Tähelepanuväärne koor, valgest punase ja Sugukond kaselised- mustani, ristikiuline, sageli ketendab ja erladub 1) Perekond kask Betula (Betulaceae) vettpidav väliskoor- toht; Pungad rootsud, väikesed, võrsed ruljad. Tavaline, hallist ja õhukesest kuni tumepruuni keskmise paksusega rõmeliseni ehk 2) Perekond lepp Alnus peenplaatjani koor. Pungad rootsulised, Võrsed kolmekandilised või ruljad.
Taime ehitus · Hästi arenenud, põhiline juuremass asub pindmises kihis. · Juured võivad tungida ka kuni 1 m sügavusele. · Varre pikkustest eristatakse: 1) Puhmikulisi (25-45 cm) 2) Poolväänduvaid (kuni 1,5 m) 3) Väänduvad (2-5 m) ·)Viljaks on kaun, varieeruva kujuga - sirge, kõver, lame, silinderjas. ·)Seemned erineva värvusega - valged, kollakad, mustad, pruunid, kirjud. ·)Seemne kujud: elliptilised, ruljad, neerukujulised. Aedoa kasvutingimuse d · Külmakartlik, seemned pannakse mulda alles öökülmade möödudes-soojanõudlik kultuur. · Eestis saab kasvatada põhiliselt kaunte tootmiseks. · Minimaalne idanemistemperatuur +10 ... +12 · Optimaalne +20... +24 · Tõusmed hävivad juba +0,5... +1 · Lehed kaotavad rohelise värvi ja kolletuvad juba 2-3 kraadi juures. · Õitseb juunis-juulis. · Kaunu saab toiduks juba juuli lõpus.
Nende aju ehitus erineb teravalt sisalike ja madude aju ehitusest. Struktuurilt on see kõige lähemal krokodilliliste ja madude aju ehitusele. Kere on külgedelt tugevasti kokku surutud, hästi arenenud teravnurkse seljaharjaga. Pea on kiiverjas, kerkinud kuklaosaga ja kaunistatud kumerjate harjade, tömpide kühmude või väljavenitunud teravate sarvedega. Enamasti on need moodustised hästi välja arenenud isastel loomadel. Jalad on pikad ja ruljad. Küünistega lõppevad varbad on igas jalas jaotunud kahte teineteisele vastastatavasse rühma, mille tõttu need on muutunud omapärasteks tangideks, mis on mugavad peenikestest okstest kinnihaaramisel. Alusel jäme ja sujuvalt tipu suunas ahenev saba võib allapoole spiraali keerduda ja umber okste põimuda. Nahk on kaetud tihedalt üksteise kõrval asetsevate väikeste sarvsõmeratega, mille vahel paiknevad mõnikord lamedad plaatjad soomused.
liikidel madal sisselõige. Kinnituvad ühekaupa ümardunud alusega otse võrsele. Okka alumisel küljel asuvad lumivalged kuni valjkasrohelised õhulõhevööd, osadel liikidel õhulõheribad ka peamisel küljel, eriti tipuosas. Paljudel liikidel on okkad kammitud kahele poole võrset, et paremini päikesevalgust neelata. Täisvalguses võivad okkad olla ka ülespoole kaardnud või asuvad harjasjalt. Võrsed ruljad, siledad, liigiti karvased või paljad. Võra tihe, kitsas- kuni laikoonusjas, korrapäraselt pakevate oksaega. Võratipp vägaterav. Võra on tihe varjutaluvate liikidel. Mõnedel liikidel ulatuvad võraoksad maapinnani. Koor õhuke ja sile, rohkete vaigumuhkudega, vanades vähe lõhenev või pakseneb vanemas eas tunduvalt ja lõheneb. Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta
punga. Võrse tipuosas on pungad suuremad. Ladvapungad teravmunajad, suuruselt ei ületa külgpungi. Külgpungad on terav- või tömpmunajad, enamasti võrsest pisut eemale hoiduvad. OKSAD 5 Vanemate okste ja harude koor hele-hallikas-pruun, kare, pikirõmeline, ribadena kestendav. Noored võrsed peened, rohekad või oliivpruunid, nõrgalt näärmekarvased, ruljad või ümardunult kandilised. Keskmine aasta juurdekasv on 30-50 cm. ÕIED Õied on kahesugulised, lõhnavad, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Üks või mitu pööriste paari moodustavad pööriste kimbu. Õietupp kellukjas, korrapäratult 4- tipmeline, kuni 2 mm pikk, kokkukasvanud. Õiekroon kokkukasvanud, lehterjas, alumises osas toruja putkega ja 4 tipmega , punakasvioletne või valge. Tipmed on 4-5 mm pikad
valitsevate tuulte mõjul kasvanud puud Ebakorrapärane- esineb vanemas eas lehtpuudel Maadjas n roomav kadakas Pungad Ebasoodsa aastaaja üle elamiseks (talv) Kasvu- e vegetatsiooniperiood Oksa või võrse tipus asuvaid pungi nimetame ladva- e tipp-pungaks, mille abil toimub võrsete pikkuskasv Tipp-pungast madalamal arenevad külgpungad, mis asuva lehekaenlas ja sageli nimetatakse neid kaenlapungadeks Pungade kujud Munajad Ümarad Koonilised Ruljad Asetsevad kas oksale (võrsele) liibuval või eemalehoiduvalt Pungade eripärad ja funksioonid Pungarootsuga n lepad Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi kontpuu Pungade jaotumine Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi:
· Püramiid-koerakäpp - Ta on enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega. · Saaremaa robirohi - Ta ei kasva ühelgi teisel maal kui Eestis. · Valge tolmpea - Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega. · Võsu-liivsibul - Eestis paiguti, peamiselt Kagu-Eestis ja Pandivere ümbruses. · Aas-karukell - Eestis hajusalt, areaali põhjapiiril. · Hall käpp - Hallil käpal on suured tihedad ruljad õisikud. · Harilik käoraamat - Eestis esineb paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis küllaltki tavaline. · Harilik porss - Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. · Kahelehine käokeel - Ööviiul on meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi. · Künnapuu - Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas. · Lääne-mõõkrohi - Kasvab Eestis oma levila põhjapiiril.
JPG&im Kukehari (Sedum spp) Levinud põhjapoolkera parasvõõtmes, puhmik, pinda kattev, madal kuni keskmine taim 2-65 cm Kasvukoht päikeseline, vastupidavad ilmastikutingimustele Pinnas rammus, parasviljakas, vett lävilaskev Õitseb juuni kuni külmadeni, õied valged, kollased või punakad, tavaliselt viietised, mis on koondunud ebasarikaisse või kännastesse. Lehed lihakad, lamedad või ruljad. Paljundamine jagamise teel või pistikutega. Vaasi toodud taimedele tulevad juured alla. Istutada peenrale, kivitaimlasse, kivimüüridele, võib ka gruppidena Madalamad on head mee- ja pinnakattetaimed (nt haljaskatused), kõrgemad annavad värvi kuni sügiseni Sorte ,,Brilliant", ,,Carmen", ,,Iceberg", verev kukehari https://www.pinterest.com/pin/77898268534193972/?lp=true ,,Matrona" Liivatee (Thymus spp) Pärit Vahemere maadest, kuid tuntud ka Egiptuses.
Saastunud õhuga piirkondades varisevad nad varem. Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele radiaalselt, läbilõikes on nad rombjad ja nende tipp on terav. Vähem valgust saavad okkad asuvad võra varjatud osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad. 1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud Kuuse isasõisikud on 1,02,5 cm pikkused, moodustuvad eelmise aasta võrsete okaste vahele, on alguses ümarad ja punased, pärast tolmlemist ruljad ja kollakad, alusel ümbritsetud heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul, on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad. 1.1.6Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 1016 cm, läbimõõt 34 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes.
kasvava taimega, millest saab teed teha. Sugukond huulõielised. Kasvukoht: nõmm-liivatee katab kuivadel liivastel nõlvakutel, randadel, männikutes ja loopealsetel tiheda vaibana maapinda. Õitsemisajal, juunist augustini, on see vaip säravlilla, meeldivalt lõhnav ja sumisev, sest taimede õisi külastavad hoolega mesilased. Taim ise on kuni 10 cm kõrguste harudega mitmeaastane pool-kääbuspõõsas, mille varred on ruljad, ümberringi karvastunud. Lehed on väikesed kuni 8 mm pikad ja 3 mm 4 laiad, iseloomuliku lõhnaga. Õisik peajas, kompaktne, varre tipul. Nõmm-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest, ta sisaldab antiseptilisi aineid- tümooli, borneooli jne. Viljad 0,6 mm pikkused pähklikesed valmivad alates augustist.
kaupa. Roosakaslillad õied on koondunud suurde (10…15 cm läbimõõdus) lamedasse sarikõisikusse. NÕMM-LIIVATEE - THYMUS SERPYLLUM • paksud lihtlehed, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehed on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad. Alaküljel on selgesti nähtavad ka näärmetäpikesed. Lehed asetsevad varrel vastakuti. • Nõmm-liivateel on peenikesed, lamavad, puitunud, ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid, õisi kandvaid harusid. Viimased on õisiku alusel kaetud pikkade karvadega. • Eelistab liivast pinnast. Eestis kasvab mererannas liivikutel, nõmmedel ja teistel kuivadel kasvukohtadel. AED-LIIVATEE - THYMUS VULGARIS • Aed-liivatee on 30-40 cm kõrgune alusel puitunud vartega poolpõõsas. Varred hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on
vähenenud on. Paljud hekid ja üksikud puud ja salud loovad eriomase pargimaastiku ilme. Iseloomulikult kohtuvad siin nii laiade kui ka kitsaste lehtedega puud. On aga säilinud vähe metsi peamiselt hävitustöö tagajärjel ning need on muudetud laiadeks põllu- ja karjamaadeks. Koos metsadega on nendelt aladelt kadunud ka metsloomad. Põldudele on aga elama asunud jällegi põldudele iseloomulikud organismid. (10) Ruljad taimed on kohastunud nelja aastaajaga. Suurbritannia taimestik on soojalembe, kuna tingimused taimekasvuks on paranenud sooja Golfi hoovusega tulevate sademete ja soojuse tõttu. Isegi kõige kuumematel päevadel pole taimedel rohke vee tõttu põuda karta. Pealegi on ka lühikesi ja veerohkeid (mägi) ojasid palju. Lehtmetsa alustaimestik on aga samuti liigirikas. (10) 16
dekoratiivsuseks mahlakas valkjasroheline ümaraks jämenenud vars sinakas- või punakasvioletne, hele- kähardunud kujuga, ilusa või tumeroheline värviga, kõrge kasvuga roheline, valgete või lillakate õitega liblikõied, roniv vorm rohelised, paljud sordid punakad või punased, dekoratiivsed on lehed ning õisik kollane nende värvus lehed rohelised, õisik valkjas kerajas õisik, ruljad lehed lehed moodustavad rohelised tihedad mättakesed, dekoratiivsed roheline, õied roosakas- on ka poolkerajad tihedad või lillakaspunased õisikud kerajas õisik, tugevad laiad sinakasrohelised lehed, lehed, mis muutuvad valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad
Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised Idujuur on taandarenenud, mille tõttu juurestik koosneb lisajuurtest, puudub primaarne kambium. Hästi on arenenud rõõp- ja kaarroodsed lehed, nt liilialised. Enamikud on kas sibulate, mugulate või risoomidega. Risoomidega liilialised: maikelluke, piibeleht. Sibulaga liilialised: kõik laugud(lehed on kas lamedad, niitjad või ruljad; iseloomulik on sarikõisik; kõikides laukudes on teravalõhnalised eeterlikud õlid; hütonsiidid, vitamiinid).Murulauk on u 15 cm pikk, kasvab rannaniitudel. Karulauk kasvab lammi- ja salumetsades. Harilik sibul, küüslauk, porrulauk. Küüslaugu ravitoime on mitmekülgne hütonsiidide toimel hävib enamik soolenakkusi põhjustavaid pisikuid, ergutab sapi, maksa ja teiste näärmete tegevust. Soodne toime on täheldatud ka hingamisteede haiguste, reuma, podagra, sapipõie ja
Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad. Alamselts pärisahvenalised Sgk ahvenlased peamiselt põhjapoolkera mageveekogudes levinud röövkalad N. ahven, koha, kiisk Sgk kiviahvenlased peamiselt troopilistes rannavetes N. hiinaahven Alamselts limakalalised Ruljad, sihvakad, rikkalikult limanäärmeid. Sgk limakalalised N. limakala Sgk emakalalised N. emakala Alamselts makrellilised Sihvakad, käävja kehaga. Sgk makrelilased 5 lisauime selja- ning sabauime ja päraku- ning sabauime vahel N. makrell Alamselt tuunilised N. tuun
mugulkõrkjas), villpea (tupp-villpea) ja lõikhein (söödav lõikhein ehk maamandel, papüürus). Load on suur taimeperekond. Meie looduses kasvab 17 liiki lugasid. Enamik neist on üksteisest raskesti eristatavad. Kergemini äratuntavad on näiteks keraluga ja harilik luga. Mõlemad on mätastena kasvavad suured ja üpris tavalised liigid. Erinevuseks on vaid see, et keraloa õisik meenutab ilusat tihedat kera, hariliku loa õisik on aga ebakorrapärasem ja hõredam. Lugadel on iseloomulikud ruljad lehed. Mõnikord on aga lehtedest alles jäänud vaid varre alusel olevad lehetuped. Sel juhul on varred ruljad ja seest täidetud valge koheva säsiga. Nii on lugu ka hariliku loaga. Harilikul loal on väga iseloomulikud siledad tumerohelised, veidi läikivad varred. Harilik luga kasvab märgadel niitudel ja karjamaadel. Vahel võib ta muutuda päris tüütuks umbrohuks. Umbrohi on luga seepärast, et tema väärtus loomasöödana on väga madal
lõikhein (söödav lõikhein ehk maamandel, papüürus). Load on suur taimeperekond. Meie looduses kasvab 17 liiki lugasid. Enamik neist on üksteisest raskesti eristatavad. Kergemini äratuntavad on näiteks keraluga ja harilik luga. Mõlemad on mätastena kasvavad suured ja üpris tavalised liigid. Erinevuseks on vaid see, et keraloa õisik meenutab ilusat tihedat kera, hariliku loa õisik on aga ebakorrapärasem ja hõredam. Lugadel on iseloomulikud ruljad lehed. Mõnikord on aga lehtedest alles jäänud vaid varre alusel olevad lehetuped. Sel juhul on varred ruljad ja seest täidetud valge koheva säsiga. Nii on lugu ka hariliku loaga. Harilikul loal on väga iseloomulikud siledad tumerohelised, veidi läikivad varred. Harilik luga kasvab märgadel niitudel ja karjamaadel. Vahel võib ta muutuda päris tüütuks umbrohuks. Umbrohi on luga seepärast, et tema väärtus loomasöödana on väga madal
saavutada kuni 1,5 m tüveläbimõõdu. Vanus küündib kuni 500 aastani. Tsoon II. Kultuuristamise aeg teadmata. Areaal: Väga suur, kasvades nii Euroopas kui Aasias. Leviku põhjapiir - 70 kraadi põhjalaiust Loode-Norras, lõunapiir 45 kraadi põhjalaiuse kohal, idapiir - Amuurimaa, läänepiir - Prantsusmaa. Harilikul männil on ka paiguti osaareaalid - Prantsuse Sevennid, Väike-Aasia jm. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: hele- kuni hallikaspruunid, paljad. Pungad: ruljad, tömbi või lühidalt terava tipuga, pruunid, vaigused. Okkad: lühivõrseil 2 - kaupa, kuni 7 cm pikad, teravatipulised, veidi keerdunud, karedate servadega, püsivad puul 3...4 aastat. Käbid: Emasõied õitsedes püstised ja punased. Käbi hakkab arenema järgmisel aastal. Valminud käbi 3...7 cm pikk, 2...3 cm läbimõõdus, piklikmunaja kujuga, pruun ja läikiv. Apofüüs on rombjas, tömp või teravatipuline, sõltuvalt sellest, millises areaali osas puud kasvavad
suhkruroog). Konvergents sarnaste tunnuste kujunemine fülogeneetiliselt kaugetel liikidel Load on suur taimeperekond. Meie looduses kasvab 17 liiki lugasid. Enamik neist on üksteisest raskesti eristatavad. Kergemini äratuntavad on näiteks keraluga ja harilik luga. Mõlemad on mätastena kasvavad suured ja üpris tavalised liigid. Erinevuseks on vaid see, et keraloa õisik meenutab ilusat tihedat kera, hariliku loa õisik on aga ebakorrapärasem ja hõredam. Lugadel on iseloomulikud ruljad lehed. Mõnikord on aga lehtedest alles jäänud vaid varre alusel olevad lehetuped. Sel juhul on varred ruljad ja seest täidetud valge koheva säsiga. Nii on lugu ka hariliku loaga. Harilikul loal on väga iseloomulikud siledad tumerohelised, veidi läikivad varred. Harilik luga kasvab märgadel niitudel ja karjamaadel. Vahel võib ta muutuda päris tüütuks umbrohuks. Umbrohi on luga seepärast, et tema väärtus loomasöödana on väga madal
harilik kuusk Võrsed roostepunakas- kuni kollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või karvased. Okkad 1,5...2,5 cm pikad, värvuselt rohelised. Varjuokkad ebaselgelt kaherealised, peaaegu lamedad, õhulõheread vaevalt märgatavad. Valgusokkad 4-kandilised, ristlõikes ruudu- või rombikujulised, tugevad, asetsevad radiaalselt, hästi jälgitavate õhulõheridadega. Pungad vaiguta. Harilik kuusk tolmleb mai teisel poolel. Kuni 2 cm pikkused alul ümarad ja punased, peale tolmlemist ruljad ja kollakad isaskäbid (õisikud) moodustuvad eelmise aasta võrsetel okaste vahel. Violetjad või rohelised püstised emasõisikud asuvad eelmise aasta võrsete tipul. Noored käbid on tumepunased (violetsed) või helerohelised, valminud käbid on kas punakas- või helepruunid, rippuvad (5) 8...13 (16) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, (nähtav) väljaulatuv osa on pika kitsa tipuga, kolmnurkne või kaarjas, lainja
Okste harunemine monopodiaalne. Puud võivad kasvada kuni 50 m kõrgusteks ja saavutada kuni 1,5 m tüveläbimõõdu. Vanus küündib kuni 500 aastani. Areaal: Väga suur, kasvades nii Euroopas kui Aasias. Leviku põhjapiir - 70 kraadi põhjalaiust Loode-Norras, lõunapiir 45 kraadi põhjalaiuse kohal, idapiir - Amuurimaa, läänepiir - Prantsusmaa. Harilikul männil on ka paiguti osaareaalid - Prantsuse Sevennid, Väike-Aasia jm. Võrsed: hele- kuni hallikaspruunid, paljad. Pungad: ruljad, tömbi või lühidalt terava tipuga, pruunid, vaigused. Okkad: lühivõrseil 2 - kaupa, kuni 7 cm pikad, teravatipulised, veidi keerdunud, karedate servadega, püsivad puul 3...4 aastat. Käbid: Emasõied õitsedes püstised ja punased. Käbi hakkab arenema järgmisel aastal. Valminud käbi 3...7 cm pikk, 2...3 cm läbimõõdus, piklikmunaja kujuga, pruun ja läikiv. Apofüüs on rombjas, tömp või teravatipuline, sõltuvalt sellest, millises areaali osas puud kasvavad
annaabi.ee 
