Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane. Õied väikesed, rohekasvalged ka koondunud kuni 6 cm pikkustesse pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas.
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta.
rabaservadel ja nõmmedel, laane- ja palumetsades, aga ka kuivendatud siirdesoo- ja rabametsades. Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi kasvukohti. Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage. Varred ja oksad on teravakandilised. Lehed helerohelised, munajas ümmargused, alusel ahenevad või veidi südajad, servad peenesaagijad. Talveks lehed varisevad. Kerajad õied on rohekasvalged, punaka varjundiga, enamasti üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehekaenlas. Õitseb mais, juunis, marjad valmivad juulis augustis. Sageli saab esimesi mustikaid maitsta koos metsamaasikatega juba juuli lõpus. Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi
Sellest ka taime nimi. Kuid lakklehel on veel lehti. Nende pärislehtede vahel võib leida soomusetaolisi alalehti ja õisikuvarval samuti soomusjaid kõrglehti. Õisikuid ei näe me aga sugugi alati. Kõigepealt ilmub maapinnale vaid leherosett. See püsib igihaljana kolm või neli aastat, osa lehti kuivab vahepeal, osa elab üle talve, hävinute asemele kasvavad uued. Alles kolmandal või neljandal aastal tuleb lehtede vahelt välja pikk õisikuvarb ja areneb tihe õiekobar. Õied on rohekasvalged mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja lühiraolised. Kust leida?? ((Sageli vaatab ta meile varjukast, kõduga kaetud metsaaluselt kavalalt otsa.)) Kuningakübar, Moneses uniflora Mitmeaastane taim. Õitsva taime kõrgus on 5 kuni 15 cm. Ümarad 420 cm läbimõõduga lühikesevarrelised lehed paiknevad varre alusel ligistikku. Servast lehed peenetäkilised, pealt läikivad. Ratasjas rippuv õis üksikult varre otsas, läbimõõt 1228 cm. Õis lõhnab meeldivalt. Õitseb juunis-juulis
Õite/õisiku tavaliselt Õitseb mais enne Õitseb mais enne Lõhnavad, õitseb juunis te kahekojaline. lehtede täielikku lehtede puhkemist. rohekad, 5-7 peale lehtimist. tunnused Õitseb enne puhkemist. Õied Õied cm Õied lehtede kollakasrohelised, kollakasrohelised sarikpööristes, rohekasvalged, puhkemist. paiknevad püstistes või punased, ühe või püstjates Isasõied tihedas harunenud paiknevad püstistes kahesugulised pööristes, 20-60 rippuvas kimbus, õisikutes. harunenud . kaupa. emasõied õisikutes. hõredates rippuvates
Lehed igihaljad. Kõige külmakindlam, 3. tsoon. Teised liigid kuuluvad väidetavalt 5...6. tsooni taimede sekka . ( vt lisa foto 2 ) 3. H. hybridus - hübriid lumeroos, heleroosad õied. Õitseb aprilli lõpus. Lehed talvehaljad. Kõrgus 30 cm. Niiskustund (vt lisa foto 3) 4. H. purpurascens purpur lumeroos, õied purpurpunased. Kõrgus 40 cm. Õitseb aprillis. Lehed talvehaljad. Lõikelill. (vt lisa foto 4) 5. H. caucasicus- kaukaasia lumeroos, õied rohekasvalged. Kõrgus 50 cm. Lõikelill.(vt lisa foto 5) http://www.calmia.ee 7 KOKKUVÕTE Lumeroos on armastatud pikaealine püsik, millel on palju teisi liike. Käsitlesin selles referaadis tähtsamaid teemasid. Neid saab kasutada nii ravimtaimena vanasti ka ennustati nende pealt. Nagu paljudel teistel taimedel, vajavad nad kasvamiseks teistsugust kasvuala, nii ka lumeroos. Lumeroos on üks
Sügisel kuldsed, mõnikord ka veripunased. 74) Populus tremuloides ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad. Nõrgalt südajas. Serv peensaagjas. Pealküljel rood kollakasvalkjad. Lühikese terava tipuga. 75) Populus alba - hõbepappel Lehed hõlmised. Serv laineline. Karvased. Alt valkjashallid. 76) Populus balsamifera - palsamipappel Lehed munajad/elliptilised. Alus ümargune/ovaalne. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. Pealt läikiv rohelised. Alt rohekasvalged. Kollaste vaigulaikudega. 77) Populus x euramericana eurameerika pappel Lehed kolmnurksed/munajas robjad. Alus tavaliselt tömp kiiljas. Serv näärmeliselt saagjas/hambuline. Alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1-2 nääret. Roots lapik laba juures. 78) Populus x berolinensis berliini pappel Lehed piklikmunajad. Alus ümardunud/kiiljas. Serv näärmekalt täkiline. Paljas. Alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline)
Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Siiski on lapsuliblikas veidi hilisem kui koerliblikas, sest metsaaluse soojendab päike üles veidi hiljem. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Talvituvad mõlemad sood. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekasvalged. Altpoolt on neid raskem eristada, kuid emane on ikka heledam. Eestiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel on heledad sooned. Igal tiival on punakas laik. Tiibade siruulatus on 56 cm. Tiibade värvid on sillerdavad ja eredad soomustest koosneva katte tõttu. Maandudes panevad nad alati tiivad kokku. Lapsuliblika valmiku elueaks on mõõdetud 13 kuud, mis teeb temast ühe kõige pikema elueaga liblika. Selleks, et nii
· Ameerika haab · Populus tremuloides Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised Alt tihedalt valgeviltjate karvadega Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või Ovaalsed Lainelise servaga Alt valkjashallid karvased Hilissügisel peaaegu paljad · Hõbepappel · Populus alba Lehed munajad Nõrgalt südaja või ümara alusega Teritunud tipuga, Läikivrohelised Alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega Noorelt karvased, hiljem Paljad, peensaagja servaga Leheroots paljas 2-5 cm pikk · Palsami pappel · Populus balsamifera Lehed kolmnurksed või munajasrombjad Sirge või tömpkiilja alusega, Näärmeliselt saagja või hambulise servaga. Leherootsu kinnituskohal vahel 1...2 nääret Leheroots on 4...7 cm, lapik · Kanada pappel e. Euroameerika pappel · Populus x canadensis
Pungad 0,1-0,2 cm pikad, ümarad, võrsetega risti või tugevasti eemalehoiduvad lehed mõlemalt poolt karvased, alt sageli karedalt, elliptilised või munajad, 5-12 cm pikad, teritunud tipuga, Lehed ümardunud või laikiilja alusega ja saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad Õied õied 15-25 cm pikkustes pööristes, algul rohekasvalged, hiljem roosakad Viljad Õitsemisaeg juulist septembrini (külmadeni) Kasvukoht: valgus niiskus niiskemapoolsem muld viljakas Kasutamine aedades, parkides, eesaedades Sordid ´Grandiflora´ koort kasutatakse kodumaal (Jaapan) jaapani paberi valmistamiseks, tihedat ja valget puitu väiksemate esemete Märkused valmistamiseks, tähtis ravimtaimena PUISHORTENSIA Päritolu Põhja-Ameerik idaosa
pruunikarvased, koor asetsevad äraspidimunajad, ümardunud alusega, kaenlas, lehterj kestendav, vanemad võrsete suhtes tömbitipulised, mõlemalt küljelt (või kahvatukollase võrsed tume- kuni peaaegu risti. ainult alt) pehmekarvased. rohekasvalged, mustjaspruunid karvased. Lonicera tatarica Hallikaspruunid, Koonilised, Piklikmunajad, lehed sirge või südaja Õied roosad, p säsita, paljad, ei ole seriaalsed. alusega, pealt tumerohelised, alt valkjasroosad v ronivad. sinakasrohelised, paljad
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast
punakaskollased. Muulukas 5- 20 cm Suuremad kui Kolmetised, Õisik Fragaria kõrgune metsmaasikal, pealt ebasarikas, virdis äraspidi munajad hõredamalt väheste õitega. või ümarad. altpoolt Õied üsna Kollakas või tihedalt suured, rohekasvalged siidjate tavaliselt punaste tippudega. karvadega. kahesugulised. Kõrge 15- 40 cm Väiksesd, munajad Meenutavad Õisik maasikas kõrgune või ümmargused, metsmaasika ebasarikas.5 Fragaris kaelaga, tuhmilt omi, kuid on 12 õit, need on moschata lillakaspunased. suuremad ja ühe harvemini
Populus alba – hõbepappel e. -haab Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või ovaalsed, lainelise servaga, 3...8 cm pikad, alt valkjashallid, karvased või (hilissügisel) peaaegu paljad. Populus balsamifera – palsamipappel Lehed munajad, kuni 12 cm pikad, nõrgalt südaja või ümara alusega, teritunud tipuga, läikivrohelised, alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega, noorelt karvased, hiljem paljad, peensaagja servaga. Leheroots paljas, 2-5 cm pikk. Populus × canadensis – kanada pappel Lehed kolmnurksed või munajasrombjad, sirge või tömpkiilja alusega, näärmeliselt saagja või hambulise servaga, 7...12 cm pikad. Lehelaba alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1...2 nääret. Leheroots on 4...7 cm pikk ning lapik, mistõttu lehed värelevad nagu harilikul haaval. Populus × berolinensis – berliini pappel
Valminult roheline. Puit hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tehakse nikerdusi. Kasutatakse ka haljastuses. Eristamise tunnused: kõrgus, leht 25. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher: Acer ginnala Pärit Kaug-Idast, Kirde-Hiinast. Eestisse sissetoodud, sage kultuuris. Kõrgus 6m. Niiskuslembeline, talub vähest varju, linnatingimusi, külma ja põuakindel. Lehed kolmehõlmalised, keskmine hõlm teistest pikem, saagjas või kahelisaagjas serv. Õied rohekasvalged, püstjates pööristes. Õitseb juunis. Vili kaksiktiibvili, seemne kohalt paksenenud, koos tiivaga 2-3cm. Puitu kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses, lumetõrje- ja vabakujulised hekid. Tatari vaher: Acer tataricum Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast. Eestisse sissetoodud, rohkesti kultuuris. Kõrge põõsas või madal puu. Kõrgus 10m. Põua- ja külmakindel, talub varju ja pügamist. Lehed nõrga kolme hõlmaga, rohelised,
helesinine. Kuigi tegu pole väga kapriisse taimega, oleks eelistatuimaks päikseline kasvukoht, liiga varjus võib taime õitsemine olla kasin. Mullastiku suhtes pole taimel samuti erilisi nõudmisi, kuid ei talu liigset kuivust ega liiga märga ja rasket mulda. AMARANTHUS CAUDATUS - LONGUS REBASHEIN • Taime kõrgus 60–100 cm. Püstisel varrel on väikestest õitest moodustunud rippuvad kobarad, mis on enamasti lillakaspunased, olenevalt sordist võivad õied olla ka rohekasvalged ja punastes toonides. Rippõisikute pikkus võib ulatuda 50–60 cm. Lehed on ovaalsed, helerohelised, teravaotsalised ja kõlbavad süüa. ANTIRRHINUM MAJUS - SUUR LÕVILÕUG • Külmakindel ja valgustarmastav taim kõrgusega kuni 90 cm. Leekpunased õied on koondunud pikkadesse õisikutesse. Hea lõikelill. • Taim areneb hästi toitainerikastel, mehhaniliste omaduste poolest keskmistel pinnastel, vastuvõtlik väetamisele. BEGONIA SEMPERFLORENS - ALATIÕITSEV
põhjas areaal üle 60 põhjalaiuse, idas Atlandi ookeani ja selle saarteni, läänes Kaljumäestikuni. Kasvab kuni metsa ülempiirini (2500 m), Võrsed: noored helepruunid, beezide karvadega, vanemad võrsed helehallid, kaetud tumepruunide karvadega. Pungad: piklikümarad, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 1,5...3,0 cm pikad, 1,5...2,0 mm laiad, valgusokastel okka pealküljel umbes 1,5 cm ulatuses õhulõheread, varjuokastel okka pealküljel õhulõheread puuduvad. Okkad alaküljelt rohekasvalged, teravneva tipuga või nõrga sisselõikega. NB! Okkad murduvad painutades kergesti ( määramist abistav tunnus). Käbid: noorelt violettrohekad, valminult tumehallid, rohkelt kaetud vaiguga, seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5...10 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, piklikovaalsed, tömbi tipuga. Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. 3. Euroopa ja hall nulg Euroopa e. valge nulg (Abies álba Mill.)
sünteetilise kampri valmistamiseks Abies alba - Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, peamiselt mägedes. Nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Väga varjutaluv. Eestis võib kasvatada saartel. Kõrgus 30...60 (65) m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. · Okkad kammitud kahele poole, tipus vähe ahenevad, sisselõikega, pealmised alumistest sageli poole lühemad, läikivad, tumerohelised, alt rohekasvalged. · Võrsed on hallikaspruunid, kaetud tihedalt ruugete karvadega. · Pungad on munajad, helepruunid, vaiguta · Käbid on tömpsilinderjad 10...15 (20) cm pikad, diameeter 3...5 cm, punakaspruunid (noorelt rohelised). Nõelja tipuga kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja ning on tagasipööratud. · Puitu kasutatakse sae- ja paberitööstuses, saadakse ka resonantspuitu muusikariistade valmistamiseks
raske mürgistuse ja lõppeda traagiliselt. Kirjanduses hoiatatakse, et kui siiski on üle viie seemne söödud, tuleb inimesele koos joogiveega anda puusütt ja pöörduda kiiresti arsti poole. 6.2. Harilik kikkapuu (Euonymos europaeus). Kuni 3 m kõrgune põõsas, mille kandilised oksad on noorelt rohelised, hiljem pruunikashallid, sageli korkjate liistakutega. Lehed on piklik-munajad, terava tipuga ja saagja servaga, sügisel värvuvad üleni kollasteks ja punasteks. Rohekasvalged õied on 2-5- kaupa lehekaenlas. Pilkupüüdev on puu sügisel, kui ilmuvad roosad või punased lühtreid (laternaid) meenutavad kuparviljad, mis avanevad viieks osaks ja südamikus hakkavad paistma oranid lihakad seemned. Viljad on väga mürgised. Kikkapuud võib Lõuna- Eestis hajusalt kohata jõgede kallastel. 6.3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) kuusmapuu, kuusmann, kukepuu, takispuu, kohlap.
puuliikidega. Hübridiseerub Fraseri n. vt. värdnulg; Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noored helepruunid, beezide karvadega, vanemad võrsed helehallid, kaetud tumepruunide karvadega. Pungad: piklikümarad, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 1,5...3,0 cm pikad, 1,5...2,0 mm laiad, valgusokastel okka pealküljel umbes 1,5 cm ulatuses õhulõheread, varjuokastel okka pealküljel õhulõheread puuduvad. Okkad alaküljelt rohekasvalged, teravneva tipuga või nõrga sisselõikega. NB! Okkad murduvad painutades kergesti ( määramist abistav tunnus). Käbid: noorelt violettrohekad, valminult tumehallid, rohkelt kaetud vaiguga, seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5...10 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, piklikovaalsed, tömbi tipuga. Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. Eestis on palsamnulg
Boruta sageli nulgudes, aga metsakuningas elab piirkonna vanimas nulus. Muistses Früügias ja Kreekas oli nulg pühendatud kuujumalannale ja sünnituste patroonile Artemisele. Dionysose pidustustel lehvitasid rongkäigus liikujad Artemise auks nuluoksi. Abies alba Miller euroopa nulg Okkad kammitud kahele poole, tipus vähe ahenevad, sisselõikega, pealmised alumistest sageli poole lühemad, läikivad, tumerohelised, alt rohekasvalged. Võrsed on hallikaspruunid, kaetud tihedalt ruugete karvadega. Pungad on munajad, helepruunid, vaiguta. Käbid on tömpsilinderjad 10...15 (20) cm pikad, diameeter 3...5 cm, punakaspruunid (noorelt rohelised). Nõelja tipuga kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja ning on tagasipööratud. H=30...60 (65)m. Tüve läbimõõt kuni 1,5 m. Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, peamiselt mägedes. Nõuab kõrget õhu- niiskust, pehmet talve ja jahedat suve. Nõudlik mullaviljakuse suhtes
Joonis 20. Ginnala vaher. (http://search.shelmerdine.com/Images/Photos/F381-11.jpg) Esinevad vastakud kolme hõlmaga lihtlehed. Keskmine hõlm pikk, alumised hõlmad peaaegu risti. 4-8 cm pikad, kuni 6 cm laiad, ebaühtlaselt saagja servaga, kiilja või südaja alusega. Pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, sügisel erkpunased. Leheroots 2-4 cm pikk. Õitseb juunis peale lehtimist. Õied on kahesoolised, korrapärased, enamasti viietised (Veski & Niine 1961). Õied rohekasvalged, püstjates pööristes, 20-60 kaupa. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga 2-3 cm pikkune. Valminult roheline või punakas, valmib septembris. 83 Kasvutingimused ja kasutamine Peaaegu külmakindel, mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 200 aastat (Puud ja põõsad). Nii
ümmargusemaks ja helepruuniks. Vanematest võsudest, mis on mattunud samb- lasse, arenevad kahesugused võrsed: maa-alused risoomid (annavad alguse uutele osapõõsastele) ja püstised asendusvõrsed, mis lehistuvad. Osapõõsas elab 8-10 aastat, üksikud võrsed aga 2-5 aastat. Lehed on elliptilised, peensaagja servaga, puhasrohelised. Noortel taimedel püsivad lehed ületalve, täiskasvanud taimed on heitlehised. Õied üksikult, longus, kupjad, rohekasvalged või veidi roosakad. Õitseb mai lõpus, juunis. Viljad tumesinised marjad - valmivad juulis. Mõnikord ei ole marjadel peal sinakashalli vahakirmet, siis on tegemist forma epruinosum ´iga. Mustikas paljuneb peamiselt vegetatiivselt, seemnest tärkavad uued taimed vaid valgustatud ja küllalt niisketes kohtades teeradade ääres, kännuõõnsustes, turbal jm. Kasutamine: väärtuslikemaid ja kasutatavamaid marjataimi. Marju tarvitatakse nii
annaabi.ee 
