Contra Denis Kotov Elulugu Sündis Võrumaal Urvastes Õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides Töötas Urvastes postiljonina, hiljem vabakutseline kirjanik Populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel Margus Konnula hakkas lugema neljaselt Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina Elab Urvastes Piitsakülas Looming Lõbus ja laululine Särav virtuoossne keelekasutus Leidlik riimidega Palju paroodiaid Teosed "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) Urvaste laul https://www.youtube.com/watch?v=7ipf0vAC4v4 Tänan kuulamast!
Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga Tänan Tähelepanu eest!
Antsla keskkoolis Viibis sõjaväeteenistuses Töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana, seejärel postiljonina Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stenarist Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega Palju leidub Contra loomingus paroodiaid Loomingust Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Teosed Luulekogud: Proosateosed: "Naine on mees" "Presidendi suur
madrigali. Teosed kirjutas ladina keeles . Teosed eesti keeles : "Secretum" Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost "Kevade tagasitulek" "Kantsoon" Petrarkism Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrarkismiks . See luule on platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia,tundelisus ja igatsusega . Sonett Petrarca tegi soneti tuntuks peale Dante . Klassikalne , nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust . Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat,selget ja sünonüümirikast keelt. Ülesehitus pidi väljendama tervilikku mõtet . Tehniliselt range ja eeldab mõttetihedust. Petrarca tsitaat : Ma ei eita, et inimelu hädad on suured ja loendamatud, kui me aga pöörame tähelepanu elu teisele küljele, siis näeme paljut, mis teeb elu õnnelikuks ning meeldivaks. Maal Maal pärineb Andrea
Contra Nimi: Contra · Kodanikunimi Margus Konnula · Sündinud 22. märts 1974. Võrumaal Urvastes. · Eesti kirjanik, kuid eelkõige tuntud luuletaja. · Tema luule on lõbus, laululine ja leidlike riimidega. · Ta loomingus leidub paroodiaid ja klambuure. Elulugu · Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. · Viibis sõjaväeteenistuses 1993-1994. · Töötanud 1994. aastal Kuldre koolis ingliskeele õpetajana, ja Kuldres postiljonina ja Urvastes politseiülemana. · Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Luulekogu
aega (1 kuu) Inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, kus tegi ka väikese karjääritõusu olles sellest 3a Urvaste postiljoniülem (1966-1999). Pärast seda sai temast vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Samuti oli ta Urvaste valla lehe toimetaja, Tartu Noorte Autorite koondise liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema luulele on iseloomulik vemmalvärss ja lorilaulud traditsioonidest. Need on lõbusad ja laululised ning väga leidlike riimidega. Palju kohtab paroodiaid. Contra kasutab oma loomingus sageli võru keelt ja räägib seda ka ise. Peaaegu kõik tema luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest sihilikult tagasihoidlikud. Tema esimene luulekogu ilmus 1995 aastal ja kandis nime ,,Ohoh". Contra luulet on tõlgitud läti-, soome, inglise, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi, vene, liivi ja ingeri keelde. Ta on äärmiselt avatud ja särav inimene. Contra on saanud kokku 9 tunnustuse
keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008.Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Margus oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus
2004-228 Urvaste Valla Lehe toimetaja. NAK liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997, Tuleviku Eesti Erakonna 1999, seltsingu Roheline Urvaste 2004 liige Abikaasaks on tal Airi Hallik-Konnula ning neil on ka kaks poega:Herbert ja Verner. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles pärit Võrmuaalt kasutab ta oma luules võru keelt ja kõneleb seda esmase keelena. Kõik tema kirjandusteosed on väljastatud Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud
Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Contra tähelend "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu
1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus lugeda. Contra ei kasuta oma luules eriti personifikatsioone, metafoore ega hüperboole.
Hip hop musikat võib vaadelda kui segu afroameerika varasemast tantsumuusikast (rütmibluus,diskosoul,funk)ning sellele 90,aastatel lisandunud mõjutustest (dub ja salsa). Kõige iseloomulikum on hip hopile aga räppimine mistõttu tekstil ja sõnumil on tihti suremgi roll kui muusikal endal. . Andekad noorukid kasutasid vanu vinüülplaate ja omaenda hääli selleks et rajada uut stiili. Kaasakiskuvad rütmid ja meloodiad segati kokku getoelu kirjeldavate poeetiliste riimidega. Algselt oli hip-hop muusikas 3 põhielementi: breaks, beats and scratches. Need on nüüdseks arenenud. Näiteks skrätshimine on peaaegu täielikult kadunud, tänu DJ'de osatähtsuse vähenemisele hip-hopis. Selle taga on räpparid, kes said aru, et saavad hakkama ka ilma DJ'ta ja teenivad endiselt sama palju raha. Biit pole siiski dramaatiliselt muutunud ja on endiselt hip-hopi süda. Õiget hip-hopi biiti on raske kirjeldada, kuid see on tavaliselt kergelt rütmist väljas,
lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon oli väga aus ja kergeusklik. Tema jumalakartlikkus oli arenenud üleliia ja seda mida osati pahasti ära kasutada. Orgon oli elus hästi edasi jõudnud, tal oli armastav perekond ning ta oli ka suhteliselt rikas. Orgoni puuduseks oli tema põikpäisus, mis talle palju kahju tõi. Minule isiklikult see teos meeldis oma hästi kirjutatud riimidega ja teemaga, suurepäraste ärapanemistega üksteisele. Vahepeal oli küll raskusi lugemisega sest hakkasin riimidena lugema kuigi oleks pidanud lausetena lugema. Lõppkokkuvõtteks väga hea näidend oma aja kohta.
Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes ja aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Looming Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, sest see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab ta oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis, aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998). Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus
.. Francesco Petrarca tema pea teos on ,,Laulude raamat" see sisaldab rohkem kui 300 itaalia keelset sonetti, kantsoone, ballaade, madrigale jm. Koosneb kahest osast Madonna laura eluajal ja Pärast madonna Laura surma. Peateemaks armastus Laura vastu. Laura on tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust. Sonett kui armastusluule uus vorm leiutati Itaalias 13 saj eriti tuntuks tegi soneti Petrarca. Klassikaline itaalia sonett koosneb kahest histe riimidega nelikvärsist ning kahest vabama riimistusega värsikolmikust. Klassikaliselt sonetilt nõutikõlavat, selget ja sünonppmirikast keelt. Ülesehituspidi väljendama terviklikku mõtet. 4+3+3 peata sonett 4+3 pool sonetti 4+3+3+4 sülisonett 3+3+4+4 pööratud sonett 4+4+4+2 inglise sonett Sonetti pärg koosneb 14 sonetist. Novell tekkis hiliskeskajal; tekkinud rahvalikust lühijutust novella, mis sarnanes fabilooga; 13 saj
pilguna ning oodata, et lugeja saab ilmtingimata aru tema poolt tähtsaks peetavast seosest universumiga on üpris valelik. Kuid julge väljenduslaad ja enesekindel hoiak, mida tundsin tema luules, väärivad vaieldamatult lugupidamist ja tähelepanu. Meeldejääv on ka kirjaniku stiil. Omapära annab tema luulele täielik Ü-tähe väljajätmine, mille asendab Y-tähega. Väike muudatus, kuid võib nii mõndagi autori kohta öelda. Samuti tema mäng riimidega, mis meenutas pigem katsetamist, kuidas võiks paremini välja tulla. Selle kallal julgen pisut norida, sest lugedes täisriimilisi nelikuid ning järgmisel lehel hüpates üle ristriimile ning järgmisel omakorda segariimile, tekkis peas ebakõla, mis meelt ka pisut kripeldama jäi. Kuid see on olematu võrreldes tema üldise himuga olla erinev kõikidest teistest luuletajatest. Just see annab minu meelest luulele elulisust, 21. sajandi värskust, mida lugeja himuga
esindaja M. Maeterlinck. Enno üks põhisümboleid oli ,,kodu", nii tema armas reaalne Soosaare kui ka kingekodu ja püüdluste lõppeesmärk. Enno igatsus luule on seotud tema elufilosoofiaga. Lüüriline mina tunneb end vangistatuna maisesse olemusse, millest otsib väljapääsu lauludes, nagu näiteks ,,Hall laul" Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Uuendusi tõi kirjandusse Enno läbi ballaadiloomingu, kus tema ballaadides oli senise eepilisuse ja dramatismi asemel tähtsal kohal hoopis lüürika, tundmuslik ja filosoofia. Ta uuendas ka lastluulet vabastades seda koormavast didaktikast. Enno teosed on: * "Uued luuletused" (1909)
Ttanud on ta lhiajaliselt inglise keele petajana Kuldre koolis aastal 1994, seejrel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postilem. Prast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Ta toimetas Urvaste Valla Lehte aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lbus, laululine ja leidlike riimidega. Palju leidub tema loomingus paroodiad. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus vga tihti vru murret ja rgib seda ka esmase knekeelena. Contra on srav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga. Seetttu on Contra nutud esineja kikvimalikel ritustel, sealhulgas vga palju koolides. TARTU-URVASTE 8.40 (29.12.1997) buss hetkega distantsi suutis katta vis Kambja olla ldse olemata
Kui kirjutaja teab, et vastutab, siis ta ei pillu sõnu hooletult. Sõnades on jõud, see on fakt. Vormi abil võib lisada lihtsale tekstile nii mõnedki tähenduskihid juurde või mitmekordistada selle jõudu, mis juba olemas on. Vorm pole juhuslik - see on valik, et tulemus oleks lugejas maksimaalne. Eesti luule on täitsa arusaamatu. See küll räägib inimestega otse, kuid sisust on väga raske aru saada. Mida kirjanikud oma riimidega öelda tahavad, on raske mõista. /.../ Kuratliku sünagoogi kohal ilmub roiskuvast järvest jumala ukse ees ilmub vahutavast ihast vallatu inglikese kannikal vladimir prussokov tiivulise ratta seljas mille iga detail on saja nõianeitsi kätest hoolikalt punutud kanepiõitest /.../ Tänapäeva luule ei ole kuidagi koondunud mõnda olulisse maailmajaosse. Vastupidi, kõige huvitavam uus luule kerkib esile hajusalt üle kogu planeedi, nii et selle leidmine on omaette kunst
Ta on vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Ta on abielus ja tal on kaks poega. Aastail 2004–2008 oli ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine,
Ta esineb koolides, ärimeeste kogunemistel, kontsertidel ning kirjandusüritustel. Selline rahateenimisviis on praegu eesti luuletaja jaoks väga ebatavaline. 1981-1984 õppis Contra Urvaste Algkoolis. Kuldre koolis õppis ta aastatel 1984-1989 ning Antsla Keskkoolis 1989-1992. Aastast 2004 on ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 on ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige. Eesti Kirjanike Liidu liige on ta olnud aastast 1998. Contra luule on lõbus, laululine ning leidlike riimidega. Tihti kasutab ta oma loomingus Võru murret. Arvatavasti just seetõttu, et kasutab Võru murret ka oma esmase kõnekeelena. Contra loomingust võib leida palju paroodiat ning kalambuure. Lisaks on Contral ka virtuoosne keelekasutus. Jõepervel ( luulekogust ,,Päike ja lamp" 1998) Jõepervel oled istunud maha Jälgin sind- taipan mis teha sa tahad Kui tahtis juhus ja siia mu tõi Vaikselt ma vaadata kõrvalt ei või. Istun su juurde ja küsin ja küsin- kas tohin
· Väike ajavahemik · Vähe sündmusi · Tegevus toimub ühe liini, konflikti või sündmuse ümber · Sündmustiku arenedes pinge kasvab · Tegevus lõpeb püandiga 4. Mis on sonett? (Petrarca soneti stroofi- ja riimiskeem) Sonett on keskaegsest itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, mis oma täiuse saavutas renessanssiajal. Peamiselt on sonetid armastuluule. Klassikalise, nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega (süli- või ristriimilisest) nelik värsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust. Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat, selget ja sünonüümirikast keelt. Ülesehitus pidi väljendama terviklikku mõtet, mis kulmineeruks 14. värsis poeetilise kokkuvõttena. Stroofiskeem: 4, 4, 3, 3 Nelikute riimiskeemid: a a b b b a
POZZ /DEEP POSSAH lõid oma esimese loo nimega "Inimesed ilma rahata" aastal 1999, samuti lõid nad mitmeid lugusid koos MC J.O.C. -ga. Külalised Ansambel, mille esimese kooseisu kutsus kokku Karl-Gustav 2005 aasta lõpus, et teha head muusikat, mis selleks hetkeks veel tegemata oli. Algses koosseisus mängisid: Karl-Gustav Kello bassi/kontrabassi, Sven Schmeimann trumme, Juss Kaarepere kitarri ja Märt Ääremaa saksofoni. Mikrofonide taga oli peale Tommyboy ja Mai ka Alko oma riimidega. 2006 sügisel muutus ka koosseis: Juss ja Märt pühendasid ennast jäägitult Ska Faktorile ja uueks külaliseks tuli Joel-Rasmus Remmel klahvpillidega. 2007 aasta alguses liitusid Külalistega Raivi Rohumets (kitarr) ja Tarmo Kiuru (perkussioon). Segu jazzist ja räpist laienes millekski enamaks, haarates üha uusi motiive kõigi lemmikmuusikastiilidest – pisut souli, fanki, rokki, bluusi, kantrit ja reggaet. 2008
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI LUULE Referaat Henri Allik 9.b klass Kuressaare 2008 Contra Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine,
Tema kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on koondatud ,,Laulude raamatuss", mis sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks. Petrarca sonett koosneb kaest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimitusega värsikolmikust. Ülesehitus pidi väljendama tervikliku mõtet. 4.Boccaccio (Dekameron) On samuti pärit Firenzest. Tema teost ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale" peetakse autobiograafiliste sugemetega teost on nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaaniks Lääne-Euroopas. ,, Dekameron" tõi talle kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Teoses on kolm noormeest ja seitse noort daami, kes
postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Enamasti kirjutab Contra kirjavahemärkideta.
postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine,
plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!"
B Loe Elo Vee või Contra või Sven Kivisildniku või Triin soometsa luuletusi (vähemalt 30 luuletust!) ja kirjuta 200-sõnaline arvamus mis mulje jätab tema looming; kuidas suhtud ta luuletustesse; iseloomusta keelekasutust, kujundeid; mis meeldis, mis mitte, miks; mis võiks olla luuletaja sõnumiks lugejatele. Lisa loetud luuletuste ja kasutatud teoste pealkirjad. Lugesin Contra ehk Margus Konnula luuletusi. Contra luule on lõbus, laululine ning leidlike riimidega. Üks väga omapärane ja huvitav element, mida Contra kasutab, on palindroom. Palindroomid on read, mis on tagurpidi lugedes täpselt needsamad, mis õigetpidigi, nagu näiteks: «Ines kuule see kena vrakk karvane kees eluukseni.» Tihti kasutab ta oma loomingus Võru murret. Arvatavasti just seetõttu, et kasutab Võru murret ka oma esmase kõnekeelena. Contra loomingust võib leida palju paroodiat ning kalambuure ehk sõnamänge. Lisaks on Contral ka virtuoosne keelekasutus.
sajandi eesti luule teise tõuslainega. Marie Underi esimene avalik esinemine, oma luuletuste ettekandmine Estonia laval Siuru avaõhtul, valmistas pettumuse nii autorile kui publikule, sest luuletaja nõrk hääl ei kandnud suures saalis ning kaasaegsed arvustajad ei halastanud. "Marie Underi laulud on pärlid. Neid hindame hiljem ta sonettide kogu puhul. Kuid oli kahju, et ettekandes puudusid kõik eeldused, nii meeldiv ka kui oli idee näha autori seotud pidulaual oma riimidega," kirjutas Hugo Raudsepp ajalehes Teataja. Ehkki Siuru avaõhtu esinemine ei jäänud tal viimaseks, hoidus luuletaja edaspidi oma luuletuste ettekandmisest. Aastatel 1917–1918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast"
KÜLALISED Tommyboy räps/laul Rain Rämmal klahvpillid Martin Matt kitarr Karl-Gustav Kello bass Tarmo Kiuru trummid KÜLALISED ...on ansambel, mille esimese kooseisu kutsus kokku Karl-Gustav 2005 aasta lõpus, et teha head muusikat, mis selleks hetkeks veel tegemata oli. Algses koosseisus mängisid: Karl-Gustav Kello bassi/kontrabassi, Sven Schmeimann trumme, Juss Kaarepere kitarri ja Märt Ääremaa saksofoni. Mikrofonide taga oli peale Tommyboy ja Mai ka Alko oma riimidega. 2006 aasta kevadel ja suvel avanes suurepärane võimalus esineda Tommyboy albumi ,,Suur pilt" esitluskontsertitel üle Eesti - sellest sai ka bändi esimene tuleproov lavalaudadel. Samal suvel võttis ansambel endale selle palju segadust tekitava nime: ,,Külalised" ja sügisel muutus ka koosseis: Juss ja Märt pühendasid ennast jäägitult Ska Faktorile ja uueks külaliseks tuli Joel-Rasmus Remmel klahvpillidega.
Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes
Ado Grenzsin-Piirikivi (1849-1916) Tuntuim luuletus on humoorikas kaasaegsed parodeeriv „Viisk, Põis ja Õlekõrd“ (1888) Antoloogia „Lõbusad laulud lastele“ (1879), Grenzsteinilt 20 luuletust Põhilised teemad: loodus, hällilaulud, isamaa ja usulised tundeavaldused Mõjus uudse ja kontrastsena, jämekoomiline, veider, isikustatud, allegooriline Tunnuslik on ilukõlaline sõnamäng, retooriliste deklaratsioonide esitamine, riimidega ilutsemine Friedrich Kuhlbars (1841 – 1924) Tema lasteluule paremik ilmus kogus „Laste laulik“ (1899) Tabab lastepärast mõttelaadi, edastab neile omast tunddemaailma meeleolukalt, nt „Teele, teele kurekesed“ Kujundas välja lasteluule põhilise temaatika: loodus, kodu, isamaa, mängud, hällilaulud Loodusluules on juttu aastaaegadest, lindudest-loomadest, hommikust ja õhtust
sonette kirjutada. Seda ei peeta kuigi õnnestunuks veel. Kõige varem väljaspool Itaaliat on just Hispaanias sonetid. Santillana ütles küll, et rahvaluule on madalam stiile, aga ta ei põlanud seda siiski ära. Võtab üle vormi, aga sisus on erinev. Ülevad tunded hakkavad valitsema ja on näha teistsugune petrarcalik suhtumine. ,,Villancico"- tema luuletus. Täisriimidega on tegemist, kordused (mida hakkab järjest rohkem luulesse tulema) Paistab silma leidlike ja kõlapuhaste riimidega. Jorge Manrique- elas vaevalt 40aastaseks, sai surma lahingus. Kuulus samuti aadlisuguvõssa. Surmatantsu motiiv- surm maksab kätte maise ülekohtu eest. Renessansi kirjandus- literatura renancentista Hispaanias põhiliselt 16. Sajand. Ka Manrique on hiliskeskaja-vararenessansi kirjanik. Siglo de oro ei kattu ühe sajandiga, selle alla on võetud umbes poolteist sajandit (16.sajand- 17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav
märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna. Ta on olnud populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult
b Kuid saak nii mitme salvedes on uus, c maast uhked ülenevad kojad, majad, d kui märgid näha päikeses ja kuus. c Ei tõuse üksi tummad tunnistajad, d mis tehtud, teoksil aja umbses sõus: e ju helisevad võidupidu kajad, d on nagu ainest kerkiks vaimu tõus. E Sonett on luuletus, mis koosneb 14 värsist. Itaalia ehk Petrarca sonetis on kaks ühiste riimidega nelikut ja kaks kolmikut. Üks iseloomulikemaid riimiskeeme on : abba, abba, cdc, dcd. Esimeses osas antakse teema, mida arendatakse tõusva pingega kuni 8.rea lõpuni, teises osas varieeritakse või süvendatakse teemat, kuni saabub mõjus lõpp. Sonetis tervikuna on 154 silpi, iga värsirea pikkus peaks piirduma 11 silbiga. Lisaks kõigele peab soneti riim olema kõlav, puhas, sundimatu. Klassikalises sonetis lisandus täisriimi nõue. Itaalia soneti kõrval on
on Kristiina Ehin. Seda kehastavat rolli on ka Kareval ja Jürgen Roostel. Luuletajaid, keda laialt tuntakse, pole väga palju. Kristiina Ehini luule on mõlemat nii isalt Andres Ehinilt kui ka emalt Ly Seppelilt: tugev traditsiooniline põhi, kuid ka see, et keelega saab teha igasuguseid vigureid. Üks laad, mis alguses silma paistis ning tundus olevat oluline: mäng kahe keele vahel (eesti ja vene), selge rütm, riimidega mäng, klassikalise vormi kultiveerimine hästi käes, tuleb hoogsalt, elegantselt ja lõbusalt välja. Mänguline laad varases luules. Edasi hakkasid lüürilised võimalused 00ndatel domineerima, nagu ka vabavärss. 20. Kuidas seostuvad uuemas eesti kirjanduses luule ja laul? Tänapäeval on luule suuliste vormidel suurem levik (häälutused, luuleprõmmud, laulvad kirjanikud jne). fs (François Serpent; Indrek Mesikepp; s. 1971) luuletamine oleks üks ja laulutekstide asi teine
Muiste elas majakeses suure ja põlise metsa ääres puuraiuja oma naisega, neil oli 2 armast väikest last: poeg Tyltyl(10 a), tütar Mytyl(6 a), kellega juhtus imehuvitav seiklus. Oli jõululaupäeva õhtu. Aknast paistab tulede säras loss Sõlmitus. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
Kes sisu peale rõhku paneb, see võib proosat kirjutada. See on minu arvamine luule sügavusest. Sellepärast on luules peaasi riim. Ja mina arvan, et kui on leitud riimid, siis on ka leitud luule ja tema sügavus, nii et luuletamine on siis naljaasi. Sellepärast peaksid need, kes tahavad luuletajaks saada, ilusaid riime korjama, muidu ei saa neist sügavaid luuletajaid, üks kõik mis keeles nad luuletavad." See nõuanne leidis nii mõnegi poolehoidja, kes täitis oma kaustiku riimidega, jättes luuletiste valmistamise tulevatele päevadele või põlvedele. Ka Tigapuu ise oli agar riimiluuletaja, aga tema tegi seda nii muu seas, ilma et oleks sattunud vaimustusse. Vaidlused luule üle muutusid ikka üksikasjalisemaks ja ühegi väited ei suutnud otsustavalt läbi lüüa. Nõnda see kestis nädalaid, nii et härra Mauruski arvas viimaks tarviliseks kaasa rääkida. Tema tegi seda õhtul söögitoas, kus ta jagas oma harilikku õpetust komade paleest ja muist
annaabi.ee 
