algselt ühines? Liiklusmärkide- ja signaalide konvensioon võeti vastu 1968.a Viinis ja sellega ühines 31 riiki. 2. Kui kaugele paigaldatakse lõikumiskohast LM 412 ja kui kaugele LM 413? Märk 412 pannakse sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest sõltuvalt 25 m kuni 100 m enne pöördekohta. Märk 413 pannakse vahetult sõiduteede lõikumisala ette. 3. Kuidas tähistatakse teekattemärgistusega samaliigeliste teede ristmikku? Märgist 971a kasutatakse samaliigiliste teede ristmiku esiletoomiseks. Märgis kantakse sõiduteede lõikumisala keskele või enne seda. 4. Nimetage ringristmike parema ohutustaseme põhjuseid? · Ringristmikel on vähem konfliktpunkte võrreldes tavaristmikega · Ei eksisteeri suurema riskiastmega konflikte, nagu näiteks ristumised 90° nurga all ja kokkupõrked vasakpöördel · Ringristmikul on sõidukite kiirused väiksemad, mis suurendab jalakäijate ohutust
200) 9. Mida tuleb teha ristmiku ja selle lähiala katendi tugevdamiseks staatilise koormuse tõttu 10. Mida teha, kui ristmikualale tuleb lõikuvaid teid rohkem kui kaks (ristmikul on rohkem kui 4 haru) 11. Mis on mahasõit, mis ristmik Mahasõit – piirdub ainult teeäärse kinnistuga. Kui läbib kinnistut, on ristmik Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. Mahasõit - sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Ristmik - on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise
100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. Ülekäiguradade laiused JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit. JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. §30. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu. §31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva
TÖÖ JA KINEETILINE ENERGIA 54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8107 m/s
I klassi maanteedel rajatakse ristmikud valdavalt eritasandilistena Muudel juhtudel lähtudes eeldatavast keskmisest liiklussagedustest ja - suurima läbilaskvusega samatasandilise ristmiku läbilaskvuse kontrollarvutusest. 3. Mida nimetatakse samatasandiliseks ristmikuks ? Samatasandiline ristmik on koht, kus kaks või enam teed ühinevad või lõikuvad ja kus lahendus võimaldab ühelt teelt teisele siirduda. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse liiklusvoogude kanaliseerimiseks samatasandilistel ristmikel ? Kanaliseerimiseks kasutatakse liiklussaari ja teemärgiseid. 5. Millised oleks samatasandiliste ristmike projekteerimise eesmärgid ? - projekteerimisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kuidas sõidukijuht näeb ja tajub ristmikku - kõverike ja mahasõitude kulgemine peab peab olema sõiduki juhile nähtav või etteaimatav
Buss on peatunud jalakäija läbilaskmiseks. Sõiduauto juhil on seetõttu samuti kohustus peatuda, kuigi ta esialgu bussi varjust jalakäijat ei näe. Veoauto juht aga võib esialgu sõitu jätkata, kui ta on kindel, et ta ei sega jalakäijat. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS Liiklusummikute korral tuleb auto peatumine alati planeerida nii, et auto ei jääks seisma ülekäigurajale. TRAMMIDE SÕIDUEESÕIGUS Kui väljaspool ristmikku trammitee ristub sõiduteega, tuleb trammile teed anda. TRAMMIDE SÕIDUEESÕIGUS Trammidel on ka ristmikel eesõigus, nad võivad üldreeglina autodele põiki ette keerata ja autod peavad neile teed andma. Ainult kahel juhul peavad trammid autodele teed andma: 1. Kui nad sõidavad kõrvalteelt peateele 2. Kui nad sõidavad foori punase tulega sisselülitatud lisasektsiooni poolt osutatud suunas ÜHISSÕIDUKITE RADA
§ 27. Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. § 28. Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit. § 29. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on peatunud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. § 30. Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaarte olemasolul nende kaudu. § 31. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või
vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas. Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes. Erinevad olukorrad lisasektsioonidega fooride puhul - rööbassõiduk (tramm) Tingmärgid: - rööbasteta sõiduk Kollase vilkuva tulega foor Osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta. Ühissõidukifoor Reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu. Fooris on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: · ülemine keelab sõita (võrdne punanase tulega) · keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest (võrdne kollase tulega)
sõidukile registreerimisel määratud suurimat massi, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Autorongi registrimass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summa. (41) Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. (42) Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega.
liiklusmärke teiste liiklejate eest. 11. Sõiduteel piiratud nähtavusega kohtades 12. Haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata. 13.Eraldusribal ja selle katkestuskohas PEATUMINE JA PARKIMNE Peatuda ei tohi: 14. Ristuva sõidutee äärele lähemal kui 5m, kuid mitte kohakuti ristuva kõnniteega. 15. Ristmikul, välja arvatud parkimiseks lubatud kohad. Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul peatuda ja parkida ristmikku otse läbival teel umbharu vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada liikluskorraldusvahend. NB! Ringristmikul kehtivad samad reeglid ka seal ei tohi peatuda, kui seal just pole parkimist lubavaid liikluskorraldusvahendeid! PEATUMINE JA PARKIMNE Parkimine on keelatud: 1. Kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba ning kohtades, kus ei tohi peatuda. 2. Raudteeülesõidukohale lähemal kui 50m. 3
· Stoppjoone või stoppjoone märgi ees (vt. jooniseid "a" ja "b") · Stoppjoone või stoppjoone märgi puudumisel võib sõita ristuva sõidutee ääreni (vt. joonist "c"), takistamata jalakäijaid (vt. joonist "d"). SÕIT RISTMIKEL REGULEERITAV RISTMIK Kui ristmikul on parempöörderda muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja enne ristmikku paremal pool foori ei ole, tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate foori tuledest.
närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis pärinevad vasaku silma võrkkesta välimiselt poolelt ja parema silma sisemiselt poolelt. Aju paremasse poolkerra suunduvad need impulsid, mis pärinevad võrkkesta välimiselt poolelt ja sisemise silma vasakult poolelt. Nägemisnärvide ........... nimetuvad ümber välimistes põimikkehades. Siin asuvad neuronite kehad, kuklasagaras moodustavad Brodmani 17.-19. väljad. 17. primaarne nägemisväli, 18.-19
sõidukit. · Raudteeülesõidukoha all mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumiskohta. Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või mitmerööpmelise raudtee märkide asukoht. · Reguleerija all mõistetakse oma volituste piires liiklust korraldavat (liiklejaid suunav või peatav) isikut, kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. · Ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Ristmikku ei moodusta parkla, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise koht, samuti nende juurdesõidutee teega lõikumise koht ning põllu- või metsatee ristumine teega ja põllu- või metsateede omavahelised ristumised. Ristmik on reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega.
a. Peab enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus. b. Peab teel olles jälgima sõiduki tehnoseisundit. c. Mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Mida peab tegema juht, lähenedes selle märgiga tähistatud ristmikule? a. Valima sellise sõidukiiruse, et vajaduse korral saaks anda teed teistele liiklejatele. b. Andma teed paremalt lähenevale sõidukile. c. Alati jääma enne ristmikku seisma. Mida teatab see märk juhile? a. Märk teatab kohustuslikust sõidusuunast märgile järgneval sõiduteede lõikumisalal. b. Märk näitab soovitatavat sõidusuunda märgile järgneval sõiduteede lõikumisalal. Kas see märk keelab B-kategooria sõidukite sõidu? a. Ei. b. Jah, kui tegemist on B-kategooria veoautoga. Kas parkimiskohti tähistavaid ühekordseid pidevjooni tohib ületada? a. Jah, alati. b. Jah, ainult manööverdamisel.
Millist jaotusseadust tuleb kasutada? Binoomjaotus 3. Binoomjaotuse määravad ära järgmised parameetrid: positiivse sündmuse tõenäosus, katsete arv. 4. Ehitusmaterjalide poes müüakse nädalas keskmiselt 3 vanni. Tellimuste planeerimisel on vaja leida, kui suure tõenäosusega müüakse nädalas rohkem kui 6 vanni. Millist jaotusseadust tuleb kasutada? Poissoni jaotus 5. Keskmine ajaintervall ristmikku läbivate autode vahel on 12 sekundit. Tuleb leida tõenäosus, et järgmise 6 sekundi jooksul ei läbi ristmikku ükski auto. Millist jaotusseadust tuleb kasutada? Eksponentsiaalne jaotus 6. Normaaljaotuse korral jääb vahemikku kõikidest väärtustest ligikaudu 95% 7. Millised väited kehtivad normaaljaotuse korral, kui standardhälve suureneb? Jaotuskõver muutub laiemaks ja madalamaks. 8. Millised väited kehtivad normaaljaotuse korral? a
30) Mis on ristmik, riste, ramp? · Ristmikuna tuleb käsitleda sellist teede lõikumiskohta, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele ja vähemkoormatud haru liiklussageduses on üle 20 a/ööpäevas. · Kõrvalharu väiksema liiklussageduse puhul tuleb teede lõikumiskohta käsitleda maha- või pealesõiduna. · Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. · Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. · Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. · Ristmike põhitüüp tuleb valida lähtudes lõikuvate maanteede liigist ja liiklussagedusest. · Ramp on kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul. · Rambil normeeritud projektkiirus sõltuvalt mnt projektkiirusest ja lähtetasemest. · Ristete vahekaugusi ei piirata. Nende vajadus määratakse, lähtudes kohalikest tingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
Lähedal asuv kohvik Prikid tegutseb mitmete maskide all alates 7 hommikul kuni koiduni. Alla Ingolfsstraeti mööda minnes ning vasakule Hverfisgataile keerates, jõuate te Spotlightini, gei/sega tantsuklubini, mis on avatud neljapäeva,reede ja laupäeva õhtuti.Nelly`s Cafe on järgmisel nurgal mäest alla;see on populaarne igal õhtul peamiselt oma odava õlle tõttu(hinnad tõusevad pärast kella 1 öösel nädalavahetuseti).Mäest alla pärast ristmikku asub Wunderbar, Laekjargata 2, hea paik kus napsutada ja suupisteid näksida.Ümber nurga Austurstraeti tänavasse asub Astro Club, tõsine tantsuklubi noortele, ilusatele ja moekatele, avatud nädalavahetuseti.Üle väljaku Hafnarsetraeti 17 on Kaffi Thomsen, raju ööklubi parimate plaadikeerutajate ja külastavate kuulsustega.Minge tagasi Austurstraetile, kus leiate Rex Number 9-s ägeda restorani/baari, kujundatud Terence Conran meeskonna poolt.Posthusstraeti läheb Austurstraetilt edasi
0 kg. Esialgne pöörlemise sagedus on 0.5 pööret sekundis. Millise sagedusega hakkab ta pöörlema siis, kui ta tõmbab käed rinnale. Mehe inertsmoment on 3.0 kg m2, kui ta käed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui käed on rinnal. Hantlid on alguses 1.0 m kaugusel teljest, pärast 0.20 m kaugusel. Hantlid loeme punktmassideks. TÖÖ JA KINEETILINE ENERGIA 54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8 107 m/s
teisele. Ristikheinristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline ristmik, kus lõikuvad teed on seotud nelja silmus- ja nelja sujuvrambiga nii, et kõik pöörded sisaldavad ainult paremhargnemisi ja liitumisi Rombristmik, iseloomusta ja joonista - Eritasandiline ristmik, kus neli peateesuunalist rampi ühendavad peateed kõrvalteega. Rambid ja kõrvaltee moodustavad kaks samatasandilist ristmikku Mis on sõidurida ja sõidurada - Sõidurada: sõidutee pikiriba, mis on tähistatud või tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liikumiseks ühes reas. Sõidurida see kuidas masinad tegelikult liiguvad reas. Mis on taandustegur ja siirdetegur Siirdetegur - Sõidukite üleviimiseks normatiivse koormusega telgede arvule. Taandustegur kasutatakse liiklussageduse taandamiseks(VA, AB, AR) sõiduautole.
5 pööret sekundis. Millise sagedusega hakkab ta pöörlema siis, kui ta tõmbab käed rinnale. Mehe inertsmoment on 3.0 kg m2, kui ta käed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui käed on rinnal. Hantlid on alguses .0 m kaugusel teljest, pärast 0.20 m kaugusel. Hantlid loeme punktmassideks. (Seda polnud vaja lahendada) TÖÖ JA KINEETILINE ENERGIA 54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 9 m ja Jüril on jõudu 2 0 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? Lahendus: Algandmed s = 19 m F = 210 N A=? Töö leiame valemi järgi cos , kuna nurk on 0 , siis cos 0 Seega 210 N * 19 m = 3990 J Vastus : Jüril tuleb teha tööd 3990 J 55
vähemkoormatud haru liiklussageduse on üle 20 a/ööpäevas. 140. Mis on risttee - kõrvalharu väiksema liiklussageduse puhul tuleb teede lõikumiskohta käsitleda maha-või pealesõiduna. Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nim. ristteeks. 141. Mis on ristmiku harud -kõik sõiduteed, mis koonduvad ristmikku, 142. Mis on ringristmik- ristmik, kus liiklus toimub ühesuunalisena ümber jaotussaare. 143. Mis on samatasandiline ristmik 144. Mis eritasandiline ristmik- teedevõrgu üks komponent ja tema projekteerimisel tuleb arvestada teedevõrgu kui terviku nõudeid, kohalikke tingimusi ja liiklusvoogude eeldatavaid muutusi. 145. Millest sõltub ristmiku liigi valik- lõikuvate teede liigist, summaarsest liiklussagedusest, pöördeliikluse
teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, nii et see ei ohustaks ega takistaks liiklust. 2) Sõiduki peatamine peab olema võimalikult lühiajaline. (LS § 200 lg 5, lg 6) Sõidukit ei tohi, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, peatada: 1) piiratud nähtavusega teelõigul; 2) kurvis; 3) tee tõusu lõpul ja vahetult pärast tõusu; 4) ristmikul ja vahetult enne ristmikku; 5) jalakäijate ülekäigukohal ja vahetult enne seda; 6) raudteeülesõidukohal ja vahetult enne seda; 7) kohas, kus seisev sõiduk teeks võimatuks teiste sõidukite liikluse või takistaks jalakäijaid või 8) muus ohtlikus kohas. (LS § 200 lg 7) 22. Millistele nõuetele peab vastama peatumismärguanne, kui anname selle alarmsõidukist või teeääres seistes jalgsi? Juhi kohustused peatamismärguande saamisel.
Viimane võimaldab neil vähest valgust paremini ära kasutada, kuid valguslainete fotoretseptoritele tagasipeegeldumise tõttu kannatab nägemise teravus. Kui valgus paistab silma, siis pupill aheneb. Seda nimetatakse otseseks valgusrefleksiks. Selle abil kontrollitakse võrkkesta, vikerkesta, 2. ja 3.peaaju närvi ja teatud ajutüve piirkonna funktsioneerimist. Kaudse valgusrefleksi abil ühe pupilli valgustamisel aheneb ka teine kontrollitakse nägemisnärvide ristmikku. Silma tagakambri ripskeha toodab vesivedelikku. See voolab eeskambrisse läbi pupilli ja absorbeeritakse veenidesse sarvkesta ja iirise vahel nurgas. Kui see on takistatud, siis silma siserõhk suureneb ja võib põhjustada glaukoomi. Kui silma siserõhk ületab arterite siserõhu, siis silma verevarustus katkeb ja võib jääda pimedaks. 96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv
Viimane võimaldab neil vähest valgust paremini ära kasutada, kuid valguslainete fotoretseptoritele tagasipeegeldumise tõttu kannatab nägemise teravus. Kui valgus paistab silma, siis pupill aheneb. Seda nimetatakse otseseks valgusrefleksiks. Selle abil kontrollitakse võrkkesta, vikerkesta, 2. ja 3.peaaju närvi ja teatud ajutüve piirkonna funktsioneerimist. Kaudse valgusrefleksi abil ühe pupilli valgustamisel aheneb ka teine kontrollitakse nägemisnärvide ristmikku. Silma tagakambri ripskeha toodab vesivedelikku. See voolab eeskambrisse läbi pupilli ja absorbeeritakse veenidesse sarvkesta ja iirise vahel nurgas. Kui see on takistatud, siis silma siserõhk suureneb ja võib põhjustada glaukoomi. Kui silma siserõhk ületab arterite siserõhu, siis silma verevarustus katkeb ja võib jääda pimedaks. 96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv
tavalisemaid vigu seejuures aga -- tagant läheneva trammi tippu aga vähendada ja hoida paremale, sest et piiratud unustamine ja vastusõitja kauguse ning kiiruöe väär hin- nähtavuse tõttu võivad vastulilkujad ilmuda ootamatult, damine. Kiiruse vähendamine on vajalik ka veel seetõttu, et tõusu Kui ristmikku tohib ületada, siis tuleb seda ka kiiresti tipu ületamisel väheneb rataste haardumine teega, mis teha, et mitte vähendada ristmiku läbilaskevõimet. Paljud võib halvendada sõiduki juhitavust. käituvad siin puht sõidutehniliselt valesti. Kõrgem käik Pikkadel tõusudel tuleb kiiruse vähenemisel varakult lülitatakse sisse liiga vara ja liigutakse masina rappudes lülitada sisse madalam käik. Järsu tõusu korral tuleks
järgmisi meetmeid: o vajutage enne kurvi õigel ajal pidurile. Paremkäänaku puhul hoidke auto võimalikult sõiduraja paremas servas. Vasakkäänaku puhul jääge oma sõiduraja keskele; o vältige pidurdamist kurvis, see viib auto pöördesse; o andke kurvi haripunkti jõudes veidi gaasi, et paremini sõidurajal püsida. Kokkupõrke vältimine ristmiku ületamisel Veenduge ära pööramise vajaduses juba aegsasti enne ristmikku, kus teil on vaja ära pöörata. Kui te alles ristmikule jõudes avastate, et teil on vaja seal paremale või vasakule pöörata, võib ootamatu roolipööramine kaasa tuua õnnetuse. Olge ettevaatlik ka tähistamata ristmikel ning väravast ja garaažist väljasõidul. Ristmikule lähenedes püüdke kohalejõudmist ajastada nii, et sel ajal põleks teie sõidusuunas roheline foorituli. Kui tuli on punane, on õigem kiirabiauto peatada.
annaabi.ee 
