- Oli olnud rokoolik portselankunstnik , aga Peetri monument on rokokoo jaoks liiga hoogne - Maalikunst - Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe - Varaklassitsitlikud maalikunstis olid oma normid, millest üleastumist peeti lubamatuks - Kunst pidi olema moraliseeriv ja ülistav - Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile - Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi - Mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi - Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik - Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid - Aktuaalsed olid kaasaja sündmused - Maastikumaalidele ei pööratud erilist tähelepanu - Jacques Louis David - Kuulsaim prantsuse maalikunstnik
ansamblaid. Ampiiristiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate maitsele. Robert Adam Charlotte Squer, Edinburgh ja William Kent Vestibüül Holkham Hallis, Norfolk, Inglismaa. 6. Klassitsism jõudis Eestisse 18 sajandi lõpu poole. 7. Klassitsistlikule mööblile on iseloomulik rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikumad lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolieendid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Oramendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. 8. Carl Ludwig Engel kavandas linnaehituslikult silmapaistva hoone Kohtu tn. 8. 9. Keskaegsete elamute ümberehitus
skulptuuriteosed jahedalt, enesessetõmbunud, tagasihoidlikud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või hoopis rõivasteta; · idealiseeritud näojoonte, eriti sirge ,,kreeka" nina tõttu olid kõik omavahel üsna sarnast nägu; · naiste staatuad antiiksammastena pikad ja saledad; · teoste teemad enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; · skulptuurid leidsid rakendust ka ehituses (TROFEEKIMBUD!). Milline oli klassitsistlik mööbel? · Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid; · moodi tulid majesteetlikumad lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolieendid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad; · oramendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. Nimeta 2 klassitsistlikku suurmeistrit maalikunstis ja nende teoseid! Milline oli klassitsistlik maalikunst?
· Detailidest hoiduti. · Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Maalikunst : · Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. · Värv, kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, niiet mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. · Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal sendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. · Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. · Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid,
11) Millised ehitised veel klassitsismis levisid peale paleede? Võidusambad, auväravad, triumfikaared 12) Millised muutused toimusid sisekujunduses? Millised motiive armastati? Rokokoolik kergus asendus varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. 13) Milliseks muutus klassitsismi ajal mööbel võrreldes rokokooliku mööbliga? Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 14) Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris? Kuldornamendid valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal 15) Milline uuendus veel tehti klassitsistlikus interjööris, mis meil tänapäeval on tavaline? Võeti kasutusele tapeet 16) Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmorit
Klassitsistliku maalikuntsi eeskujud Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida. Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Värv (kui väljendusvahend) jäi tagaplaanile. Mõned maalitud meenutavad koloreeritud joonistusi. Renessansi päevil ei ulatunud lineaarsuse ja plastilisuse taotlus maalikunstis nii kaugele. Varaklassitsistlik maalikunst Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Jean-Baptiste Greuze arvates ei pidanud kunst pakkuma silmailu ja vorminaudingut, vaid kunst pidi inimeste tundeelu mõjutamisega neid vooruslikule eluviisile suunama. Elisabeth Louise Vigee-Lebrun (1755- 1842) Tegu oli soojatundelise ja sarmika portreekunstnikuga, kelle loomingus rokokoo läheb üle varaklassitsismiks. Autoportree:
Triumfikaared, võidusambad, auväravad 11. Millised muutused toimusid sisekujunduses? Milliseid motiive armastati? Sisearhitektuuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. 12. Milliseks muutus klassitsismi ajal mööbel võrreldes rokokooliku mööbliga? Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 13. Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris? Armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. 14. Milline uuendus veel tehti klassitsistlikus interjööris, mis meil tänapäeval on üsna tavaline? Paberist tapeet 15. Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmor 16
Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks 6. aNTONIO CANOVA- Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche- itaalia JEAN ANTOINE HOUDON- Voltaire`i istuv figuur-prantsusmaa 7. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuuakirjanduslikke süz`eesid. Inimestele antitardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu 8. JACQUES LOUIS DAVID- Horatiuse vanne-prantsusmaa- Tapetud Marat REALISM
Tema luuletused olid koomilis-grotesksed ja neis oli palju kontraste, neis kõlas üleskutse: „Carpe diem!” See tähendab: naudi maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Huumorit ja rämedaid kõrtsistseene varjundas lüüriline melanhoolia. Kuulsamad luuletsüklid on „Fredmani epistlid” (1790) ja „Fredmani laulud” (1791), eesti keeles ilmunud valikkogu Bellmani luulet kannab pealkirja „Fredmani epistlid ja laulud” (Kunst 1993). TUNDELUULE Kõrvuti satiirilise ja rokokooliku luulega algas ka tundeluule levik, see oli kooskõlas 18. iseloomuliku sentimentaalse proosa populaarsusega. Kujutati tundeelu, hingelisi, sageli ka religioosseid elamusi. Tundeluule valmistas ette lüürika võidukäiku romantismiajal. Šotlane James Thomson (1700–1748) tõi oma loominguga luule vaatevälja looduse (poeem „Aastaajad”). Thomsoni luuletusest „Valitse, Britannia” (1740) sai hiljem Suurbritannia riigihümn.
veelgi. Watteau maalis teatrit, näitlejaid. Tihti kujutas näitlejatena oma sõpru, keda oli riietanud teatud rollidele omastesse rõivastesse (,,Gilles"). Teine teema, mida Watteau maalis, oli aiapidustused. Maalidel kujutas inimesi flirtimas ja lõbutsemas.Töid iseloomustab õrn kuldne koloriit. Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Nende loomingut oleks aga raske rokokooga seostada, kuigi see on kohati rokokooliku kergusega maalitud; see on sisult tõsisem ja elulähedasem. Väga palju loodi Inglismaal portreid. Kõige meisterlikum portreemaalija oli Thomas Gainsborough (1727-1788). Loomeperioodi alguses maalis rohkem maastikke, kuid majanduslikel kaalutlustel hakkas maalima portreid. Tema loomingus on tunda van Dycki eeskuju. Gainsborough maalis uhkes riietuses aadlikke, kelle näos peegeldub uljus ja vabadus. Tema loodud täispikkuses portreed mõjuvad siiski jäikadena, sest kasutas nende maalimisel
Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kuj ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Ka tarbekunst ja sisustus püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Klassitsism haaras kõiki kunsti ja tarbekunsti alasid. Temale järgnes 19
Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Tähtsamad esindajad on Jacques-Louis David, Jean-Auguste-Dominique Ingres, Anselm Feuerbach Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ka interjöörid ja tarbekunst püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised .
antuann u`don] (1741-1828). Tema kuulsaim teos on Voltaire`i istuv figuur. Küpsklassitsismi kuulsaim esindaja on aga taanlane BERTEL THORVALDSEN [toorvaldsen] (1768-1844), kes on teinud töö "Jason". MAALIKUNST Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise
[3,7] Esindusruumid asuvad esimesel korrusel, mitmed neist on stiilsete interjööridega. Inglaslikult läbi kahe korruse ulatuv vestibüül, mis on kujundatud sammasrõdu ja kahe erakordselt suure kaminaga. Saal on avar klassitsistlikus laadis ja kaunistatud korintose sammastega. Söögisaali ja pildigalerii interjöör on seevastu kaetud tumedate puitkassettpaneelidega neorenessansi maneeris seinabraadi ja lühtritega, salongist leiame neobarokse ja rokokooliku dekoori. Hallist vasakule jääb kabinet. Säilinud on hulgaliselt kõrgekvaliteedilist tisleri- ja stukitööd nii Tartu kui ka osalt Riia meistritelt. Hoones asub mitmeid esinduslikke historitsistlikke kaminaid ja ahje, ühes põhjatiiva ruumis on maalitud kahlitest soemüür. Teisel korrusel on peamiselt elu-ja külalistetoad. [3] Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii
Ruumi algset laiust tõestab näiteks läbi hilisemate vaheseinte ulatuv laekarniis. Vestibüülil on ruudukujulistest paetahvlitest põrand, eesmises osas on ta võlvitud, tagumises osas talalaega viimast toetavad keskelt kaks toskaana orderis puitsammast. Lai paraadtrepp viib teisele korrusele. Piduliku vestibüüli kõrval on enamus teisi alakorruse ruume olnud hoopis argisema ilmega. Üksnes kaks edelapoolset ruumi omavad profileeritud lae ja seinakarniise, samuti rokokooliku dekooriga uksi ning aknapalestikke. Kuna need ruumid olid järjepidevalt kasutusel elukorteritena, on enamik sealseid detaile säilinud rikkumatult näiteks on osadel ustel lisaks rokokoolikele võtmeplaatidele alles ka algsed Skujulised lingid ning lukuaugukattedki. llmselt on algselt olnud majal mantelkorsten, mis arvatavasti 19.20. sajandi vahetusel on ümber ehitatud vaheseinaga eraldatud ruumiks ning läbi korstna rajatud teisele korrusele trepp. Alakorruse põhjapoolne
Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Algselt pidid need sümboliseerima võidetud lahinguid ja edukaid sõjaretki. Tarbekunst Ka see kunstiharu püüdis järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. A. Canova
Ta kujutas ka palju teatrinäitlejaid. ,,Gilles". Tüüpilisem esindja oli Francois Boucher, kes oli Louis XV favoriit Madame de Pompadouri soosik. Tänu soosingule sai temast ka kunstiakadeemia rektor. Temaatika on allegooriline. Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17
suurmeeste matusepaigana. Venemaa Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. · Klassitsism. Sisekujundus. Akademism. Klassitsism Eestis (mõisad) Sisekujundus Ka see kunstiharu püüdis järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised - rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. Akademism Klassitsismi lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19.
Greuze´i suurte kompositsioonide süzeeks on mõni keeruline jutustus või intriig, tema teosed on alati moraliseerivad ja pealetükkivalt õpetlikud. 18.saj. keskel puhkes õitsele ka inglise maalikunst, mis võttis aga hoopis teistsuguse ilme. Inglismaa oli juba kapitalistlik maa ja siin polnud pinda Boucher´ tüüpi rokokookunstile. Nii kujuneski saj. II poolel välja omapärane inglise maalikunst, mis liitis endasse rokokooliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. Kuulsamaid selle aja portretiste olid JOSHUA REYNOLDS (1723-1792) ja THOMAS GAINSBOROUGH (1727-1788). Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutatakse nüüd maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjundirohke maalimislaad on eriti vaimustav. 18.saj. oli graafika õitseajaks
ilu ja tasakaalu. Inimene saab kasutada kogu oma fantaasiat ja arendada seeläbi oskusi, leidmaks ikebanast igatsetud emotsioone. 2. Klassitsism. Maalikunst Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid
rangeks ja suursuguseks. Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad võtta eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. See viis silueti ja üldise joonistuse domineerimisele. Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, nii et mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Varaklassitsistlikus maalikunstis hakkasid kehtima reeglid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal asendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. Selle püüe poliitilisi ja eetilisi ideaale otseselt kujutavasse kunsti üle kanda viis pateetiliste ideaalskeemide loomiseni. Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast, eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotus kaasaja sündmustega
Ümbrus muutub ja siis pole ka ime, et arvamused muutuvad vanuse kasvades. Vastuolud on sellise mahuka loomignu puhul loomulikud. Voltaire's pole näha revolutsionääri. Ta on lihtsalt radikaalne. Pigem on ta lakkamatult väljas inimõiguste eest. Kaitseb eesrindlike ideesid, vaba mõtlemist. Teda on paljud endale ka eeskujuks seadnud (järeltulijad, uued põlvkonnad). Standhal, Byron, Puskin jne on teda oluliseks pidanud. Ta tuleb kirjandusse sellise rokokooliku värsisepana. Sellisena, keda kritiseerib oma kirjades Montesquieue. Ta on kirjutanud ka luulet. Ta on olnud ka eeskujuks teisele suurmehele Goethele. Voltaire kritiseeris ka oma ajastu nähtusi. Tema kui valgustaja kujunevad vaated värssides. Kasutas eriti läkitust ja oodi. Ta oli oluline uuendaja (nagu ülemineku kirjanikud ikka). Toob värkseid tuuli vanadesse vormidesse. Paistavad silma ühiskondlikkus ja ?. Nt poeem loomulikest seadustest. Umbes
annaabi.ee 
