lood ,,Game" ja ,, Set Me Free" koos Jaapani kohaliku artisti YUmaga. Need lood jõudsid ka Jaapani muusikaedetabelite tippu. Vähemalt korra kuus käib Sofia Rubina Lätis, Leedus või mujal Euroopas dzässiklubides ja kontserdisaalides esinemas. Heli-Mari Sakala 9b klass Sofia Rubina repertuaari kuuluvad nii tantsule õhutav rütmika kui ballaadid ning juudi laulutraditsioonidel põhinev dzässilike elementidega improvisatsiooniline muusika. Hobi korras tegeleb jooga ja tai chiga. Osaleb aktiivselt Eesti juudikogukonna kultuurielus. S. Rubina talenti ja silmapaistvust näitavad paljud võidud ja publikupreemiad konkurssidelt. Ise rõõmustab lauljatar enim Baltimaade noorte dzässilauljate konkursil "Sony Jazz Stage" saavutatud tunnustuste üle. konkurssidelt.
Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19
Instrumentaalmuusika Ajastu põhizanriks oli ooper Klassitsismist ülevõetud vormid Harmooniaid rikastati kromatistidega Harmooniat arendati edasi Süvenes huvi rahvamuusika vastu Õitses pillitootmine Klaver sai lemmikpilliks kammermuusikas Õukonnateater asendub linnateatriga Rütmika muutus vaheldusrikkamaks Kodanlus oli muusikaelu suunaja Programmiline muusika tõusis tähelepanu keskmesse Kalduvus programmilisusele, poetiseervad pealkirjad Areneb avalik muusikaelu Sümfooniline poeem Üheosaline sümfooniline zanr, mille ainestik kujutab isiklikke elamusi,filosoofilisi teemasid või on inspireeritud kirjandusest ja kujutavast kunstist. Programmiline muusika
Kaks treenerit peavad turvalisuse tagamiseks võimlejaid maandumismatil abistama. 5 Kuulsamad rühmvõimlejad ja rühmad Viimase aja edukamad rühmvõimlemisgrupid, Eesti; MM, Moskva, 2014 Eestit esindasid suurvõistlusel: · VK Janika Sunshine · VK Piruett Flamingo Juunioriklass oli esindatud 3 võistkonnaga: · VK Janika JuniorTeam · VK Rütmika Perfetto · VK Janika Tallinn Junior Elite MM, Fääri saared, 2015 Eestit esindasid: · VK Janika Diamonds · VK Rütmika Perfetto Juuniorklass oli esindatud 3 võistkonnaga: · Diamonds · VK Janikast, Forfett · VK Rütmikast, Perfetto Eesti rühmade kosseisud: VK Janika Diamonds - Anni Liis Hoop, Annela Seliste, Helena Seliste, Marian Roomet, Trinity Liisa Lotta Kannus, Gled Airiin Tärn, Caroly Päkk, Katrin Fessak, Marleen Ereline, Marleen Viinapuu;
Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljatehnika, mittepulseeriv rütmika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Tegutsenud ka muusikaalaste tekstide kirjutaja ja tõlkijana. Andrus Kallastu abikaasaks on sopran Kai Kallastu. Tema teosed: "Cromwells letzte Nacht", ballaad baritonile ja orelile 1986-1987 Sonaat klaverile kahele käele 1988, versioon klaverile neljale käele 1988
30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839 lavastati Milanos La Scalas ooper "Oberon",1842 "Nabucco" tõi üleeuroopalise kuulsuse,1870 abiellus soprani Guiseppina Strepponiga . Looming:ooperite eripäraks on meloodiarikkus(bel canto stiil),jõuline rütmika,meeldejäävad motiivid,lõpetatud muusikalised numbrid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle,psühholoogilised nüansid joonistuvad välja meloodialiinis,ooperite kulminatsioonis on suured ansambli- ja kooritseenid, ta pani suurt rõhku libretodele,kasutas väärtkirjandust,ooperite süzeed põhinevad sageli psühholoogilstel ning sotsiaalsetel probleemidel, kus tugevad karakterid on kired.Teosed: "Oberto" (1839), "Kuningas üheks tunniks" (1840), "Nabucco" (1842),
närvisüsteemile. Seoses sellega, hakkasid E.J.Dalcroze süsteemi vastu huvi tundma mitte ainult muusikaõpetajad, vaid ka arstid - neuroloogid, psühholoogid jne. Peatselt märkab Dalcroze, et koordinatsiooni puudumine, halb rüht, nõrk keskendumisvõime on takistuseks rütmiliste harjutuste täpsel täitmisel. Tähendab,rütmilised puudujäägid on seega otseselt seotud ka füüsiliste või psüühiliste häiretega. Otseselt sellest tuleneb ka rütmika teine funktsioon - ravida puudujääke koordinatsioonis, tähelepanus, mälus. Emilie Jaques-Dalcroze Sündinud Viinis. Tema töötas välja muusikalise rütmi valdamiseks liikumisskeemi, mida nim eurütmiaks. Kui muusika kuulamise harjumus omandadakse läbi tegevuse, kus keha, mõte ja emotsioon on omavahel seotud, ei jää muusika kunagi inimesele võõraks. Eurütmia koordinatsiooniharjutused arendavad inimese loovust ja keha valitsemist. Tema meetodist
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema:"Hard Bop" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ.-a. Hard-Bop Cooli juurest tagasitulek bebopi esteetika juurde. SArnaneb cool jazziga, kuid rütmika on tugevdatud (kõige tähtsam). Ideed tulevad Rhythm&Blues-ist, kus trummar rõhutab off-beati ja gospelist. Trummar oli enne olnud muusikute sõber, nüüd sai ta võrdväärseks partneriks. Hard-bop tekkis 50-te keskpaigas vastukaaluks coolile. Esindajad: Horace Silver (klaver) Art Blakey (trumm) Tõstis esimesena trummid bändi ette, tal oli bänd "Art Blakey And The Jazz Messengers" Cannonball Adderley (altsax) Lood: H. Silver "Sister Sadie", D. D
· 1970-1973 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht · 1970-1975 Noorsooteatris muusik · 1975-1991 muusikaala juhatajana · Al.1991 Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud · Al. 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees Mõjutajad · Noorsooteater · Leelo Tungal ja Juhan Viiding · Priit Pärn (tema joonisfilmid) Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed · Muusikalid, filmi- ja teatrimuusika · Tähtsamad teosed nt: ,,Kümme neegrit" ,,Vaid see on armastus" ,,Rahalaul" ,,Kodulaul" ,,Päikeseratas" Kiigelaulukuuik · Olav Ehala vokaalansambel · kujunes 80ndatel · Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja- klaverisaatja-konferansjee Olav Ehala. · 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala
kõneks vajalikke liigutusi. Mida enam kõneleja seob oma kõne rütmilise vormiga, seda painduvam on tema kõneviis. Rütmika eesmärgid: rütmitunde kasvatamine liigutuste kaudu, kollektiivsete liikumisvilumuste arendamine, kuulmise, nägemise, taktiil-vibratoorse tähelepanu kujundamine ja vastasliikumise väljaarendamine kindalte välisärritajatele (heli, värv), mälu arendamine, tahte ja pidurdustegevuse arendamine. ' Kuna rütmika on liikumine, mis lähtub muusikast, siis tuginevad kõik liikumised heli kiirusele ja tugevusele ja mehhaanilisele rütmile. Ninakõla Ninakõla all mõeldakse kahte täiesti erinevat kõneviga. *Hääldamise käik ninaõõnde avatud ka siis, kui ta peab olema suletud &* hääldamisel käin ninaõõnde suletud ka siis, kui ta peab olema avatud. **Avatud ninakõla Põhjused võivad olla orgaanilised ja funktsionaalsed. Orgaanilised põhjused jagunevad kaasasündinuiks ja omandatuiks
Romantism on 19. sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett...
Ülesande täitmiseks kuula palun vastavaid lugusid kuulamise lehelt. 1. Mida on ühist kõigil 3 swingilool (kuulamispalad nr 3, 4 ja 5)? Too välja 2 ühist joont. * Õõtsuv & kiikuv muusika * Tantsuline rütm Neile on svingilugudele omane õõtsuv ja kiikuv rütmika. Esimene pala küll tantsulisem kui kaks viimast. Kaks viimast sobiksid hästi aeglaseks tantsuks. 2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4. Pala nr 10: Raimond Valgre „On kevad tulnud taas“ Ivo Linna
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...
Ladina keeles expressio "väljapigistamine" Termin tuli laialdasemalt kasutusele 1910. aastal Ekspressionism kirjanduses Kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundlik väljendus Esiplaanile seati inimese sisemaailm Traagiline elutunnetus Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid Hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid Ekspressionism muusikas Algas 1910ndatel Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine Puudus kindel vorm Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud Ilusa harmoonia puudumine Arnold Schönberg Ekspressionism kunstis Foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi looming 1905. rajatud rühmitus Die Brücke muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid Kõike kujutati dramaatilises valguses Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega Ekspressionism kunstis Ekspressionismi "teine laine" oli veelgi ühiskonnakriitilisem
bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele. Bigbändi koosseisu kuulusid 34 trompetit, 24 trombooni, 45 saksofoni ja rütmigrupp. Bigbändis oli kokku 1217 pillimeest. Svingi rütm Svingi eelkäijate rütmis rõhutati 1. ja 3. lööki, kuid svingis endas rõhutati kõiki nelja lööki ning lisaaktsent pandi veel 2. ja 4. löögile, mis tekitab svingile iseloomuliku offbeatilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Lõpp Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=oTtbolLu Kasutatud kirjandus www.et.wikipedia.7val.com/wiki/Sving www.et.wikipedia.org/wiki/Sving www.en.wikipedia.org/wiki/Swing_music www.annaabi.com/Jazzmuusikam4544.html 9. klassi muusikaõpetuse õpik
1. 4 muusikalist uuendust-1.rütmika muutus vaheldusrikkamaks 2.harmooniat rikastati kromatismidega 3.dünaamika oli nüanssiderikas 4. suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 2.programmiline muusika laenas kirjandusteostest, kujutavast kunstist. 3. lemmikteemad-surm, õudused, müstika. 4. schubertiaat-koosviibimine koos muusika, kirjanduse, veini ja väljasõitudega. 5. 3 fakti schuberti elust-elas vaeselt, 1 avalik kontsert, lähtus klassikalistest vormidest. 6. kir. Schuberti loomingut-on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, homofooniline faktuur, salmilaulud. 7. 3 schuberti teost-ilus möldrineiu, talvine teekond, luigelaul. 8. kir. Schumanni loomingut-elujaatav, rõõmus, kontrastikas, tormakas, eredad karakterid. 9.3 schumanni teost-poeedi armastus, naise elu ja armastus, mirdid. 10. davidsbundlerid-schumanni sõbrad, chopin, liszt. 11. chopini looming-19 saj suurim klaverivirtuoos, tegi teoseid korduvalt ringi, tundlik, ...
usun end seda ka oskavat. “ Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Olav Ehala lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana.
Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu
saarele Christoph Columbus ning Kuubast sai ligi neljaks sajandiks Hispaania koloonia. MAMBO · Mambo on Kuubal populaarne muusikavorm ja tantsustiil, mis kannab tugevaid Aafrika mõjutusi. · Algul oli mambol rituaalne sisu: mambo-trummide vahendusel suhtlesid inimesed jumalatega, kusjuures trumme oli palju ja igaühel neist mängiti oma rütmi. · Mambo kujunes välja iseseisva tantsuna 1940. aastatel. TUNNUSED: · 4/4 taktimõõdus, mille rütmika meenutab boolerot · Boleroost aeglasem · Keerulised sammud RUMBA · Rumba on Kuubalt pärit afroameerika päritolu paaristants, mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. TUNNUSED: · kirglik () · aeglases tempos. · 4/4 -taktimõõdus tants. · tantsijad selles tantsus peaks välja nägema nagu armunud. · samme loetakse ,,kiire, kiire, aeglane". TSA-TSA-TSA · Tsa-tsa-tsa on tants, mis kujunes välja rumbast ja mambost.
pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Tähtis muusikateoreetik oli Johannes de Muris ( u 1295-1351) Tema ja Vitry panid aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil. Senises rütmisüsteemis erinevaid taktimõõte. Kolmeosaline jagunemine nim perfektseks- kaheosaline jagunemine nim imperfektseks. Ühe teoses sees võis taktimõõt suvaliselt muutuda- ja erinevad jagamised märgiti erinevate värvidega. Ars nova rütmika oli keeruline. Isorütmika- pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. See oli ajastu üks huvitavamaid kompositsioonivõtteid. Guido Arezzost ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik.Teda peetakse tänapäevase noodikirja leiutajaks. Tema teos ,,Micrologus" oli Boethiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega
heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva hiljem Verdi suri olles 88-aastane. Tema matusteks kutsuti kokku väga paljud orkestrid ja koorid üle Itaalia. Kohale tulid erinevad riigijuhid ja paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud. Giuseppe Verdi - Falstaff 1/5 http://www.youtube.com/watch?v=- 5oqyGWKRCM Verdi teoseid iseloomustavad: meloodiarikkus jõuline rütmika meeldejäävad motiivid laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Tuntuimad ooperid: "Oberto" "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Maskiball", "Don Carlos", "Aida", "Othello" Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Lisaks on kirjutanud Verdi reekviemi oma
muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6
muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6
Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz · Üks esimesi, kes kasutas väljaspool põhilava pillimehi (e. banda). · Kirjutas orkestratsiooniõpiku. · Ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet · Andekas pianist. · Enimtuntud ooper Carmen. Giuseppe Verdi · Ooper Nabucco. · Ooperikuningas. · Ooperite eripärad: meloodia rikkus, jõuline rütmika, palju librettot, laulja orkestrist üle. Frédéric Chopin · 19. sajandi suurim klaverikomponist. · Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. · Kasutab tihti tempo rubato't. · Muusika põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaverile. Franz Schubert · Romantilise kammerlaulu suurkuju. · Üks esimesi, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse.
SVING Hanna-Marii Kaljas Svingi algus See sai alguse 1930. aastatel New Click to edit Master text styles Yorgis. Second level Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10 Third level aastat (1935-1945) Fourth level Sving oli 1930. aastate valdav Fifth level muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See oli ka esimene muusikastiil, mis levis ka Ameerikas väljapoole. Svingi iseloom Svingi võib iseloomustada kui "nelja löögi jazz'i", sest Click to edit Master text styles seal paigutuvad rõhud Second level kõigile neljale löögile. Third level ...
püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid minus ootamisärevust ning hirmu, mis tõstsid adrenaliini ning peale käratusi vapatasin ma publikuga ühes rütmis üles-alla, paremale, vasakule. Peale vaheaega sain ma jälle selles väikeses saalis etendusele kaasa elada. Teine vaheaeg ei olnud küll nii hoogne ja särav, kui seda oli esimene. Samas lõid minu silmad väga särama, kui peale kardinate alla laskmist sain ma näha kaht säravat neidu rütmika muusika saatel oma peput väristamas ning jalga keerutamas. Võiks öelda, et Mirtel Pohla tõusis minu edetabelis mitu kohta kõrgemale värvilisemate kriitide sekka. Väga meeldis mulle ka lava. Saepuru vms laadse asja kasutamine oli praktiline igas olukorras. Mehed tegid etenduse alguses tööd, lõpetades matmisega. Näitlejate tööga jäin ma väga rahule. Nende humoorikas, mõistetav ja ropp sõnavara ajasid publikut
anonümsed ordinaariumitsüklid. Guillaume de Machaut Esimene muusikaliselt tervikuna loodud missatsükkel · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett . Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette. · Ilmus mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid: ballaad, rondeau ja virelai. · Teoste rütmika muutus keerukaks. Taktimõõt vahetus sageli. Kasutati pikemate korduvate rütmijärgnevust e. isorütmikat. Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks. Oli väljapaistev filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik, luuletaja. Peateos eks traktaat ,,Ars nova". Johannes de Muris Tema ja Vitry kirjutised panid aluse uuele rütmisüsteemile, milles võisid vältused jaguneda ka kaheks.
Luthe ,,üks kindel linn ja varjupaik". · Korralik muusikaõpetus koolides · Renessanss jaguneb vara-, kõrg-, hilisrenessansiks. · Stahl andis välja esimese Eesti lauluraamatu BAROKK (17.saj- 18. saj I pool) · Suurvormide ajastu · Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, dünaamiline, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas · Puudus muusika sisemine areng · Kontsertstiili teke · Viisirikkus-sopran · Rütmika muutumine motoorseks · Dünaamika · Piano, forte vaheldumine · Instrumentaalmuusika populaarsuse kasvamine · Pillide tormiline areng · Kujunes välja barokkorkester · Muusika muutus rõhutatult tonaalseks · Kontserdid publikule · Tekkis professionaalsete muusikute klass · Homofooniline mitmehäälsus · Cremona viiulimeistrid
Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-va...
protestiväljendust. Enamik reggae- muusikuid tunnustas kohaliku rastafariusundit, mis oli vabadusliikumise vaimne jõud. Kuigi need kaks nähtust on omavahel seotud, ei ole reggae ametlik rastafari liikumise sümbol. Reggae tekkis lääne-ida folkmuusika populaarseima vormi- kalüpso segunemisel New Orelansi rütmibluusiga. Esialgu mängiti reggae´d üsnagi monotoorses rütmis, hiljem aga ärkas ladina- ameerika muusika erk rütmika. Reggae varasemad vormid olid ska, blue beat ja rock- steady. Suur tähtsus on reggael rütmil. Reggae rütmigrupp kõlab tavalise rocki rütmist tunduvalt erinevalt. Trummikomplektis on spetsiaalsed kõrgema ja heledama kõlaga trummid, rütmikitarrist varieerib oma mängu osavate sünkoopidega. Basskitarr hoolitseb pideva vaheldusrikkuse eest, tehes ootamatuil kohtadel pause ja paigutades rõhulisi lööke rõhututele taktiosadele. Klaveri asemel kasutatakse tavaliselt elektriorelt
IPõlvkond. 1400, tegutseti 1420-1460. Kujunes välja uus stiil, pehme meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika. Tertsile ja sekstile põhinev meloodia, imitats. pol. Missa tsükkel, motett. *Guillaume Dufay-alusepanija, flaami helilooja ja muusikateoreetik, teosed põhinevad cantus firmusel. Säilinud 200 teost (,,Äsja rooside õisi"). Sai hariduse koolist. Lisaks veel oli Gilles Binchois.IIPõlvkond 1430, tegutseti 1460-90. Juba pärast 100a sõda tõusis esile Burgundia. Prants. kuninglik kapell. Mõistusepärane, keerukus. Varem oli ilmalik laul oluline, nüüd missa ja motett
nendeks siis dzässiklubid või kontserdilavad. Kui paljud Eesti muusikataevasse lendavad tähekesed lähevad õhku täis, siis vaatamata paljudele konkursivõitudele on Sofia tagasihoidlik ja ehe. Sofia Rubina jääb tänaval tihti tundmatuks, aga ometi teatakse ta nime kogu Baltikumis. Samuti käib ta vähemalt korra kuus mööda Euroopat kontserte andmas ja vallutab edetabeleid muu hulgas ka Jaapanis. Sofia repertuaari kuuluvad nii tantsule õhutav rütmika kui ballaadid ning juudi laulutraditsioonidel põhinev improvisatsiooniline muusika (dzässilike elementidega). Tema esinemisi iseloomustavad julgus, lavasarm, vaba suhtlemine publikuga ja improvisatsiooni valdamine. Juudi päritolu Sofia käib kaks-kolm korda aastas Iisraelis, põhiliselt küll teiste jazz- muusikutega. Talle meeldib oma juuri uurida. Kuigi perekond ei pidanud juudi tavadest väga rangelt kinni, mäletab Sofia lapsepõlvest, et kodus peeti ikka sabatit,
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
Renessanss-14-17 sajandi esimene pool. Täh-taassündi,eeskuju võetakse antiigist,domineerivamaks Madalmaad. 3 suurt perioodi: 1)Vara 2)Kõrg 3)Hilis 4)Renesanss Iseloomulikud jooned:huviobjektiks inimene,tegelikkuse kujutamine(realistliku stiili alged), Looduskultus,Fantastika, Oma ajastuga vastu minevad kangelased. Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi. Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2)Muusika rohkem seotud tekstiga. 3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis kon...
Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva hiljem Verdi suri olles 88-aastane. Tema matusteks kutsuti kokku väga paljud orkestrid ja koorid üle Itaalia. Kohale tulid erinevad riigijuhid ja paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud. Verdi teoseid iseloomustavad: - meloodiarikkus - jõuline rütmika - meeldejäävad motiivid - laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Tuntuimad ooperid: "Oberto", "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Rigoletto "Trubaduur", "Traviata", "Traviata" "Maskiball", "Don Carlos", "Aida", "Othello"
Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu.
Looming Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõlanud ka laulupidudel. Suurema osa loomingust moodustab lastemuusika. Loomignus tähtsad kaunistusterikas meloodia, isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Muusika loodud peamiselt eestikeelsetele tekstidele, eriti Juhan Viidingu ja Leelo Tungla loomele. Looming Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992) "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998) "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003) "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004) "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005) "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007).
Kordamisküsimused 11.kl.-romantism. 1. Nim. 4 muusikalist uuendust romantismiajal.-Rütmika muutus vaheldusrikkamaks,hakati tundma huvi vanamuusika vastu,süvenes huvi rahvamuusika vastu,tempode puhul armastati suuri äärmusi. 2. Programmilise muusika mõiste.-On instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks . 3. Romantikute 3 lemmikteemat.- 4. Mis olid shubertiaadid?-Koosviibimised koos muusika,kirjanduse,veini ja väljasõitudega. 5. 3 fakti Schuberti elust.-Sündis Viini lähistel, 6. Kirjelda Schuberti loomingut. 7. Nim. 3 Schuberti teost. 8. Kirjelda Schumanni loomingut. 9. Nim. 3 Schumanni teost. 10. Kes olid davidsbundlerid? 11. Kirjelda Chopini loomingut, nim. 2 kuulsamat klaveripala. 12. Masurka , poloneesi ja etüüdi mõiste. 13. 3 fakti F.Lisz...
saatel, mis ühendati tihti programmilisteks tsükliteks ● Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile ● Klaverimuusika – kammerlikud väiketeosed ja klaveritranskriptsioonid – suurteoste „ümberkirjutused klaverile“ ● Lavamuusika – operett ja klassikaline ballett ● Ajastu põhižanr oli ooper Muusikalised väljendusvahendid ● Rütmika - muutus vaheldusrikkamaks (trioolid ja punkteeritud rütmid) ● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat ● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise Romantismiajastu muusika periodiseering : 1. Vararomantism (1815-1830) 2. Kõrgromantism (1830-1890) 3. Hilisromantism (1890-1925) Vararomantism (1815-1830)
Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa barokiajastu helilooja Johan Sebastian Bachi teose ,,Brandenburgi kontsert I osa". Peale kaunist esitust astusid lavale akordionistid, kes mängisid pillidel rütmika ,, Take Ten"-i ning barokkiajastust pärinev ,,Aria". Kogu orkestit saatis basskitarr, mis andis paladele veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistekoori jõululaulud ,, Lumepiknik" ja ,, Kuuse tegemine". Kaunid lood süstisid inimestesse veelgi rohkem positiivsust ning tekitasid neis sooja jõulutunde. Peale südant soojendavaid jõululaule astusid taaskord lavale keelpillid, kuid sealsed esinejad oli palju pisemad esimestest. Laste esitus kõlas Sh
1910ndaist, eelkõige Uus Viini koolkonna Schönbergi, Bergi ja Weberni loomingus. Ekspressionistlikud jooned muusikas: 1) Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine: orkestrikoosseisud kammerlikest hiigelmõõtudeni, vokaal karjest sosinani, dünaamika vaevukuuldavast äkk-forte-ni 2) Atonaalne helikeel; sellest tulenevalt meloodia- ja harmoonialiinide näiline kaootilisus 3) Vaba vormikäsitlus, vahel taotluslikult laialivalguv, hoomamatu 4) Mitmekesine rütmika ja vahelduv taktimõõt, üldpilt taotluslikult närviline, heitlik 5) Olustikumuusika pilamine, groteski rõhutamine 6) Tämber rõhutatult sünge ja salapärane, häälel ja instrumendil otsitakse “tavapärasest ilust” erinevaid kõlakvaliteete, vahel kasutatakse lausa teatraalseid efekte (näiteks Schönbergi „Kuu Pierrot“). Ekspressionismi iseloomustab hästi Schönbergi mõte: “Kunst on nende hädakarje, kes kogevad kogu inimkonna saatust.”
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre
Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok. Tantsu- ja laulutendus oli kronoloogiliselt jaotatud osadeks, milles Jürgen Rooste tekstide põhjal jutustati meeleolukaid lugusid Tina Turneri ning Freddie Mercury elust. Vahetekste esitasid laval kaks näitlejat, Harriet Toompere ja Margus Prangel.
Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu Looming. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Zanr,tähtsamad teosed. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Tuntumatest teostest võib nimetada nt Rahalaul, Kodulaul, 10 neegrit, Vaid see on armastus, Päikeseratas. Kiigelaulukuuik
Näited konkreetsest teosest. *Väljendab rahutust *sünged ja kriiskavad värvid *rõhutati kontuure *korrapäratud kompositsioonid *kujutati massi. Inimest, kes on üksildane ja sünge, puudub kellegagi lähedus. Esmased jooned võib leida Goghi ja Munchi teostest. nt. Munchi"Karje" 2)Ekspressionism muusikas Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine (nt pp'st-fortesse; kammerlik orkester-hiiglaslikuks ork.) * Atonaalsus * Puudus kindel vorm * Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud * Tämber salapärane ja sünge. * Hiljem kasutati dodekafooniat, et korrapärastada atonaalsust. * Algas 1910ndatel. 3. Millest tuli kunstnike ja heliloojate huvi ekspressinismi vastu? Kuidas see peegeldub ooperi "Wozzeck" ainestikus? Nietzche seadis kahtluse alla jumala olemuse. Nüüd hakati seda tõsisemalt võtma. Muusikas sooviti edasi liikuda, mitte seista ühe koha peal. "Wozzecki" sisu on ülimalt napp. Tema naine petab teda ülemtrummariga,
Kõlapildid – muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile (helidega püüti „kirjeldada“ ja „maalida“) Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentaaltsoonis Vormivabadus. Programmilisus – alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. Puhpillid domineerivad ja leiavad kasutamist ühe julgemates kombinatsioonides. Orkestriteosed muutuvad pikemaks Väikevormid klaverile: etüüdid, ballaadid, prelüüdid, eksprompt, minuett, tantsulised palad: valss, masurka, plonees 19.sajandi klaverivirtuoosid: Chopin, Liszt
· Kõlapildid - muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile- helidega püüti ,,kirjeldada " ja ,,maalida". Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. · Vormivabadus. · Programmilisus alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. · Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. · Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. · Puhkpillid domineerivad ja leiavad kasutamist üha julgemates kombinatsioonides. · Orkestriteosed muutuvad pikemaks ja orkestrikoosseisud muutuvad suuremaks. 11. Seleta mõiste programmiline muusika. Programmilise muusika all mõistetakse mingil kindlal teemal või süzeel põhinevat
Laenas süzeesid kirjandusteostest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja ise välja. Süm. poeem- on üheosaline teos sümf. Orkestrile, mille ainestik on isiklike elamuste maailm, inspiratsioon kirjandusest ja kunstist, filosoofilised teemad. 5. Rahvuslikud koolkonnad ja Sibelius Romantism vallandas kultuur-autonoomia taotlustega rahvuslikud liikumised. Nende rahvaste muusikal on iseloomulik: lähtumine kohalikust rahvamuusikast, karakteerne rütmika, folkloorsed elemendid meloodikas ja harmoonias. Sibelius on Soome kuusaim helilooja, sümfoonik. Järgis Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskuju. Ta oli kõlamaalingute meister, suurepärane orkestreerija, ta kasutas julgeid harmooniavärve. Sibelius sa inspiratsiooni kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest ja muistenditest, mis olid ,,Kalevalas". 6. Autorid ja teosed Schubert- ,,Lõpetamata sümfoonia" ,,Metshaldjas" ,,Surm aj tütarlaps"
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
number – aaria, koor, duett, avamäng jne). Mis oli loo pealkiri? Mida said teada loo heliloojast? Miks helilooja on niisuguse muusikapala kirjutanud? Missugune esituskoosseis seda lugu esitas? Mis stiilis oli lugu kirjutatud (klassikaline, folk, pop, džäss vm)? Milline oli esituse tase? (Intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus, helilaadid, meloodika, rütmika, dünaamika, tämbrid jne.) Milliseid emotsioone selle loo kuulamine Sinus tekitas? Kirjelda, põhjenda. Mille poolest oli see lugu teistest erinev ja meeldejäävam? Võrdle teost teiste kontserdil/muusikalavastusel kõlanud lugudega. Mis tegi kontserdi/muusikalavastuse Sinu jaoks eriliseks? Võrdle oma varasemate muusikaelamustega. Missuguste teadmiste võrra said rikkamaks? Mis üllatas, mis oli ootuspärane?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
