meetrini. Emalinnud on hallid ja väiksemad, isaslinnud mustad valgete tiivaotstega ja sabaga. 3. Elupaik Metsikult võime jaanalindu kohata ainult Aafrikas. Lähisekvatoriaalses loodusvööndis. Jaanalinnud jagatakse tõu järgi Aafrika mustaks, sinikaelaliseks ja punakaelaliseks. Sinikaelalist jaanalindu kohtame Lõuna - Aafrikas ja punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja. Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides antakse lisaks jõusööta, mis sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle vajavad nad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks. 6. Sigimine Jaanalinnul on pesas üle 12 muna. Haudeperiood kestab 6 nädalat. Öösel haub isaslind, päeval emaslind. Kuuvanuselt saavad loomad iseseisvaks. 7. Muid huvitavaid fakte Üks jaanalinnu muna võrdub umbes 24 kanamunaga Suudavad joosta kuni 70km/h. Suurim lind. 8
pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond Neerud->kusepõis. Kui see täitub paisatakse jäägid organismid kehast välja. 11. Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas. Poegimine on kõigil erinev. Imetamine piimanäärmete ja nisade abil. 12. Kiskja ja rohusööja võrdlemine jne... 13. Mõisted Mäletseja – loom, kes neelab toidu eelmakku, rõhitseb tagasi suhu ja hakkab edasi sööma. Nt lehm Ürgimetaja – Muneb. Nisasid pole. Nt nokkloom Alamimetaja – Kukkurloomad. Nt känguru Pärisimetaja – Poegib, nisad arenenud. Nt koer 14. Kohastumused Varjevärvus; hoiatusvärvus; paljunemine; talveuni; talveuinak; ränne; eluviis. 15. Loomade tähtsus inimestele ja looduses Küttimine (nahk, liha). Toiduvõrgu üks osa. 16
Õkoloogiline tegur- organismidele mõju avaldav keskkonnategur. Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organ...
vaste tuleb vihmauss, mao kaudu vastesed vette, uuesti vette moodeta areng soolde. kinnituvad ja kinnitub kala lõpustele, taime külge, elavad seal rohusööja paar kuud, siis loom laskuvad nad nakatub põhja ja ussigas eda muutuvad süües, väikesteks
sõid peamiselt puude-põõsaste lehti ja võrseid. Järk-järgult, miljonite aastate jooksul muutusid hobuse eellased tõelisteks rohusööjateks, nende jalgadel vähenes varvaste arv, kuni jäi alles üks, mida otsast kaitseb kabi. Miotseenis hakkasid Põhja-Ameerikas metsad asenduma avarate rohu- maadega. Uue keskkonnaga kohanemise tulemusena muutusid hobuse eellased pikajalgsemateks, nad suutsid karjamaade otsinguil palju ringi liikuda ja kiiresti kiskjate eest põgeneda. Esimene tõeline rohusööja oli merükhippus-üleminekuvorm metsaelult avamaastikule. Tema keskmised varbad pikenesid nii, et kiirel jooksul ei puutunud teised varbad vastu maad. Pliohippus oli esi- mene, kel oli jalgadel vaid üks varvas. Plesiohippus (ilmus u. 2 miljonit aastat tagasi), siirdus Põhja-Ameerikast Euroopasse, kus tõrjus välja hipparioni, samal ajal hääbusid Põhja-Ameerikas hobuse nn. kõrvalliinid, plesiohippusest aga kujunes tänapäeva hobune.
Pärakut tal ei ole. Tahked toidujäägid eritab uss suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, nende kaudu erituvad vedelad ainevahetusjäägid. ARENG: Maksakaan on liitsuguline loom. Tema organismis on nii emas- kui ka isaselundid. Valminud munad munetakse peremehe maksa muna liigub soolde sealt välja rohule muna peab sattuma vette seal koorub munast vastne tungib vees elava teo maksa läbinud arengu teos tuleb vastne uuesti vette kinnitub mõne taime külge kui rohusööja looma sööb seda taime nakatub ta ussiga looma soolest liigub uss maksa hakkab sellest toituma. Maksakaani areng munast suguküpse ussini kestab 6-7 kuud, ta elab umbes 3-5 aastat. OSA LOODUSES: Imiussidel on parasiitidena looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust. Nad muudavad looma nõrgemaks ning selle tõttu muutub loom kergeks saagiks mõnele röövloomale. Kuidas nakatutakse? Kui inimene sööb vastsega saastunud looma liha
Keisrinna Anna Ivanovna valitsemise ajal olid 1737.a. ukaasi järgi Saaremaa riigimõisade rentnikud kohustatud valitsuse jaoks eesti tõugu hobuseid kasvatama. * 1739.a. andis keisrinna Anna korralduse osta mitte ainult õuedaamidele, vaid ka suurvürstinnale enesele hulk paremaid eesti hobuseid. Hobuse elust Toitumine: Hobune on rohusööja. Tal on väike magu. Ta sööb aeglaselt, kaks või kolm korda päevas. Ta oskab välja valida söömiseks kõlblikke taimi, heina, kaera. Vahetevahel tahab ta maiustada porgandi, peedi või õunaga. Tal peab olema limpsamiseks kivisoola ja palju vett. Vaenlased: Hobuse vaenlaseks on hunt. Väga näljane hunt võib maha murda mitu hobust. Järglased: Tallis hoitakse paaritamine kontrolli all, et mära ei vigastaks täkku takka üles lüües. Et teada saada, kas
Kosser-toit - Kosser on juudi kommete kohaselt valmistatud toit, kus kehtivad ranged reeglid loomade humaanseks tapmiseks. Loom peab olema kindlasti sõraline ja mäletseja. Seal näiteks on küll sõrg, aga ta ei ole mäletseja, järelikult siga ei ole kosser. Jänes küll mäletseb, kuid tal ei ole sõrgu, järelikult pole ka tema kosserloom. Kalal peavad olema soomused ning uimed, mis tähendab, et soomuseta angerjas ei ole kosser. Ühesõnaga, loom, keda kõlbab süüa, peab olema rohusööja, kes mäletseb ja tal peavad olema sõrad. Bar mitsva - Bar mitsva on juudi päritolu perekondades tähtis üleminekuriitus, millega poisist saab täiskasvanu. Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiiditähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime
Keha katab paks rakutu kest e. kutiikula. Kinnitmiseks iminapad. Ehitus Suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Sool on mahukas ja arvukate külgmiste jätketega. Pärakut pole. Neerud on ühest otsas suletud torukesed, mille teine ots avaneb kehapinnal. 15.Valminud munad muneb uss peremehe maksa. Jõudes munad rohule, peab muna sattuma vette, seal koorub munast vastne, kinnitub mõne taime külge, rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma soolest liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. 16.Välimus keha paelakujuline, koosneb paljudest lülidest. Keha eesotsas asub nelja iminapaga varustatud põis. Päisest tahapoole jääb kael. Eesmine ots kitsam. Ehitus Närvisüsteem koosneb kahest pikast närviväädist ning kehas paiknevatest närvijätketest. Erituselnuditeks on kaks pikka toru, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil
Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on neerud. Ta on liitsuguline. (Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis , nim liitsuguliseks loomaks). Valmiud munad paneb peremehe maksa. Sealt liiguvad munad soolde ja soole kaudu välja rohule. Kui satub vette siis tungib elava teo maksa. Sünnib uuesti vette ja kinnitub mõne taime külge. Rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma soolest liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. ( areng munast kuni suguküpse ussini kestab 6-7 kuud. Elab 3-5 aastat. Selle aja jooksul võib anda kuni 7 miljonit järglast.)Mõjuvad peremeesorganismile nõrgestavalt mitte surmavalt (võib ka surra). Vereimiuss elab triipikas suurtes jõgedes.Kui minna vette , tungivad vastsed organismi. Nakatutakse juba lapseeas. Paeluss- Elavad looma sooles. Üks liikidest on nudipealuss
(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) LÄHISUGULUSES OLEAD LIIGID On teada 9 üksteisele väga sarnast kaelkirjaku alamliiki, kes erinevad vaid karvastiku mustri ja levila poolest.(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kaelkirjak_marisulg.htm) TOITUMINE Kaelkirjak on taimetoiduline loom: sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi. Kaelkirjak on suuteline kohastuma mitmesuguse toiduga, tema eeliseks on kõrgus – tänu sellele küünib ta sinna, kuhu keegi teine rohusööja ei ulatu. Seega puudub kaelkirjakul toidu osas konkurent. Paljude puude oksad, näiteks akaatsiate omad, on liiga okkalised selleks, et neid tervenisti süüa. Seetõttu valib kaelkirjak üksikuid lehti või okaste vahel kasvavaid võrseid. Huule ja pika kaela abil tõmbab ta toidu suhu ja segab kleepuva süljega, et seda parem alla neelata oleks. Mitteokkaliste puude ja põõsaste lehed neelab ta niisama alla. Emas- ja isasloomad söövad
eraldub eluprotsessides Loodavad koed (uued oksad ja lehed, seemned jm) Osa kudedest jääb söömata. Osa kudedest süüakse Taim võib surra ja koed ära rohusööjate poolt saavad lagundajate toiduks Herbivoor Herbivoor e. rohusööja on organism, kes kasutab toiduks taimseid kudesid. On primaarne tarbija. Herbivoorid on heterotroofid e. teistesööjad. Herbivores are animals that feed only on plants. . Herbivoori energia sisend-väljund Taimsed koed Hingamine: soojus, mis Herbivoor e. Metabolismi eraldub rohusööja jääkproduktid eluprotsessides heterotroof Moodustunud koed Koed, mis (kaalu kasv,
konsument, destruent, herbivoor, omnivoor. Tootjad e. autotroofid organismid, kes toodavad vajaliku orgaanilise aine ise nt taimed Tarbijad e. heterotroofid organismid, kes saavad vajaliku orgaanilise aine väliskeskkonnast toiduga nt inimene Produtsent tootjad nt taimed Konsument tarbijad nt inimesed Destruent lagundajad nt bakterid, seened Herbivoor rohusööja (I astme tarbija) Omnivoor kõigesööja (II astme tarbija) Karnivoor lihasööja (III astme tarbija) 20. Laguahel ja nugiahel. Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest, koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest, lõpeb alati destruendiga (lagundajatega) nt kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Nugiahel e. parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil nt õunapuuleht
erinevast. Paar aastat tagasi osteti viis lammast, kes algul jäid omaette. Lambakarja juhib juhtlammas kelle järgi teised koonduvad. Võimalik, et praegune kari on leidnud uue juhi, sest on koondutud ühte gruppi. Joonisel 10 on tehtud foto laudast ja karjast. Karjas on kaks valgepealist ja ülejäänud mustpealambad. Jäära on vahetatud kaks korda. Mida uuem on jäär karjas, seda tugevamad tulevad järglased. Alati ei pea ostma uut jäära vaid võib vahetada teise karja isasega. Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär. Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepin...
satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. 24. Maksakaani areng. Maksakan ehk maksa-kakssuulane elab veiste, kitsede, lammaste jt. Rohusööjate maksas. On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa. Sealt satuvad need soolte kaudu välja rohule. Edasi arenemiseks peab muna sattuma vette. Alles seal koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa. Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss.
satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. 24. Maksakaani areng. Maksakan ehk maksa-kakssuulane elab veiste, kitsede, lammaste jt. Rohusööjate maksas. On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa. Sealt satuvad need soolte kaudu välja rohule. Edasi arenemiseks peab muna sattuma vette. Alles seal koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa. Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan http://blasebalg.twoday.net/stories/402730/ http://www.dpd.cdc.gov/dpdx/HTML/Frames/A- F/Fascioliasis/body_Fascioliasis_page1.htm 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi
Hematoom verega täitunud õõnsus kudedes. 7. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise. Lehm on rohusööja ja seetõttu seotud taimsete toitainete seeduvusest. Vatsas sümbioos mikroobidega. Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 8. Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem. Ei tohi kaotada üle 0,75 hindepunkti neg.energiabilansi perioodil ning sel perioodil peab KKI olema 2,5- 3. Pärast neljandat
Hematoom – verega täitunud õõnsus kudedes. 8. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise. Lehm on rohusööja ja seetõttu seotud taimsete toitainete seeduvusest. Vatsas sümbioos mikroobidega. Tõsised muutused vatsa ökosüsteemis põhjustavad haiguseid, millised võivad lõppeda looma surmaga. 9 .Lehma üldseisundi muutused(limaskestad, kehakonditsioon) Poegivad loomad: 3,5-3,75( mitte üle 4), ei tohi olla üle 10% hindega 4 ja rohkem. Ei tohi kaotada üle 0,75 hindepunkti neg.energiabilansi perioodil ning sel perioodil peab KKI olema 2,5- 3. Pärast neljandat
kogemus röövlinnust või muust ohust, peavad ühiselt aru saama koodist (hoiatushäälitus lühike ja terav), peab olema ühiselt mõistetav kontekst. Heini Heidiger Kuidas lahendada loomaaias esinevaid loomade probleeme? Loomade liigispetsiifiline ruumitaju: territooriumi suurus ja jaotus (pesa, kodusfäär) Kui loom ei saa põgeneda ja ületatakse kriitiline distants, siis ta ründab, isegi kui muidu rohusööja või leplik loom. Tsirkustes püütakse vältida teatud looma käitumist või vastupidi, seda esile kutsuda – nt lähenedes teatud suunast põgenemisdistantsile, on võimalik loom panna soovitud suunas liikuma Distantsid ei ole instinktiivsed, vaid semiootilised, seal on tõlgendusvõimalus, kui loom harjub või dressuuri puhul võib distants muutuda. Võib jälgida kajakaid õrrel: 70-80 cm sotsiaalne distants Peter Marler
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemi...
Selle definitsiooni järgi oleks suur osa imetajatest herbivoore kiskjad ja enamus putukatest herbivoore parasiidid. Üks oluline tegur, mis eristab taim- ja loomtoidulisi organisme on, et taimed ei saa liikuda, loomad aga saavad. Seega peavad kiskjad (sõna klassikalises tähenduses) oma toitu jälitama või varitsema. Taimtoidulisus ei nõua väledaid jalgu, miks on siis paljud rohusööjad lausa kiiruse sünonüümiks (hobune, jänes jne.) Olla rohusööja või loomtoiduline on alternatiivid. Rohusöömine ei nõua suurt liikumist, toitu on sageli palju kuid see on energeetiliselt väheväärtuslik ega sisalda enamasti kuigi palju valke (mis on loomse keha ülesehitamisel keskse tähtsusega) ega mineraalsooli. Olla loomtoiduline tähendab raskelt kättesaadavat kuid toitvat menüüd. Omnivoorid Omnivoorid e. kõigetoidulised söövad nii taimset kui loomset toitu (tänapaeval nimetatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
