puhul) väljendub järgmiselt: 100 jardi a 91,4* m; 100 m = 109,56 j (+ 0,9")s 220 jardi * 201,17 mj 200 m = 218,72 j (- 0,l'])s 440 jardi = 402,5* m; 400 m = 447,44 j (- 0,3*'). Sulgudes on näidatud, kui palju tuleb lisada (või maha võtta) sportlase jardidistantsil näidatud tulemusele, et saada ta tulemus meetridistantsil. Kui näiteks sportlane läbis 100 j 9,2
Polüsorbaat 20 E 432 Polüsorbaat 80 E 433 Polüsorbaat 40 E 434 Polüsorbaat 60 E 435 Polüsorbaat 65 E 436 Pektiinid: 1) pektiin6 2) amiiditud p3) naatriumdifosfaatektiin6 E 440 Fosfatiidhappe ammooniumisoolad E 442 Sahharoosdiatsetaatheksaisobutüraat E 444 Kampoli glütseroolestrid E 445 Difosfaadid: 1) dinaatriumdivesinikdifosfaat 2) trinaatriumvesinikdifosfaat 3) naatriumdifosfaat 4) dikaaliumdivesinikfosfaat 5) kaaliumdifosfaat 6) dikaltsiumdifosfaat 7) kaltsiumdivesinikdifosfaat E 450
8. Tsehhide kütte- ja valgustuskulud 25 000 D Tootmise üldkulud 25000 K Võlg tarnijatele 25000 9. Muid kaudseid tootmiskulusid oli jaanuaris 41 000 D Tootmise üldkulud 41000 K Võlg tarnijatele 41000 10.Tootmisseadmete amortisatsioon oli 30 000 D Tootmise üldkulud 30000 K Ak. kulum 30000 11.Lõpetamata tellimustele jagatud tootmise kulud perioodi lõpuks olid 140 000 (osa kuluarvestus 96 000) D Tootmiskulud 440 700 K Tootmise otsekulud 147 380 K Tootmise otsesed tööjõukulud 147 180 K Tootmise üldkulud 106 000 K Tootmise üld tööjõukulud 40 140 D Lõpetamata toodang 96 000 D Lõpetamata toodang 147 380 D Lõpetamata toodang 10 000 D Lõpetamata toodang 187 320 K Tootmiskulud 440 700 12.Mittetootmislikud üldkulud jaanuaris 40 000 D Üldhalduskulud 40 000
196 6533 41,33 548 294 2150 350 8,4 194 6467 40,91 172 5733 36,27 0,46 0,65 560 298 2140 440 10,5 9,4 36,4 145 4833 30,58 163 5433 34,37 561 301 2160 390 9,3 165 5500 34,79
Blois loss · Hoone koosneb 4st tiivast, mis on ehitatud eri aegadel ja erinevates stiilides. 13. saj. - gootika, 15. saj. - hilisgootika, 16. saj. - renessanss ja 18. saj. - klassitsism. · Tüübilt keskaegne, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessanslikud (akende vahel pilastrid, fassaadil kivi nikerdused, palju kaunistustega keerdtreppe.) Chambord loss · 16. saj. keskel kuningas Francois I nõudmisel Leonardo da Vinci poolt kavandatud. · 440 tuba, 84 treppi, 282 kaminat, 365 korstent, sadu torne. · Ehitati Louvre'i jõeorgu soisele pinnasele. · Loss pidi peegelduma looduslikul veekogul ja selleks kaevati uus jõesäng. · Lossi suuremateks vaatamisväärsusteks on spiraalsed keerdtrepid ja katuse arhitektuur. Peatrepid viivad katuse terassile. · Loss on kindlustatud vallikraaviga ja asub aias, mida ümbritseb ligikaudu 35km pikkune müür. Fontainebleau loss · Traditsiooniline põhiplaan.
teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta ei olnud võimalik kindlaks määrata, milline karoteeni isomeer või ksantofüll ekstraktis domineerib. Viga tuleneb suure tõenäosusega sellest, et kasutasin liiga palju ekstrahenti ja minu apelsinikoore ekstrakt oli selle tulemusena äärmiselt hele, võib öelda, et praktiliselt värvitu. Oleksin pidanud saama tulemused, mis oleksid sobitunud lainepikkustega 416 nm, 440 nm ja 468 nm. Sellises suurusjärgus neeldumismaksimumid oleksid vastanud ksantofüllile neoksantiin, mille ekstinktsioonikoefitsent E1cm1%=2270. (Minu katse põhjal võib öelda, et neeldumismaksimumide vahemikud 453,5 nm ja 426,0 nm on õiges suurusjärgus ja vahemikus, kuid edasine tulemus ei klapi.) Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) Karotenoidi sisalduse arvutamiseks kasutatakse neeldumisspektri analüüsimisel saadud
Beispiel eine Kirche, Kloster oder Rathaus. Als ein Beispiel kann hier die Raekoja Straße angesehen werden. Der vierte Grund ist, dass die Namen die Bezeichnung von Gebäuden haben, die in unmittelbarer Nähe liegen. Gibt es dort zum Beispiel eine Schule, dann wurde die Straße Schulstraße genannt. Es gibt aber noch viel mehr Gründe, woher die Namen für die vielen Straßen in Tallinn kommen, als ich in meinem kurzen Referat beschreiben kann. Im Jahr 1940 gab es in Tallinn circa 440 Straßen. Das war für die damalige Zeit bereits eine sehr hohe Anzahl für die Stadt. Die älteste Straße in der Altstadt ist Karja. Karja wurde wirklich als Rinderstraße benutzt. Auf dieser Straße haben die Bewohner aus Tallinn und Domberg ihre Tiere hochgetrieben. Von dort haben sie diese auf ihre Felder gebracht, wo sie aus der Karjaquelle getrunken haben. ,,Lai" ist eine weitere interessante Straße und bedeutet ,,breit". Sie gehört zu den ältesten Straßen in der Altstadt
august 1960 14. Gambia 10 380 km² 1 367 124 (2000) Banjul 18. veebruar 1965 15. Ghana 239 460 km² 20 467 747 (2003) Accra 6. märts 1957 16. Guinea 245 857 km² 9 467 866 (2005) Conakry 2. oktoober 1958 17. Guinea-Bissau 36 120 km² 1 345 479 (2002) Bissau 24. september 1973 18. Kamerun 475 440 km² 15 746 179 (2003) Yaundé 1. jaanuar 1960 19. Kenya 582 650 km² 31 639 091 (2003) Nairobi 12. detsember 1963 20. Kesk-Aafrika Vabariik 622 984 km² 3 683 538 (2003) Bangui 13. august 1960 21. Komoorid 2 170 km² 596 202 (2002) Moroni 6. juuli 1975 22. Kongo Vabariik 342 000 km² 2 954 258 (2003) Brazzaville 15. august 1960 23
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...
11,5 396 12 323 12,5 348 13 372 13,5 393 14 418 14,5 440 15 464 Graafikud Tugeva happe tiitrimine tugeva alusega: Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimine tugeva alusega Arvutused Happe hulk = Vekv*M M(NaOH) = 0,1035mol/l Tugeva happe tiirimine tugeva alusega: Vekv= 4,8 ml · Happe hulk = 4,8 ml * 0,1035mol/l = 0,4968mmol Tugeva ja nõrg ahappe segu tiitrimine tugeva alusega: Vekv 1 = 3,81ml Vekv2= 9,8 ml
kuni 6000o tahke süvameresetted basaltne padilaava gabro peridotiit Maakoor ja litosfäär astenosfääri peetakse vulkaanidest purskuva basaltlaava "köögiks". Mööd astenosfääri rändavad jäigad litosfääri laamad. Maakoore ehitus MAAKOOR 5 - 75 km (35km) 440 ÜLEMINE VAHEVÖÖ ASTENOSFÄÄR km 660 km ALUMINE VAHEVÖÖ 1200 - 2500 O O 2600 POSTPEROVSKIIDIKIHT 2900 km km 3000 - 4800 O O VÄLISTUUM
a b h niiskusel l 12% 1 20.3 20.0 28.1 11.4 4.8 421 424 2 Kuiv 20.0 20.0 30.2 12.1 6.0 497 497 3 19.6 19.9 29.5 11.5 5.6 487 482 4 19.8 20.3 29.2 11.7 5.2 443 440 Õhk- 5 20.2 20.0 30.0 12.1 7.0 578 574 Kuiv 6 19.9 20.0 30.3 12.1 5.4 448 446 7 20.3 19.9 30.3 12.2 7.6 621 625 8 Märg 21.0 21.2 30.3 13.5 6.9 512 514 9 20.0 20.0 30.1 12.0 6
maksumus on tõrjeks teravilja, 427,5-570 kr peetide, pea- ja söödakapsa ning rapsi põldudel Üheaastased Fusilade 440 kr/l Ei olene Valiva toimega kõrrelised Forte taime herbitsiid lühi- ja umbrohud 0,75-1,0 l/ha 1 ha kasvufaasist pikaealiste maksumus on kõrreliste 12 330-440 kr umbrohtude
12 360 129600 160 25600 57600 4 614,27 13 430 184900 210 44100 90300 62 523,99 14 400 160000 185 34225 74000 59 646,11 15 440 193600 207,5 43056,25 91300 37 583,31 16 420 176400 197,5 39006,25 82950 34 468,12 17 380 144400 215 46225 81700 77 18 340 115600 182,5 33306,25 62050 366,59 85
Polüoksüetüleen(40)stearaat E 431 emulgaator Polüsorbaat 20 E 432 emulgaator Polüsorbaat 80 E 433 emulgaator Polüsorbaat 40 E 434 emulgaator Polüsorbaat 60 E 435 emulgaator Polüsorbaat 65 E 436 emulgaator Pektiinid: E 440 paksendaja, stabilisaator, eleeriv aine 1) pektiin 2) amiiditud pektiin Fosfatiidhappe ammooniumisoolad E 442 emulgaator Sahharoosdiatsetaatheksaisobutüraat E 444 emulgaator, stabilisaator Kampoli glütseroolestrid E 445 emulgaator, stabilisaator Difosfaadid: E 450 emulgaator, stabilisaator, happesuse
K: Pikaajaline pangalaen 1 200 000 D: Intressikulu 4000 (see on tehingutasu) K: Arvelduskonto 4000 31.12.20X1 D: Intressikulu 60 000 (5% 1 200 000-st) K: Intressivõlg 60 000 D: Pikaajaline pangalaen 400 000 D: Intressivõlg 60 000 K: Arvelduskonto 460 000 D: Pikaajaline pangalaen 400 000 K: Pikaajalise pangalaenu lühiosa 400 000 31.12.20X2 D: Intressikulu 40 000 K: Intressivõlg 40 000 800 000-st 5% = 40 000 D: Pikaajalise laenu lühiosa 400 000 D: Intressivõlg 40 000 K: Arvelduskonto 440 000 D: Pikaajaline pangalaen 400 000 K: Pikaajalise pangalaenu lühiosa 400 000 31.12.20X3 D: Intressikulu 20 000 K: Intressivõlg 20 000 400 000-st 5 % = 20 000 D: Pikaajalise pangalaenu lühiosa 400 000 D: Intressivõlg 20 000 K: Arvelduskonto 420 000 Laen ja intressid on tagasi makstud nüüd.
FOTOSÜNTEES http://www.youtube.com/watch?v=OYSD1jOD1dQ Koostas Kersti Veskimets Vaata kogu fotosünteesi FOTOSÜNTEES Valgus- energia hapnik Laulame 8 minutit valgusstaadiumis t Laulame 6 min p imedusstaadiumi st süsinikdioksiid vesi Laulame: http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related Üldvõrrand: 6H2O + 6CO2 C6H12O6+ 6O2 Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline aine – glükoos. Glükoosi molekulis talletub valguse energia. Eraldub ka hapnik. Head pildid ja tekst Fotosüsteemidest ja rootorist ATP rootori töö: http://www.youtube.com/watch?v=5sGqbnQoyrI&feature=related Lehtedes on kloroplastid Vaata kloroplastide liikumist rakus ...
golfiväljakutele ja turistide isiklikuks tarbeks. Selle tagajärjel võib tekkida veepuudus ja veevarude seisund halveneda, aga ka suureneda reoveekogus. Näide: Türgi Antalya linna keskmine ööpäevane veetarbimine inimese kohta on 250 liitrit, samal ajal kui Antalya turismipiirkondades on see üle 600 liitri. Mallorcal (Hispaania) tarbitakse maapiirkondades ööpäevas 140 ja linnades 250 liitrit vett inimese kohta, samas kui keskmine turist kulutab 440 liitrit ning luksuskuurortides isegi 880 liitrit ööpäevas.
970.000 1 Million 1 Million a 0 Millionen Millionen Millionen Millionen West- und 540.00 600.000 580.000 610.000 720.000 740.000 760.000 850.000 Mitteleuropa 0 Nordafrika 340.00 und Naher 430.000 480.000 540.000 510.000 460.000 380.000 310.000 0 Osten 400.00 Karibik 420.000 430.000 440.000 300.000 250.000 230.000 240.000 0 Ozeanien 24.000 28.000 32.000 35.000 74.000 81.000 75.000 59.000 Zahlen der einzelnen Bundesländer Bisher hat das RKI die Zahlen für das laufende Jahr für sechs Bundesländer veröffentlicht. Die Angaben für die zehn Länder Brandenburg, Hessen, Mecklenburg-Vorpommern, Niedersachsen, Rheinland-Pfalz, Saarland, Sachsen, Sachsen-Anhalt, Schleswig-Holstein und Thüringen
1 Kaasik, Kalle 4000 824,04 3175,96 520 800 2 Maasik, Malle 5500 1139,04 4360,96 715 1100 3 Kuusik, Kusta 2900 593,04 2306,96 377 580 4 Laasik, Laine 7350 1527,54 5822,46 955,5 1470 5 Leesik, Leida 2200 446,04 1753,96 286 440 Keskmine 4390 905,94 3484,06 570,7 878 NB! Kasutada absoluutseid aadresse palk-tulumaksuvaba)*tulumaksuprotsent läheb 13% brutopalgast täida lahtrid Palgakulu kokku 5320 7315 3857 9775,5 2926 5838,7 Ülesanne 5 Lisada oma äranägemise järgi hinded tulpadesse TK6, TK7 ja KT3
vees. Esimesed organismid olid ainuraksed, kellest arenesid hulkraksed organismid. Esimesed ainuraksed organismid sarnanesid tänapäevaste algloomadega. Veest sattusid maismaale esimesena vetikad, millest ajapikku arenesid sõnajalad, osjad ja kollad. Taimed Esimesed taimed olid vetikad. Pikka aega arenes elu ainult vees. Kaua kestnud arengu järel ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Siluri ajastul ( 440 417 mln a tagasi) asustasid Maa taimed ja lülijalgsed. Vetikatest arenesid lihtsamad taimed: sõnajalad, osjad ja kollad. Eelnevalt nimetatutest omakorda arenesid õistaimed. Enne õistaimi Maal kasvanud taimede mattumisest tekkisid kivisöelademed. Loomad Eelpool sai mainitud, et kõigepealt arenesid ainuraksed, seejärel hulkraksed. Hulkraksetest said seejärel käsnad, käsijalgsed ja lülijalgsed ning sammalloomad.
Neptuun 2008 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ...............3 1 Avastuslugu........................................................................ ............4 Neptuuni andmed...........................................................................4 Neptuuni rõngad.............................................................................5 Neptuuni kaaslased.........................................................................6 Triton................................................................................. ...............7 Kasutatud kirjandus.....................................................................8 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma planeet N...
Eesti Maaülikool Alkohol Referaat Juhendaja: Kristi Praakle-Amin 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................3 Alkoholi sisaldavad joogid.........................................................4 Puhta alkoholi koguse (joogis) arvutamise valem..............................4 Kuidas alkohol mõjutab Sinu keha?.............................................................5 Kuidas säilitada ohutust ja jääda kaineks ?..................................................7 Kuidas alkohol organismis kataboliseerub (ehk laguneb)?..........................8 Kasutatud kirjandus.................................................................9 2 Sissejuhatus Alkohol imendub maost...
(veebruar) -3,3 kraadi; aastane keskmine sademete hulk 705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Lk 2 Viidumäe looduskaitseala on valdavalt metsane piirkond. Metsaga on kaetud ligi 85% tema pindalast ja valitsevaks puuliigiks on mänd, mis on iseloomulik puu nõmmemetsalaikudel, pohla- ja mustika-palumetsas ning soometsades, kuid võib kas valitseva või saatjaliigina esineda peaaegu kõigis siinsetes metsatüüpides. Muuhulgas esineb Viidumäel männikuid, kus kõrgete sihvakate mastimändide all teise alarindena
esimesed kolm kuud. Kuluartikkel 1. kuu tegevuskulu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevusk tegevus tegevuskulu ulu kulu d kokku Reklaamikulu 1770 eur 1420 eur 800 eur 1210 eur Proovi söök 930eur 710 eur 460 eur 640 eur Müümiseks 4100 eur 440 eur 5100 eur 2720 eur produkt Mööbel 1150 eur 100 eur 80 eur 390 eur Kokku : 7950 eur 6630 eur 6440 eur 4960 eur 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Investeeri Investeeringu: ng Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg
Aprillis ja on endeemsed. Madagaskaril olles võiks külastada kindlasti oktoobris on sademeid 20–50 mm. Novembris on sademeid Üks tuntum Madagaskari loomade Madagaskari pealinna Antananarivot, mis 120 mm, märtsis ja detsembris 240 mm, veebruaris 350 mm perekond on leemurid. Madagaskaril ei ole asub põhja-lõuna suunas Madagaskari ja jaanuaris 440 mm. Vaatamata suurele sademetehulgale on selliseid Aafrikale tüüpilisi loomi saare keskel ja 145 km kaugusel saare aastas ainult 75 sajupäeva. Maist septembrini on keskmiselt nagu elevant, ninasarvik, kaelkirjak, sebra, idarannikust. Geograafilised koordinaadid üks sajupäev kuus. Kõige enam sajupäevi kuus (16–17) on antiloop, lõvi ja leopard. Kõik saarel algselt on 18°56′ S, 47°31′ E
abi. 8 Tabel 2 Segisti optimaalse võimsuse määramine Nr Pöörete Võimsus Aeg, Juhtivus, Lahustatud aine Lahustamise arv, , hulk, kg aeg, s min mS 1/s W 1. 200 11 0 326 10g = 0,01kg 2,5 min = 150s 1/min = 1 440 3,33 1/s 2 489 3 514 4 524 5 527 6 534 7 540 8 549 9 556 10 561 11 569 12 577 13 588 14 599
2 20 0,333333333 3 27 0,45 4 35 0,583333333 5 46 0,766666667 6 70 1,166666667 6,9 140 2,333333333 6,9 440 7,333333333 O2 kontsentratsiooni muutus ajas c(alg)=0 mg/l,c(lõpp)=6,8mg/l siit c(kesk)=3,4mg/l Na2SO3 kontsentratsiooni muutus ajas Siit reaktsiooni aeg on t=16,6min Arvutused Esiteks arvutame naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses: N J 2VJ 2 - N Na2 S2O3V Na2 S2O3 [1] N Na2 SO3 = => V proov
kõigi ressursside kohta. 10. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine Muutuv sisend Enamsaak,kg kg/ha Summaarne Keskmine Astmeline Hektarisaak kg 0 1980 0 0 0 20 2420 440 22,0 22,0 40 3190 1210 30,3 38,5 60 4048 2068 34,5 42,9 80 4928 2948 36,9 44,0 100 5423 3443 34,4 24,8
Kokku saame: 30 × 9 = 270 EUR - laevapere toitlustamine päevas 270 × 8 = 2160 EUR laevapere toitlustamine ühe reisi jooksul Laeval ,,DEEP BLUE " on 28 pereliiget. Iga laevapere liige saavad erinevat palga, mis koosneb reisist (PRIMORSK-ROTTERDAM). Kogu laevapere töötasu ühe kuu jooksul on umbes 120 000 EUR. Kuus laev teeb 2 reisi ja ühe reisi jooksul laevapere töötasu on 60 000 eur. Aasta jooksul 1 440 000 eur 24 Laevapere vahetus toimub 6 korda aastas, sõltumata meeskonna ametist. Ühe meremehe vahetus Primorskis maksumus on umbes 150 EUR. Siia lisandub ka piletide hind (lennu-, raudtee-, bussipiletid). Oletame, et kogu laevapere vahetuse maksumus on 4200 eur kord 4 kuu järel. Seega aastane kulu on 16 800 eur. Toitlustamine:
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
mitterahalisi väljamakseid vastutasuna küllaldaste sissemaksete eest. Väljamaksete viisid sõltuvad kogutud osakute väärtusest. 1. Kogutud on alla 10-kordse rahvapensioni* määra ehk kogutud summa on kuni 20 088 krooni. Raha on võimalik välja võtta ühekordse maksena. * Rahvapensionimäär on 2 008 krooni ja 80 senti, mis kehtib alates 1. aprillist 2009. Rahvapensionimäära kinnitab valitsus iga-aastaselt 2. Kogutud on summa(10-50), mis vahemikku 20 088 kuni 100 440 krooni. Raha on võimalik välja võtta regulaarsete maksetena otse pensionifondist, mida kutsutakse ,,fondipensioniks". Fondipension on inimese ja pensionifondivalitseja vaheline kokkulepe, mille järgi saab inimene perioodilisi makseid pensionifondist. Pensionifondist raha saades müüb inimene tagasi pensionifondi osakuid, mida ta on aastate jooksul ostnud. Fondipension saab läbi siis, kui kõik osakud on pensionifondile tagasi müüdud. Sõltuvalt inimese vanusest jääb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
