Füüsika kontrolltööks 1. Maxwell: Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. 2. elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 3. Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. Samas sõltub see ka lainepikkusest λ ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 4
263 - 275 M+5+2+1+H 525 - 538 M+6+5+4+H 275 - 288 M+6+H 528 - 550 M+6+5+4+1+H 288 - 300 M+6+1+H 550 - 563 M+6+5+4+2+H 300 - 313 M+6+2+H 563 - 575 M+6+5+4+2+1+H 313 - 325 M+6+2+1+H 575 - 588 M+6+5+4+3+H 325 - 338 M+6+3+H 588 - 600 M+6+5+4+3+1+H 5. Mõõtsin rõnga siseläbimõõdu kahes ristuvas sihis (I I ja II II). Mõõteriista kõigutasin kahes ristuvas pinnas, et veenduda suurima läbimõõdu asendis. Kontakti tihedus pidi olema samasugune, kui nulliseadmisel (paras naksumine). Sisekruviku kõigutamine mõõtmisel 6. Keerasin kinni trumli kinnituskruvi ja võtsin mõõteriista detailist välja. Võtsin kruviku lugemi. Saadud lugem tuli liita valitud mõõtekomplekti vähimale mõõtepiirile.
Pooli magnetvälja arvutamisvalem, tähised valemis. *15. Too näiteid induktiivsuse kasutamisest. *16. Pöörisvoolud ja nende rakendusalad. Lorentzi jõud, elektromagnetiline induktsioon, mahtuvus ja endainduktsioon G2 klass KT. nr. 2. 1. Ühtlasse magnetvälja induktsiooniga 0,085 T lendab risti jõujoontega elektron kiirusega 46 Mm/s. Leida magnetväljas elektronile mõjuv jõud ja trajektoori raadius? 6,2 * 10 -3 N 2. Elektron liigub ühtlases magnetväljas jõujoontega ristuvas tasandis mööda ringjoont raadiusega 10 cm. Leida elektroni kiirus, kui magnetvälja tugevus on 0,2 mT 3,5 * 10 6 m/s 3. Prooton liigub vaakumis ühtlases magnetväljas, mille induktsioon on 0,2 mT, jõujoontega ristuvas tasandis. Leida prootoni trajektoori trajektoori raadius, kui ta kiirus on 1,2 km/s. Kui suur on prootoni tiirlemisperiood? 0,06 m ; 0,30 ms 4
Oskused: ülesannete lahendamine Ampere'i jõu kohta, ülesannete lahendamine Lorentzi jõu kohta. F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, I voolutugevus, nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel, l juhtmelõigu pikkus, v laengu liikumise kiirus Püsimagnetiks nimetatakse keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetinduktsiooniks nimetatakse jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ning ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsiooni ühikuks on 1 tesla: 1N 1T = . 1A 1m Jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igas punktis elektrivälja tugevuse või magnetinduktsiooni vektor on suunatud piki selle joone puutujat. Ampere´i seadus: juhtmelõigule magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline magnetinduktsiooniga, juhet läbiva voolu tugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega
spinniks. Kruvi reegel magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud: FA=BIlsinL Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega ning I siinusega nurgast L voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Magnetiline induktsioon [B] näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vasaku käe reegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud põial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna. Lorenzi jõud: FL=BvqsinL Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorenzi jõud, kus L on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud aines
ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. *Hardy-weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus; suures, vabalt ristuvas populatsioonis psivad alleelid- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsiooniteguirid. *Isolaat liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. *Kohanemine individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimel. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonides) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires.
MAGNETISM · MAGNETVÄLJAKS nimetatakse liikuvate laetud kehade vahe mõjuva jõu välja. · PÜSIMAGNET on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. · MAGNEETIMINE aine mõjutamine püsimagnetväljaga, mille tulemusel see aine ka ise magnetiseerub ehk tekitab oma magnetvälja, mis võib olla püsiv. · MAGNETINDUKTSIOON näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. · VOOLUGA JUHTME POOLT TEKITATAV MAGNETINDUKTSIOON on võrdeline voolutugevusega juhtmes ning pöördvõrdeline kaugusega juhtmest. · KRUVIREEGEL väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi liikumise suund. · PARALLEELSETE VOOLUGA JUHTMETE VASTASTIKMÕJU Kui voolu suunad on ühesuunalised, siis need juhtmed tõmbuvad teineteise poole
Magneetumine selle korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud sõltub nendevahelisest nurgast. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõuguga, millele ta mõjub. F=K*I¹*I²*l/ d K=2*107 Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega risti. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega Juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki Selle joone puutujat. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks On kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooniprintsiip selle järgi on kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor Võrdne üksikute kehade B-vektorite summaga. Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub mv's indoktsiooniga B
kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Geograafiline isolatsioon- rei populatdioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Isolaat- Liigi põhilevialast geograafiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. Kohanemine-Individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires.
positiivse laenguga kehale. Väljatugevus on vektoriaalne ehk, võib nimetada E-vektoriks. E-vektori suund ühtib positiivse laenguga kehal mõjuva jõu suunaga. (positiivselt suunatud negatiivsele) 7. Jõud on laengu ja väljatugevuse korrutis. 8. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, võib nim. ka B-vektoriks. Näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B-vektori suunda määrab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. 9. Vasaku käe reegel – vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis välja sirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 10. Kui juhtmele, mille pikkus on üks meeter ja milles kulgeb vool tugevusega üks amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud üks njuuton, siis
15.Mis on magnetväli? Magnetväli on liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. (Magnetväli ümbritseb piirmagneteid ja liikuvaid laetud kehasid.) 16.Ampere'i seadus? +valem Ütleb, et juhtmele mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtme lõigupikkusega ja siinusega nurgast juhtme ja magneti vahel. F=B*I*l*sin 17.Mis on magnetinduktsioon? +valem Näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõiguga, selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 18.Kui suur jõud mõjub kahe vooluga juhtme vahel? Kuna on tõukejõud, kuna on tõmbejõud? See jõudu on võimalik arvutada valemiga F= (I1*I2 / d)*k Kui juhtmetes on erisuunaline vool siis tõukejõud, kui samasuunaline vool siis tõmbejõud.
5. Selgita valemi F=B·I·l·sin,mis jõud see on,millele ses mõjub. Ampere´i seaduse järgi on magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast a voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. See mõjub ühikulise (1A) tugevusega vooluga ning ühikulise (1m) pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 6. Mille ümber on alati magnetväli?Võimalusi mitu. Nt vooluga juhtme ümber. 7. Milline füüsikaline suurus iseloomustab magnetvälja,selle nimi,tähis,ühik. Magnetiline induktsioon , tähis B, Si-süsteemi ühik on tesla (T). 8. Mis jooned on elektrivälja jõujooned ja milleks neid on vaja? Elektrivälja jõujooneks nim. mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori E sihiga
magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 8.Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 9.magnetinduktsiooni ühik 1 T- magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. 10. Mis on magnetvälja jõujoon ja kuidas seda ilmutada? Kuidas jõujoone järgi otsustada magnetvälja tugevuse üle? mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.Sirgjuhtme korral on võimalik rauapuru abil jõujooned nähtavaks teha.
3) Vasaku käe reegel-(Jõu suuna määramiseks Ampere`i seaduses võib kasutada vasaku käe reeglit) See väidab, et kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 4) Magnetinduktsioon- B näitab magnetjõudu Fm(indeks m), mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 5) Elektriväli Sarnasus Magnetväli Mõju põhiseadus on Coulomb`i materiaalsed, Mõju põhiseadus on Ampere`i seadus. seadus. Välja kirjeldab energia olemas Välja kirjeldab magnetinduktsioon.Aine väljatugevus.Aine omadusi omadusi kirjeldab aine magnetiline kirjeldab aine dielektriline läbitavus läbitavus
Jõud on alati voolujuhtmega risti. * kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel on 1m ja neis voolab ühesuguse voolutugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2*10-7 N ,siis on voolutugevust juhtmetes 1A. F=kI1I2/d Ampere'i seadus arvutatakse jõudu, millega magnetväli mõjutab vooluga juhti. F=BIlsin, B=F/Il Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga, ühikulise pikkusega juhtme lõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. *kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja vool 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon 1T . Jõu suuna määrab vasaku käe reegel. Kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat
Kui magneti poolused muutuvad siis muutub ka voolu suund Kui magnet liigub kiiremini siis voolutugevus suureneb Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. E = ΔФ / Δt E = elektromotoorjõud (V) Ф = magnetvool (Wb) (Weber) t = aeg, millega magnetvoo muutub (s) Magnetinduktsioon - näitab jõudu, mis mõjub ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas, kui juhtmes voolab üks amper. Magnetvoo - suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni kontuuri pindala ja kontuuri pinnanormaali ning magnetvälja suuna vahelise nurga korrutisega. (Piiratud kontuuriga magnetväli). Ф = B S cos S = kontuuri pindala (m2) = nurk pinna ja magnetvälja suuna vahel Lenzi reegel - induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.
esineva elektrivooli tugevuse muutumise tõttu. I e = -L L induktiivsus (1H) t Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi elektrimagnetilise induktsiooni seisukohalt ning võrdub endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse suhtega. L= / I/t Magnetvoo ühikuks SI-s on üks veeber (1 WB). Üks veeber on magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 ruutmeeter selle pinnaga ristuvas magnetäljas, kui välja magnetinduktsioon on 1 Tesla. Defineerimiseks kasutatakse valemit = BS cos. 1 Wb= 1T*1m² Üks tesla defineeritakse valemist F= BIl sin B= F/ Il Üks tesla (1T) on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1m ja vooluga 1A mõjub välja poolt jõub 1N. 1T= 1N/ 1A*1m Induktiivsuse ühik SI-s on henri. Üks henri (1H) on sellise juhi induktiivsus, milles
seadmisega. 7. Skaala nullasendi kontrollimiseks tõstsime arretiiriga mõõtotsakut ja lasime selle uuesti plaatplokile. Nii tegime kolm korda. 8. Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära. 9. Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime lugemi, mis vastas suurimale mõõtmele. 10. Mõõtsime detaili otste lähedalt kahes ristuvas sihis. Igat mõõdet võtsime kolm korda. 11. Mõõtetulemused kandsime tabelisse, arvutasime detaili keskmise tegeliku mõõtme ja analüüsisime kujuhälbeid. Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- lugem ristlõikes Keskm. Seade- Tegelik siht A-A B-B lugem mõõde mõõde I-I 0,038 0,036 0,285 38,000 37,715
Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega Magnetvälja mõju intensiivsust iseloomustab füüsikaline suurus- magnetinduktsioon Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga (1A) ja ühikulise pikkusega (1m) juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Kuna magnetinduktsiooni üldlevinud tähiseks on B, siis võib teda lühidalt nimetada ka B- vektoriks. F B= --- IL l-juhtmelõigu pikkus(m) I-voolutugevus juhis(A) F-jõud(N)
I voolutugevus (A) nurk voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel l juhtmelõigu pikkus (m) B võrdetegur; iseloomustab magnetvälja juhtmelõigu asukohas; nim. magnetinduktsiooniks (T) 6. Magnetinduktsioon (mida iseloomustab, mis ta on, ühik SIs ja suund) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja juhtmelõigu asukohas. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Ühikuks on T (tesla). Magnetinduktsiooni vektori e. Bvektori suund ongi magnetvälja suund. 7. Millist magnetvälja nimetatakse homogeenseks? 8. Milleks kasutatakse magnetvälja jõujooni? Milline on nende suund püsimagnetite korral? Magnetvälja jõujooni kasutatakse väljavektori pikkuse hindamiseks ruumi eri piirkondades. Seal, kus jõujooned paiknevad tihedamalt, on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud.
* Määrab mangnetväljas vooluga juhile mõjuva jõu. Jõu suuna Ampere'i seaduses määrab vasaku käe reegel : Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõu kaudu kirjeldatavat füüsikalist suurust nimetatakse magnetinduktsiooniks. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B= F/ I l B- magnetinduktsiooon (T) F- jõud (N) I- voolutugevus (A) l- juhtmelõigu pikkus (m) Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda võib nimetada ka B-vektoriks. B- vektori suunaks on magnetvälja suund, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetinduktsiooni SI- ühikuks on üks tesla (T).
kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglaskonda. Geograafiline isolatsioon- eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. Hardy- Winbergi seadus- populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas popultasioonis püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Kohanemine- individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja
voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B*I*l*sina (B magentinduktsioon). Vasaku käe reegel (määrab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna) Väljasirutatud sõrmed osutavad voolusuunda, magnetväli on suunatud peopessa, pöial näitab jõusuunda. 4. Magnetinduktsioon B magnetvälja jõu kaudu kirjeldatav füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise voolu ja pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Ühik 1 T (tesla). B = F / I*l (1T on sellise välja magnet- induktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1m ja vooluga 1A mõjub jõud 1N) 5. Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi
magnetväljasuuna vahel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pôial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Magnetjõud on suunatud alati rist nii voolu kui ka magnetvälja suunaga Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja teda võib nimetada ka Bvektoriks Kui juhtmele, mille pikkus on 1meeter ja milles kulgeb vool tugevusega 1amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetväljapoolt jõud 1njuuton, siis on välja magnet induktsioon 1tesla. Magnetvälja jõujoon on mòtteline joon, mille igas punktis on Bvektor suunatud piki selle joone puutujat
suuna vahel Ampe´re avastas: · Parallelsete juhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõudu pole · Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. · Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. I=1A: Vaakumis 1m pikkused paralleelsed juhtmed 1m kaugusel, mõjub jõud F=2*10-7 Magnetindukstsioon B näitab jõudu, mis mõjub 1m pikkusele juhtmele vooluga 1a selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vasaku käe reegel: Kui vaskaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suuna ja magnetväli on suunatud peopessa, näitab pöial juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Kruvireegel- Vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.
Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. F= B I l sin Üks amper on selline voolutugevus, mis kulgedes piki kaht · lõpmata pikka · väikese ristlõikega · vaakumis · teineteisest 1 m kaugusel paiknevat · paralleelset sirgjuhti, kutsub nende vahel esile jõu N/m kohta Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (tähis B ja ühik tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T). B= F: I*l Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m 2 , mõjub maksimaalne
asetseb muutub. 2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja magnetvoo vähenemisel ja suurenemisel. Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu
potentsiaalne energia. *Punktlaengu elektrivälja potentsiaal on võrdeline laengu suurusega ja pöördvõrdeline kaugusega sellest laengust. *Kehade liikumine ei sõltu potentsiaalide nulltasemest. Ekvipotentsiaalpind ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. *Seal, kus ekvipotentsiaalpindade vahekaugus on väike, on elektriväli tugev. *Potentsiaal muutub kõige kiiremini liikumisel piki elektrivälja jõujoont. *Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. ELEKTRILINE PINGE elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. *Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest kohast teise. *Pinge on 1V kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J. *Elektrivälja tugevus juhtiva keha pinna lähedal sõltub pinna kujust. *Sammupinge mida rohkem
7. Ampere’i seadus - seletab kahe juhtme vastastikmõju. 8. Elektrivälja tugevus - näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. , N/c 9. Magnetinduktsioon - F=B*I*L B-induktsioon, F-jõud, L-pikkus. B näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Tähis on tesla - T. 10. Elektriväli - on alati laengu või laetud keha ümber. Magnetväli - tekib ainult liikuva laengu ümber, esineb siis kui on elektrivool, püsimagnetite ümber, seotud osakeste liikumisega. 11. Välja jõujooned - nende abil visualiseerime välju, reaalselt pole olemas. Mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Suunatud põhjapooluselt lõunapoolusele. Tihedus näitab välja tugevust. 12
vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja lõunapooluseks, poolitamisel jääb kahe erineva poolusega püsimagnetiks, omadusi määrab eelkõige elektronide olemuslik magnetväli). Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (tähis B ja ühik tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T). Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille iga punktis on B-vektor (magnetinduktsioon)
magnetvälja suuna vahel. Vasaku käe reegel kui välja sirutatud sõrmed näitavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetjõud on alati risti nii vooluga kui ka magnetväljaga. Magnetvälja iseloomustavaks suuruseks on magnetiline induktsioon, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja pikkusega juhtme lõigule, selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Induktsioon on suunaga suurus ja mõõtühikuks on tesla. Magnetvälja jõujooned · Mõttelised ja kinnised jooned · Mõtteline joon, mille igas punktis on vektor suunatud piki selle joone puutujat · Jõujooned suunduvad põhja pooluselt lõuna poolusele · Mida tihedamalt jooned paiknevad, seda suurem on magnetjõud · Kruvireegel(parema käe rusikareegel)-vooluga juhi magnetväljasuund on määratud kruvireegliga
1. Mida tähendab, et elektromagnetlaine on ristlaine? Elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 2. Kuidas kirjeldas Maxwell elektromagnetlainete levimist ruumis? Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis 3
(valem) Wp= q E d q- laeng, E- elektrivälja tugevus, d- vahekaugus 21. Defineeri elektrivälja potentsiaali mõiste. (valem) Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. 22. Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks? Mis on sellel liikudes iseärast? Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks. Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. Ekvipotentsiaalpinnad on alati jõujoontega risti. 23. Punktlaengu elektrivälja potentsiaali arvutamise valemi tundmine. 24. Defineeri pinge mõiste. (valem) Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. U= A/q 25. Defineeri pinge ühik 1 V. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö 1J, siis on pinge nende punktide vahel üks volt. 26. Defineeri elektrivälja tugevuse ühik.
Elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale Vasaku käe reegel-kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda Magnetinduktsioon, selle valem ja ühik-B näitab magnetjõudu Fm, mis mõjub ühikulise võluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Ühik: 1(T) tesla. Valem: B=F/I*l sinα Elektrivälja jõujoonte suund-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Homogeenne elektriväli/magnetväli- homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu
orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja lõunapooluseks, poolitamisel jääb kahe erineva poolusega püsimagnetiks, omadusi määrab eelkõige elektronide olemuslik magnetväli). Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks.
6.Magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud. Millistes seadmetes seda nähtust kasutatakse? Vastus: juhtme ümber on magnetväli. Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon- füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastabas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus Tähis: B See näitab magnetjõudu Fm, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmlõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Kontrollküsimused: 1.Mida tuleks teha, et muuta elektromagneti poolused vastupidisteks? Vastus: muuta voolu suunda mähises 2.Juhe asub 20 cm pikkuselt magnetväljas. Juhet läbib vooltugevusega 100 A ning nurk välja voolu suuna vahel on 30 kraadi. Kui suur on magnetvälja induktsioon, kui juhtmele mõjub jõud 10 N? Vastus: 1 T 3
F= B*I*l*sin - määrab jõu arvväärtuse, suund määratakse vasaku käe reegliga Vasaku käe reegel: kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutada voolusuunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Jõud on alati risti nii voolu- kui ka magnetvälja suunaga. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühiklise vooluga ja ühikuluse pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. F=B*I*l Kui juhtmele, mille pikkus on 1 m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon 1T. M=B*I*S*cos (M-raamile mõjuv jõumoment) Mootor: alalisvoolu mootoris on pöörlevaks osaks juhtme kontuurid, mis lülitavad kordamööda vooluringi ja staatoriks on püsi-või elektromagnet. B=(k*I)/d
laengute ümber. • Sellel miskil on suund. Mis see miski on? •See miski on väli, mis ümbritseb liikuvat laengut. •Liikuva laengu poolt tekitatavat välja nimetatakse magnetväljaks. •Magnetvälja mõju intensiivsust iseloomustab füüsikaline suurus mida nimetatakse magnetinduktsiooniks. Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga (1A) ja ühikulise pikkusega (1m) juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B – magnetinduktsioon F B= I – voolutugevus juhis Il l – juhtme pikkus Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetnõela põhjapoolus Magnetinduktsiooni ühikuks on 1 tesla (1T) 1T= N/A* m Biot´-Savart´i seadus vooluga juhtme magnetilise induktsiooni kohta antud ruumipunktis I l B=k r2 l- juhtme pikkus
Oletades, et tegelikult on kõik tähed sama heledusega, et tähed on Linnutee ruumalas jaotunud ühtlaselt, et tähtede näiv heledus kahaneb võrdeliselt nende kauguse ruuduga ja et ta suudab näha kõiki tähti kuni Linnutee servani, sai ta oma loenditest tuletada tähesüsteemi ulatuse eri suundades. Ta järeldas, et Päike asub lameda, ligikaudu elliptilise, tähesüsteemi tsentri lähedal ja et see tähesüsteem ulatub Linnutee tasandis umbes 5 korda kaugemale, kui tasandiga ristuvas suunas. Pildil on näidatud meie päikesesüsteem (all) ja must auk keskel. Vaatamata astronoomia kiirele arengule 19. sajandil, püsis Hercheli ettekujutus Linnutee ehitusest elujõulisena käesoleva sajandi alguseni. Oluline muutus tuli alles 1915. aastal kui Harlow Shapley märkas, et samal ajal kui suurte, korrapärase kujuga täheparvede (kerasparvede) jaotus on küllaltki sümmeetriline mõlemal pool Linnutee tasandit, pole nad
tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega , nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. F=BIl sin. Jõu suuna Ampere'i seaduses määrab vasaku käe reegel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutuvad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Võrdetegur B=F/Il, on magnetinduktsioon, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule, juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsioon B on vektor, tema suunda näitab magnetväljas orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud üks njuuton, siis on välja magnetinduktsioon 1T. 1T= 1N/1A*1m. LORENTZI JÕUD. Ampeare'i seaduse põhjal mõjub magnetväljas juhtmelõigule jõud, mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjuvatest jõududest. F=BIl sin
(tavaline kruviku nulliseadmine). Selleks kinnitasin piduri, avasin käristi mutri, seadsin trumli nulli, kinnitasin käristi mutri, vabastasin piduri, kontrollisin nullasendit 3 korda. d) Mõõtsin keerme keskläbimõõdu kahes ristuvas sihis, kummaski 3 korda ja kandsin tulemused tabelisse. 4. Arvutasin keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor. Keskläbimõõdu hälbe d2= |d2teg| - |d2teor| . Määrasin standardist keerme täpsusklassi nii, et saadud hälve d2 mahuks selle täpsusklassi tolerantsitsooni sisse: d2 < T d2 5. Puhastasin ja määrisin mõõteriista ning asetasin karpi. 6. Korrastasin töökoha. 7. Esitasin töö aruande õppejõule.
Võnkumiste tekitamiseks avatud võnkeringis tehti Hertzi eluajal järgmist: juhe lõigati keskelt pooleks ja jäeti kummagi poole vahele väike säde vahemik (joonis C), seejärel laeti kumbki juhi pool kõrge pingega. Ja avatud võnkeringis tekkisid võnkumised, et ära hoida võnkumiste sumbumist on vaja ergutada vibraatorit kõrgepinge allika abil seeria kiiresti muutuvate vooluimpulssidega. Maksimaalse intensiivsusega elektromagnetlained kiirguvad vibaatori teljega ristuvas sihis. Vibraatori telje sihis elektromagnetlaineid ei kiirgu. Lainete registreerimiseks kasutas Hertz teist vibraatorit, mille varraste vahel tekib säde näitas võnkumise olemasolu. Lähtevibraatori vardapaari võib vaadelda saateantennina ja laineid registreeriva vibraatori laineid vastuvõtu antennina. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. §34. Elektromagnetlainete skaala
Ampere jõu suuna määratakse vasaku käe reegliga kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda.Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vektoriaalne suurus, B-vektor, mille suunda näitab magnetvälja põhjapoolus. Ühik T tesla.Kui juhtmele, mille pikkus on 1 meeter ja milles kulgeb vool tugevusega 1 amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 N, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. Elektrimootor töö põhineb Ampere seadusel, kaks põhilist osa: rootor(liikuv osa) ja staator (liikumatu osa). Rootoriks võib olla pool, elektromagnet või püsimagnet
tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega I ja siinusega magnetvälja suuna vahel. F=B*I*l*sinα. Jõu suuna määrab vasaku käe reegel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. (joonis4)Võrdetegur B=F/I*l on magnet induktsioon mis näitab jõudu mis mõjub ühikulise vooluga jõudu mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõigule juhtmega ristuvas magnet väljas. Magnet induktsioon B on vektor mille suunda näitab magnetväljast orienteerunud magnet nõela põhja poolus. Kui juhtmele, mille pikkus on üks meeter ja milles kulgeb voolutugevusega 1A,mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnet induktsioon 1T. Lorentzi jõud.Ampere seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjutavatest jõududest. F=B*I*l*sinα
tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega I ja siinusega magnetvälja suuna vahel. F=B*I*l*sin. Jõu suuna määrab vasaku käe reegel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. (joonis4)Võrdetegur B=F/I*l on magnet induktsioon mis näitab jõudu mis mõjub ühikulise vooluga jõudu mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõigule juhtmega ristuvas magnet väljas. Magnet induktsioon B on vektor mille suunda näitab magnetväljast orienteerunud magnet nõela põhja poolus. Kui juhtmele, mille pikkus on üks meeter ja milles kulgeb voolutugevusega 1A,mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnet induktsioon 1T. Lorentzi jõud.Ampere seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjutavatest jõududest. F=B*I*l*sin. Lorentzi jõud on jõud millega
1. Ainuraksed- eeltuumsed e. pvokarioodid, päristuumsed e. eukarioodid 2. Hulkraksed- 1. teod, krabid, peajalgsed 2. lülijalgsed 3. käsnad 4. lõuatud 5. kõhrkalad 6. putukad 7.kahepaiksed 8. roomajad (hiidsisalikud, dekotondid, tiibsisalikud, kalasisalikud) 9.luukalad 10. imetajad 11.linnud 9. Hardy-Weinbergi seadus. Mis tingimustel kehtib? Miks pole sellist populatsiooni looduses olemas? Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübi sagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Kehtib vaid siis kui populatsioon on väga suur, kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Sellist ideaalpopulatsiooni ei ole olemas. Esiteks võib muutuda isendite geneetiline materjal. Teiseks võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. 10
Elektriväli saab ikkagi tööd teha, sest positiivne laengukandja liigub alati potentsiaali kahanemise suunas. Elektrotehnikas loetakse nulliks Maa- või maandatud elektriseadme potentsiaali. Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks. Potentsiaal muutub kõige kiiremini liikumisel piki elektriväljajõujoont. Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. 7. Elektriline pinge. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe ehk pinge ( , U ) võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamiseks liikumise algpunktist kuni lõpppunktini tehtud töö ja selle laengu suhtega. A U =1 -2 = =Ed q d on algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus.
korral juhtmed tõmbuvad , vastupidiste korral tõukuvad. vastasmõju põhjuseks on voolude magnetväljad. Vooluga juhtme magnetväliVooluga juhtme ümber on ringi kujuline magnetväli ,milles magnetvälja suuna määrab kruvi reegel, kruvi pea liikumine ühtib magnetvälja suunaga ja kruvi kulgev liikumine voolu suunaga. Magnetilise induktsiooni vektorB = F / Il Vektoriaalne suurus, mis näitab igas punktis ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas mõjuva jõu suurust ja suunda Magn. jõujoonMõtteline joon mille puutujaks on igas punktis B-vektor. Nähtavaks saab teha rauapuru abil Ampere`jõud F = B I l sin Juhtmelõigule mõjuv jõud. Suuna määrab vasakukäe reegel Lorenzi jõudF = q v B sin Liikuvale laengukandlae mõjuv jõud . Suuna määrab vasakukäe reegel El. mag. induktsioon Suletud kontuuris voolu tekkimine magnetvoo muutumise tõttu. Magnetvoo muutumise põhjus ei ole oluline.
Jõu suuna määrab vasakukäereegel: kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial osutab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda Võrdetegur B on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline juhtme pikkuse ja voolutugevusega B=F/(I*l) Võrdetegur B on magnetinduktsioon, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmele selle juhtmega ristuvas magnetväljas Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Kui juhtmele, mille pikkus on 1 m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T) LORENZI JÕUD Amperei seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud (F=Bilsin), mis summeerub ühikulisele laengukandjale mõjuvatest jõududest.
Ronald Fisher oli seisukohal, et geenitriivi roll evolutsioonis on tagasihoidlik või olematu, ja see vaade jäi mitmeks aastakümneks valdavaks. Vaidlus läks uue hooga käima, kui 1968. aastal esitas Motoo Kimura oma molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria, mille väitel geneetiline muutus (mis ei pea tingimata avalduma fenotüübis) fikseerub populatsioonis enamasti just geenitriivi tagajärjel. HardyWeinbergi mudeli järgi püsivad piisavalt suures ja vabalt ristuvas populatsioonis alleelisagedused muutumatutena ka põlvkondade vaheldudes, kui seda tasakaalu ei häiri migratsioon, mutatsioonid või valik. Geenitriivi käigus ei omanda populatsioon uusi alleelivariante, kuigi juhuvalik võib tingida osade alleelide kaotsimineku. Kui populatsioon on piisavalt arvukas ning looduslik valik ja mittejuhuslik ristumine ei mõjuta geneetilist varieeruvust on populatsioon HardyWeinbergi tasakaalus. Kui genotüübisagedustest on alati
annaabi.ee 
