KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend
IDEOLOOGIAID. PUBLITSISTIKA KIRJANDUSE PÕHILIIKE TEADUSKIRJANDUSE JA ILUKIRJANDUSE KÕRVAL. ÜLLATAV,KUID LOOGILINE LÕPPLAHENDUS. PUÄNT ESITATAKSE LAULDES VÕI LAULVALT KÕNELEDES RAHVALAUL -SEOTUD KÕNES RAHVALUULETEOS FOLKLOOR.RAHVALAULUD- REGIVÄRSILISED JA RIIMILISED, -JUTUD -MUINASJUTUD,MUIS- RAHVALUULE TENDID,NALJANDID,PAJATUSED -LUULE -VANASÕNAD,KÕNEKÄÄNUD,MÕISTATUSE D
Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi peapreemia. · 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasutus · Luuletused on lihtsa sõnastusega. · Riimilised luuletused, kasutatakse lõppriimi. · Luuletustes kasutatakse enamjaolt ristriimi. · Suuremosa luuletusi on nelja stroofilised. · Tavalisemad on neljavärsilised stroofid, kuid on ka kaheteistrealisi salme. · Kirjutab ka poeeme ja ballaade. Ilmunud luulekogud koondkogu "Minekulaulud" 2005a 1. "...ja astud pääsematult pühadusse..." 2. "...armastanud armutumal kombel..." 3. "Keset kõrtside möllu ja mürinat" 4. "Meid püüti äratada üsna mitmel korral" 5
Näide luuletuste läbiva teema kohta: "Atland, märatsev Hannibal, magab. Ta ei norska. Ta uni on hea. Meie triiviva laeva taga Tuhat kajakat tukub ta peal." Palju luuletusi rääkisid ka sõdadest ja kodumaa kaitsest. Näiteks "Mälestusi isast" ja "Võitmatud on meis." Minu jaoks olid luuletused liiga sünge sisuga ja masendavad, aga ju oli siis aeg selline. Luulekogu on väga tõsine ja huumorit sealt ei leia. Luuletustel puudub kindel stiil. Enamus luuletusi on küll riimilised, kuid on ka vabavärsilisi luuetusi. Juhan Smuul kasutab väga palju epiteete ja isikustamist. Isikustamised nagu "lained uniselt pahisevad" ja "tuul küünistab merd nagu raspel" on Smuuli puhul tavalised. Ma arvan, et Smuuli luuletuste sõnum on inimesi mõtlema panna sõdade ja kõige selle juurde kuuluva üle. Minu arust on need luuletused sünged ja suure mõjuka sisuga. Näide: "Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus
pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning sees tõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel g o Ij a ari d eks (võimalik et Piibli Koljati nime järgi). Rahvuskeelse luule möjul olid vagantide luuletused riimilised, üheks enamkasutatud vormiks sai näiteks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna- Saksamaal Baieri aladel. Sealsete laulude kuulsaim kogu on "Carmina Burana" ("Beuerni laulud" — Benediktbeuerni kloostri nime järgi, kust XIII saj algusse kuuluv ladina- ja saksakeelne käsikiri leiti).
Publitsistlikud tekstid on näiteks uudis, artikkel, intervjuu, reportaaz, koomiks. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. Rahvalaul - seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Eesti rahvalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused) Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim ja parallelism. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada ja koor kordab lauliku esitatud värsse. (Hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud. Remark - märkus
„Eesti vanasõnad“ „Liivi vanasõnad“ 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Eristatavad on 1) kommunikatiivne kui teadlikult suhtluse ja ümbristeva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja 2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. • Regilaulud • Itkulaulud • Lastelaulud • Loodushäälendid • Riimilised rahvalaulu 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. • Äiutused, hällilaulud • Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, • Lastele loetud loitsud -Harakale haigus • Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole • Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). „Vana kannel“
keeles ,,Eesti vanasõnad" ,,Liivi vanasõnad" 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Eristatavad on 1) kommunikatiivne kui teadlikult suhtluse ja ümbristeva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja 2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. · Regilaulud · Itkulaulud · Lastelaulud · Loodushäälendid · Riimilised rahvalaulu 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. · Äiutused, hällilaulud · Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, · Lastele loetud loitsud -Harakale haigus · Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole · Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). ,,Vana kannel" "Kust tulid lood minule..
sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? aitavad saavutada poeetilist väljendust 8 Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? toovad esile ülekantud tähenduse, mitmetähenduslikkuse, kujundlikkuse Luule kinnisvormid: Ballaad. Sonett. Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alazanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Ballaad - algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul, luuleteos, mis jutustab loo.
Sinise taeva tuli (osa terviku asemel) või päike tungis tuppa (tervik osa asemel) on juba selge metonüümia. PILTKUJUNDID Omaette valdkonna moodustavad piltkujundid, kus tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju. Luule kinnisvormid: Ballaad. Sonett. Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alažanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? 13 Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula
Metonüümia – nagu metafoor, aga ühendab samasid nähtuseid Lausekujundid – figuurid, taotlevad eripärase lausestusega kunstilist mõju Piltkujundid – tähtede ja sõnade erilise paigutusega taodeldakse kunstilist mõju Allikaks ülekantud tähendus Luule kinnisvormid: Ballaad. Sonett. Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alažanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul
1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale
seaduslikust abielust sündinud, sohilapsed ei näe, kuid kuningas ja teised ei julge tunnistada, et nad ei näe. See motiiv kordub ka Hispaanias (kuninga rõivad), samuti Cervantese loomingus. Itaalias tunti neid novella nime all. Vagant- rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut pilkasid, kutsusid üles nautima maiseid naudinguid. Looming oli neil ladkeelne. Luuletused olid riimilised. Õppevaheaegadel liitusid nendega vaesed üliõpilased, et jooma- ja pilkelauludega elatist teenida. Pr ja Ingl m kutsuti neid goljaarideks. “Carmina Burana”- vagantide laulude kuulsaim kogu. Ühest laulust pärinevad ka tänapäeva üliõpilashümni „Gaudeamus” mõned stroofid. ROOSIROMAAN: 13saj prantsuse suurteos. 2 autorit, Lorris ja Meung, kes jätkas Lorrise alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks
-1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). 41. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi
-1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). 41. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi
koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe ja sõnu. Häälikusümboolika seob häälikuid sisulise tähenduse alusel. Anagrammid loovad teisi sõnu üksuste ümbertõstmise teel. Paragrammid on näiliselt teisiti- või väärkirjutised, mis tõstab ümber/asendab häälikuid ja silpe. Helimaalingud ona kõlaluule aluseks. Luule kinnisvormid: Ballaad. Sonett. Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alažanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin 3 loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Kinnisvormid
Kujunes välja spetsiifilise, ihaleva armasluule vormina. “Petrakism on poeetiline traditsioon, kus luulesubjekt, kelleks on primaarselt mees, loob enda iha kaudu armastatu. Iha on aga alati kättesaamatu. Selle kannatuse ja igatsuse tagajärjel leiab subjekt lunastuse” (Rebekka Lotman, 2015,389) Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alažanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)?
Pseudonüüm- varjunimi Publitsistika- kirjanduseliik, mis vahendab arvamusi, ideoloogiaid ja aateid ning mis kajastab inimühiskonna arengulugu. Puänt - üllatav lõpplahendus. Rahvakunst- osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud, jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajuttudeks (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormideks (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda)
kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised, enamkasutatud vormiks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaal Baieri aladel. Sealsetest kuulsaim kogu on "Carmina Burana". Francois Villon Elas 1431-1465. Omapärane luuletaja, kelle temaatika oli värviline ja "erinev". Haritud, kuid seadusega pahuksis. Pärast riigist välja saatmist teda enam ei nähtud. Tema teosed: "Väike Testament" <- jagab laiali oma maise vara) ja "Suur Testament" <- (hästi palju juttu surmast).
Linnaluules tõsteti esile linnakodanlusele omaseid jooni, näiteks teravmeelsus, taibukus, ettevõtlikkus. Samas heideti ette aplust, saamatust ja üleliigseid himusid või kirgi. Linnaluulet mõjutasid idamaised jutud ja antiiksed valmid, rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid fablioosarnased švangid. Populaarseks kujunes Prantsusmaal ka vagantide luule, mis pilkas kirikut ja kutsus üles inimesi nautima maiseid rõõme. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised ning enam hakati kasutama nelikvärssi. Francois Villon Elas 15. sajandil kirjut elu. Õnnestus ülikooli jõuda, ent halbade sõprade tõttu sattus varguste, kakluste ja pidude keerisesse. Ühe kakluse käigus tappis isegi preestri. Seikles ringi mööda maid halvas seltskonnas. Teda ähvardas vangistus. Pariis lubas teda siiski sinna naasta. Natukese aja pärast olid tal uued pahandused. Taas sattus ta vanglasse, elu oli ohus. Saadeti Pariisist välja. Edasi ei teata, mis temast sai.
Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäändusid ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib ka hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändavad laulikud) ladinakeelne luulelooming, mis olid pilkavad kiriku silmakirjalikkuse suhtes, kutsudes üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimilised. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Keskajal viljejeti ka draamat (sel ajal mõisteti draama all üldist näitemängu, mitte omaette zanri), kuid see oli võrdlemisi algeline. Varane keskaegne draama oli liturgiline (seotud jumalateenistusega). 12. saj etendused laienesid, neid hakati korraldama kiriku ees või linnaplatsil, ladina keele asemel kasutati rahvuskeelo ning näitlesid vaimulike asemel tavalised linnakodanikud. 14-15 saj muutus draama järjest ilmalikumaks ning muutus
laulvalt kõneldes (retsiteerides). Eesti rahavalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. rahvalaulik rahvaluule esitaja, kes on saanud tuntuks selle hea tundja, meisterliku esitaja ning edasiarendaja-loojana. Näiteks Anne Vabarna, Liisu Mägi, Epp Vasar, Liis Alas, Mart Hemmo. rahvaluule folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks: rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). rahvaluule kogumine rahvaluule kogumisele ja uurimisele pani Euroopas aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder" (17781779). Herder oli ka esimene, kes võttis kasutusele rahvalaulu mõiste. Eestis hakkasid rahvaluulele ja selle kogumisele tähelepanu pöörama Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed 1870. aastail
annaabi.ee 
