Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Hallstatti kultuur (kalmistu-uurija: Johann Georg Ramsauer); (pealuu ja kelder) Austria La-Tene kultuur – 500 eKr; Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg)
Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas
Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Valisin referaadi teemaks pronksi- ning rauaaja, sest see on huvitav teema ning tahtsin isegi sellest rohkem teada saada. Referaadis kirjutan arengust mis toimus pronksi- ja rauaajal, selleaegsetest elatusaladest, matmiskommetest ning eluolust. Asulad ja asustus. Enamasti elati avaasulates. Hakati ehitama ka suletud asulaid: kindlustatud asulad, mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas. Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal. Sisuliselt olid selle aja kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit- või kivitaraga. Põhiliselt valitses üksiktaluline asustus. Talude majanduslik võimsus oli siiski veidi erinev, alapiirkondades võib rääkida nö domineerivast talust. Seda iseloomustasid
mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15- kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 km läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 40. Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides. Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks
Neugrundi kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kogu struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle madaliku, mille peal on vett vaid 2-20 m, ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud kuni 70 m sügavune ja 200-500 m laiune ringkanjon, mis lõunaosas on täidetud Kvaternaarisetetega. Purustatud kristalse aluskorra kivimitest koosnevad kraatri ringvallid on liustiku poolt tugevalt kulutatud. Kõik see viitab jääaja-aegsete kulutusprotsesside erilisele tähtsusele Neugrundi struktuuri ülakorruste avamisel praegusesse merepõhja ning selle eriliselt liigestatud reljeefi kujundamisele. Tondiraba kraater Tallinnas Tondiraba servas avastati 1983.a. sügisel Lasnamäe paelaval meteoriidi löögijälg, mis pärineb mandrijää viimase lühiaegse pealetungi eelsest ajast. Löögijäljest radiaalselt
poolt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35 (teistel andmetel üle 40). Atmosfäär. Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C.
ja kaubitsemiskeskused, teisalt poliitilise- ja ühiskondliku elu keskused. Oppidiumid mängivad olulist rolli sõdades roomlastega. Oppidiumite kaitserajatised olid väga tugevad. Eelrooma rauaaeg Eestis (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) Eesti eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad - enamiku populatsiooni elamispaik. Iga talu juures oli oma põld ja kalmepaik. Mäepealsed asulad - kaitserajatisteta künkapealsed asulad. Varased ringvallid: ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pühala) Madalate puust ja kivist kaitserajatistega. Meenutavad linnuseid. ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa) poolringvallid - neemiklinnused? (Keava, Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Rooma rauaaeg Rooma impeeriumi hiilgeaeg. Keskmine rauaaeg Lõuna-Euroopas: keskaeg. Põhja-Euroopas: Rahvasterännuaeg (4.-6. saj.) Vendeliaeg / merovingide aeg (7.-8. saj.) Eestis: kesmine rauaaeg (450 - 800)
Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saaremaal olid linnused maalinnade tüüpi. Need olid tasase maa peal ringvall linnused. Ringvallid ei olnud looduslikud. Ühele vanemale allunud piirkondi nimetati juba arvatavasti sellel ajal VALLAKS (sõnast meelevald). 13. sajandi alguses tekkisid algelised maakondade liidud. HALDUSJAOTUS KESKAJAL (1227-1558) 1227 - lõppes muistne vabadusvõitlus. 1558 - algas Liivisõda. Eesti ala jaoutati Sakslaste ja Taanlaste vahel. Sakslasi esindas alguses mõõgavendade ordu, hiljem Liiviordu. Mõõgavendade ordu loodi Riias 1202. Löödi puruks 1236 Saulepi lahingus.
() Kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kokku struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle keskse madaliku (vee sügavus kõigub 1- 20 m vahel) ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud kuni 70 m sügavune ja 200- 500 m laiune ringkanjon. Kanjon on vähemasti lõunaosas täidetud Kvaternaari setetega. Purustatud kristalse aluskorra kivimitest koosnevad kraatri ringvallid on liustiku poolt tugevasti kulutatud. Kõik see kinnnitab jääaja- aegsete kulutusprotsesside erilist tähtsust Neugrundi struktuuri ülemise osa avamisel ning tänapäevase liigestatud reljeefi kujundamisel. () 7 Struktuuri kirjeldus Neugrundi meteoriidikraater mis asub Soome lahe suudmealal (Osmussaarest kirdes) samanimelise madaliku ümbruses, on Eesti meteoriidikraatritest suurim (läbimõõt umbes 20
Võib arvata, et uus eliit hakkab võimu võtma ja seetõttu hakkas looma oma matmistraditsiooni. Tekivad suhteliselt korrapärasemad neljakandilised põllud. Isegi nende suuruses on märgatud teatud seaduspärasusi. On oletatud, et need põllud võisid olla maksustatud ja seetõttu olid nad ka kindla suurusega. Taolisi põlde on teada ka Britisaartelt, kus elasid keldid, siis on hakatu neid nimetama ka keldipõldudeks. Asulad · Avaasulad · Mäepealsed asulad · Varased ringvallid o Ringvallid kui pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) o Ringvallid kui linnused? (Massu, Päädla, Lipa) o Pooringvallid kui Kaali järve linnuse asula on väga omapärane. Seal võis elada pere (või paar). Kui ta oli väga oluline pühakoht, siis võisid seal elada inimesed, kes vahendasid elavaid inimesi ,,jumalatega"ning viisid läbi ohverdusrituaale. Rooma rauaaja kultuurid Rooma rauaaja muistised pärinevad enamasti kalmetest
meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu 4 mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35 (teistel andmetel üle 40). Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides
väiksemat kraatrit. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35 (teistel andmetel üle 40). Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides. Kuu nähtava poole basseinidest
küngas. Läbimõõt on tavaliselt kuskil 50-60 m, pindalalt ei ole eriti suured. Vall on üpriski korrapärane. Ringvall-linnuseid on rohkem saartel, kuid neid on ka mujal Eestis, ka Lääne-Eestis (Ehmja „Kuradimägi“). Nende arheoloogilised kaevamised ei ole andnud eriti häid tulemusi, leitud on üpriski vähe leide ning süsinikuproovid dateerivad need enamasti eelrooma rauaaega. Nende hulka kuuluvad ka Lipa ringvall-linnus ning Keava Võnnumägi. Varased neemiklinnused: a) Ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) Ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) Poolringvallid – neemiklinnused? Meenutavad väliselt neemiklinnust. Keskmise rauaaja (450-800) ja viikingiaja (800-1050) linnused. Keskmisest rauaajast on kõige rohkem linnuseid. Keskmise rauaaja lõpul rajatud linnused on oma olemuselt ja tüübilt väga sarnased viikingaja linnustega. Mägilinnused – kõige arvukam rühm, paiknevad eraldiseisva mäe peal. Otepää
Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35 (teistel andmetel üle 40). Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides. Kuu nähtava poole
Kolmandal ja teisel sajandil enne Kristust. Tarandid pole eriti suured ja eri mõõtmetes, pole süstematiseeritud. Põldude muutus, eelrooma aegsed on korrapärasemad kui pronksiajal , nimetati keldipõldudeks, kuna need tuntud lääne-euroopa rannikul ja Briti saartel. Kolmes mõõdus, ühed 195 m2, 2x195 m2 ja 3x195 m2. Olemas eraomand? Ja ülik, kes seda maksustas ? Oder, nisu, linnused. Mäepealsed asulad(Iru, Pada, Alatskivi) ja ringvallid(Võhma, Pidula). Kaali kindlustatud asulas elatud eelrooma ja rooma rauaajal. Seal võisid elada need, kes hoolitsesid Kaali järve kui pühapaiga eest? Ringvallid pole kaitserajatistena eriti efektiivsed, madal vall on. Kultuurikiht õhuke. Rootsis pigem rituaalsete pidustuste paikadena, eliidile? Jägala linnamägi üks Eesti suurimaid linnuseid, kultuurkiht õhuke ja leide vähe- võis kasutada ajuti(ohu korral, alaliselt elas vaid ülik). Looduslikult kaitsutd paik plus kindlustustööd
Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35 (teistel andmetel üle 40). Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Nimelt on ühelt poolt suur osa tumedast, merelisest ainest koondunud basseinide keskele ja teiselt poolt asuvadki mitmed mered basseinides
Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35. Kuu tehiskaaslaste "Lunar Orbiter" lennu jälgimisel selgus, et basseinide kohal on raskusjõud tugevam. See on tingitud basseinide all oleva aine keskmisest suuremast tihedusest
skalpeeritud. Ilmselt on eksisteerinud mingi kolbakultus pea skalpeeriti, et kolpa kiiremini kätte saada. Tarandkalmeid (varaseid) on leitud kokku 24, rohkem Saaremaalt ning Põhja-Eesti rannikult Uut tüüpi põllud põllupiirid korrapärased, sarnased Taani, Iiri ja Inglismaa põldudega (nn keldi- ehk lateenipõllud) Asulad avaasulad; mäepealsed asulad (18), mil puuduvad kindlustuste jäljed. Varased ringvallid (ringvall > a) pühapaik? b) linnused? c) neemiklinnused ?) · Kaali järve ringvall: Kaali kraatrit ümbritseb kaks valli, millest üks looduslik ja teine kividest laotud. Sarnaneb Võhma (Saaremaa) ja Pidula ringvalliga. Ringvallidel võis ollaa pühapaiga kuulsus. Kuna Kaali SAI kuulsaks, hakati rajama sarnaseid ringvalle mujale (?). ROOMA RAUAAEG 50-450 pKr see on ajajärk, kus Rooma riik on kõige võimsam. Eestis
7-8 saj kerkis suhteliselt palju linnuseid. Praegu on teada 131 linnust sellest ajast, u 70 neist on rajatud u 7.-8.saj paiku. Nendes on peal olnud püsiasustus. Linnused jagunevad: · Mägilinnused, Otepää linnus · Neemiklinnus, rajatakse neemiku peale, nt Rõuge linnus. · ,,Kalevipoja säng", tehtud sinna, kus on voored, millele on rajatud vallid ja kraavid. Levinud Tartumaal. Meenutavad sängi. · Suured ringvallid, levinud Lääne-Eestis ja Saaremaal. Pöide ringvall-linnus. Seal on levinud nimetus maalinn. Alati on ära püütud kasutada looduslikku kaitset. Näiteks on mitmeosaline Iru linnamägi, kus on eraldiseisev mägi, kus erinevatel kõrgustel on erinevad asjad. Kagu-Eestis on rohkem linnuseid kui Lääne-Eestis. Põhjuseks võiks olla Uued kalmed, mis rajatakse, on kivikalmed, kuid neil pole mingit konstruktsiooni,
oma valdusi Eestis laiendada 1030-1061 oli selle põhjuseks. See võis olla eestlaste esimene vabadusvõitlus. Võimalik, et olid hoopis teised ühiskonnas aset leidnud protsessid. Mõningad linnused jäid siiski kasutusele. 11. sajandi linnuse ehituses oli toimunud väga tõsine muutus. Uutes linnustes olid tuntumalt võimsamad kaitserajatised. Näiteks oli väga kõrge ja võimas kivivall. Ka neemiklinnustel ja mägilinnustel rajati suured vallid. Kõigil linnustel on ringvallid. Sisuliselt kõik linnused, mis rajati olid tuntuvalt kaitstumad. Kõige paremini olid kindlustatud värava juurde viivad teed. Kindluseni viiv tee on tehtud tavaliselt päripäeva. Nii jäi ründajal katmata külg - mõõgakäsi - kaitseta ja oli hea neid peksta ja pilduda. Soontaganas oli aga vastupäeva teekene. Seal kasutati võib- olla aga looduslikku kuju ära. Soontagana oli ehitatud soosaarele. Lõhavere linnus kuulus eesti ühele kõige tuntumale vanemale Lembitule
levinud vaid rannikuvööndis, see viitab, et rahvast on tulnud ka väljaspoolt või siis on rannikuinimesed Skandinaaviast kombed üle võtnud. Põldude jäänused muutuvad samuti väga korrapäraseks. On kasutatud ka mingit mõõduühikut. Neid nim keldi põldudeks. Põllulapid olid väikesed. Viljast võidi ka õlu teha. Oli avaasulaid ja asulaid, mis asusid järsu künka peal (hilisemal ajal oli seal linnus). Neis mäepealsetes asulates on kultuurikiht väga õhuke. Ringvallid võisid olla rituaalide läbiviimise paigad, võisid olla Kaali valli eeskujul tehtud. Teine koht on Pidula ringvall. Ajavahetuse alguses oli ka palju mõõku kalmetes, mis pärinesid La-Tene kultuurist. Eelroom rauaaja juures on oluline, et lõpusajanditel õpiti ise rauda tootma. Järgmisel perioodil viib see meid õitsva kultuuri tekkimisele. 12. LOENG 28 24.11.2010 Rooma rauaaja kultuurid 50-450 a
annaabi.ee 
