Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RNA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hape, riboos, ribonukleiidhape, ribonukleotiid, lämmastik, irna, monomeer, fosforhape, sekundaarstruktuur, biheliks, polümer, ahelast, rakudes, rakutuumast, aminohapped, laus, sahhariid, anorgaanilineDNA Molekulid - Primaarstruktuur: kaheahelaline nukleotiidide rivi. Teine ahel moodustub vastavalt komplementaarsuse printsiibile - Sekundaarstruktuu( teist järku struktuus) tekib primaarstruktuuri keerdumisel biheeliksiks. - DNA säilitab pärilikusinformatsiooni. - RNA Ribonükleiinhape. Koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust, fosforist. - RNA koosneb nukleotiididest: 1) Riboos 2) Fosfaatrühm 4) Lämmastikalus: a) Adeniin b) Guaniin c) Tsütosiin d) Tümiin e) - RNA liike on kolm: 1) Informatsiooni RNA (mRNA) informatsiooni edastamine, info saab DNAlt ja kannab edasi valgu sünteesiks vajalikku kohta. 2) Transpordi RNA (tRNA) transpordib aminohappeid valgu sünteesi kohta(ribosoomid) 3) Ribosoomi RNA (rRna) ehitab ribosoomi ülesse, kui toimub valgu süntees. DNA ja RNA võrdlus
2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11
o rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine o kõikide polüsahhariidide esmane molekul o tekib fotosünteesis, vabaneb rakuhingamisel FRUKTOOS o ehk puuviljasuhkur o C6H12O6 o peamine energiaallikas o paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur RIBOOS o nukleiinhapete koostises o RNA ehituses o viiesüsinikuline lihtsuhkur o ehituslik ülesanne o osaleb valgu sünteesis DESOKSÜRIBOOS o e. pentoos (viiesüsinikuline suhkur) o nukleiinhapete koostises o DNA ehituses o ehituslik ülesanne 2
jagunemisel. Lisaks on see kromosoomide olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumist rakkude paljunemisel nim. replikatsioon (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA ehk RIBONUKLEIINHAPE RNA on biopolümeer, mille monomoeerideks on ribonukleotiidid. Need koosnevad samuti kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm 2. riboos monosahhariid 3. lämmasatikalus (võib varieeruda): 1) A 2) C 3) G 4) U uratsiil RNA nukleotiidid erinevad samuti lämmastikaluste poolest nagu DNA nukleotiidid (erinevus Uratsiil/Tümiin). RNA molekul on tavaliselt heeliksikujuline, st. üheahelaline, kust A-U kaksikside ja C-G kolmikside. RNA tähtsus: osaleb geneetilise info realiseerimises (DNA on vana kokaraamat, RNA on see,
RNA- ribonukleiinhape RNA on polümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A,G;C;U A A T U C C G G Erinevatel RNA molekulidel on erinev ülesanne: 1. informatsiooni RNA( mRNA) Päriliku info kandmine 2. transport-RNA( tRNA) (korrapärane kuju) Transpordib aminohappeid. 3. ribosoomi-RNA(rRNA) Ribosoomi koostisosa. Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukelotiid Lämmastikalused Adeniin(A) Adeniin(A) Guaniin(G) Guaniin(G) Tsütosiin(C) Tsütosiin(C) Tümiin(T) Urasiil(U) Nukleotiidide nimetused Adenosiinfosfaat(A) Adenosiinfosfaat(A)
DNA e. RNA- desoksüribonukle ribonukleiinhape otiinhape C tähtsain biomolekulide koostises, CO2s oluline taimedele monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Ca luude ja hammaste koostises, vere hüübimine süsivesik desoksüriboos riboos Mg taime klorofüllis. Loomal DNA ja Lämmastik Adeniin, tümiin, tsütosiin, Uratsiil, adeniin,
Lk 43-Nukleiinhapped 1. Kirjeldage DNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 2. Selgitage DNA molekulis esinevat komplementaarsusprintsiipi. Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T 3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused? DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest. 4. Mis on DNA põhilised ülesanded? DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5
Füüsikalis- keemilised omadused: 1. Suur molekulmass, mis annab lahustele viskoosse iseloomu 2. Laeng, mis on negatiivne 3. Lahustuvus 4. Hüdrulüüsuvus, tek vabad nukleotiidid 5. Nukleiinhapete kõrgemat järku struktuurid denatureeruvad DNA koostis ja ehitus 1. Koostis a) pentoos: desoksüriboos b) lämmastikalused, mida on 4 jag: puriinalused ehk kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G) ja purinidiinalused ehk ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) c) fosforhape 2. Kolm struktuuritaset: a) esmane struktuur - DNA üksikahel: nukleotiidijääkide hulk ja järjestus on olulised (teatud DNA viirused) b) sekundaarstruktuur - kaksikspiraal ehk biheliks: olulised on: lämmastikalused on suunatud struktuuri sisse, pentoosid ja fosforhappejäägid on väliskülgedel ; omavahel paarduvad alati kindlad lämmastikalused A ja T kahe vesiniksidemega, G ja C kolme
2.1. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5
Komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. DNA ülesanded: Tähtsus seisneb: Päriliku informatsiooni säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemisel. DNA kahekordistumine ehk replikatsioon. Siis saavad tütarrakud samagususe päriliku informatsiooni. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli. RNA- Ribonukleiinhape Molekulide ehitus Monumeerideks on Ribonukleotiidid. Kolmeosalised: Lämmastikalus, riboos, fosfaarühma liitumisel. Lämmastikalused on: Adeniin, Guaniin, Tümiin ja uratsiil. (A, G, T, U) RNA ülesanne: RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. Informatsiooni RNA mRNA. Toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganellidesse-ribosoomidesse. Transpordi RNA--tRNA. Ül. On aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine. Ribosoomi RNA- rRNA. Osaleb valgusünteesis.
o Fe+2 transpordib hapniku o Mn ribosoomides, rinnapiima produtseerimiseks, vereloome soodustamiseks, side- ja luukoe moodustumiseks o I- - kilpnäärme hormoonide süntees · Peptiidsideme moodustumine o 2 aminohappe omavahelisel reageerimisel o Valgu molekulis peptiidsidemega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke · Valgu struktuurid o Primaarstruktuur (aminohapete järjestus) määratud valgu omadused o Sekundaarstruktuur (keerdumine või voltimine juuste ja küünte valgud karantiin o Tertsiaarstruktuur ( gloobulid või fibrillid -1. Vereplasmavalgud, ensümid 2.lihaskoevalgud o Kvartensaarstruktuur (mitme polümeeri ühinemisel) hemoglobiin, enamik antikehasid · Denaturatsioon ja renaturatsioon o Denaturastiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturastiooniga taastuvad o Nt munavalge kloppimine · Valkude ülesanded
Element elementide kogumassist (%) Hapnik 65 75 süsinik 15 18 vesinik 8 10 Makroelemendid lämmastik 1.5 3 fosfor 0.2 1 väävel 0.15 0.2 Kaalium 0.15 0.4 kloor 0.05 0.1 kaltsium 0.04 2
hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, happed, alused orgaanilised ained: valgud(14%), lipiidid(2%), sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA), madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid(amiinid, aldehüüdid, alkohol jne.) 4. Vesi: a) ülesanded rakus- on lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab
Keelikloomad KLASS lülijalgsed Vähilaadsed Putukad Ämblikulaadsed KLASS keelikloomad Luukalad Kahepaiksed Roomajad Linnud imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: loomariik HÕIMKOND: keelikloomad KLASS: imetajad SELTS: primaadid SUGUKOND: inimlased PEREKOND: inimene LIIK: Tark inimene ehk HOMO SAPIENS ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, 12.01 Keemilised elemendid Makroelemendid meie kehas: CHNOPS (süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel). Ained, mida meie kehas on kõige rohkem. Hapnikku on meie organismis kõige rohkem 65-75%. Miroelementide kogus meie organismis on väike. OSMOOS Lahusti molekulide liikumine Kaltsium 0,04-2% (luudes, luukoes) Naatrium 0,02-0,03% Magneesium0,02-0,03% (klorofili koostises?) Raud 0,01-0,015% (hemoglobiin) Jood (kilpnäärme hormoonide sünteesiks) Fluor (hamba email) Anorgaanilised ained meie organismis
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises?
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituselundkond ne
..H, N...H. Need on nõrgad sidemed, mis stabiliseerivad biomolekule. Kuulub kõikide boimolekulide koostisesse. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, süsivesinikud). 1g rasva 38,9 Kj, 1g valke ja süsivesikuid- 17,6 Kj energiat. Hapnik. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on oksüdeerija ehk kindlustab hingamise. Suhtelt hapnikusse jaguneb elu. Anaeroobid ei kasuta O2. Aeroobib kasutavad O2. Lämmastik. Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Esineb osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor. Leidub nukleiinhappes. P tõstab ühendi reaktsioonivõimet. ATP salvestab energiat makroergiline ühend. Väävel. Leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides. Väävel moodustub valkudes sisaldavad sidemeid -S-S-. Mineraalsoolad. Ca2+ esineb kõikides kudedes. Reguleerib paljude reaktsioonide kiirust. On luudes struktuuri loovaks aineks
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm
*RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G kohati molekuli
Kasvuhormoon reguleerib kasvu. 7. Retseptoorne ülesanne Retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot ( muudab kuju millega vahendab infot). 8.Energeetiline ülesanne Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Nukleiinhapped DNA e. desoksüribonukleiinhape DNA on polümeer mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.' DNA struktuuris on biheeliks. Polümeer, koostise komponendid on monomeerid. DNA monomeer desoksuribonukleotiid. Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G. Komplementaarsus lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A+T ja C+G Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. Iga inimese rakus on 3m DNA-d ehk 6 miljardit nukleotiidi. Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. DNA ei ole tervikuna vaid jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi. Üks kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele
On kõige kõrgem organiseerituse tase ehk kõik, kus on elu. Organismide koostis Keemiliste elementide keskmine sisaldus rakkudes Element Kesmine sisaldus elementide kogumassist (%) Hapnik 65 75 Süsinik 15 18 Vesinik 8 10 Lämmastik 1,5 3,0 Fosfor 0,2 1,0 Väävel 0,15 0,2 Kaalium 0,15 0,4 Kloor 0,05 0,1 Kaltsium 0,04 2,0 Naatrium 0,02 0,03 Magneesium 0,02 0,03 Raud 0,01 Tsink 0,0003
K+ ja Na+ rakkude tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine jne Tähtsamad anioonid rakus OH- ja HCO3- tagavad rakusisese pH HPO4-2 ja H2PO4- nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises I- kilpnäärme hormooni koostises Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid - üksikmolekulid, milles on 3 -6 süsiniku aatomit - glükoos, fruktoos C6H12O6, riboos, desoksüriboos C5H10O5 - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) Riboos, Glükoos desoksüriboos Oligosahhariidid - koosnevad 2 -3 monosahhariidi molekulist - sahharoos ehk suhkur, laktoos ehk piimasuhkur, maltoos ehk õllesuhkur - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) - enamasti magusa maitsega Polüsahhariidid - koosnevad paljudest monosahhariidide jääkidest - tärklis, tselluloos, kitiin - ei lahustu vees (hüdrofiilsed) ..
Aminohapped on amfoteersed ühendid, koostisse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidsideme moodustumine , kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nede hulgast valgumolekulis Valgu struktuur: 1) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus (kokkupakitud) 2) Sekundaarstruktuur keerdunud või kokku volditud 3) Terstiaarstruktuur gloobulid või fibrillid (lihastes) 4) Kvarternaarstruktuur mitme polüpeptiidid ühinemisel (ainult globulaalsed) nt. hemoglobiin Denaturatsioon (lagunemine) ja Renaturatsioon (taastumine aga mitte täielik) Valkude ülesanded 1) Ensümaatiline funktisoon (ensüüm osaleb, kuid väljub samasuguselt
1 Anorgaaniline aine( eluta loodusele iseloomulik) · Makroelemendid- ained mida organism vajab suurtes kogustes: Süsinik C- fotosünteesi lähteaine, keemiliste sidemete moodustis Vesinik H- biomolekulide koostises, keemiliste sidemete moodustis, peptiidsidemed Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+ Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi. Leidub: soolas, tillis petersellis; õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lihastes. Leidub: piimas, kalas
Luukoe koostisesse kuulub Ca. Osaleb ka vere hüübimises, kindlustab lihaste tööd ja reguleerib vee hulka. Anioonid on neg laenguga (nt I (jood) vajalik kilpnäärme talitluseks). Anorg. ühendeid on rohkem, eriti just vett. ( pH7 neutraalne keskkond ; pH7< - aluseline ; >pH7 happeline. Orgaanilised ained. Elusorganismides on sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, DNA, RNA. Süsivesikud : 1.) monosahhariidid. Tähtsamad on glükoos, riboos, früktoos .. ( valem C16H12O6) 2.) oligosahhariidid. Liitsuhkrud, lihtsuhkrujääke vähe. (maltoos, sahharoos, laktoos C12H22O11 koosnevad kahest lihtsuhkru jäägist.) Laktoos piimasuhkur. (paljud inimesed seda ei seedi puudub vajalik ensüüm.) 3.) polüsahhariidid tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest. Tselluloos, molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest. Glükogeen loomne tärklis Kitiin lämmastikku sisaldav suhkur.
· varuenergeetiline ülesanne taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · toiteülesanne laktoos imetajate piimas · ligimeelitav ülesanne õistaimede magus nektar tolmeldajate putukate ligimeelitamiseks · kaitseülesanne taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu · biosünteetiline ülesanne süsivesikud lähteaineks teiste ainete sünteesil nukleiinhapetes (nt riboos ja desoksüriboos), süsivesikutest lipiidide süntees 4. Lipiidid e rasvad vees mittelahustuvad ühendid (rasvad, õlid, steroidid, vahad, liitlipiidid) Lipiidide ülesanded: · kaitseülesanne a) temperatuuri muutuste eest (polaaralade loomad, veelinnud) b) kaitsevad siseelundeid välismõjutuste eest, kehade voolujoonelisus (hüljes, vaal) c) taimne vaha liigse aurumise kaitseks, mikroobide vastase toimega d) loomne vaha nt linnu sulgedel kaitseb märgumise eest
Organismides on makro-(O,C,H,N,P,S) ja mikroelemendid(K,Cl,Ca,Na,Mg). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid ja anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Organismides on orgaanilistest ainetest kõge rohkem valke, lipiide ja sahhariide. Looduses on kõige rohkem vett, taimedes on klorofülli molekulid mis annavad taimedele rohelise värvuse. Monosahhariidid- glükoos- viinamarjasuhkur fruktoos- puuviljasuhkur riboos (RNA) desoksüriboos (DNA) Oligosahhariidid- sahharoos= glükoos+fruktoos peedisuhkur maltoos- koosneb kahest glükoosijäägist laktoos- glükoos ja galaktoos piimasuhkur Polüsahhariidid- tärklis- mugukartul telluloos- taimeraku kestades kitiin- putukate ja seente rakukestades gükogeen- varueine lihastes ja maksas Süsivesikute funktsioonid:
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab
e) bioregulatoorne fn. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis kuulub organismide koostisesse ja tekib organismide elutegevuse käigus, mille hulka kuuluvad (4) sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad enamjaolt valkude ja lipiidide hulka kuuluvad orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust. (nt. Hormoonid, antibiootikumid, ensüümid ja vitamiinid) 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos – need kõik on monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, kitiin 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) varuenergiline ülesanne b) ehituslik ülesanne 12.Taimne varusahhariid on tärklis, esineb näiteks taime seemnes, viljas (kus) loomne varusahhariid on glükogeen, esineb maksas, lihastes (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded:
6.Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas.Kuidas me sellest gaasist vabaneme? (selgitus!) Inimene vabaneb süsihappegaasist kopsude abil. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis reguleerib rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd, mille hulka kuuluvad(4) valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad ensüümid, vitamiinid, hormoonid ja antibiootikumid. 9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos Nad sisaldavad süsiniku, vesiniku ja hapniku molekule. 10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, glükogeen. 11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) energeetiline b) ehituslik 12.Taimne varusahhariid on tärklis,esineb mugulas, sibulas,risoomis (kus) loomne varusahhariid on tselluloos, esineb maksas ja lihastes. (kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita errinevad ülesanded: a) energiaallikas- annab
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus
- toitefunktsioon (laktoos) - biosünteetiline (lähteaine teiste ühendite süntesimisel) - bioregulatoorne (sahhariidid koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse) Villu Valgud on aminohapetsest moodustatud polümeerid. Valgu struktuuri tasemed: - esimest järku struktuur ehk primaarstruktuur (peptiidside) o-o-o-o-o-o-o-o- - teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur (esmane ahel on keerdunud spiraali või voltunud, -heeliks) - kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur (enamasti keraja kujuga gloobul nt. Fribriin, mis on vere hüübimisel osalev valk.) - neljandat järku struktuur ehk kvaternaarstruktuur (moodustub erinevate gloobulite liitumisel, nt. Hemoglobiin) Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuri hävimine. Renaturatsioon- kõrgemat järku valgu teke.
side RIBOSOOM - DENATURATSIOON valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuni primaarstruktuurini RENATURATISOON kõrgemat järku struktuuride taastumine ENSÜÜM biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk VITAMIIN bioaktiivne madalmolekulaarne orgaaniline aine ANTIKEHA tekivad kõrgemate loomorganismide veres mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu NUKLEIINHAPE biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiidid. NUKLEOTIID nukleiinhappe monomeer KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP DNA ahelate koospüsimise alus ehk nukleotiidide üksteisele vastavus BIHEEL DNA teist järku struktuur (kruvikujuliselt keerdub ehk on keerdunud biheeliksisse) TÄISVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - VÄHEVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C,H,O,N,P,S. Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem
annaabi.ee 
