ELUST sündis 22. augustil 1862 Pariisis Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest Lapsena saadeti Claude tihti tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki Ta suri Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia...
III ÜLDLAULUPIDU: 1880 TALLINNAS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID J. KAPPEL JA D.O. WIRKHAUS. IV ÜLDLAULUPIDU: 1891 TARTUS. OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PASUNAKOORID JA VIIULIKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, A. LÄTE, R.J. ERLEMANN, D.O. WIRKHAUS JA J.H. WIRKHAUS. V ÜLDLAULUPIDU: 1894 TARTUS (VIIMAST KORDA). OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PUHKPILLIORKESTRID JA EESTI KÜLALISKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, J. KAPPEL, K. TÜRNPU JA D.O. WIRKHAUS. VI ÜLDLAULUPIDU: 1896 TALLINNAS. OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, NAISKOORID JA PUHKPILLIORKESTRID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD JA ÜLEKAALUS EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, J. KAPPEL, K
Hea uus ilm Kes oli Aldous (Leonard) Huxley? 26. juuli 1894 – 22. november 1963 (elas 69. aastaseks) Toimetas ajakirja “Oxford Poetry” Humanist, patsifist, satiirik agnostik Huxley on öelnud... “Palju lihtsam on kirjutada kümme enam-vähem loetavat sonetti, vedades ninapidi mõnd tuimavõitu kriitikut, kui luua üks mõjus reklaam, mis veaks
things" (Cassirer, 1953, p. 41). Funktsionaalne ring (Funktionskreise). Iga organism, ka kõige primitiivsem, on sobitatud oma ümbrusesse (ökoloogilisse niÓÓi < Pr. niche). Ümbrusega adaptatsioon on võimalik vaid seeläbi, et eksisteerib tasakaal retseptorite (Merknetz) ja effektorite (Wirknetz) süsteemi vahel. See tasakaal luuakse funktsionaalse ringi (Funktionskreise) abil. Beheivioristlik programm (1899). 1894 Lloyd Morgan esitas oma kaanoni. Jacques Loeb (1859-1924) lõi oma tropismide teooria. Quite early, other Germans came to Loeb's support, among whom the best known were Th.Baer, A.Bethe and J. von Uexküll. In 1899 these three men published a joint paper in which they proposed to discard all psychological terms, like sensation, memory, and learning, and substitute objective terms: reception for sensation, reflex for fixed movement, -6-
(1892) 1. Introductione 2. Kullervo noorus 3. Kullervo ja tema õde 4. Kullervo sõttaminek 5. Kullervo surm Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, 1 tuuba, trummid , 1 löökpill, keelpillid. OP.14 ,,Armastatav" (sõnad ,,Kanteletar", I. raamat) 1. Kus on mu armsaim? (173. runo) 2. Armsama minek (174. runo) 3. Tere õhtust, mu linnuke (122. runo) Meeskoorile a cappella ,1893 Meeskoorile ja keelpilliorkestrile, Kk 1894 Segakoorile a cappella , 1898 OP.18 Üheksa laulu meeskoorile a cappella 1. Isamaale (Üks jõud.Cajander ), 1900 2. Mu veli võõral maal (Aho), 1904 30 3. Saarel põleb (,,Kanteletar"), 1895 4. Kuhu rästas kiirustab (,,Kanteletar"),1898 5. Metsamehe laul (Kivi), 1898 6. Mu südame laul (Kivi), 1898 7. Murdunud hääl (,,Kanteletar"),1898 8. Tere, kuu (,,Kalevala" XLIX), 1901 9
Jossif V. Stalini nekroloog 5. märtsil 1953 lahkus meie hulgast arvatavasti 3. märtsil tabanud haigushoo tagajärjel ülemaailma tuntud ja kuulus diktaator Jossif V. Stalin. Tuntud poliitik ja Nõukogude Liidu juht sündis 21. detsembril 1879. aastal Gori linnas Tbilisi kubermangus. Stalin õppis Gori vaimulikus õppeasutuses, mille lõpetas juunis 1894 üliheade tulemustega. Peale seda astus Tbilisi Teoloogilise Seminari, kuid loobus õpingutest seminaris 1898 aastal, kuna oli otsustanud edasise elu siduda poliitilise tegevusega Stalin oli nii NSVL liider kui ka sümbol. Kuna Stalinit on tunnustatud kui 'geeniuse võimetega juhinti', 'Suure Stalinit' on ta muutunud nii universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida temast kui diktaatorist.Just see mees pani aluse stalinismile.
I 1825-1855 Click iconClick to add picture icon to add picture . . 1919 Click iconClick to add picture icon to add picture 1870 Click iconClick icon to add to add picture picture 1878 Click iconClick icon to add to add picture picture 1894 Click iconClick icon to add to add picture picture 1906 Click iconClick iconpicture to add to add picture 1988-1991 Click icon to add Click iconpicture to add picture 1991-1999 Click iconClick icon to add to add picture picture 1999- 2008, 2012-... Click iconClick icon
Jack London "Martin Eden" Elulugu Jack London (John Griffith Chanley) Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist Sündis 12. jaanuaril 1876. a San Fransiscos Suri 22. novembril 1916. a Quida romaan ,,Signa" Lõpetas Oaklandis algkooli ning peale seda õppis ise. 1894. aastal asus õppima Oaklandi keskkooli 1896. aastal võeti ta vastu California ülikooli Hickmotti konservitsehh Austrite röövpüük California kalakaitsepatrull Hülgepüügi kuunar Dzuudi veski ja trammitee jõujaama Hulkur Esimene avaldatud lugu 5 dollarit Mõtles kirjutamisest loobuda " Tuhat surma" karjääri algus Teosed ,,Jerry" ,,Alaska tütar"
Knut Hamsun (1859-1952) Kodanikunimi Knud Pedresen Sündis vaeses rätsepa ja põllumehe perekonnas Lõuna-Norras 1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 N...
Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov (18.03.1844- 21.06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli 10.05.2012 Vene helilooja ja muusikaõpetaja Kuulus ,,Võimsasse rühma" Puudus ametlik muusikaharidus Kodunt sai hea hariduse Vanemad olid aristokraadid Õppinud mereväeohvitseriks Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale 1871 sai temast õppejõud Peterburi Konservatooriumis orkestratsiooni- ja kompositsiooni erialadel Suri 1908.aastal Ljubenski mõisas Maetud Tihvini surnuaeda Perekond 1868.aasta kevadel kohtus ta oma tulevase naise Nadezda Nikolajevna Purgol'iga Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 18...
Miina Härma Elulugu Sündis 8.veebruar 1864 Raadi külas. Sündis koolmeistrite perekonda ning nii ema kui ka ise olid muusikaalselt perekonnast. Suri 16.november 1941 ja maeti Tartu Raadi kalmistule. Hariduskäik Alghariduse sai Miina Härma kodus. Seejärel K. Schultzi tütarlastekoolis, kus lisaks õppis muusikat K. A. Hermanni juures. Edasi õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja komponeerimist aastatel 1892-1903 Miina Härmat võib pidada 20. sajandi alguse kohaliku muusikaelu juhiks. Ta osales Tartu Kõrgema Muusikakooli asutamises. Oli "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetaja. Juhatas koore üldlaulupidudel. Oli Tartu Helikunsti Seltsi esinaine ja koorijuht. Osales aktiivselt Tartu kõrgema Muusikakooli rajamises (1919). Miina Härma oli Tartu Ülikooli esimene audoktoriks valitud naine (1939). ...
Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juhatas ka üldlaulupidusid. LOOMING: ,,Kui sa tuled too mul lilli'', ,,Ööbiku surm'' ,,Isamaa õitse sa'',
Today, it offers everything from food to fashion, furniture to sportswear plus 20 instore restaurants serving every kind of cuisine imaginable from pizza to sushi. Services range from piano tuning to fitting saddles. Mustsee sights include the Food Halls, the Egyptian Hall and the Pet Department. At night the store is illuminated by 11,500 light bulbs. Tower Bridge over the River Thames. The bridge was officially opened on 30 June 1894 The bridge is 244 m in length with two towers each 65 m high, built on piers the architect was Horace Jones Nelson's Column built between 18401843 in central London hight 169ft and 3 inc (51,59 m) built to commemorate Admiral Nelson design by William Railton refurbished in 2006
sportalsed. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Tõhusa ettevalmistuse tulemusena sai kongress teoks 1894. aasta juunis Pariisis. Osa võtsid 12 riigi (Prantsusmaa, Argentiina, Belgia, Gröönimaa, Itaalia, Kreeka, Rootsi, Suurbritannia, Ungari, USA, Uus-Meremaa ja Venemaa) esindajad. Põhiettekanne oli P. De Coubertinilt. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge 4 ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema
Kuressaare Gümnaasium Henri de Toulouse-Lautrec Referaat Koostaja: Liis Kadakas Kuressare Gümnaasium Klass: 11 A Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Noorus Albis 1864-1882..................................................................................................................4 Lapsepõlv ja perekond................................................................................................................. 4 Varajased tööd............................................................................................................................. 4 Kunstnikukutsumus.............................................................................
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 19011905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte "Teataja". 1904-1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks. Kui 1906 k...
Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas
Ta üüris toa Tartus Hetzeli tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse “Vari” (esialgse pealkirjaga “Kui seda metsa ees ei oleks”). Kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja lootusetu.Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. Liiv pöördusTartust tagasi koju, Alatskivile. Samas jätkas ta intensiivset kirjanduslikku tööd, valmisid näiteks jutustused “Käkimäe kägu” ja “Nõia tütar”. 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil (skisofreenia ägedaim järk). Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894.aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. 1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, liikus ringi Tartus ja Tallinnas Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse
Anna Haava Anna Haava kodanliku nimega Anna Rsalie Haavakivi sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Ta oli oli Eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis ta Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Vahepeal veetis ta mõned kuud oma õe juures Eestis kuni ta õde suri ja see järel läks ta elama Venemaale (1894-1899). Venemaal töötas ta koduõpetaja ja halastusõena. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotu...
1916: Suri 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa 1877: "Esimesed luuletused" (luulekogu) 18771880: "Saksa keele õpetaja" IIII (õpik) 1878: "Kooli Laulmise raamat" 1879: "Koolmeistri käsiraamat" 1883: Esimene eestikeelne maleõpik. Mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia ("male", "lipp", "kuningas" jne). 1884: Eesti sõnaraamat (sisaldab 1600 uut ja võõrsõna) 18871888: "Eesti Lugemise-raamat" III 1888: "Laulud ja salmid" (luulekogu) 1894: "Eesti küsimus" 1899: "Kauni keele kaitsemiseks" [Wiisk, põis ja õlekõrs.] 1899: "Mõttesalmid" (luulekogu) 1899: "Herrenkirche oder Volkskirche" (Härraskirik või rahvakirik) 1912: "Juudi küsimus" Artikleid kasvatuse kohta ilmus ka Olevikus.
„Külmale maale“ E. Vilde Autorist • Sündis 4. märtsil 1865.a, suri 1933.a • Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik • Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (...
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Van...
Berlin Die Staadt Berlin ist die Hauptstadt und zugleich ein Land der Bundesrepublik Deutschland. Der Stadtstaat Berlin bildet eine Einheitsgemeinde und ist mit etwa 3,4 Millionen Einwohnern die bevölkerungsreichste und mit knapp 892 Quadratkilometern die flächengrößte Kommune Deutschlands sowie nach Einwohnern die zweitgrößte der Europäischen Union. Sie gilt als Weltstadt der Kultur, Politik und Wissenschaften. Berlin Geschichte 1244- Erste 1717- Einführung der urkundlicheErwähnung allgemeinen Schulpflicht. Berlins als Stadt. um 1800-Berlin ist nach 1369-Berlin erwirbt das London und Paris Münzrecht. drittgrößte Stadt Europas. 1576 – 1611-Pestjahre 1838/ 39- Eröffnung der 1618 – 1648 Dreißigjähriger Eisenbahnstrecke Berlin - Krieg Potsdam und erste 1709- Berlin, Cölln, Berliner...
Albert Einstein 1879-1955 · Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. · 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. · 1886. aastal algas Albert Einsteini koolitee Münchenis. · 1894. aastal kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. · Aasta hiljem ühines perekonnaga Itaalias. Jätkas haridusteed Aarau kantonikoolis Sveitsis · 1896. aastal loobus saksa kodakondsusest ja astus Zürichi Tehnikaülikooli. · Einsteini üheks hobiks oli viiuli mängimine. · Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. · Lemmikheliloojateks olid Bach, Vivaldi, Mozart ning Schubert. · Einstein lõpetas ülikooli keskmise hindega 4,91 (kuuepallises
See fakt jättis sügava jälje Rilke hilisemale loomingule. Samas oli ema oluliseks mõjutajaks Rilke teel luule juurde. Rilke vanemad lahutasid kui tulevane luuletaja oli üheksa-aastane. Kümneselt saatis isa Rilke sõjaväeakadeemiasse, kus Rilke veetis järgmised kuus aastat. Tundlikule noorele mehele oli sealviibime tramaatiline.Seejärel õppis Rilke Linzi ärikoolis ning jätkas oma õpinguid hiljem Praha, Müncheni ja Berliini ülikoolides. Rilke luuletajadebüüt leidis aset 1894. aastal, "Leben und Lieder" oli kirjutatud traditsioonilises Heinrich Heine stiilis. Noore Rilke peamiseks mõjutajaks sel ajal oli vene päritolu intellektuaal Lou Andreas-Salomé, kes omakorda oli olnud Nietzsche õpilane. Rilke abiellus 1901. aastal kujur Clara Westhoffiga (18781954). Kooselu kestis napilt aasta; sündis tütar Ruth. Peale Clarast lahkuminekut kolis Rilke Pariisi, kus ta töötas oma raamatu kallal Auguste Rodinist
ALBERT EINSTEIN 18791955 CHILDHOOD AND SCHOOL Albert Einstein was born into a Jewish family in Ulm, in the Kingdom of Württemberg in the German Empire on March 14, 1879. His father was Hermann Einstein, a salesman and engineer. His mother was Pauline Einstein. In 1880, the family moved to Munich, where his father and his uncle founded a company, that manufactured electrical equipment. In 1886 he started school in Munich. In 1894 his family moved to Italy. Albert stayed Munich. In 1895 he moved to Italy to his family. He continued his education in Switzerland. In 1896 he gave up his German nationality and went to Federal Institute of Technology in Zurich. In 1900 he graduated Federal Institute of Technology. HIS LIFE In 1901 he gained Swiss citizenship. In 1903 he married to Mileva Maric. They have two sons ( Hans Albert and Eduard) and a daughter (Lieserl). Their daughter was
a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu 4) 1869.a Koit ,Viljandi Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid. Teine laulupidu: 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend. Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud. Neljas laulupidu: 1891 Tartus. 1. Korda segakoorid ja keelpilliorkestrid. Viies laulupidu: 1894 Tartus. Repetuaaris 28st 11 laulu eesti keeles. Kuues laulupidu: 1896.a Tallinn. Esimest korda laulupeol naiskoorid Seitsmes laulupidu: 1910.a Tallinn Esmakordselt lastekoorid ja sümfoonia orkestrid Kaheksas laulupidu: 1923.a Tallinn Esimest korda M.Lüüdiku ,,Koit'' Üheksas laulupidu: 1925.a Tallinn Tekkis vajadus jaotada võimete järgi. Kümnes laulupidu: 1933 Tallinn Pidu valmistas ette lauljate liit. Üheteistkümnes laulupidu: 1938 Tallinn
Meivis Piir Juhan Liiv Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a....
Kunsti eesmärk on vahendada asjade taju nii, nagu neid tunnetatakse, mitte nii, nagu neid teatakse. Kunsti tehnika on muuta esemeid „tundmatuks“, muuta vormid keeruliseks, suurendada tajumise keerukust ja kestust, sest tajumise protsess on esteetika eesmärk iseendas, mida tuleb pikendada. Kunst on viis kogeda objekti kunstipära; objekt ei ole oluline. Teisi vene formalismi esindajaid: Boriss Eichenbaum 1886 – 1959 Juri Tõnjanov 1894 – 1943 Vladimir Propp 1895 – 1970 Roman Jakobson 1896 – 1982 Vene formalism mõjutas Moskva kirjandusteadlast Mihhail Bahtini (1895 – 1975) ning eesti-vene semiootikut Juri Lotmanit (1922 – 1993). Vene formalistliku kirjandusteaduse mõjul sündis angloameerika kultuuriruumis sarnaste tõlgendusalustega kriitikasuund New Criticism ehk uuskriitika, mida esindavad inglise-ameerika poeet ja esseist T(homas) S(tearns) Eliot (1888 – 1965) ning ameerika
1888. aastal asutas ta Berliinis naiste hoolekanne asutuse, kus tehti kanpaaniaid naiste õiguste ning abordi õiguste kohta. Ta juhtis seda asutust kuni 1919. aastani. Koos Helene Lange ja Franzisca Tiburtiusega töötas ta Realkurse tüdrukute ülikooli taastamise kallal Berliinis. See kool avati 1889. aastal, esimese haridusliku asutusena, et valmistada naisi ülikooliõpinguteks. Ta lõi Palgatud Naiste Kaubandusühingu, ühe esimese mittepoliitilise naiste kaubandusühinguna 1889. aastal. 1894 ühines ta Anita Augspurgi ja Marie Strittiga, et taastada Saksa Föderatsiooni Naiste Ühendus. Ta töötas feministide ajalehes ,,Die Frauenbewegung" (Naiste Liikumine) 1895 kuni 1919 aastatel. 1896. aastal oli ta Rahvisvahelise Naiste Töö Kongressi ja Naiste Ettevõtmiste president Berliinis. 1908. aastal pettununa Eelarvamisteta Inimeste Partei vähesest huvist naiste hääleõigustest, Cauer lõi ta sõjakama grupi Prussia Liit Naiste Hääleõigus
English writers Maria maasing Edwin Abbott Abbott · Edwin Abbott Abbott(1838-1926)was an English clergyman and writer.He was born in London. He wrote several theological works and a biography (1885) of Francis Bacon, but he is best known for his Shakespearian Grammar (1870) and religious allegory the Flatland. William Blake · William Blake (17571827) was an English poet, philosopher and artist.He was one of the most extraordinary personalities to emerge during the period of Romanticism. He believed that spiritual reality lies hidden behind the visible world of the senses and he attempted to create a symbolic language to represent his spiritual visions. He began printing his own illustrated poems in colour in 1787. The first example was Songs of innocence(1789). Towards the end of his life, he joined a circle of younger artists who appreciated his remarkable pow...
Uue- Riisipere mõis (Neu- Riesenberg) Referaat Tallinn 2009 Uue- Riisipere ehk Neu- Riesenberg Kirjalikes allikates on Riisiperet mõisana mainitud 14. sajandi lõpul. Nime sai see kunagise Taani vasallide Risberite (ka Riesebieter, Risbiter) järgi. Kuni 19. sjandini alguseni asus mõisakeskus Vana- Riisipere mõisas, mis hiljem jäi karjamõisaks. Vana- Riisipere kunagine parun Johann von Uexküll (srn 1535) oli tähelepanuväärne isik Eesti ajaloos. Tema elukäigust ja talupoja tapmisele järgnenud surmanuhtlusest Tallinnas said inspiratsiooni ka eesti mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uu...
Uurimustöö Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul 19. sajandil kaotati pärisorjus, sest see ei olnud enam kasulik. Pärisorjad ei tahtnud enam nii palju tööd teha ja nad ei teinud enam nii kvaliteetset tööd, sest see neid ei huvitanud enam. 19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866. aastal rajati täiesti iseseisev rahvaomavalitsus, 6)Venemaa kartis tugevnevat Saksamaad, siis tahtis Venemaa teha eestlastest oma liitlased. Rahvusliku ärkamise üks peategelasi oli Johan Voldemar Jannsen, kes asustas ajalehe Perno Postimees . Jannsenite perekond lõi ka laulu- ja mänguselt...
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid...
külas Oja talus. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. Ülepingutus, füüsiline kurnatus vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu ja teisi käsikirju. Juhan Liiv suri 49-aastaselt ränga külmetuse kätte. Tema auks on püstitatud ausammas Alatskivi kalmistul. 8 Kasutatud kirjandus Liivi muuseum. http://muusa.ee/?page_id=10 (27.01.2017). Juhan Liiv (elulugu ja looming). http://koolimaterjalid.blogspot.com.ee/2008/06/juhan-liiv-elulugu-ja-looming.html (27.01.2017). Juhan Liivi elu. http://www.kirjandusarhiiv.net/
Julius Kuperjanov LAPSEPÕLV JA KOOLIIGA Julius Kuperjanov sündis 11.oktoobril 1894. aastal. Oma esimesed eluaastad veetis Kuperjanov Venemaal, Pihkva kubermangus, kuhu tema vanaisa Karl Kuperjanov oli Räpina mõisast 1870. aastal põgenenud. Soov anda oma lastele eestikeelset haridust oli peamiseks põhjuseks, miks Julius Kuperjanovi isa lahkus Venemaalt ja ostis 1904. aastal Vana-Kuustes Lalli talu. Kui 10 aastane Julius tuli Vana- kuuste Sipe kooli, äratas ta teistes õpilastes tähelepanu mitte ainult oma tõmmu nahavärvi ja tumedate juustega, vaid ka väga hea vene
¤Rägavere lahing-15.detsember 1918. ¤Paju lahing-31.jaanuar 1919,võideti verises heitluses Läti kütte.Surmavalt sai haavata Julius Kuberjanov. ¤Võnnu lahing-23.juuni 1919,mille võitsid Eesti väed.Seda sündmust tähistatakse võidupühaga. ¤Krivasoo lahing-18.-30.november,Eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal Tähtsamad väejuhid: ¤Konstantin Päts-sündis 23.veebruar 1874 Pärnumaal ja suri 18.jaanuaril 1954. ¤Julius Kuberjanov-sündis 1.oktoobril 1894 Venemaal ja suri 2.veebruaril saadud haavadesse. ¤Kindral Ernst Põder-sündis 10.veebruaril 1879 Võrumaal ja suri 24.juuni 1932. ¤Kindral Johan Laidoner-sündis 12.veebruar 1884 Viljandimaal ja suri 13.märts 1953. Tulemus:Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis kaks kuud,sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping.
elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehnikumis. Looming · Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. · Maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid · Portreed jälgivad parimat akademistlikku
See kohmakas sõiduriist oli üllatavalt omast ajast ees. Mootorratta klassikaline konstruktsioon oli leiutatud. Mootor pandi raami keskele, sõidukiirust valiti 2 käigu vahel, juhtrauaga sai sobivalt sõidusuunda muuta. Hiljem prooviti kõiksugu erinevaid lahendusi, mis ei viinud kuhugi. Otto-mootor ehk 4-taktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Informatsioon mootorrattast jõudis Eestisse Heinrich Hildebrand ja Alois Wolfmüller 1894.a. konstrueerisid esimese müügiks mõeldud kaherattalise sõiduki, mida nimetati mootorrattaks. Mootori mõisted Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse.
Ta kirjutas mitu võimsat teost nende teemade kohta. Jack London suri 22. novemberil, 1916. aastal enda rantsos. Ta suri lugematute haiguste käes kannatava alkoholisõltlasena morfiini üledoosi kätte. Suure tõenäosusega sooritas ta enesetapu. 1885. aastal luges London Quida romaani ,,Signa", sellest sai alguse tema huvi kirjanduse vastu. Perekonna vaesuse tõttu sai väga lünkliku hariduse, mida püüdis hiljem igati täiendada, jõudes isegi ülikooli. 1894. aastal asus õppima Oaklandi keskkooli. Seal avaldas ta mitu artiklit kooli ajalehes. 1896. aastal võeti ta vastu California Ülikooli. Majanduslikel põhjustel lahkus ta 1897. aastal koolist. Ülikoolis ei avaldanud London ühtegi kirjutist. Ta tegi läbi ka karmi ja seiklusrikka elukooli. Töötas 1889. aastal Hickmotti konservitsehhis 12 kuni 18 tundi päevas. Peale seda tegeles austrite röövpüügiga. Siis palgati ta California kalakaitsepatrulli. 1893. aastal liitus ta hülgepüügi
Eesti kunst 1918-1944 Eesti kunst · Kuna Eesti kuulus 20.ndatel ja 30.ndatel Põhja- Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, on kunsti ajalugu nendega väga sarnane · Ekspressionismi mõju avaldus eesti kunstis mõõdukalt, pehmenenult,dekoratiivsemalt · Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti · Kunstnikkude Rühm · 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks · 1930. a. maalijaid saab liigitada kolme põhitüüpi · Eesti arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede küllalt varajane omaksvõtt · 1930. a. tellitud esindushoonetes eelistati traditsioonilisemat, eklektilist stiili · Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool andis kuni 1930. aastate lõpuni haridustpeamisel tarbekunst alal Eduard Viiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Oli Eesti graafik Õppis Kunsttöös...
IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ ...
Eduard Vilde Rasmus Liiv 8.p 1.Millal Eduard Vilde elas? V:Eduard elas 4. märts 1865. a 26. detsember 1933. a 2.Pane kirja Vilde haridustee V: Esmalt õppis Vilde mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Must...
Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint- Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub ornamendiks või "jumalikkudeks arabeskideks". Seda kuuleb orkestrilugudes "Fauni pära...
Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. · Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Au...
järgi. Suurenenud alkoholitarbimine ning sagedased bordellide külastused täitsid sellest ajast alates olulise osa tema elust. · Jäädvustas Pariisi ööelu visandiplokki- ..ateljees menukad õlimaalid. "Kassiahastus: joodiknaine (Suzanne Valadon)" 1889 Guass papil STIILI TÄIUSTAMINE · Toulouse- Lautrec oli hämmastvalt lühikese aja jooksul leidnud täiesti kordumatu pildikeele. (joontel põhinev kujutusviis) ÜLEÖÖ KUULSAKS: EDU KÕRGPUNKT 1892- 1894 · Pärast Moulin-Rouge'i plakatitega saavutatud kuulsust, töötas Toulouse- Lautrec pingeliselt uute kavandite ja piltide kallal. · Inspiratsioon: Marcelle Lender · 1893.- esimene isiknäitus mainekas Galerie Goupil's- näituse eestvedajaks oli Maurice Joyant. (kooli/elu.kaaslane) "Klounitar Cha-U-Kao Moulin Rouge'is" 1895 SIHITA TEE 1895- 1899 · Järk- järgult hakkas kunstniku eluviis tema loovust kahjustama. · Vastuolud sõprade- sugulastega
Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894.aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest I maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi
· Ema pidas tütarlaste erakooli. · Marie lõpetas 1883. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga. · 1883189. aastatel töötas Marie pedagoogina. Õpingud Pariisis · Marie õppis Pariisis · 1896. Aastal tegi ta Sorbonne'is keemiat ja eksamid matemaatikas ja füüsikat. füüsikas ning sai õigused · 1893. aastal sai ta lennu õpetajana töötada. parimana diplomi füüsika · Ta sai füüsikaprofessor alal ning 1894. Antoine Henri Becquereli matemaatikadiplomi lennu doktorandiks ning kaitses teisena. doktoritöö juunis 1903. Abielu ja laste sünd. · 25. Juulil 1895. Aastal abiellus Pierre Curie'ga. · 1897. Aastal sündis esimene laps, tütar Irene. · 1904. Aastal sündis tütar Eve. · 19.aprillil 1906 suri Marie abikaasa liiklusõnnetuses. · Pärast abikaasa surma oli Marie Curie'l armulugu füüsik Paul Langeviniga.
linnas juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Maja kus Einstein sündis. Albert Einsteini vanemad Herman ja Pauline Koolitee 1886. a algab Albert Einsteini koolitee Münchenis. 1888.a Luitpoldi gümnaasium. 1894.a perekond kolib Itaaliasse. Albert jääb Münchenisse. Aasta lõpus lahkub koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895.a ühineb perekonnaga Pavias Itaalias. Jätkab haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896.a loobub saksa kodakondsusest ja astub Zürichi Tehnikaülikooli 1900.a lõpetab ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas sai Zürichi tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi. Abielu ja lapsed 1903
reclamare , , «»: 1) , ( ) 2) ( ) : , ( ) : . ( , , ..), , , , , . , . , «», . , , . . : « . , . ». 1473 - - . XVII «». 1629 - . 1631 - « ». 1787 - « » , . 1841 - . 1899 - , 1 , «.. » (N.W.Ayer & Son), National Biscuit Company. : 1894 - Agate Club 1906 - Advertising Club - 1912 - American Association of Advertising Agencies (AAAA) 1920 - , . 1941 - . 1955 : - - - - - , . "P" , : (product), (price), (place), (promotion). ( ). . , . , , , , , , , . , , , , . . 1) . . , (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
