FANTASTILINE PÕHJA-NORRA (NORDKAP) JA LAPIMAA. Reisiliik: Bussireis. Riik: Norra, Soome. Hind: alates 5000 kr. Kellele mõeldud? Sobib tulla nii perega kui ka üksi. Sobib külma kliima ja kauni looduse armastajatele. 1.päev Kogunemine hommikul kell 09.00. Laev saabub Helsingisse enne lõunat. Algab sõit Lapimaale, Rovaniemi suunas. Teel teeme vastavalt vajadusele väikseid peatusi. Öömajale saabume hilja, kuid pimedust me ei näe, sest asume polaarjoonel. Öömaja puhkemajakestes (3 - 4 kohalised majakesed, dusi ja tualetiga, kööginurgaga). Voodilinad ja käterätikud ise kaasa võtta!2.päev Soovijatel võimalus tellida lisatasu eest hommikusöök 100 kr. Kohe hommikul külastame polaarjoonest mõne kilomeetri kaugusele jäävat Lapimaa pealinna Rovaniemit, kus oleme umbes tunni
oma toole, laudu, diivaneid jmt inimtekkelisi asju kujutavaid pabermakette. Ta nokitseb ise need väikesed paberist mudelikesed valmis, loob neist ruumilise misanstseeni, aga see on alles protsessi algus ja ka fotografeerimine ning teose pealkirja või juhtsõna lisamine ei tähenda veel lõppu. Kus ta õppinud on? Eesti Kunstiakadeemia, 2003, MA Eesti Kunstiakadeemia, 2001, BA Isiknäitused (viimased) 2012 "Kuvista Sanoin", Napa Galerii, Rovaniemi, Soome "Liikumises", Fuga Galerii, Budapest, Ungari "Päev, mida ei ole olemas", Hobusepea Galerii, Tallinn 2011 "Footnotes 2" - (Taavi Talvega) Draakoni Galerii, Tallinn "Joonealused" - (Taavi Talvega) Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii, Tartu "3 merd" - (Neeme Külmaga) Labor, Budapest, Ungari Rühmanäitused (viimased) 2012 "Intimate Immensity", Musterzimmer, Berliin, Saksamaa, kuraator: Jon Irigoyen "Eksootika" - Tallina Kunstihoone, kuraator: Kirke Kangro "Aesthetics vs
A. väike kiirgushulk, seoses paiknemisega 60. laiustel; B. pidevalt laskuvad õhuvoolud; C. saareline asend; D. külmad hoovused; E. kõrged mäestikud 7. Kuidas mõjutab kliimat koha kõrgus merepinnast? (vaata ka ül 3.10 harjutuskogumikust) 8. Millised tegurid avaldavad mõju Eesti kliima kujunemisele? Kuidas? 9. Reasta järgmised kohad päikeselt saadava kiirgushulga järgi. (alusta suuremast) Rovaniemi , Sri Lanka, Panama, Iirimaa, Korsika saar, Jüüti ps 10. Mida saad järgmiselt jooniselt välja lugeda? Leia igale ,,joonele" (RE juhendist kaardipunktide alt) mõned geograafilised kohad. Kasuta atlast. Märgi joonise vabale poolele , millised tuuled nendes piirkondades esinevad ning kui pikk on päev ja öö näidatud laiustel. Selgita, kuidas mõjutab geograafiline laius kliimat. 11
.. Existing destination choice models can be both more destinationspecific and bring travel motives more clearly into the choice process by including activities as attributes of destinations (Pearce, 2005, p. 106). Basically he is emphasizing the role of activities in decision making process. Decision making process to Rovaniemi My partner and I decided to go away for Christmas in 2010. So I consider the need to get away from the routine and traditional Christmas with the family as the "push factor". The decision made was influenced by many aspects. Most important influence was the image of the place
I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN IMATRA, JOENSUU, TAMPERE, TÄISHÄÄLIKUÜHENDID: VANTAA, UTSJOKI, TORNIO, PORI, PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA KK, PP, TT ÜLIPIKALT: SEPPO, KUKKA PORVOO, HAAPAJÄRVI, JYVÄSKYLÄ, NG NINAHÄÄLIK: ONGELMA, KENGÄT JÄMSÄ, KUOPIO, MIKKELI, VAASA 3 4 VOKAALHARMOONIA = Dialoog
saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne mingeid juriidilisi õigusi laplastele, see on pigem moraalne väärtus. Soomes kannab Lapimaa ala oma nime ja on üks eraldi toimivast autonoomsest haldusüksusest, mille pealinn on Rovaniemi. Rovaniemi jääb küll ajalooliselt Lapimaa alalt välja, kuid sealne kliima on elamieks parem, mis meelitab ligi ka rohkem turiste. Rovaniemi on ka jõuluvana kodulinn, mis on peamine turistide atrakstsioone. Venemaale jääv Lapimaa osa kuulub Murmanski oblasti ja Karjala Vabariigi koosseisu. Venemaa eirab teadlikult Lapimaa olemas olemist ja saame kui põlisrahvaid. Referaat annab üle vaate Lapimaa üldistest isloomulikest joontest. Geograafilisest asendist. Reljeefide vomidest
Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul.
Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka
10. Kouvola 87 290 2558,24 34,12 11. Pori 83 375 859,45 99,94 12. Joensuu 73 950 2381,76 31,05 13. Lappeenranta 72 350 1433,36 50,48 14. Hämeenlinna 67 703 1785,76 37,92 15. Vaasa 65 607 364,26 180,1 16. Rovaniemi 60 630 7581,97 8,00 17. Seinäjoki 60 004 1431,64 41,91 19. Kotka 54 837 271,29 201,9 K Rah o Omavali Pindala Rahvastiku tihedus vaar h tsus (km²) (in/km²) v t 18
korrastatus. Esineb vähe korruptsiooni, on madal kuritegevuse tase, ei esine rahutusi ja inimeste rahulolu oma riigiga on kõrge. 1.2. Maahaldusjaotus Pildil 2. on näidatud Soome läänide paiknemine (maahaldusjaotus). Soome jaguneb kuueks lääniks (sulgudes läänide pealinnad): 1. Lõuna-Soome (Hämeenlinna) 2. Lääne-Soome (Turku) 3. Ida-Soome (Mikkeli) 4. Oulu (Oulu) 5. Lapimaa (Rovaniemi) 6. Ahvenamaa (Mariehamn) Pilt 2. Soome jaguneb kuueks lääniks. Lõuna Soome läänis elab 2 miljonit elanikku. Seal asub ka riigi pealinn (suurim linn) Helsinki. Pildil 3. on näidatud Soome lipp ja pildil 4. Soome vapp. Pilt 3. Soome lipp. Kinnitatud 29. Mai 1918. Pilt 4. Soome vapp. Kehtiv alates 1560. aastast. 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE 2.1. Paiknemine maailma pingeridades Soome on viimati avaldatud rahvusvahelise inimarengu indeksi järgi 21. kohal ja kuulub
üksindusest ja kuidas peaks kunstnik elama ja looma ning kolmeköiteline „Kas mäletad, mu arm?“ pole hävinud Eesti ühiskonda õigupoolest ilustanud kui neis valitseb siiski helgelt nostalgiline meeleolu. Gailiti isa oli lätistunud liivlane ja ema saksatanud eestlane. Kuna isa töötas puusepaana rändasid nad palju, seega kodutunne ja kuulumise tunne on lähedased teemad Gailitile. 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg Esimese Wabariigi ajastu. 3.Koht Rovaniemi , Lapimaa, Peipsi järv, Toomalõuka küla, Ingeland ,Eesti sisemaa 4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid Raamat avalikustati aastal kui Eestis toimus riigipöööre ja vägivaldest sunniti rahvel peale uus rahvus vaene režiim. Kindlasti tekkidas see eba stabiilse ja arusaamtuse tundeid, sarnased Ekke tunnetega mis ei tunne ennnast ja ei tea mis ta tahab olla, mida saavutada ja kus. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
rentoutumisharjoitus lõdvestusharjutus resepti retsept riippua sõltuda riittää piisata rikas rikas rikkoa lõhkuda risteily huvireis merel ristiäiset ristsed rivitalo ridamaja Rooma Rooma rosolli rosolje rouva proua Rovaniemi (kaupungin nimi) Rovaniemi (linna nimi) runsas rikkalik ruoka toit ruokailu söömine, söögiaeg ruokailuväline söögiriist ruokalista menüü ruokaosasto toiduosakond ruotsalainen rootslane Ruotsi Rootsi ruotsi rootsi Rymättylä (paikan nimi) Rymättylä (koha nimi) S
7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789 10 Pori 76 144 503,17 150,83 11 Lappeenranta 59 073 758 77,7 12 Joensuu 57 858 1173,4 49,1 13 Rovaniemi 57 835 7600,73 7,6 14 Vaasa 57 241 183 311,2 15 Kotka 54 838 272 204 (1) Energiavarud Maavarad Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina,
06.2007. [http://www.guardian.co.uk/travel/2007/may/06/escape.familyholidays? page=allA magic castle that treats kids like royalty] 3.03.2012. 20. Obrador, P., The place of the family in tourism research: domesticity and thick sociality by the pool. - Annals of Tourism Research, Vol. 39 (1), pp. 401420. 21. Perttula, J., 2007. Elämysten merkitys ihmiselämässä - Seikkaillen elämyksiä: seikkailukasvatuksen teoriaa ja sovelluksia, Lapin yliopistokustannus: Rovaniemi, lk. 5374. 22. Pine, B. J., Gilmore, J. H., 1999. The experience economy. Work is theatre & every business a Stage. Boston, Massachusetts: Harvard Business School Press 23. Pine, B. J. The experience economy (video esitlusest). 28.07.2010. [http://www.youtube.com/watch?v=pXv3cfvJ9F8] 30.04.2012. 24. Pine, B. J., Gilmore, J. H., 1998. Welcome to the experience economy. Harvard business review, July/august, 76(4), pp. 97-105. 25. Raj, A. 2007
Vantaa Turu on Soome vanim linn, asutatud 1229.Aastani 1812 oli Turu Soome pealinn.Turul on soome kultuuriloos oluline roll: seal asutati Soome esimene kool, klooster, haigla, kohus, Turu Akadeemia ja trükikoda.1827 oli linnas suur tulekahju, mille tagajärjel hävis enamik hoonetest (sealhulgas Toomkirik ja ülikooli raamatukogu). Oulu- 1958- Oulu Ülikool. Tehnoloogiakeskus Lahti- 1445 Kuopio1653 Jyväskylä, Pori, Lappeenranta, Joensuu, Rovaniemi, Vaasa, Kotka 36 Soome ja Eesti ajalugu mida on sarnast, mida erinevat. Soome talupoeg oli vaba, eesti talupoeg pärisori. Soome oli Vene riigi koosseisus autonoomne, Eestis Balti erikord 37. Pühad ja tähtpäevad. Jaanuar: 1.jaanuar uusivuosi (ilutulestik, valatakse tina, süüakse kartulisalatit ja viinereid, sampus, pidu) 6.jaanuar lappiainen (vaba päev, võetakse jõulukaunistused ära) 7.jaanuar vanha nuutti Veebruar: 5
Seega kokkuvõttes võib konstateerida: et valimi keskmine ei erineks üldkogumi keskmisest rohkem kui ± 2 USD tõenäosusega 95 protsenti, on piisav küsitleda valimit suurusega 175, üldkogumist 8300 meesüliõpilast. 77 KASUTATUD KIRJANDUS Alter, C., Evens, W. 1999. Evaluating Your Practice. A Guide to Self-Assessment. New York: Spinger Publishing Company. Eskola, J. 1996. Johdatus laadulliseen tutkimukseen. Rovaniemi Ezzy, D. 2002. Qualitative Analysis. Practice and innovation. Malaysia: SRM Production Services, SDN, BHD. Karvinen, S. 1993. Metodisuus sosiaalityön ammatillisuuden perustana. Monisärmäinen sosiaalityö. Helsinki: Sosiaaliturvan Keskusliitto. Mullard, M.; Lee, S. 1997. The Politics of Social Polity in Europe. UK: Edvards Elgar Publishing Limited.. Mäkela, J. 1996. Menneisyyden nykyisyys: kvalitatiivisen ja kvantitatiivisen tuolla puolen. Rovaniemi Mäkelä, K. 1990
Kompositsiooniliselt saab valitsevaks ühine kontseptsioon, mis tuleneb antiikarhitektuurist mahtude grupeerimine kord väiksema, kord suurema osaliselt avatud siseõue ümber. Tundub, et iga uue hoone lõi meister hoopis uute põhimõtete aluse l. 60. aastatel algas Aalto loometeel uus etapp, mille spetsiifilised jooned ilmnevad täie selgusega Senäjoki (195868) ja Rovaniemi (1963 67) raamatukogu hoonetes ja Vuoksenniska kirikus (195658). Nende hoonete krohvitud seinte valgus, mida rõhutab katuste vaikne tumedus, aga samuti kontrastsete vormide kombineerimine, erinesid järsult "punase perioodi" ehituste soojusest ja küllastunud värvi plastilisusest. Valgusega kaunilt vormitud interjöörid mõjuvad seejuures visuaalse akustikana - nad otsekui kiirgaksid välja ja võtaksid vastu nähtamatuid helilaineid
Stalinlikud repressioonid 1937. aastast alates langesid Koola poolsaare saamid nagu paljud teisedki Venemaa väikerahvad stalinlike repressioonide alla. Ettekäändena repressioonideks fabritseeriti ,,saamide natsionalistlik ülestõus", mille juhiks kuulutati tuntud kodu-uurija Vassili Alõmov. 62 Koltasaamide evakuatsiooniteekond Talvesõja puhkedes 1939. aastal evakueeriti Soome poolele jäänud koltasaamid sõja jalust Rovaniemi lähistele. Petsamo küla koltasaamid evakueeris Nõukogude armee itta, Pulljärve kolhoosikeskusse. Osa Paatsjoe koltasaamidest evakueeriti Norrasse Narviki lähistele, kuna Soome poolele polnud enam võimalik liikuda. Petsamo koltasaamid tulid järgmisel suvel veel koduküladesse tagasi. Lõplikult tuli neil kodukohast lahkuda Jätkusõja lõpul, 1944. aastal, mil Soome pidi 1944. aasta vaherahulepinguga Petsamo ala uuesti Nõukogude Liidule loovutama. 1944
Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c. Rootsi Stockholm (kuningapalee), Kalmari loss, Lapimaa, Gotland, Öoland, Visby d. Soome Helsinki, järved, Rauma vanalinn, Ahvenamaa saarestik, Rovaniemi ja Lapimaa, Sibelius, Savolinna ooperifestival e. Taani Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik, Hamleti loss, Merineitsi, Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d
04.2008, Tallinna Ülikool. Teeside kogumik. Tiina Selke (toim). Tallinn: TLÜ kirjastus, 23. III. Tiit Lauk 2008. Džässi ja rahvamuusika suhetest Eestis XX sajandi I poolel. Mäetagused, Tartu. (Ilmumas 2008). IV. Tiit Lauk 2008. Tallinna džässorkestrid kahe sõja vahelisel ajal 1918–1940. Aastaraamat “Vana Tallinn”. (Ilmumas 2008). V. Tiit Lauk 2007. Jazz Development in Estonia and Finland in 1920–1945. Faravid, Rovaniemi: Pohjois-Suomen Historiallinen Yhdistys r.y., 123–140. VI. Tiit Lauk 2006. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV. Kaalu Kirme, Maris Kirme (koost.). Tallinn: TLÜ kirjastus, 123–151. ETTEKANDED I. Tiit Lauk 2008. Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008. II. Tiit Lauk 2008. Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945
annaabi.ee 
