Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. G.W Leibniz (saksa) ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm" religioosne tunnetamine. Tõi välja 3 parameetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas F.Schleiermacher mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses (saksa) käitumises. T.Herzl (juut) "Juudi riik" sionism - juudi rahvuslik vabadusliikumine. Thales (vanim Miletose koolkond. Ettekujutus maast: maa on Euroopa mõtleja) lame/kettataoline taldrik, mis ujub vees Anaximandros Miletose koolkond. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast. "Loodusest" Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus Miletose koolkond
sulle, sina mulle - mida rohkem suudan annetada, seda parem. rituaalse austamise kese oli ohvrite toomine - loomade tapmine jumala auks - loomad pidid verd nõretama, see oli oluline. kollektiivlselt templitest ohverdasid preestrid. ·pühamud. Heros - püha. Heno on pühapaik, jumalale pühitsetud paik. ebapüha rüve oli keelatud - surm, sünnitud, seks. tenenos - ära lõigarud - pühamu koha piir. pühamuse kese oli altar (bomos) - postament- altar on ohvri toomise paik. tempel ei olnud rituaalses seisukohas keskne. pühamu tegi pühamuks altar, templit polnud vaja. templi sees oli tavaliselt jumala kuju ja vb väiksed altarid. tüüpiline oli, et altar paiknes templist idapool, tempel avanes idasuunas ja seal paiknes altar. uhke tempel ei tähenda rituaalselt tähtsat. ·suuremate pidustuste loogika - igale tähtsama kultuskohaga oli ka pidustus. iga kuu sai nimetuse selles kuus oleva tähtsama pidustuse pidustused. väiksemaid pidustusi hõlmas osa kodanikke, suuremad kõik
- suguühe madalamast seisusest naisega. Need on tavaliste riituste puhul keelatud, kui tantrismis tuleb neid teatud rituaalide puhul sooritada kas siis otsesel kujul või siis meeleharjutuses.31 Riituste juurde kuuluvad mitmesugused rituaalsed esemed nagu kapala, sääreluust trompet, inimkontidest valmistatud keed ja tilbut. Kapala on tehtud inimese pealuust ning ta sümboliseerib meie meelte olemust. Kapalat kasutatakse rituaalses praktikas tantristliku teadvuse seisundi saavutamiseks ja meelte ohverdamiseks raevukatele jumalustele. Kapalat hoitakse vasakus käes. Tilbu on käepidemega metall-kelluke. Seda hoitakse vasakus käes ning helistatakse rituaalide ja tseremooniate ajal. Kellukesega koos kasutatakse ka Vadžrat, mida hoitakse paremas käes.32 Rituaalide ajal sooritatakse ka vastavaid muudrasid, mis tähendab rituaalset liigutust. Selleks võib olla käeliigutus. India kultuuris on välja kujunenud terve püha
võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasutatakse poogenpillidest põhiliselt viiulit, vioolat, tšellot ja kontrabassi ning näppepillidest harfi.Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognat saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega" muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.Viiuleid valmistatakse kaheksas suuruses: 1/16, 1/10, 1/8, 1/4, 1/2, 3/4, 7/8 ja 4/4. Rebekk Poogenpillid Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks
Samuti saadi kivid kätte nendesse aukude puurimisega ja sinna puidu asetamisega. Seejärel kasteti puu märjaks, ja siis lõhkus puu paisumisega kivi ära. Kuningate org, kuhu rajuti käigud. Selle seinad kaeti fasaadide ja skulptuuridega Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Filoon Sambad kujutavad Egiptuses kasvavaid taimi Kunstnikud pidid jälgima rangeid piiranguid valitsejaid piirates. Tüüpmotiivid olid sellest, kuidas noored inimesed hüppasid üle sõnni Arvatakse, et see tähendas rituaalses mõttes tagas viljakust ja elu jõudu Mükeene arhitektuur on väga jõuline ja raske. Tingitud on see sellest, et sõja hirm oli neil kogu aeg pea kohal. Kõigele kunstile pani aluse Vana Kreeka Antiik Kreeka kultuur on jaotatud väiksemateks aja lõikudeks Arhailine ajastu ehk Vana Aeg 600-480 eKr Klassikaline ehk ,,Õitseaeg" 480-323 eKr Dooria ja Joonia hõimud 110-800 eKr (Egeuse Kultuur kaob) Tsivilisatsiooni uus tõus pani aluse väikestele Linnriikidele
keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahel pinguldatud hobusesabajõhvidest. Teisi keelpille-harfi, kitarri, lautot, mandoliini, balalaikat ja bandzot- mängitakse sõrmedega. Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognast saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega"muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellisedpillid on mandora ja rebekk, Viiul Viiul on keelpill, mis koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud ja kõlakasti keskel roop, mis hoiab keelehoidja külge kinnituvat nelja keelt. Viiulit mängitakse poognaga, harva ka sõrmitsedes (pizzicato). Viiuleid hakati valmistama 16
hieroglüüf, Unase puhul horisontaalne joon. Tekstidel ei olnud pealkirju, ainus erand on ütlus 355 - "Taeva topeltukse avamine". Selles ei olda samuti kuigi kindlad, mis järjekorras püramiiditekste lugema peaks. Sethe alustas hauakambri põhjapoolse seinaga, aga Schott ja Piankoff eesruumi sissekäigu juures. Ütluste vahel ei paista olevat seoseid. Siiani jätkub arutelu, milleks neid tegelikult kasutati ja millised rituaalid nendega seotud võisid olla, kuigi tundub, et rituaalses sisus pole mõtet sügavalt kahelda. On ka leitud, et need võisid olla valitud suuremast loitsude kollektsioonist väga spetsiifilistel põhjustel. Püramiiditekstid kergitavad hulka küsimusi nende päritoluga seoses, kuna nad ilmuvad täies ulatuses väga järsku, ilma igasuguse eelneva vihjeta, mis oleks arheoloogidele teada. Fakt, et nad ei ole omavahel seotud ja puudub jutustav osa, mis erinevad loitsud ühte liidaks, on pannud osa õpetlasi uskuma, et
Usklik võib palvetada mõne teise jumala poole, kui tema elus on periood, kus ta vajab abi sellelt konkreetselt jumalalt. Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel, mida iga inimene peab järgima
otsesõnu kui pühapaiste loomisest: “Too sajanditagune, samavõrd kurb kui kaunis inimkehast tõrvik ei vähendanud Bigartite õlikiindumust. Vastupidi: nafta kohale tõusis nüüd ka Ohvriõli oreool – mis lõpuks andis “mustale maaverele seni puuduva pühapaiste”.23 Rituaal muudab ilusa surma kollektiivseks nähtuseks; kui enne väitsime, et Baturini tegelaste tõeotsimine on egoistlik, ainult enesele pööratud tegevus, siis tõeotsimiste päädimine rituaalses surmas võib surmavaliku egoismi pöörata kogukondlikuks sündmuseks, mis mõjub kogukonda taasloovana. Ohvriõli pole enam seesama, mis lihtsalt nafta; naftakaevandamine omandab üleva varjundi. Romaanis “Sõnajalg kivis“ sümboliseerib ilu ja surma ühendust viimsevaatetorni kujund. Nimelt kasutatakse vanglas, kus peategelane Batrian viibib, vangide hukkamiseks nn. humaanset meetodit: vangid hukatakse esteetilisel viisil, nad langevad alla viimsevaatetornist. Seda torni on romaanis
Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal (pidulikel juhtudel tänati, sõja eel paluti võitu, jahil rohket saaki ja abi). Mängul olid juba iidsel ajal oma kindlad moraalsed alused. Ta allus kokkulepitud, s.t. tavaõigusega pühitsetud reeglitele ja oli püha.. Mäng oli rituaalse toimingu-initsiatsiooni, müsteeriumi, õpetuse, loitsimise, laulu ja tantsu alatine kindel osa, ning oli väga tõsiselt võetav. Rituaalses mängus hakkab kujunema kangelase ja kangelaslikkuse mõiste. Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Kõik maailma tähestikud on väljakujunenud maagilistest sümbolitest. Teiste hulgas kujunesid välja ka söömiskombed. .Müütidest sai verbaliseerunud rituaal. Rituaalis jäi saladus sõnastamatuks. Müüdis saladus sõnastati. Samuti õppis laps rituaali kaudu mõistma ümbritsetud maailma. Rituaali kontsentratsioon oli pidu. Peo staadiumid olid: puhastumine, teekond (liikumine
Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj eKr II pool: Simonides, Pindaros, Bakchylides: tellimusluule) 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kuigi lüürikat esitab poeet mina-vormis, siis see "mina" ei ole poeet ise (nagu see oleks tänapäevases lüürikas), vaid mask, persona. Lüürika toimis avalikus, sageli rituaalses kontekstis, seda kanti ette, see oli osa traditsiooniliste kultuuriliste teadmiste ja väärtuste edasikandmise protsessis. Seetõttu on poeetide kohta ka vähe biograafilisi andmeid ja autorluse kindlakstegemise raskused need vähesed detailid, mida nad enda kohta annavad, on tõenäolisemalt seotud personaga kui poeedi tegeliku isikuga. 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit.
· Ehted Sõled just siis hakkavad levima sõled Kaelavõrud 1,9 kg Peitleiud Alulinna peitleid on (eriti ketassõled), palju oli kasutusel kaaluvad kõige parem: umbes 100-esemeline emailkaunistustega hoburaudsõlgi. pasunkaelavõrud leid Alulinna pühast paigast, nii Eestist on praegu leitud 16, kokku arvatavasti Rooma rauaaegseid kui hilisemaid. maailmas 25 (enamik Põhjamaadest) rituaalses kasutuses Kasutati üle 1000 aasta pühapaigana N 10.12.09-1 Keskmine rauaaeg (keskaeg, rahvasterännu- ja eelviikingiaeg) 4., 5., 6. saj; II pool 7.-8. saj (erinevaid mõisteid: merovingi aeg jm) · Dateerimised - Rahvasterännu algus (al 2. saj), 395. pkr Rooma riigi jagunemine, 476. pKr Rooma riigi langus. Eesti rauaaeg 450. a alates. RAHVASTERÄNNE - 6.-7. saj uued hõimud, kes haarasid endale asulaid (slaavi) lõunaslaavi
Mükeene ruum oli staatilisem, lainetav liikumine asendus korrapärasema struktuuriga. Ruumi kujunduslikud põhimõtted olid tõenäolised sarnased Kreetaga, säilinud ainult üksikuid fragmente. Värvid: punane, sinine , kollane, roheline, valge, must. Ornament. Palju spiraalimotiive, rosetikujutisi, lehe- ja papüürusemotiive. Seinamaalid tihti ümbritsetud ornamentaalse raamiga. Mööbel. Mööblist ja selle materjalidest andmeid vähe. Knossose palee ühes rituaalses ruumis säilinud kivist troon ja pingid. Trooni seljatugi kõrge, lainelise äärega, trooni jalad kujundatud vesikasvudena (Euroopa esimene troon). ANTIIKAEG. KREEKA. Vana-Kreeka kultuurisaavutusi võib paljudel aladel pidada Euroopa kultuuri aluseks. Kreeklased panid aluse klassikalistele arhitektoonilistele vormidele, kultiveerisid kunstis ja kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid igati harmoonia poole. Kultuuri levikule aitas kaasa kaubanduse areng.
· Polüloogilisus ja mitmehäälsus tõusevad esile. · Stiilid segunevad. · Loogiline tervik laguneb. · Subjektipositsioon pihustub. Ajatasandid teatris: · Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni. Tegelikult pole etenduse aeg ühene. Inimesed istuvad, etenduse juht annab etenduse algusest märku, näitlejad tulevad lavale, lõpus on aplaus ja minnakse koju. Kultuuriantropoloogiliselt on see aeg eriline astub välja meie igapäevasest argivoolust. Teatri taust on rituaalses kultuuris, kus toimivad sarnased asjad: astutakse teatriaega, kus toimuvad rituaalsed sündmused, hiljem jätkub reaalne aeg. · Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg. Poeetilist aega luuakse tihendades, kiirendades, kommentaaridega (1 tegelane selgitab tegevusest väljaspool), valguskujundusega (annab märku päevaajast, tegevuspaigast, valgusfookusega hajutatakse tähelepanu) ja pöördlavaga (uued tegelased, koht, aeg)
Näide piiblist (Uus Testament): Ilmutus mis tabas apostel Paulust Tamaskuse teel küsis et miks sa mind piinad ja siis taevast vastati ,,Mina olen Issand" ja siis ta ühines kohe usuga. F. Schleiermacher tõi välja 3 religiooni parameetrit: 1) religioosne tunne (Das Gefühl) inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses käitumises. (nt palvetamine, paastumine). U. Masing on Schliermacheri fänn, pooldaja Eesti teoloog. Uku Masingul on olemas oma tõlgendamine ,,religioon on inimese suhe lõputuga". · Teaduslik tunnetamine e. positivistlik on olemas filosoofilinevool positivism. Rajajaks prantsuse A. Comte (tema raamat ,,Positiivse filosoofia kursus"). Tunnetamisele basseerub, teaduslikel teadmistel. Ta on ka sotsioloogia teaduse rajaja
26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman (7. saj eKr) Sappho (u.600) Alkaios (u.600) Anakreon (6. saj) Stesichoros (6. saj) Ibykos (6. saj) Simonides (6. saj) Bakchylides (5. saj) Pindaros (5. saj) 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kreeka lüürika ei ole seotud pihtimusliku subjektiivse ,,minaga" nagu tänapäeva lüürika Lüürika toimis avalikus, sageli rituaalses kontekstis, seda kanti ette (kitsamas või laiemas ringis) Lüürika oli osa traditsiooniliste kultuuriliste teadmiste ja väärtuste edasikandmise protsessis Luuletuse ,,mina" ei ole poeedi ,,mina", vaid persona, mask Theognis vs Theognidea, Anakreon vs Anacreontea Autentsus: kirjaliku kultuuri probleem Luule on seotud poeedi persona'ga, seega ei ole biograafilised detailid kindlad
Amnsisoses oli kultuslik koobas. Odysseiast on teada, et seal oli Eileithyia, sünnitusjumalanna, koobas. Seda koobast on võimalik seostada pikaajalise kultusega. Diktaios- Dikte koobas ja mägi, võimalik koht, kus Zeus sündis. Hiljem austati Zeus-Diktaiost. Noor mees. Daidaleion- seotud Daidaleosega, kes tegi Knossose labürindi. Erinys- ka Amnisoses leitud. Ta oli sünge nagu Eris, aga kas nad saab ühte koopasse paigutad? Motiiv surm, sünd ja koobas koos. Härg Kujutatud rituaalses keskkonnas, vb lossi keskhoovis. Seotud ehk Minotauruse looga. Kreeka: Arianne kui Knossose kangelanna, Minotaurus kui koletis ja Theseus kui kangelane. Kreeta rituaaliga saab seda seostada.. kuidagi, kui see leidis aset keskväljakul. Kes oli härg ja milline oli tema suhe jumalusega? Kreeka hilisem mütoloogia, mis kujutab Knossose värki. Europa- foniikia printsess, kelle juurde tuli Zeus härjana ja viis ta Kreeta saarele Sündis Minos, kelle naiseks sai Pasiphae (päikese tütar)
Nende ametite pidajaid ei austatud eriti kõrgelt, kuna ideaalne kodanik oli talupoeg. Varasemal ajal võisid käsitööga tegelejad kodanikuõigusest ilma olla. Korintos oli üks silmapaisvaid käsitöölinnu. Kreeka kaubandus oli silmapaistev, keraamikat on leitud palju väljaspool Kreeka piire. Samas ei ole mingit märki kaupmeeskonnast. Mida enam kaubandus arenes, seda enam oli vaja mingi vääringut, raha. Enne müntimist kasutati varem rituaalses funktsioonis olnud raudvardaid- obolos. 7/6 saj võeti lüüdlaste järgi kasutusele müntimise kunsti. Mündid võeti kasutusele ilmselt palgasõduritele maksmiseks, 6 saj tegid seda mitmeid Kreeka linnad. Rahamajandus kujunes suht kirjult, kuna igal linnal oli oma kaal ja vääring mündile. Kreeklased kasutasid suures osas hõbedat, väiksemates vääringutes pronksmünte. Varasemad nimetused kandusid üle müntidele: 6 obolost (pronksmünt) = drahma (peotäis raudvardaid), hõbemünt.
annaabi.ee 
