1Kui kauaks jääb naine koju 2.2 Kas muretseda mitu last järjest või pikemate vahedega 2.3 Kuidas toime tulla majanduslikult2.4 Kui palju oslaeb mees lapse kasvetamises 2.5Kasvatuspõhimõtete ühtlustamine 2.6 Vanavanemate kaasamine lapse kasvatuses. 3. Keskea abielu lapsed lahkuvad kodust, keskea kriis. 4. Vanadus ja pensionile jäämine, aktivse kohutusrikka pereelu lõppemine. Tervise probleemid, väga tähtsad on suhted laste ja lastelastega.Avatud elustiiliga perekonnas rollisuhted paindlikud, pereliikmed võrdsed ja oskavad arvestada üksteise vajadusi, Suhted on demokraatlikud. Suletud elustiiliga perekonnas on mehe, naise ema ja isa ja lapseroll jäigalt paigas. Perekonda iseloomustavad ranged normid ja piirid.
..............................................................................9 4.5 Uni/puhkus......................................................................................................................10 4.6 Taju/tunnetamine.............................................................................................................10 4.7 Enesetaju.........................................................................................................................11 4.8 Rollisuhted......................................................................................................................11 4.9 Seksuaalsus.....................................................................................................................12 4.10 Toimetulek/pingetaluvus...............................................................................................12 4.11 Elupõhimõtted.........................................................................................
Vanimaks teadaolevatest kooseluvormidest on pakutud ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuulusid terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud, kus omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Esimene reegel, mis hakkas kehtima, määratlemaks mehe ja naise omavahelisi suhteid, oli intsesti tabu, ehk verepilastuse keeld. Selle kehtestamisel olid sotsiaalsed põhjused. Sooviti paika panna rollisuhted (N: kui mees on seksuaalsuhetes naise ja naise tütrega, siis pole ju enam tegemist ema ja tütrega, vaid kahe rivaaliga partneri pärast. Või kui mees saab oma tütrega lapse, siis kes see laps on, kas laps või lapselaps?). Tekkis segadus hierarhias. Intsesti tabuga sooviti tugevdada ka arengupotentsiaali "võõras veri" toob juurde genofondi täienemise. Intsesti tabu kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on
Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkreetse rahvuse traditsioonidest ja päritolust ning kujuneb ajalooliselt. Kultuurivahelist suhtlust mõjutavad sellised kultuurilised tegurid nagu kultuurierinevused ja nendest tulenevad suhtlemisnormid ja -reeglid. Sotsiaalkultuurilised mõjutegurid on sellised nagu kultuuri identiteet, grupikuuluvus, rollisuhted ja suhted inimeste vahel, kes suhtlevad ühe kultuuri raames. Mõjutavad ka sellised psühhokultuurilised mõjutegurid nagu inimeste ootused, hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond (territoriaalsus, aeg, inimese-looduse suhe, privaatsus) ja füüsiline keskkond (kliima, geograafia, arhitektuur, maastik) (Jüristo 2010 :3). 2
JÄLGIDA, KUKKUMISOHT nõrkuse ja tasakaaluhäirete ning valusate liigeste tõttu väga suur ! Enesetaju ja enesekäsitlus Kõige olulisem probleem patsiendi sõnul on Ebapiisav enesehooldus pesemisel, riietumisel ja tualeti seedeelundkonna vilets seisukord. kasutamisel Rollisuhted Elab üksinda Lapsi ei ole Seksuaalsus ja reproduktiivsus rasestumine ei ole õnnestunud regulaarse seksuaalelu Viljatus korral pärast aastat Toimetulek ja pingetaluvus Väärtused ja veendumused 2. ÕENDUSPLAAN (eesmärgid ja õendussekkumised kirjandusallikatele tuginedes ja viidates) Tabel 2. Õendusplaan
... 287ȱ Krooniliseȱmadalaȱenesehinnanguȱriskȱ(00224)............................................. 288ȱ Olukorrastȱtingitudȱmadalaȱenesehinnanguȱriskȱ(00153)............................. 290ȱ 3.ȱklass:ȱkehataju ........................................................................................291ȱ Häiritudȱkehatajuȱ(00018)ȱ................................................................................ 291ȱ 7.ȱvaldkond:ȱrollisuhted .......................................................................................293ȱ 1.ȱklass:ȱhooldajaroll..................................................................................295ȱ Ebatõhusȱrinnagaȱtoitmineȱ(00104) ................................................................. 295ȱ Rinnagaȱtoitmiseȱkatkestamineȱ(00105).......................................................... 296ȱ
3. reeglid. 4. tulemus : väljendab ennast rõõmsas meeleolus, heameeles, soov vabal ajal mängida. 31. Hea mängu tunnused Heas mängus jäävad agressiivsed teod mängulisse kujuteldavasse plaani ja ei mõjuta mängijate sõbralikke suhteid. Konfliktid jäävad mängulisele tasemele. Heas mängus on : 1. üllatusi, ootamatust, kadumist, leidmist, peitmist 2. matkimist, äratundmist 3. jäljendamist 4. mõistatamist 5. hääled helid 6. liikumist 7. rollid, rollisuhted 8. tantsu, laulu,muusika kasutamist 9. erinevate mängude ühendamist ä 32. Mängude loomise põhimõtted. *läbimõelda mis on mängu eesmärgdd. *kuidas mäng arendab mängijat. *missugust mängu materjali vajatakse mängus. *kas mäng on lastele sobiv? *kas on arvestatud laste eelnevaid mängu kogemusi. *missugune on lapse huvi? *kas mänguks on valitud õige aeg ja koht? *kuidas õpetatakse uut mängu?(sõnaline selgitus,ettenäitamine)
Oluline arvestada: inimeste teadmised ja oskused; tegelikkuse tajumine ja väärtused + hoiakud. Org. sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja tuleb tööle, sõlmivad org. ja töötaja omavahel psühholoogilise lepingu, milles kumbki pool kohustub andma ühise eesmägi nimel teatud panuse. · Tehnoloogia eesmärgi saavutamiseks kasutatavad vahendid (materiaalne külg) · Struktuur määratlev inimeste jaotumise org. hierarhias, rollid ja rollisuhted. Org struktuur peaks lähtuma org eesmärkidest. See millist org. struktuuri kasutada, sõltub org. küpsusastmest ja keskkonnast. Oluline on, et struktuur sobiks kokku situatsiooniliste faktoritega (suurus, vanus, tehnoloogia) ja koskkonnateguritega. 2. Huvigruppide olemus, kahepoolse panustamise mudel. Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Org
tähenduse ja emotsionaalse värvingu. Rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimängu suunas (Ugaste 2005:160). Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega ja tegutsemine mängupartneri suhtes, mis kuuluvad selle rolli juurde. Toimingud viiakse läbi korduvalt ja teatud ühekülgsusega, stereotüüpselt. Esemeline rollimäng on iseloomulik 3-5 aastastele mängijatele. Sotsiaalne rollimäng leiab aset 5-7 aastaste mängudes. Sotsiaalse rollimängu sisuks on rollisuhted mängijate vahel. Mängu ilmub spetsiifiline kõne, mis on suunatud teistele rolli täitjatele (Saar 1997:140-141). Rollimängu areng D. Elkonini järgi: Hindamiskriteeriumid: 1. Mängude põhisisu 2. Rolli olemasolu ja iseloom 3. Mänguliste toimingute iseloom 4. Lapse suhtumine loogikareeglite rikkumisse Esimene etapp (3-4 aastased) : 1. Esemetega tegutsemine 2. Roll aimatav, ise laps seda ei nimeta
suurenenud, kuid ei näe selles erilist probleemi. Patsiendi väitel on tema kehakaal natukene suureks läinud ning sooviks ikka mõned kilod alla saada. Kehatunnetus eriliselt muutunud pole, kuid on märganud, et väsib igapäeva toimetustest palju kiiremini ära kui vanasti. Patsient enda sõnul ei ärritu ega vihastu kergesti. Patsiendil on oma elu üle kontroll ning tal pole vajadust karta, et ta selle kaotaks. ROLLISUHTED Patsient elab koos abikaasa ja kahe lapsega. Perekonnas raskeid probleeme ei esine ning väiksemad arusaamatused lahendatakse ühiselt arutades ja lahendust otsides. Patsient on perepea ning perekond sõltub temast- tulevad kenasti toime. Perekond on haigusest teadlik ning on haiguse ja erineva ravi osas toetav. Laste ega abikaasaga probleeme ei esine, läbisaamine on hea. Patsient ei tunne end üksildasena. Tal on mitmeid lähedasi sõpru, kellega suhtleb tihedalt
selleks, et saavutada oma eesmärk. Organisatsioonid on loodud inimeste tarvis. Struktuur- näitab inimorganisatsiooni ametlikke ehk formaalseid suhteid. Organisatsiooni tegevus eeldab erinevate ametikohtade olemasolu. NT. töölised valmistavad toodangut, raamatupidajad peavad arvestust majandustehingute üle jne., seega on inimesed väga erinevate ülesannete täitjad ja kõik selle häireteta tegevuse peavad kindlustama juhid. Struktuuris määratletakse rollid ja rollisuhted vastavalt organisatsiooni eesmärkidele ja lahendatakse paremini keerukad probleemid. Tehnoloogia- loob füüsilised ja majanduslikud eeldused organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmiseks, lisaks on vaja materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Töötamise eeldused sõltuvad töötingimustest. Töötingimusi kujundavad hooned, masinad, töövahendid jne. , mis omakorda mõjutavad ka tööalaseid ja inimestevahelisi suhteid.
Apteekri poole pole murega pöördunud. Eelnevalt on ta perearsti juures käinud sama murega seitse aastat tagasi. Enesetaju Patsient kirjeldab end 25-aastase naisena, kelle elul pole viga midagi. Enda kehas tunneb ta end hästi ning muutusi keha tunnetamises pole ta tähendanud. Vihastab naine enda sõnul väga harva. Praegu on ta suurim mure tervis, kuid masendust see probleem temas ei tekita. Lootus, et asi saab korda, on tal olemas. Eriti toetub ta sellele, et kunagi juba sai. Rollisuhted Patsient elab abikaasaga kahekesi. Tema ema ja isa elavad tunniajase autosõidu kaugusel teises linnas. Mõned sugulased elavad ka samas linnas, kuid külas käiakse teineteisel harva. 11 Pereprobleeme patsiendil tema sõnul pole. Ütleb, et tal on sellega väga vedanud. Tülid/probleemid, kui neid on, lahendavad üheskoos arutades.
mida iga grupi liige võib täita või mitte täita. Grupp hindab aga alati oma liikmete käitumist, premeerides rollist kinnipidajaid ja karistades selle eirajaid. Inimeste ostud sõltuvad staatustest ja rollidest. Kõrgem staatus eeldab paremat elukohta, kallimate kaupluste külastamist, sõitmist prestiizikamate autodega, luksuslikumaid vaba aja kasutamise viise. Ka rollid määravad ostuvaldkondi. Teatud tooteid ostetakse seetõttu, et seda nõuavad olemasolevad rollisuhted (näiteks lapsevanema rolliga seonduvad ostud), teisi aga seepärast, et vastavaid rollisuhteid soovitakse luua (näiteks T-särk tekstiga Olgem mõnusad). Ostusituatsiooni mõjurid Ostuotsust mõjutab ka väljakujunenud ostusituatsioon. Siin on mõjuriteks ostu eesmärk, sotsiaalne atmosfäär, füüsiline atmosfäär, ajafaktor ja ostule eelnenud sündmused. Igal ostul on teatud eesmärk ja sellest sõltub, missugustest allikatest otsitakse informatsiooni,
· Vajadus luua tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. · Grupiloome protseduurid: eesmärgid -> liikmete valik -> rollijaotus -> isiksuste harmoniseerimine -> treening -> vastatikune toetus - > ressursikasutuse efektiivsus -> kommunikatsioon. *Roteeruv liider ei ole ühte kindlat liidrit, vaid liidrid muutuvad. Suhtlemine Suhted püsivad, fikseeritud rollisuhted Suhtlemine informatsiooni vahetus. infoliikumine inimeste vahel. (allikas/saatja -> teade -> kanal -> vastuvõtja) · Infot kannab märk - sõna, zest vm, millele saatja ja vastuvõtja omistavad sellele sama tähenduse · Kanalid: verbaalne ja mitteverbaalne; vahetu ja vahendatud; personaliseeritud ja anonüümne · Termonoloogia: kommunikatsioon(+inimesepoolne subjektiivne emotsioon) ja interaktsioon(vastastikune mõjutamine) Mitteverbaalne suhtlemine
9 täita. Grupp hindab aga alati oma liikmete käitumist, premeerides rollist kinnipidajaid ja karistades selle eirajaid. Inimeste ostud sõltuvad staatustest ja rollidest. Kõrgem staatus eeldab paremat elukohta, kallimate kaupluste külastamist, sõitmist prestiižikamate autodega, luksuslikumaid vaba aja kasutamise viise. Ka rollid määravad ostuvaldkondi. Teatud tooteid ostetakse seetõttu, et seda nõuavad olemasolevad rollisuhted (näiteks lapsevanema rolliga seonduvad ostud), teisi aga seepärast, et vastavaid rollisuhteid soovitakse luua (näiteks T- särk tekstiga “Olgem mõnusad”). Koos rolli teisenemisega muutub ka ostukäitumine. Näiteks nähti varem emarollis mitte väga saledat, põlle kandvat naist, kes suurema osas ajast keetis ja küpsetas. See roll eeldas kindlaid toiminguid ja ostusid. Kaasaegset emarolli iseloomustavad teistsugused tunnused
Teisene grupp - sekundaargrupp, vähesed emotsionaalsed sidemed, piiratud vastastikune mõju, mis hõlmab ainult osa grupiliikme isiksusest. Formaalsed suhted, eesmärgid erinevad, kuigi mingi huvi on ühine, kontaktid liikmete vahel on ajutised, rollid äärmiselt määratletud. Tunnused: liikmete suur arv, ühisnormide ja väärtuste piiratus, ühiste eesmärkide piiratus, füüsiline lähedus ebavajalik, piiratud kestvusega kontaktid. Protsessid: segmenteeritud rollisuhted, formaalsus, formaalsem sotsiaalne kontroll, instrumentaalne käitumine. Näidissuhted: õpilane-õpetaja, ohvitser-alluv, juhataja-tööline. Näidisgrupid: esmakursuslased, alluvad, korporatsioon, vilistlasühing. 4.8. Mis vahe on kogukonnal ja ühiskonnal? Kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljude põlvkondade jooksul ning nad on omavahel mitteametlikult seotud. Esmasele grupile omased suhted. Ühised esivanemad ja geograafiline lähedus.
käitumismalliga, mida iga grupi liige võib täita või mitte täita. Grupp hindab aga alati oma liikmete käitumist, premeerides rollist kinnipidajaid ja karistades selle eirajaid. Inimeste ostud sõltuvad staatustest ja rollidest. Kõrgem staatus eeldab paremat elukohta, kallimate kaupluste külastamist, sõitmist prestiizikamate autodega, luksuslikumaid vaba aja kasutamise viise. Ka rollid määravad ostuvaldkondi. Teatud tooteid ostetakse seetõttu, et seda nõuavad olemasolevad rollisuhted (näiteks lapsevanema rolliga seonduvad ostud), teisi aga seepärast, et vastavaid rollisuhteid soovitakse luua (näiteks T-särk tekstiga "Olgem mõnusad"). Koos rolli teisenemisega muutub ka ostukäitumine 24. Ostukäitumise individuaalsed mõjurid Vanus ja pereelu tsükli faas Inimesed tarbivad tooteid sõltuvalt oma vanusest. Väga varases
Oluline arvestada: inimeste teadmised ja oskused; tegelikkuse tajumine ja väärtused + hoiakud. Org. sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja tuleb tööle, sõlmivad org. ja töötaja omavahel psühholoogilise lepingu, milles kumbki pool kohustub andma ühise eesmägi nimel teatud panuse. Tehnoloogia eesmärgi saavutamiseks kasutatavad vahendid (materiaalne külg) Struktuur määratlev inimeste jaotumise org. hierarhias, rollid ja rollisuhted. Org struktuur peaks lähtuma org eesmärkidest. See millist org. struktuuri kasutada, sõltub org. küpsusastmest ja keskkonnast. Oluline on, et struktuur sobiks kokku situatsiooniliste faktoritega (suurus, vanus, tehnoloogia) ja keskkonnateguritega. 2. Organisatsioonikarakteristikud Struktuuri täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse kolme elementi: komplitseeritus, formaliseeritus ja tsentraliseeritus.
nendevaheliste seoste iseloomust kujuneb välja organisatsiooni hierarhia ja organisatsioonis toimuv koostöö. Firma struktuur ja juhtimise stiil tuleb valida lähtuvalt püstitatud eesmärkidest ja vahendite eelistustest nende saavutamiseks. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad ja kirjeldab organisatsiooni üksikute osade vahelisi, suhteliselt püsivaid seoseid. Struktuuris määratletakse rollid ja rollisuhted vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Organisatsiooni struktuuri ülesandeks on tagada üldine kord ülesannete täitmisel ning selle kaudu suunavad juhid ressursse nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Ettevõtte tootmisstruktuuriks nimetatakse tema tootmisallüksuste koosseisu ja tootmisseoseid nende vahel. Tootmisstruktuur ei kujuta endast midagi püsivalt määratletut, vaid seda tuleb muuta vastavalt valmistatava
annaabi.ee 
