tulumaksusoodutust (nt. õppemaks riigi poolt tunnustatud õppeasutustes, pensionikindlustuse sissemaksed, ametiühingu liikmemaks, eluasemelaenu intress).Tulumaksuvaba miinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma.E-maksuamet võimalus täita oma tuludeklaratsioon interneti teel. Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks nim, valitsuskuludeks.Eelarveraha kulub kolme laadi ülesannete täitmiseks: riigivalitsemiseks, ühishüviste pakkumiseks ja rahalisteks ülekanneteks.Eesti riigieelarve suurimad väljaminekud lähevad sotsiaalsele kaitsele, haridusele ja tervishoiule.Need kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele sostsiaalsete probleemide korral katavad sotsiaalse kaitse e sotsiaalse turvalisuse poliitikat.Sotsiaalseks riskiks on tööta jäämine, haigestumine, puue, totja taotus jne
OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll; kaasaaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 1961 OECD eesmärk: aidata kaasa liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule; koguda andmeid ja koostada nende põhjal analüüse ja soovitusi paremaks riigivalitsemiseks 2. Nimetage kaks rahvusvahelist organisatsiooni, mille liige Eesti on. Põhjendage, miks on liikmeks olemine Eestile oluline. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) – Sõjalise ohu korral ei jäeta Eestit hätta, Eesti julgeolek on tagatud NATO kollektiivkaitse põhimõttega. Aitab moderniseerida Eesti Kaitseväge. Euroopa Liit – Saame kaasa rääkida Euroopa liitu puudutavates küsimustes, suurem turg Eesti ettevõtjatele, EL toetusfondide abi. 3
ümber maakera. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. Ta pooldas sellist riigivormi, mis ei luba kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Sellisteks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas
Peamised probleemid algaine ja muutumine Thales (6 saj. eKr) algaine vesi Anaximandros algaine apeiron ehk määramatus; mis muutub, mis on püsiv. Demokritos maailm koosnev aatomitest, mis on muutumatud ja püsivad, moodustavad erinevaid ahelaid, surm on mingi ahela lagunemine. Herakleitos muutumine on absoluutne, selle taga on tervikidee ehk logos. II Ateena filosoofid põhiprobleem inimene. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnepidamist; tugevama õigus; polnud põhiväärtusi, tõe kriteerium oli selle kasulikkus inimesele. Sokrates(490-399 eKr) uskus, et on olemas tõeline tõde ja väärtus, mis tuleb võtta asjade aluseks,"me ei tea, mis on see põhiväärtus, aga peame sellele lähemale liikuma", kasutas sokraatilist ehk küsimuste-vastuste põhist dialoogi
a. ekr kevadisel dionüüsose pühal oma tragöödiat, millest sai alguse teater AISCHYLOS – kuulus Ateena traagik, kirjutas 5.saj esimesel poolel eKr tragöödiasarja ,,Oresteia'' SOPHOKLES – Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas 5.saj eKr ,,Kuningas Oidipuse'' 15. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Vihik, õpik lk. 124, 125, 127. SOFISTID – esimesed elukutselised õpetajad, kes õpetasid riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, eelkõige vaidluskunsti ja oskust oma seisukoht läbisuruda, isegi kui need valed on. Sofistide arvates on mõisted õige ja väär suhtelised-mis ühele vale, võib teisele tunduda õige. Sofistide kõige kuulsam oponent oli Sokrates. Tema arvates petsid sofistid õpilasi, sest õpetasid neile valesid tõdesid. Selliseid inimesed ei hooli seadustest ja toovad kahju kõigile, üldkokkuvõttes ka riigile.
· Hippokrates (u 460 377 a eKr) *antiikaja tuntuim arst *tervis sõltus 4 ihumahla -vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust *Hippokratese vanne: kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. · Herodotos (u 484 425 eKr) *ajaloo isa *kirjutas Kreeka Pärsia sõdadest. Teose pealkiri ,,Historia"(uurimus) · Sofistid e targad *esimesed, kes hakkasid arutlema inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle 5.saj eKr. *õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi · Sokrates (470 399 a eKr) *vaidles sofistidele vastu *oli huvitatud moraaliküsimustest · Platon (472 -347 eKr) *tuntuim Sokratese õpilane *rikkast suguvõsast *pärast Sokratese surma rändas 12 aastat *387 eKr Ateenas tagasi *asutas enda kooli (Akadeemia) Pühendatud muinaskangelasele Akademosele. · Aristoteles (387 322 eKr) *sündis Makedoonias *tema isa oli Makedoonia kuninga Amnytase ihuarst
FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK Thales: geomeetria ja astronoomia tundja, kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada. Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest, ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Sofistid: inimese käitumine ja moraal, väärtuse suhtelisus õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilike oskusi, eriti kõnekunsti SOKRATES- 1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda) Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda. Ei võtnud oma õpilastelt tasu 2.Inimene: pidi ise mõistmiseni jõudma, et mis on voorus, ja siis ta ka käitub vooruslikult. 3.Riik: ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda (sest see polnud tema arvates hüvelik,
suutnud täita Peetri antud juhtnööre. Põhjuseid miks loodud valitsusorgan oma ülesanntega toime ei tulnud on mitmeid. Esiteks oli see Peetrile omaselelt suure kiiru ja tormakusega kokku pandud. Meeste hoolikamaks valikuks ei olnud valitsejal lihtsalt aega. Teine ja veelgi olulisem põhjus oli, et antud ametisse ei jätkunud helgeid päid- kuna suurem osa neist oli hõivatud Põhjasõjaga või siis väljakuulutatud võitlusega Türgi vastu. Valitud meestel polnud riigivalitsemiseks piisavalt vaimuandeid ega ka kogemusi. Mõni neist oli kirjaoskamatu, osa aga tegeles omakasupüüdlikel eesmärkidel. Nii ei saanudki Peeter endale senati näol ustavat ja toetavat kaaskonda, see valmistas talle suurt nördimust ja pettumust, takistades ja pidurdades tema plaanide ellu viimist. Antud senati loomise võib Peetri valitsusaja üheks läbikukkumiseks nimetada. Lisaks senatile moodustas Peeter I ka üheksa kolleegiumi: välis-, riigimaksude, õigus-,
Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela katkemist- sellega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. *Järk-järgult tõi üksikküsimuste süvenemine jaasa iseseisvate teadusharude tekke. *Esimesed, kes hakkasid suurt tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele olid nn. sofistid 5saj. e.Kr. *Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist arutlesid selle üle, millised peaksid olema poistele sobivad seadused. Mõisted "õige" ja "väär" olid nende meelest suhtelised ja see tähendas, et inimestel oli vabadus seadusi ja moraaliküsimusi vastavalt oma suvale kujundada ja muuta. *Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate mitte nõrkade ja saamatute huvidele.
Teke 8.-6. saj eKr. Maailma korraldust puudutavate probeelmide üle juurdlemine. Thales 6.saj eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane. Mitmekesisuse ühtne alus on vesi. Oskas päikesevarjutusi ennustada. Kreeka filosoofia ja teaduse alusepanija. Demokritos antiikatomist. 5-4. saj vahetus. Maailm koosneb tühjuses langevatest ja põrkuvatest aatomitest. Sofistid Pööre filosoofias. 5. saj eKr. Tähelepanu inimese käitumisel ja moraaliküsimustel. Õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, kõnekunsti. Inimühiskonna seadused ei ole jumalate määratud vaid põhinevad inimeste kokkulepetel. Nende loengute eest maksti kõrget tasu. Kodanike ühtsustundele mõjusid sofistid laostavalt õpetus tugevama õigusest. Õpetust ka tauniti mitmelt poolt, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile. Sokrates (470-399 eKr) Vaidles sofistide vastu. Ateena filosoof. Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud tasu. Voorus ja hüve on midagi
tarbimise pealt ( käibemaks, aktsiisimaks) Sihtotstarbeline maks , tähendab et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. tuludeklaratsioon ehk aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne riigile. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu Tulumaksuvaba miinimum see on kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma. Millele eelarveraha kulub ? riigi eelarve kulub riigivalitsemiseks, ( valitsusasutused, registrid, andmebaasid, , julgeolekujõud, riigi rahvusvaheline esindamine jneee.), ühishüviste pakkumiseks ( julgeolek, sotsiaal ja haridusteenused, side ja kultuuriteenused), rahalisteks ülekanneteks ( pensionid, sotsiaalkindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid). sotsiaalse turvalisuse poliitika hõlmab sotsiaalset kaitset vähekindlustatud elanikele ja ka kaitset riskiolukordades (haigus, töötus, vanadus)
Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. SOFISTID (PROTAGORAS): Esimesed, kes hakkasid teoreetiliselt arutlema inimlike normide ja moraaliprobleemide üle, olid 5 sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid olid elukutselised õpetlased, kes õpetasid rikastele peamiselt riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Sofistid ei moodustanud ühtset koolkonda, kuid paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid pole jumalaist antud, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ateenas tegutsenud kuulus sofist Protagoras (u 480 - 415 eKr) väitis, et ,,kõigi aasjade mõõt on inimene" ja et ,,jumalatest ei tea ma ei seda, et nad on, ega seda, et neid ei ole, ega seda, millised nad on"
reservfondi, mille moodustamist 74 klassikalised eelarvepõhimõtted, s.h. kvantitatiivse ja kvalitatiivse spetsialiseerituse printsiibid ette ei näe. 45.Eesti riigieelarve: eelarveprotsess. 46.Eelarve tasakaal, puudujk ja riigivlg. Riigi eelarve on parlamendi poolt vastuvõetud dokument, milles kajastuvad riigi planeeritud kulutused ja näidatakse ära eelarve tulude allikad. Igal aastal koostatav riigieelarve on valitsuse tähtsaim dokument ning oluline vahend riigivalitsemiseks. Riigieelarve valmimisse annavad oma panuse väga paljud riigiasutused, mitmed organisatsioonid ning parlament. Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus. Tänapäeval on saanud lausa tavaks see, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarvekulud tulusid. Eespool kirjeldatud olukorda nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks. 47.Maks, liv, maksukandja jt. maksundusalased phimisted.
toovad kaasa jumalate karistuse ja hävingu. Sofistid ja Sokrates Esimised filosoofid püüdsid seletada füüsilist maailma, pööramata seejuures suuremat tähelepanu inimlikku käitumist puudutavatele probleemidele. Elufilosoofia üle juurdlesid pikka aega peamiselt poeedid. Esimesed, kes inimlike normide ja moraaliprobleemide üle teoreetiliselt arutlema hakkasid, olid V sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted "hea" ja "halb" olid nende meelest suhtelised mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Nii vaidlustasid sofistid traditsioonilist arusaama, mille kohaselt moraalinormid ja seadused on jumalate poolt määratud ning igavesti muutumatud
toovad kaasa jumalate karistuse ja hävingu. Sofistid ja Sokrates Esimised filosoofid püüdsid seletada füüsilist maailma, pööramata seejuures suuremat tähelepanu inimlikku käitumist puudutavatele probleemidele. Elufilosoofia üle juurdlesid pikka aega peamiselt poeedid. Esimesed, kes inimlike normide ja moraaliprobleemide üle teoreetiliselt arutlema hakkasid, olid V sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted "hea" ja "halb" olid nende meelest suhtelised mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Nii vaidlustasid sofistid traditsioonilist arusaama, mille kohaselt moraalinormid ja seadused on jumalate poolt määratud ning igavesti muutumatud
· Hippokrates V-IV saj. vahetusel eKr kirjutas mitmeköitelise arstide käsiraamatu, haiguse põhjused on looduslikud, mõõdukas toitumine, arstitõtus · Herodotos V saj. eKr kirjutas Kreeka-Pärsia sõdade raamatu, pealkiri ''Historia'', see muutus ajalugu tähistavaks mõisteks. Tutvustas Eu, Aas, Aaf rahvaste kombeid, püüdis ajaloost leida õpetlikku sõnumit · Sofistid V saj. eKr., õpetas retoorikat ja riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, seadused pole jumalikku päritolu, vaid on loodud inimeste kokkuleppel. Mõisted ''õige'',''väär'' on mitmeti tõlgendatavad, inim hinnangud võivad olla erinevad, normid peaksid vastama tugevamate huvidele, võtsid õpetamise eest raha. Lihtrahvas taunis sofistide õpetust, sest ohustas poraali ja traditsioone · Sokrates (470-399 eKr), ei võtnud õpetamise eest tasu, voorus ja hüve on ülimad mõisted, mis ei
aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest. Sofistid Varased filosoofid ei pööranud suurt tähelepanu inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Esimesed, kes selle üle teoreetiliselt aurtlema hakkasid olid nn sofistid V sajandil eKr. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist arutlesid selle üle, millised peaksid olema polistele sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted „õige“ ja „väär“ olid nende meelest suhtelised, sest inimeste hinnangud samadele asjadele võivad ju olla erinevad. See aga tähendas, et inimestel on vabadus seadusi ja moraalireegleid vastavalt
annaabi.ee 
