septembris. Kasvukohad Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine. Näsiniine viljad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ning väga sitked. Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist. Näsiniin aprillikuus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Eesti metsalilled Näsiniin: Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ja väga sitked. Talbjad või süstjad lihtlehed on koondunud tihedamalt võrse tippu. Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast ripsmelised. Lillakas-roosad õied kinnituvad 35 kaupa lehtede
Ungari, Jugoslaavia, Taga- liigid Karpaatia. Kõrgus, m 35-40 m 5-8m 3-7 m. Koor,Võrsed tüvekoor sile, rohekas, hiljem koor hallikaspruun, rõmeline. koor pruunikashall, rõmeline. ja pungad helehall, pikirõmeline. Noored võrsed rohekashallid või Noored võrsed Noored võrsed rohekashallid, hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe lillakaspruunid, suure lehepadjaga. külgpungaga. neljakandilised, veidi Pungad süsimustad, karvased, heledate väikeste ladvapung külgpungadest lõvedega.
raibe. Pesitsemine: Pesitseb okasmetsades ja pesa ehitab peaaegu eranditult männile, enamasti kõrgele selle võrasse. Võib kasutada ühte pesa mitu aastat järjest. Pesa koosneb okstest ja raagudest, sees on pehmem materjal. Kurnas on 4...6 muna, mis rohekashallid ja tumepruunide laikudega. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu kaitstavate liikide hulka. Sinikael-part Levik: Levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on üldlevinud haudelind. Toit: Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid,
Haugi suu paljudel luudel on teravad hambad,mis saavad jagu ka kalamehe õnge tamiilist. Avar neel ja avarad lõpusepilud võimaldavad üsna suurt saaki neelata. Silmad suhteliselt suured, paiknevad pealae lähedal, kaitstud luuvõlviga. Kehal on väikesed ovaalsed, ainult haugile omase kujuga soomused. Värvuselt on ta suurepäraselt kohastunud eluks veetaimede keskel. Selg koos pea ülapoolega on üldiselt mustjasroheline, küljed heledamad, oliivrohelised või rohekashallid, kollaste täppidega või põikvöötidega, kõht ja kurgualune valge või kollakasvalge. Värvus muutub koos vanusega ja sõltub ka konkreetsest elupaigast. 3 Wikimedia Pikkus, kaal ja eluiga Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Suurim pikkus on emastel haugidel 1,75m (Soomes), isastel 0.90m, mass emastel 34 kg ja isastel 10,15kg
2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed: vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, viljad: koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse
haruneva varrega. Kasvab umbes 25 cm sooja kohta, kasvatades. Seemned külvatakse ürti kasutatakse värskelt ja kõrguseks. Väikesed vastakad lehed on ovaalsed viljakat ja aprilli alguses . Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda. külvivagu, piisab mullapinnal maitsestamiseks. pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb tasaseks rullimisest. Tõusmed Ravimtaimena puhitust VI-IX. Tugevalõhnaline
Lehekesi piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest Noored võrsed hallikaspruunid, algul karvased, tunduvalt suurem. hiljem paljad. Ladvapungad külgpungadest suuremad, kuni 1,5 Võra iseloomustus cm pikad, mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega. Noorelt kitsas, vanemas eas laiuv, azuurne. Puistus Võra iseloomustus
heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne. Ta on tegu. Sisemine ja väline väärikus ning rituaalitunnetus kuuluvad protsessi juurde kui juhend. Ometi tekib kirjutajal küsimus, kas ka Chopini valss võiks olla kirikumuusika ja isegi siis, kui see ei kõla kirikuhoones? Tuues jälle mängu lapseeas kinnistunu, on kiusatus vastata jaatavalt. Ikka noodsamad jõuluõhtud vanavanemate juures, kui suurele kaaraknale olid tõmmatud ette rasked rohekashallid kardinad, õhtud, mis algasid küünalde süütamisega, õhtud, kui vanaisa toppis piduliku põhjalikkusega oma piipu, kui lauale asetati imeõhukesed sini-valged jaapani portselanist tassid, et suured inimesed saaksid pärast kohvi jooma hakata ... ja siis tuli kõige oodatum - vanaema istus klaveri taha ja alustas mängu. Algul olid ta sõrmed veel natukene kobad, komistasid paar korda, aga siis kostis imekaunis meloodia üha kindlamalt, õige tempo sai paika ja väiksel kuulajal jooksid
esileheküljel rasvase pealkirjaga “Tallinna mereväravad avarduvad”, pikkides algatuseks tükikese siirast mereromantikat: “Meri auras. Meri auras nii, et 500 meetri kaugusel reidil seisva suure viljaveolaeva “Kapitan Reutovi” asukohta võis rohkem aimata kui näha. Merelt tõusvasse külmauttu kadusid ka Tallinna Uussadamat läänetormide eest kaitsva Viimsi poolsaare tipp ja idatuulte eest varju andev Tahkumäe neem. Meie jalge ees loksusid vastu kaid Muuga lahe detsembrikuised rohekashallid lained.” Jätkus asjalik jutt, harjumusvastaselt vaba kiiduhüüetest parteile ja valitsusele: “ Tallinna Uussadam saab meie Läänemere suurimaks. Siia saavad sisse sõita kõik need ookeanilaevad, mis Taani väinadest läbi pääsevad. Ka seisukohti peaks esialgu jätkuma, sest kaide üldpikkus on 1800 meetrit. Kui siia lisada kõikvõimalikud moodsad laadimismehhanismid, avar külmutusseadmetega
väljakasved, eristatavad luubiga) ja soreedid (ümmargused terakesed) hõlmade servas. Viljakehad enamasti puuduvad. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis. Halli hõlmasambliku nimi viitab otseselt selle samblikuliigi kõige silmatorkavamale tunnusele - suurtele (kuni 2 cm laiustele), substraadile nõrgalt kinnitunud, ümardunud ja tõusvate otstega hõlmadele, mis pealt on sinakas- või rohekashallid. Hõlmade alapool on servaosas pruun, sageli läikiv, keskosas muutub mustaks. Talluse pind võib olla kergelt kortsuline-kurruline ning kurdude harjal, enamasti aga siiski hõlmade servas on luubiga näha mitmesuguseid väljakasveid ja terakesi - isiide ja soreede. Nii talluse suurus, hõlmade kuju ja lõhestatus kui ka vegetatiivsete paljunemisvahendite asend ja rohkus varieeruvad tugevasti. Hall hõlmasamblik kasvab peamiselt okaspuude (kuuse, männi) ja kase, harvem
..15 cm pikk. Tilia × vulgaris – läänepärn Lehed on alt kahvaturohelised, alumiste roodude nurkades hallikaspruunid karvatutid, pealküljel rood sissevajutatud. Lehed on 6...10 cm pikad. Daphne mezereum – harilik näsiniin Lehed on talbjad, (tömbi tipuga), õhukesed, terveservased, paljad, lühirootsulised, kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad. Hippophaë rhamnoides – harilik astelpaju Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. Phellodendron amurense– amuuri korgipuu Lehed on paaritusulgjad, 5...13 lehekesega, viimased on piklikmunajad pika terava tipuga, väga peentäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, tugevasti lõhnavad. Lehekesed on 5...10 cm pikad. Acer platanoides – harilik vaher Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. Acer pseudoplatanus – mägivaher
vajavad vertikaalseks kavamiseks tuge. Sambucus (punase Mitmeaastane heitlehine kõrge põõsas või Leeder leedri näitel- madal puu. Võrsed hallikaspruunid, sageli Sambucus racemosa) looklevad. Daphne (Hariliku Mitmeaastane heitlehine püstine põõsas. Näsiniin näsiniini näitel- Võrsed rohekashallid, ümarad, sitked, väga Daphne mezereum) painduvad. 7-8m kõrgune mitmeharuline puu või Liik Harilik türnpuu Rhamnus catharticus põõsaspuu; võra ovaalmunajas; Võrsete tipus pungade vahel väike teravik (astel); 5-7m kõrgune mitmeharuline põõsaspuu või
Kuna haavapuidul ei ole kõrvalmaitset, siis tehti just temast ka puunõusid. Kui aga muud ei saa, siis küttepuud annab haab ikka. Harilik Saar (fraxinus exelsoir) SA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa. 2. Suurus: 35-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra noorelt kitsas, vanemas eas laiuv, azuurne. Puistus hästi laasuv. Tüvekoor sile, rohekas, hiljem helehall, pikirõmeline. Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. 4. Lehed ja pungad: vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt
valgus niiskus Värske, viljakas muld iluaias Kasutamine Sordid talub saastunud õhku, seetõttu levinud linnahaljastuses. Vilju kasutatakse vähesel määral toiduainetetööstuses. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka Märkused HARILIK SIREL Kagu-Euroopa Päritolu 5-8 m Kõrgus kõrge püstine põõsas või madal puu Kasvukuju rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga Võrsed Pungad vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad Lehed tavaliselt rohelistena õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised
Värvimiseks kasutatavad taimed on: kaselehed ("hiirekõrvad") - rohekaskollased värvitoonid; kasekoored - kollakasroosad värvitoonid; lepakoored - pruunikad värvitoonid (tubakapruun); lepalehed - pruunikaskollased värvitoonid; toomingakoored - roosakad värvitoonid; sireli lehe pungad - kollakasrohelised värvitoonid; kuusekoor - pruunikad värvitoonid; kuusehabe - hallikad värvitoonid; õitega kanarbik - kollakad ja roosad värvitoonid; leesikalehed - rohekashallid värvitoonid; madarajuur - pruunikaspunased värvitoonid; kartulivarred - puhtad hallid värvitoonid; põldosjad - hallikad värvitoonid; kuusekäbid - hallikad värvitoonid; kuuseokkad - rohekad värvitoonid; kivisammal - pruunikad värvitoonid. Tumedate värvitoonide saamiseks värvitakse mitme taimega: pruuni tooni saamiseks näiteks lepalehtedega, hiljem lepakoortega; tumedama madarapunase värvitooni saamiseks värvitakse materjali enne kaselehtedega, hiljem madarajuurtega.
auto juurde kõndides vahetasid nad oma mõtteid. Kui Carmen oma pagasi kätte sai tõstis isa selle autosse ja nad asusid teele. Ta isal oli universaal, beez Volvo. Isa päris Carmeni käest igasugu küsimusi kooli, sõprade ja vabaaja kohta. Carmenile see meeldis, vestluses isaga puudutas ta ainult võite. Isa oli neile kahele pühapäevaks tenniseväljaku kinni pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees, millel olid rohekashallid aknaluugid ja maja ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast. Mu isa on nüüd Albert ja abiellub Lydiaga
tugevam. Koriandriseemned on ka tuntud maitseainesegude karripulbri ja garam masala koostises. Eestikeelne nimetus on Aed-majoraan ehk vorstirohi Ladinakeelne nimetus on Majoranahortensis (Origanum majorana) Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus - Õrna väljanägemisega rohttaim. Eristatakse prantsuse lehtmajoraani ja saksa pungmajoraani. Viimane on meie jahedas kliimas sobivam ja teda kasvatatakse enam. Tugevalõhnaline taim, kelle seemned avamaal ei valmi. Taimed rohekashallid. Õitseb juunist septembrini. Taim sisaldab eeterlikku õli, park- ja mõruaineid. VARS püstine või tõusev, neljakandiline harunev LEHT Väikesed vastakad lehed on ovaalsed, viltjaskarvased, aromaatsed ÕIS Okste tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied on pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. SEEMNED peenikesed, idanevad soojas 2-3 nädalat. Avamaal seemned ei valmi. Ajalugu Araablaste kaudu jõudis see vürtsitaim juba varakult Vahemeremaadele, kus ta
Alleghany mäestikus (eriti Suitsumägedes) kuni 2000 m kõrgusel üle merepinna avatud nõlvadel tihti koos karoliina rododendroni ja laialehise kalmiaga läbipääsmatuid põõsastikke moodustav liik kasvab püstise ja laiuva igihalja põõsana. Võrsed: noorelt veidi punakaskarvased, hiljem paljad, päikesepaistes tihti pruunikad. Lehed: elliptilised kuni piklikud, 6...15 x 3...5 cm, tömbitipulised, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, läikivad, alt rohekashallid, mõlemalt küljelt paljad, leheroots 1,5...3 cm pikk. Õied: kuni 20 kaupa tihedates õisikutes, õieraod 2,5...3 cm pikad, karvased ja näärmetega; laikellukjad, kuni 5 cm laiad, lillad kuni roosad, rohekate laikudega, V-VI. Viljad: piklikud pruunid kuprad, IX. 41. Jaapani ja kollane rododendron 42. Perekond läätspuu ja suur läätspuu Perekond läätspuu (Caragana Lam.) [karagána] Caragana on ladina keelde võetud läätspuude kirgiisikeelne nimetus
eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda juurevõsude pärast, kuna ungari sirel juurevõsusid ei aja (Calmia). 25 HARILIK SIREL Iseloomustus Hariliku sireli (Syringa vulgaris ) (joonis 6) kasvu areaaliks on harilikul sirelil Kagu Euroopa. Kasvab 5 8 m kõrguseks, tüve läbimõõt kuni 20 cm, esineb kas kõrge püstise põõsana või madal puuna. Koor hallikaspruun. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Joonis 6. Harilik sirel (Syringa vulgaris ). (http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/Har_sirel1.jpg) Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised
Arvatakse, et hilisjääaja lõpul kasvas h. astelpaju ka Eesti aladel. Eesti võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 (10) m. Harilik a. talub mulla soolsust, linnatingimusi, tuulist kasvukohta, üleujutusi ja üsna toitainetevaest pinnast. Valgsnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Kasvab sümbioosis mügarbakteritega ja rikastab pinnast mullalämmastikuga · Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. · Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad. · Viljad: mahlased, söödavad, hapud, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid · Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Viljadest valmistatud keedist kasutatakse paljude
Väga pikaealised puud, saavad üle 1000 aasta vanaks. Haljastuses kasutatakse enamasti üksikasetuses, nõudlik mullaviljakuse ja õhuniiskuse suhtes. Palju sorte: 'Aurea'; 'Fastigiata'; 'Laciniata'; 'Prince's Street'; 'Rubra' 54. Harilik näsiniin ja amuuri korgipuu Harilik näsiniin (Daphne mezereum L.) Kuni 1,5 m kõrgune kodumaine hõre põõsake, kasvab Euroopast kuni Aasiani, kasvades segametsades alusmetsarindes. Tunnused: Võrsed: rohekashallid, painduvad, vähehargnevad. Lehed: koondunud võrsete tippudesse, kuni 10 cm pikad, äraspidimunajad, tömbi tipu ja talbja alusega, õhukesed, servast ripsmelised, hallikasrohelised. Õied: meenutavad sireliõisi, roosad kuni lillad, 3-5 kaupa piki võrseid, lõhnavad, õitseb rikkalikult enne lehtimist, III-IV. Viljad: marjataolised, valmides punased, ümarad. Ettevaatust! Kogu taim on mürgine ja seetõttu peaks olema ettevaatlik selle kasutamises haljastuses
annaabi.ee 
