1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele · avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele · koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne 3
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk 2. Tulemused auseks omavalitsuses 3. Teostamise tasandid 4. Koostamise etapid 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. 6. Algsündmus on 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama 8. Elutähtisteenus on teenus mis... 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16
1.Riskianalüüsi eesmärk õnnetust põhjustavate sündmuste …eesmärgiks on leida ahela. töökeskkonnas kõik ohud, mis 7. Milliseid hädaolukordi peab võivad tekitada kahju töötaja regionaalne riskianalüüs tervisele või keskkonnale, hinnata kajastama taolise sündmuse tekkimise Kõiki hädaolukordi, mis võivad tõenäosust ja tekkiva kahju selles regioonis juhtuda. suurust ning lõpuks mõelda, mida 8. Elutähtis teenus on teenus saaks ette võtta, et see oht mis... kunagi ei realiseeruks. … on hädavajalik eluliselt tähtsate 2.Tulemused aluseks ühiskondlike toimingute,
Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01.96 ja elukorralise seisukorra seadust samuti 10.01.96. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid
7.Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüs kajastama? (27st nii palju kui meeles on) 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm; 17) erakordselt kuum ilm; 18) episootia;
võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks. 2. Tulemused aluseks omavalitsuses Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4. Koostamise etapid - teabe kogumine; - ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine; - ohuteguritega seotud riski hindamine; - tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks, - riski dokumenteerimine 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. …,mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonna kahju. 6. Algsündmus on
Tõenäosus sündmuste oodatav esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel. Õnnetus ootamatu ja ettekavatsematu seik, mis toimub äkki ning kahjustab inimesi, vara või keskkonda. Riskiallikad klassifikatseeritakse 48. paiksed riskiallikad (turbarabad, trassid) 49. liikuvad riskiallikad (rongid) 50. asukohata riskiallikad (trombid, loodusõnnetused) 51. sotsiaalsed riskiallikad 52. elanikkonna turvalisust destabileerivad 26.09. Riskianalüüsi käik I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 53. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 54. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 55
1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega
2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsustes – Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3.Riskianalüüsi teostamise tasandid riskianalüüsi kohustusega objektid/valla ja linna omavalitsused,/maakond ja tema riskianalüüs,/ sisseministeerium (ja teised)/EV valitsus ja kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid? teabe kogumine; võimalike õnnetuste väljaselgitamine; võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine; riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; ennetusmeetmete kavandamine; riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. 5. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ..
analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine, väljaõpe ja varustus, abi planeerimine Riski suuruse hindamise valem: R(riski suurus)=[E(kannatanute arv)+V(tagajärjed varale) +K(keskkond)]/T(õnnetuse tõuenäosus) Eesti riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium Tasandid: 1)EV valitsus, EV kriisikomisjon 2)siseministeerium 3)maakonnad 4)vald/linn 5)ettevõtted/asutused Eriolukorra kehtestab EV valitsus loodusõnnetuse, katastroofi, nakkushaiguse korral.
APELLI II aste: riskiobjektide kindlaksmääramine, tuvastatakse ohtu omavad tegevused, koostatakse ainete nimestik, määratakse ohustatud objektid, toimub tagajärgede hindamine, riski suuruse hindamine inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riski tõenäosuse hindamine ning arenemiskiiruse määramineAPELLI III aste: ohustatud riskifaktori arvestuskraadi koostamine, riski/õnnetuse olukordades tegutsemisplaanide koostamine, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine, individuaalkaitsevahendite ja saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine, ettevõtte rakenduskonna väljaõpe ja varustus, abi planeerimine päästeteenistuselt (telef Riski arvutamise võrrand: risk(väike, keskmine, suur)=[ohu realiseerumise tõenäosus+ ohu realiseerumise hõlpsus+ mainekahju+ rahaline kahju] ÷ 4 R=(E+V+K)*T, kus R-riski suurus, E-kannatanute arv, V-tagajärjed varale, T-õnnetuste tõenäosus, K-keskkond(1...5
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade).
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisele, maakonnaplaneeringute koostamisele, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisele, ehitiste ja rajatiste projekteerimisele, kodanikukaitsele, keskkonnakaitsele, ohtlike ainete käitlemisele. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisuülevaade). Moodustatakse vastav grupp; riskiobjektide kindlaksmääramine, ohustatud objekti
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele;
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele;
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk 2. Tulemused auseks omavalitsuses 3. Teostamise tasandid 4. Koostamise etapid 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. 6. Algsündmus on 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama 8. teenus on teenus mis... 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16
· Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon · Riskiallikas - Tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid · Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus · Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus Riskianalüüs ·Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. ·Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks.. · Riskianalüüs on riskihalduse (riskijuhtimise) osa · Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes Mõjuahel 1. Stressor (agent) 2. Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub 3. Levikutee, mille kaudu stressor levib 4
radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud 5. tuleohtlikud 6. väga mürgised
§ 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist,
erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks
Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. VORMILINE MÄÄRATLUS Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. 3. Mõjuahel ja selle komponendid. 4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks. Õiguslikud nõuded on õigusaktide jälgimise kohustus ning mõjutused järelvalve teostajate poolt. 1) Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon. 2) Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon. 5
valmistuda vastavalt võimalustele. Hädaolukordadeks valmistumise ja leevendamise kohapealt kolmas prioriteet. Madal risk: Asutuste igapäevased häired ja õnnetused, millega iga asutus peab hakkama saama ja valmistuma. 9. Hädaolukordade riskianalüüsi põhinõuded ja koostamise etapid. Riigiteatajas siseministri 19.06.2017 määrus nr 28 „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“. RT I, 22.06.2017, 15. Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. Riskianalüüsi koostamist juhib hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel määratud hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus (edaspidi juhtiv asutus), kes kaasab riskianalüüsi koostamisse asjassepuutuvad asutused ja isikud.
erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks
kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist,
teenindusasutused(kiirgusallikate transport) 11. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus V Keemilised ohutegurid ja ohutus. 1. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) Kemikaaliriskid. Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud 5. tuleohtlikud 6. väga mürgised 7. mürgised
Keskkonnaohtlikkuse alusel. Ained ja segud on keskkonnaohtlikud, kui neil on: • veekeskkonda ohustav toime (äge ja krooniline) pahvatusohtlikkuse Füüsikaliste ja keemiliste ning oksüdeerivate omaduste alusel omaduste – tulejajärgi. Ohtlikud kemikaalid, ohutunnused (piktorammid) Riski/ ohutuslaused - fraas, mis kirjeldab aine või seguga seotud ohu laadi ja vajadusel ka ohumäära. Ohulaused on jaotatud kolme kategooriasse: • füüsikaliste ohutegurite kohta käivad ohulaused (28 tk), • terviseohtude kohta kasutatavad ohulaused (29 tk) • keskkonnaohtude kohta käivad laused (5 tk). Hoiatuslaused kirjeldavad meetodeid, mida soovitatakse ohtliku aine või segu kasutamisest tuleneva kokkupuute kahjuliku mõju vähendamiseks või ennetamiseks. Ohtlike kemikaalide märgistus, pakendamine,
Ohtlike ainete omadused võivad põhjustada, kas iseseisvalt või reageerides teiste ainetega kahjustusi inimestele, keskkonnale või varale. Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga. IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri, mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi. Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL (Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll. [1], [2] Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja uuendatakse iga kahe
Ohuplaan plaan, mille arhiivid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud ning seaduses või selle alusel sätestatud avalikke ülesandeid täitvad juriidilised ja füüsilised isikud koostavad ja kehtestavad nende valduses olevate avalike arhivaalide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks. Ohustatud piirkond ala, millele jäävad riskiallika poolt ohustatud objektid. Rahvusvaheline hädaolukord välisriigi sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab rahvusvahelist julgeolekut ja millega Eesti Vabariik on seotud väliskohustuste või rahvusvahelise abipalve kaudu. Rahvusvaheline kriisireguleerimine rahvusvahelistele hädaolukordadele vastamiseks rahvusvaheliste meetmete süsteem, mis hõlmab riikidevahelist koostööd ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Risk hädaolukorra tekke tõenäosus teatud aja vältel koos sellest tulenevate
võimaliku terviseriski suurust. Selgitatakse välja, kas, kui palju ja millises tööprotsessis kasutatakse kemikaale, kas töökohal on tolmu, gaase, auru, suitsu või kemikaalidele iseloomulikku lõhna. Samuti võetakse arvesse varasemad töökeskkonna mõõtmise tulemused (kui need on olemas), tööinspektori tehtud ettekirjutused, informatsioon esinenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta ettevõttes. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on süstemaatiline kindlas korras läbiviidud tegevus, mitte range teaduslik protseduur. Enamasti pole selleks tarvis põhjalikke matemaatilisi teadmisi. Meetod riskianalüüsi läbiviimiseks peaks olema küllaltki lihtne, et seda rakendada võimalikult paljudes erineva profiili ja tegevusvaldkonnaga ettevõtetes. Spetsiaalne ja erilist ettevalmistust nõudev riskianalüüs oleks vajalik väga ohtlike ettevõtete jaoks.
kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist,
Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud.
muu ootamatu järsu tervisekahjustuse. Ohtlik olukord ehk peaaegu õnnetusjuhtum – juhtum, kus õnnetus oleks peaegu aset leidnud, õnnetus oli väga lähedal, aga siiski midagi ei juhtunud. Teema 3. Ergonoomilise süsteemi hindamine ja juhtimise alused 1. Tervise mõiste WHO käsitluses Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis on heaolu ka elukvaliteedi tähtis komponent. 2. Mille poolet erinevad tervise akadeemiline ja meditsiiniline definitsioon Tervise mõistet meditsiinis käsitletakse kõige sagedamini haiguse puudumisena. Jättes kõrvale indiviidi heaolu kui ka elukvaliteedi mõõdet. Tervise akadeemiline käsitluses nähakse tervist kui kontseptsiooni mis kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse. 3. Iseloomusta inimvajaduste hierarhiat. Kuidas on nad omavahel seotud?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
