Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Magnetism (4)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ja mis tekitavad magnetvälja?
  • Milles seisnes Oerstedi katse ja milles on tema tähtsus?
  • Millist magnetvälja nimetatakse homogeenseks?
  • Milleks kasutatakse magnetvälja jõujooni?
  • Milline on nende suund püsimagnetite korral?
  • Mis on Lorenzi jõud?
  • Mis on ja mis tekitavad magnetvälja?
    Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Magnetvälja tekitavad: 1) Püsimagnet 2) vooluga juhe 3) liikuvad laenguga osakesed 4) muutuv elektriväli.
  • Püsimagnet, tema poolused ja nendevaheline vastastikmõju.
    Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti juures võib tinglikult eristada kahte piirkonda – põhjapoolus ja lõunapoolus. (N ja S). Üge püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuvad.
  • Milles seisnes Oerstedi katse ja milles on tema tähtsus?
    Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. Nimetatud katse pani aluse magnetvälja uurimise algusele ja vallandas elektrivoolu magnetvälja uurimisel tõelise laviini.
  • Ampere'i katse paralleelsete vooluga juhtmetega.
    Ampere avastas, et paralleelselt paigutatud vooluga juhtmed mõjutavad teineteist: Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Kumbki vooluga juhe tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub teisele vooluga juhtmele mingi jõuga.
  • Ampere seaduse valem, seletused ja mõõtühikud.
    F=IBlsinα
    F – magnetjõud; Ampere'i jõud (N)
    I – voolutugevus (A)
    α – nurk voolusuuna ja magnetvälja suuna vahel
    l – juhtmelõigu pikkus (m)
    B – võrdetegur; iseloomustab magnetvälja juhtmelõigu asukohas ; nim. magnetinduktsiooniks (T)
  • Magnetinduktsioon (mida iseloomustab, mis ta on, ühik SI-s ja suund)
    Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja juhtmelõigu asukohas. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Ühikuks on T ( tesla ). Magnetinduktsiooni vektori e. B-vektori suund ongi magnetvälja suund.
  • Millist magnetvälja nimetatakse homogeenseks ?
  • Milleks kasutatakse magnetvälja jõujooni? Milline on nende suund püsimagnetite korral?
    Magnetvälja jõujooni kasutatakse väljavektori pikkuse hindamiseks ruumi eri piirkondades. Seal, kus jõujooned paiknevad tihedamalt , on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. Püsimagneti korral paiknevad jõujooned väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. (pöörisväli)
  • Vasaku käe reegel Ampere'i seaduse jaoks.
    Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda.
  • Mis on Lorenzi jõud? Valem, seletused, mõõtühikud ja suund.
    Lorenzi jõud on jõud, millega magnetväli mõjub liikuvale laenguga osakesele.
    F=qvBsinα
    F – Lorenzi jõud (N)
    q – osakese laeng (C)
    v – osakese liikumise kiirus (m/s)
    B – magnetinduktsioon (T)
    α – nurk vektorite v ja B vahel (nurk osakese liikumise ja magnetvälja suuna vahel)
    Lorenzi jõu suuna määramiseks kasutatakse vasaku käe reeglit: Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuba Lorenzi jõu suunda.
  • Magnetism #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor insomnia Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Magnetism
    1
    doc

    Magnetism

    MAGNETISM 1. Püsimagnet ­ osakeste oma magnetväli. Elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. P.M magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Magnetnõel ­ väike pöördumisvõimeline püsimagnet (nt. kompass). Asetub maa magnetväljas ligikaudu piki põhja-lõuna suunda. N-poolus ­ magnetnõela põhjapoolne ots, näitab magnetvälja kokkuleppelist suunda. S-poolus ­ magnetnõela lõunapoolne ots. Kahe püsimagneti samanimelised poolused tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise tekitama magnetvälja. 2. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse ­ kui paralleelsetes juhtmelõikudes, mis omavad ühist keskristsirget kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub nende vahel tõmbejõud, vastassuunalistel tõukejõud. Ristuvate vooluga juhtmete

    Füüsika
    Magnetismi mõisteid
    1
    rtf

    Magnetismi mõisteid

    1.Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. 2.Püsimagnet - keha, mida alati ümbritseb magnetväli nt raud,nikkel,koobalt. 3.4.Oerstedi katse- Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 7.Vasaku käe reegel- Kui vasaku käe väljasir

    Füüsika
    Magnetism
    1
    doc

    Magnetism

    Magnetväli ­ liikuva laetud keha poolt tekitatav väli.Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja:*+ v=0 tekib ainult elektriväli. *+ v=const; a=0 (alalisvool) tekivad: muutumatu elektriväli ja muutumatu magnetväli. *+ a=muutub tekib elektromagnetlaine (muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli). Püsimagnet ­ keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagnetite väli on seotud aines olevate elektronide magnetväljaga.(spinniga)Spinn ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakese impulsimomenti; seotud pöörlemisega.Magnetil on kaks poolust ­ põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud keha tekitab ka ise magnetvälja. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga.1820. avastati, et juhet läbib elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Taani teadlane H. Ch. Oersted.Samal aas

    Füüsika
    Magnetism
    2
    doc

    Magnetism

    MAGNETISM Magnetväljaks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate laetud kehade vahel esinevat jõuvälja. Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F ­ juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I ­ juhet läbiv voolutugevus (A) B ­ magnetinduktsioon (T) l ­ juhtmelõigu pikkus (m) q ­ laeng * Määrab mangnetväljas vooluga juhile mõjuva jõu. J?

    Füüsika
    Magnetism
    3
    docx

    Magnetism

    III MAGNETISM Magnetism on keha omadus kui ka samaaegselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. 1. Magnetväli, püsimagnetid, voolu magnetväli, magnetvälja jõujooned. (2 tundi) pg 4.1; 4.2; 4.4 4.1 MAGNETVÄLI. PÜSIMAGNETID Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatav väli. (EV-laengukandjate suunatud liikumine -> tekib laengukandjate liikumise tulemusena magnetväli) -Füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad Põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. * olemasolu suhteline * elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja * paigal seisev laeng (laetud keha) -> elektrivälja * liikuv laeng (elektrivool) -> täiendavalt ka magnetvälja Püsimagnet- keha, mida alati ümbritseb magnetväli. -keha, m

    Füüsika
    Füüsika KT konspekt-MAGNETISM
    3
    docx

    Füüsika KT konspekt: MAGNETISM

    1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? Liikuvad laetud osakesed, elektrivoolu olemasolu, püsimagnetid, ajas muutuv elektriväli. 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? Mõndade materjalide pidev omadus tõmmata külge rauast esemeid. Jagnunevad U- ja sirgmagnetiteks. 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? Kõigil magnetitel on paarisarv pooluseid, see on magneti piirkondi, kus tema magnetilised omadused avalduvad kõige tugevamini. Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N-poolus pöördus Maa geograafilise põhjapooluse poole. 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? Püsimagnetite magnetilisi omadusi võib seletada neis leiduvate ,,mikrovoolude" ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul ,,mikrovoolude" magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad an

    Füüsika
    Magnetism
    5
    doc

    Magnetism

    Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli ­ koobalt, raud ja nikkel ­ on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest esemeid. (Teras on ra

    Füüsika
    Maa magnetväli
    4
    pdf

    Maa magnetväli

    Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja.  Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli.  Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja.  Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse  spinniks.  Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga  juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti.  Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel  tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud.  Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude  pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline  juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral   Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet?

    Füüsika




    Kommentaarid (4)

    belladonnakillz profiilipilt
    belladonnakillz: eelmised kommid on mõttetud :) ;)
    17:13 11-02-2009
    hiinanina profiilipilt
    hiinanina: soovitan ise teha
    00:16 10-02-2009
    its2cold profiilipilt
    its2cold: Suht mõttetu.
    21:45 16-12-2008



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun