Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Roper-Logan-Tierney ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elami, õenduse, elamistoiming, roper, logan, tierney, turvalise, teadlane, direktor, suhtlemine, söömine, eritamine, nancy, õendusabi, teoreetik, joan, alison, glasgow, tegevdirektor, fourth, elamise, mudelis, kesksel, elamistoiminguid, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, näoilmed, hingamine, rakud, elutoimingud, privaatne, puhtus, riietumineI variant Mis on õendushoolduse eesmärk? a- Inimese tervis b- Inimese heaolu c- Keskkonna puhtus d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted.
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga....................
See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel. Eelkoolieas muutuvad lapsed aktiivseks ja uudishimulikuks, seepärast kodus on olemas nii palju õnnetusi kukkumisi, tulega ja keeva veega põletamist, mürgitusjuhtumeid. Vanemad peavad jälgida, et laps oleks kaitstud. Koolieelikut ei ole soovitatav panna magama mitme korruselisele voodile. Laste jalanõud oleksid libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas
Eritamise elamistoiming lastel Aleksandra Sitko Õ14 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 Sisukord Sissejuhatus Eritamise elamistoiming Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ainevahetuse jääkide eemaldamine kehast lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll Kasutatud kirjandus Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf Tartu Ülikooli Kliinikum
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE...............................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ13 Ly Madal KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................
joogid, mis võivad ärritada teie magu (nt alkohol), · puhake ja magage piisavalt, · olge kehaliselt aktiivne ja järgige oma arsti soovitusi, · kui teie vaevused kestavad või tugevnevad, kontakteeruge arstiga. 10 KASUTATUD ALLIKAD Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele.Tartu. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Maohaavand. SA Tartu Ülikoolikliinikum. http://www.kliinikum.ee/? menu=58&mod=info_haigustest&id=138&group=haigused#patsiendiopetus (19.09.09). Mao-sooletrakti haigused. SA TartuÜlikoolikliinikum. http://www.nooruse.ee/~43905152717/Mao-soole/index.html (19.09.09). 11
vastuvõtul. Ka vanemad ei kanna prille. Kõrvad puhtad, ninahingamine takistatud. Ninast voolab läbipastev ja vedel eritis. Suus igemetel ja keelel rohkelt punetavaid ja lõhkenud ville. Kurgukaared veidi punetavad. Hingamine kiire, 25 korda minutis. Pulss 120x/min Erituselundid vastvad eale, iseärasusteta Anamnees( Roper-Logan-Thierney 12 elamistoimingut) Turvalise keskkonna säilitamine- vanemad hoolitsevad lapse turvalisuse eest. Laps on toidetud, riietatud, vannitatud. Laps sõltub oma vanematest. Suhtlemine- laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru, näoilmeid ja kõne. Hingamine- On kõige esmasem tegevus. Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle tegevuse käigus saavad keha rakud hapniku, mida laps sai varem ema verest.
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö sisehaiguste õenduse aine läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada kirjanduse abil pleuriiti, määretelda õendusprobleeme koos põhjendusega, villest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärk vastavalt igale probleemile. KESKSED MÕISTED Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23).
staatusest." (Rahvusvahelise Õdede... 2006: 2). Iga patsient on sattunud tervishoiusüsteemi teatud kindlal eesmärgil, otsides abi oma aktuaalsetele või potentsiaalsetele terviseprobleemidele. Õde on kohal selleks, et anda oma panus nende probleemide lahendamisse, leevendamisse või vältimisse. See eeldab aga vajalikke teadmisi, hoolimist ning järgmiseid oskusi: · keskendumine, · kuulamine, · mõistmine, · suhtlemine. (Roper jt 1999: 119-120). 1.1. Suhtlemine Omavaheline kommunikatsioon on haiglas eluliselt tähtis nii arstidele, õdedele, hooldajatele, patsientidele kui ka muule personalile. Tavalistest patsientidest suuremat tähelepanu vajavad õenduse osutamisel aga näiteks vaimse tervise probleemidega patsiendid, kelle jaoks on suhtlemine põhiline terapeutiline vahend. Sellistel juhtudel on ravi tõhususe suurimaks
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 12-1 Pärja Õun SURM ELAMISTOINGUNA TÄISKASVANUTEL Referaat Juhendaja A. Ehasalu Tallinn 2015 SISUKORD 1. SURM JA SELLE PÕHJUSED.......................................................4 2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS................................5 KOKKUVÕTE.......................
Eritamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a Eritamise mõiste Eritamine on elamistoiming, mida kõik inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu jooksul. Eritamisprotsess on oluline, eemaldamaks toimuvad ainevahetuse jääkprodukte. Eritamise produktide all mõistame antud käsitluses rooja ja uriini. Eritamist mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Uriini eritamise põhieesmärk on vabaneda organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2.2.Psühholoogilised tegurid........
ISESEISEV TÖÖ- “EAKA HOOLDUS” PARKTIKAL 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärk on hinnata valitud kliendi seisundit. Kirjeldada normaalse vananemisega kaasuvate muutuste mõju tema elamistoimingutega toimetulekule. Eesmärkide täitmisel lähtutakse Rober-Logan-Tierney 12-st elamistoimingus. Klient on valitud autori poolt. 2. KLIENDI SEISUNDI HINDAMINE ROBERT-LOGAN-TIERNEY 12- ST ELAMISTOIMINGUST LÄHTUVALT Elamistoiming Probleemid Jõuvarud 1. Turvaline Kukkumise oht Liigub iseseisvalt rulaatori keskkond abiga. Lühikest vahemaad käib ilma abi vahendeid kasutamata. 2. Suhtlemine Probleeme ei esine Selge eneseväljendus ,sujuv ning arusaadav jutt. 3
Meie õendusmudeli kohaselt on õendussekkumiste üldised ootuspärased tulemused järgmised: takistada potentsiaalsete probleemide muutumist aktuaalseteks probleemideks aktuaalsete probleemide lahendamine või leevendamine ravitud probleemide kordumise vältimine abistamine positiivsete toimetulekumehhanismide väljaarendamisel nende probleemide osas, mida pole võimalik lahendada (nõustamine ja õpetamine) tulemused saavutatakse meetodi abil, mida tuntakse õendusprotsessina. Roper, N., Logan,W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar. www.google.com (26.10.2013.)
Kindlasti on vaja arendada kehatüve paindumust ning puusa-ja õlaliigeste liikuvust. Lamades toolil või istudes kušetil on eakal kergem harjutada painduvust. Väga sageli on piiravateks põhjusteks reie sirutaja- ja painutajalihaste jäikus. Neid lihaseid on ise väga raske venitada ning praktikas soovitatakse kasutada toolile toetudes kerget venitust ja väljaastet. (Talving jt). 7 KASUTATUD KIRJANDUS: Roper, N., Logan, L., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Fogelholm, M., Vuori, I. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Vuori, I., Taimela, S. (1995). Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina. Purity, F. (2014). Physical activities in elderly: benefiits and barriers. http://publications.theseus.fi/handle/10024/77087 Talving, I., Tamm, A. Liikumise mõjust eakate tervisele. Sotsiaalministeerium. 8
annaabi.ee 
