Loomale on ilmtingimata vaja kohta, kus elada, söök ja jook. Lariska elab puuris. Tal on väga suur puur, kahekordne. Ta võib seal mängida ja joosta. Puuris on sööginõu ja alati olemas vesi. Ma korista puuri ise. Lariska sööb spetsiaalset rotitoitu. Rotitoitu müüakse poes. Ükskord me mängisime kaua koos Lariskaga. Isa mõtles, et ta jäi haigeks. Ta helistas arstile. Arst ütles, et rott lihtsalt väsis ära. Ei tohi niipalju mängida rotiga! Lariska-tüdruk. Me arvasime, et tal on igav, ja ostsime talle sõbranna. Ta sõbranna nimi on Misjusika. Ta on hall. Neil on lõbus kahekesi. Lariska on õnnelik.
Samas tasub alati jälgida, ega kellelegi liiga ei tehta; kui keegi veriseks hammustatakse, ei ole see enam lihtne suhtlemine. Uusi rotte tuleb teistele rottidele kõigepealt tutvustada: kohe puuri paneku asemel lasta nad kokku neutraalsel pinnal, mida vanad rotid enda omaks ei pea, ja neid pidevalt jälgida. Mida nooremad rotid, seda tõenäolisemalt nad omavahel läbi saavad. Samuti tuleb uut rotti endaga aegamööda harjutada: esialgu võib lihtsalt puuri juures istuda ja rotiga rääkida, et ta inimese hääle ja lõhnaga harjuks. Kui rotti on väiksest peale inimestega harjutatud ning temaga iga päev tegeletakse, on rott väga sõbralik ja aktiivne suhtleja. Siiski armastavad rotid pigem omaette toimetada ja ainult vahepeal inimeselt pai nuruda, aga mõnedest rottidest võivad ka süleloomad saada. Roti kätte võtmiseks tuleb pista talle käsi kõhu alla või lasta tal endal oma käele tulla – nii on tal mugavam ja turvalisem. Mitte mingil juhul ei
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt
C.G.Jung -analüütiline psühholoogia Biheiviorism: inimesel on rohkem sõnaõigust enda väljendamisel J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE 1920"Väike Albert"eksperiment lapse ja rotiga manipuleeris roti ja lapsega. laps hakkas kartma rotti, karvamütse jne... B.F.Skinner Radikaalne biheiviorism, käitumised =operandid, erineb radikaalselt varasemast Operantne tingimine Õppimine kaitse/ekstius meetodil Sarrustamine (roti katse) stiimuliga Karistamine (käitumise vähendamine -positiivne -negatiivne (frustreeruv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (suurenda E.Thornike õppimisseadused
Raske oli leida selle efekti hindamismeetodit. 1998.a lõpus tuli idee kombineerida mikrolainekiirguse mõju uurimine neurofüsioloogias tuntud mõjuri valgusstimulatsiooniga. Üheksal juhul kümnest oli mõju sarnane: ajupotentsiaali nivoo vähenes teatud piirkonnas, mis on seotud info vahetusega ajukoore ja sügavamate piirkondade vahel. Mikrolainekiirgusest tingitud mälu nõrgenemist on kindlaks tehtud ka teiste uurijate poolt. Doktor Henry Lai USA-s tegi katseid 100 rotiga, kes paigutati suurde vanni ja õpetati ujuma seal asuva platvormini. Poolt gruppi kiiritati mikrolainega ja see osa rottidest unustas tee platvormini, võrdlusgrupp aga leidis ujuva saarekese raskusteta üles. Kui platvorm ära võeti, asusid võrdlusgrupi rotid seda otsima, teised olid platvormi olemasolu sootuks unustanud. On täheldatud ka teisi efekte, mis on seotud madala nivooga mikrolainekiirguse, st mobiiltelefoni mõjuga aju tegevusele. Lundi ülikooli
seega nagu maski lagritsa näole. Selle musta vöödi eesmärk on aga hoopiski suurte säravae silmade varjamine vaenlaste eest. Vaenlaste petmiseks on ka lagritsa saba silmatorkavalt värvunud: üldiselt must, otsast valge tipuga. Vaenlane, kes märkab saba, ründab seda ja seega pääseb lagrits ainult sabanaha kaotusega (see tuleb tal kergelt ära). Hiljem kärbub ka saba ja nii ongi üsna paljud lagritsad ilma sabata. Võib kergesti segamini ajada mõne hiire või rotiga, kui valge tutiga saba näha pole ja valgust eriti peale ei paista. Käitmine Iseloomult on lagritsad uudishimulikud ja tulevad sageli inimesi uudistama. Seetõttu ei ole neid raske kohata seal kus neid esineb ning nad on hästi tuntud. Kuna aga Eestis on lagritsaid viimasel ajal pidevalt vähemaks jäänud ei ole neid kaasajal enam lihtne 3 kohata
kahjurite jaoks aias. Paljunemine Olenedes liigist, tiinusperiood kestab 3558 päeva. Tavaline kogus on 34 poega, suurematele liikidele 56 poega. Nagu ka paljude teiste loomade hulgas, ei ole ebatavaline, kui isane tapab pojad. Siilidel on nende suuruse kohta suhteliselt pikk eluiga. Suuremad liigid elavad vabas looduses 4-7 aastat (loomaaias isegi kuni 16 aastat), väiksemad liigid elavad 24 aastat (loomaaias 47), võrreldes hiirega (2 aastat) ja rotiga (3 aastat). Kiskijate vähesus ja piisav söömine aitavad kaasa pikemale elueale. Sigib kuni kaks korda aastas mais ja suve lõpus (nemad veedavad talve emaga). Siilid sünnivad pimedana. Nad sünnivad ilma okasteta, mis arenevad järgnevate päevadega. Okkad on sündides kergesti märgatavad. Pojad sünnivad okastega, mis on naha all nagu vinnid, ja läbivad naha peale puhastamist. Ema toidab poegi piimaga umbes 40 päeva. Siil kui söök Siilid on paljudes kultuurides toutumisallikaks
peatsest ilmumisest (neutraalne ärritaja hakkab toimima refleksi vallandava signaalina. ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul (tavaliselt neutraalne, nt heli) ja tingimata stiimul (bioloogiliselt oluline, nt toidu maitse). OPERANTNE TINGIMINE – käitumist ei põhjusta tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks. 1920. aastal „Väikese Alberti“ eksperiment lapse ja rotiga B. F. Skinner (1904-1990) - inimese vaba tahe on illusioon ja inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste tagajärgedest ehk kui tagajärjed on halvad, on tõenäosus tegevuse kordamiseks madal ja vastupidi - lõi oma teadusfilosoofia RADIKAALBIHEIVIORISMI – eesmärk on mõista käitumist ja nähtust, mis tekib sarrustamise (kinnitamise) tagajärgede tulemusena. Ei arvesta organismi käitumise põhjuslikkuse
Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuse avaldumises. Organismid, kes paljunevad aeglaselt ja annavad vähe järglasi on võimalik geneetiliselt uurida sugupuu alusel. Analüüsivat ristamist kasutatakse siis, kui tahetakse teada saada dominantse tunnuse kandja genotüüpi(kas ta on homosügoot või heterosügoot). Ülesanne: Mustad rotid ristati omavahel. Saadi 4 järglast, kes kõik olid mustad. Ühe vanema ristamisel valge rotiga saadi 3 musta ja 2 valget rotipoega. Leia vanemate genotüübid. Must-A, valge-a P= Aa x AA F1= AA Aa AA Aa P= Aa x aa F1= Aa Aa aa aa Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. Vererühmade geneetiline alus Polüalleelsus- on populatsioonis ühe tunnuse määramine rohkem kui kahe alleeli poolt. Nt. silmavärvus ja vererühmad. Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel)
Projektiivtest · Juhtumianalüüs (case study) W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990) · Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast · Operantne tingimine Humanism · Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Inimese arengupotentsiaal on piiramatu · Carl Rogers (1902-1987)
Laiguti on savanne. Saarel kasvab peale palmi veel mahagon, eebenipuu, guajakipuu, pappel, kampetse veripuu, palisander, seeder, hibisk, tubakas, melonipuu ja kapokipuu. 6 Kapokipuu on Kuuba rahvuspuu Loomastik Loomastik on liigivaene; ei ole kiskjaid ega mürkmadusid. Seeeest on palju nahkhiiri, linde ja putukaid. Vähestest imetajates võib välja tuua rooroti ja kuuba pilukoonu (väga haruldane putuktoiduline loom, mis sarnaneb rotiga). Saarel elab suurel hulgal nahkhiiri ning ligi 300 liiki linde. Peamisteks lindudeks on raisakotkad, metsikud kalkunid, vutid, vindid, kajakad, makoad, pikasabalised papagoid ja koolibrid. Väheste roomajate seast võib leida kilpkonni, kaimane, kuuba krokodille ja boa madusid (võivad kasvada kuni 3,7 m pikkusteks). Kuuba vetest on leitud üle 700 kala ja kooriklooma liigi. Tähelepanuväärsemad nende seast on krabid, haid, mõõkkalad, angerjad ja tuunikalad. Arvukalt on ka putukaliike
Inimene on suur must kast ja põle vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon. Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. J. B. Watson (1878-1958) Sisend -> Must kast -> Väljund1920, “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga. - Humanism – rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid, tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu. - PSühhodünaamika – Sigmund Freud ja tema järglased oletasid, et käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia
Õpilaste küsitlemisel ja kontrollimisel on distsiplineeriv mõju vaid siis, kui õpilased tunnevad kohustust anda oma töötulemustest aru. ). 22. Mis on klassikaline tingimine ning kuidas selle valguses seletatakse sooritusraskuste tekkimist ja ületamist õpilastel? (2.1) Klassikaline tingitus- Seostatakse harilikult Pavloviga, kes uuris õppimist laboratoorselt, kui fenomeni (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldamine nõuab pikaajalist tööd. 23. Mis on programmõpe ja õpetavad masinad (kuidas on nende kasutuselevõtt seotud operantse tingimise seaduspärasuste, eriti Skinneri vormimise põhimõtte rakendamisega)? (2.2)
ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust
tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline
tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 – 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline
Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus
Tagurpidi tingimine = kui tingitud stiimul esitada peale tingimatut stiimulit, siis ei toimu tingimist. • Rescorla-Wagner (1972): assotsiatiivne õppimine toimub siis, kui tingitud stiimul ENNUSTAB tingimatu stiimuli esinemist • Väikese Alberti katse: Lapsed kardavad valju müra (tingimatu vastus). Albert B. (11.kuune), rahulik ja õnnelik laps Albertile näidati erinevaid uudseid asju, mida Albert ei kartnud. Valge rotiga esitati koos valju heli, Albert hakkas kartma ja nutma. Hiljem, näidati ain valget rotti, mille peale Albert tundis hirmu. Leiti, et Albert kartis kõiki karvaseid loomi ja asju Kas on võimalik tingida ükskõik millist tingitud stiimulit ükskõik millise tingimatu stiimuliga? • Ökoloogiline perspektiiv – Ökoloogia on teadus, mis uurib elusorganismide omavahelisi suhteid ja nende suhet neid ümbritsevasse keskkonda.
ja imet ootav mehike nagu vene muinasjuttudes. Eesti muinasjuttudele on iseloomulikud vigur rehepapp ja Kaval-Ants. Eestlane vaatab muinasjuttudest välja nagu kaval lepavõsa uhke palgi- metsa all. Tema ei karda tormi ega kirvest, tema jääb. Ka Siberist tullakse tagasi ja Rootsi põgenikelaagrist algab tee haljale oksale. Kaval-Ants ei karda kedagi ega austa ühtegi jõudu. Vanapagana teenimine on talle lausa igapäevane asi ja lõpeb alati põrguperemehe täieliku pank- rotiga. Jumalaga pole lugu parem. Kõik isandad ja üleloomulikud jõud rakendatakse iseenda majapidamise teenistusse. Veel aastat 25 – 30 tagasi kohtas “rehepappe” päris sageli, enamasti oma maja esisel hoolitsetud muruplatsil istumas. Nad töötasid kusagil kolhoosis või ehitusorganisatsioonis asjameestena, petsid riiki, kirusid viinapitsi taga vene võimu ja käisid laulukooris. Nende lemmiklektüüriks oli Hašeki “Švejk” ja nad tsiteerisid mõnuga peast
Kindlus (tugevus) võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne pool koosneb autasudest nagu seda toit, aurahad, raha või auhind. Negatiivne koosneb sellest, mis indiviidile ei meeldi (see on raskem, sest me ei tea, kuidas erinev indiviid Joonis 5 Watsoni eksperiment rotiga käsitleb seda sündmust), nagu on hele valgus, vali hääl või must mähe. Negatiivne tugevdaja võib olla mõnikord hämmeldus koos karistusega, aga need kaks on oma olemuselt erinevad. Negatiivne kogemus võtab ära kordava käitumise, kui karistus vastab käitumisele (nagu laksu
annaabi.ee 
