,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi
teoseid,kus suured ja iglased jvad sdi,komdiana aga neid,kus sdlased ikkagi lpuks lunastuse leiavad.Kui eesti sotsiaalse luule dominantideks on harilikult tarbimine ja meedia,siis fs vtab teemaks eelkige hvede jaotumise hiskonnas. Lk 395-396 Mats Traat tleb oma sel sajandil juba kaheksandas luulekogus Soe htu meie albile ja allakinud ajale halvasti.Ta teeb seda sageli klassikalistes vrsivormides,kasutab inversiooniohtrat snajrg,kaksiksnu ja liitriimne,saavutades sellega pris kummalise tulemuse.Mnes intensiivsemas tekstis vib aimata Rooste epigooni:ja rkivaid masinad teevad meie ndalatest koopiad,aga vunki jbi ikkagi vheks.Paistab,et Piik on autor,kel lheb veel aega,et ttada vlja isikuprane maailmangemine ja keelekasutus,mis tstaksid just selle luuletaime teiste taustal esile.Praegu tundub,et kige ehedamalt tuleb ta vlja armastusest ja meheksolemise kannatusest kirjutamine. Lk 397-398 Kirgastumisega hdade vastu
Kui keegi sind ei hinda, siis oled sa hindamatu Parim kttemaks vaenlasele, on mitte muutuda nende sarnasteks Ma ei soorita suuri tegusid - ainult vikeseid ja suure armastusega Mnikord on hea olla nukker, et nautida teiste sra... Minna rahuga ra, olla ksi ja vltida kra Klaas puruneb, nagu purunevad nii paljud mlestused. Aga need pevad on teemandid ja sravad igavesti Elu on rooside ning okastega palistatud tee Lille unengu on ta is Mlestus on ainuke paradiis, kust keegi meid ei saa vlja ajada Inimene, kes loobub pingutustest loobub elust Inimene vib saada kike, mida ta soovib, mitte aga hekorraga ra kunagi arva, et oled liiga vana ppimiseks Teiste elu nib alati parem, kui see tegelikkuses on Maailmas on kolme liiki spru: sbrad, kes teid armastavad, sbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sbrad, kes teid vihkavad Parim kttemaks vihale on naer Armastus snnib pilgus, kasvab suudlustes ja sureb pisarais
Selle amuleti juures on mrkimisvrsed kaks asja: materjal, millest see on valmistatud, nimelt raud, mida muidu Tutanhamoni hauakambris ei leia, ja sellele amuletile omistatav smboolne thendus. Surnuraamatus (166. peatkk ) seisab sna-snalt: rka minestusest, milles sa uinud. Sa triumfeerid kige le, mis sinu vastu tehakse. Ptah on vtnud sinu vaenlased. Nad lebavad nd seal ja neid pole enam olemas. Selle thelepanuvrse amuleti mistatust on radioloogid ikka ja jlle pdnud lahendada. Rabav on igal juhul aga Surnuraamatu tekst surmavormeliga, surmakuulutusega, mis juba varsti sai kahele lahkamise juures viibinud teadlasele kohutavaks telisuseks. Peale selle mistatusliku amuleti oli Tutanhamoni kaelas veel kakskmmend ks ohutist, mille thendus ja smbolisisaldus on igatahes leidnud seletuse. Need kahe ehiskrae all olnud ripatsid olid matustel erilise thendusega: tehnilised rekvisiidid, nagu suur ripats, mis mansetina krae seljapoolsel osal oli meldud
sa ytled midagi teravat vastu ja sind ei huvita ms ta arvab sellest. you are grazy(Kati minust) Ei vaiki ma minutitki enam Maailmas keegi pole sust kenam Su kaunid silmad, su helisev naer Neile meldes justkui seisma jks aeg Nnda armsalt liiguvad su huuled Kahjuks ainult unelmais neid suudlen Ei kusagilt leia teist nii armast Ei kusagilt leia teist su sarnast *piisab hest valest sammust ja ilus muinasjutt vib saada inetu lpu. *nn on kui tuul - vahel puhub, siis jlle mitte. *aeg ei paranda haavu, ta lihtsalt mtsib nad tugevasti kinni.(et hel peval saaks keegi uuesti lahti rebida ning neile soola peale raputada.) *ilus oled alati, kui su hinges on armastus.Armastus ongi hinge ilu. *elu on liiga lhike. tuleb rkida ainult nendega, kes seda vrivad. *piisab vaid hest naratusest vi ilusast tlemisest, et muuta kellegi pev eriliseks. *armastus vidab kik:alistugem meiegi armastusele! (Omnia vincit amor: et nos cedamus amori!)
Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et isekeskis seadusi tegid ning mitu korda maad Liivi ordu valitsuse alla pakkusid. Eestlane oli taevakarja lambaks saanud, kuid villu kasvatas ta ainult võõrastele. Sest ajast ütleb üks sakslane, kroonikakirjutaja Kelch: «Eesti- ja Liivimaal on mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu.» II Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli metsa sees, ja imelikul viisil oli ta ühe sündinud maamehe Tambeti päralt. Kuidas see mees oli pärisperemeheks saanud, kuna peaaegu kõik muud eestlased olid juba pärisorjad? Seda näeme me kõhe. Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
